Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 10

INkhosi Icenga Buhlobo Bantfu Bayo Labanabo NaNkulunkulu

INkhosi Icenga Buhlobo Bantfu Bayo Labanabo NaNkulunkulu

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Indlela Jesu lacenge futsi wahlanta ngayo buhlobo balandzeli bakhe labanabo naNkulunkulu nekutsi loko ukwente njani

1-3. Yini Jesu layenta ngesikhatsi atfola kutsi lithempeli belingcoliswa?

 JESU bekalihlonipha kakhulu lithempeli lebeliseJerusalema ngenca yekutsi bekakwati loko lebelikumelela. Bese kusikhatsi lesidze lelithempeli liyindzawo leyinhloko yekukhonta kweliciniso emhlabeni. Kodvwa lokukhonta​—lokukukhonta Nkulunkulu longcwele, Jehova—​bekufanele kuhlanteke futsi kube msulwa. Asewucabange nje kutsi Jesu wativa njani ngesikhatsi efika ethempelini ngaNisan 10, 33 C.E., futsi akhandza kutsi belingcolisiwe. Yini lebeyenteka?​—Fundza Matewu 21:12, 13.

2 Ebaleni lebantfu beTive, batsengisi labanebugovu kanye nebantjintji bemali bebasitakala ngetikhonti lebetite kutewunikela imihlatjelo kuJehova. a Jesu “wacosha bonkhe lebebatsengisa nalabebatsenga, waketula nematafula alabo lebebantjintja timali.” (Catsanisa naNehemiya 13:7-9.) Wawalahla lamadvodza lanebugovu ngenca yekutsi abegucule indlu yaBabe wakhe yaba ‘ngumhume wetigelekece.’ Ngekwenta kanjalo, Jesu bekakhombisa kutsi bekalihlonipha lithempeli kanye naloko lebelikumelela. Kukhontwa kwaBabe wakhe bekufanele kuhlale kuhlantekile.

3 Ngemuva kwemakhulu eminyaka, ngesikhatsi asabekwe waba yiNkhosi LenguMesiya, Jesu waphindze wahlanta lithempeli​—lokulithempeli lebelitsintsa bonkhe bantfu labafuna kukhonta Jehova ngendlela leyemukelekako. Nguliphi lelithempeli lalihlanta ngaleso sikhatsi?

Kuhlantwa Kwemadvodzana ‘ALevi’

4, 5. (a) Balandzeli baJesu labagcotjiwe bacengwa futsi bahlantwa njani kusukela nga-1914 kuya ngasekucaleni kwa-1919? (b) Loku bekukuphela kwekucengwa kanye nekuhlantwa kwebantfu baNkulunkulu yini? Chaza.

4 Njengobe sibonile eSehlukweni 2 salencwadzi, ngemuva kwekubekwa kutsi abe yiNkhosi nga-1914, Jesu weta naBabe wakhe kuze batewuhlola lithempeli laNkulunkulu​—lokulilungiselelo lekukhonta lokumsulwa. b Ngenca yalokuhlola, iNkhosi yabona kutsi emaKhristu lagcotjiwe, lokungemadvodzana ‘aLevi’ abedzinga kucengwa nekuhlantwa. (Mal. 3:1-3) Kusukela nga-1914 kuya ngasekucaleni kwa-1919, Umcengi longuJehova wavumela bantfu bakhe kutsi bahlangabetane nekuvivinywa kanye nebumatima lobebubasita kutsi bacengeke futsi bahlanteke. Lokujabulisako kutsi laba labagcotjiwe baphuma kuloluvivinyo lolufanana nemlilo bahlanteke kakhulu, futsi bakulangatelela kukhombisa kutsi bayayisekela iNkhosi lenguMesiya.

5 Loku bekukuphela kwekucengwa nekuhlantwa kwebantfu baNkulunkulu yini? Cha. Emkhatsini walamalanga ekugcina, Jehova uyachubeka asita balandzeli bakhe kutsi bahlanteke kuze bahlale ethempelini laKhe, asebentisa iNkhosi lenguMesiya. Kuletehluko letimbili letilandzelako, sitawubona indlela labahlante ngayo ekutiphatseni nasendleleni labahleleke ngayo. Kodvwa kwekucala, ase sicoce ngekuhlantwa kwebuhlobo labanabo naNkulunkulu. Kusicinisa kukholwa kucabanga ngaloko Jesu lakwentile kuze asite balandzeli bakhe kutsi babe nebuhlobo lobuhlantekile naNkulunkulu, futsi loko ukwenta ngetindlela letibonakala ngalokucacile kanye naletingabonakali.

“Tigcineni Nihlantekile”

6. Seluleko Jehova lasinika emaJuda labetfunjiwe sisita njani kutsi sicondze loko lokuhlanganiswa kuba nebuhlobo lobuhlantekile naNkulunkulu?

6 Kuyini kuhlanteka ebuhlotjeni umuntfu lanabo naNkulunkulu? Kuze siphendvule lombuto, ase sihlole emavi Jehova lawakhuluma nemaJuda lebekatfunjiwe njengobe besekatawuphuma eBhabhulona ngelikhulu lesitfupha B.C.E. (Fundza Isaya 52:11, NW.) Labantfu lebebatfunjiwe bese babuyela eJerusalema kuze bakwati kuvusetela lithempeli futsi babuyisele kukhonta kweliciniso. (Ezra 1:2-4) Jehova bekafuna kutsi ngesikhatsi bantfu bakhe baphuma eBhabhulona bashiye yonkhe imikhuba yenkholo yakhona. Naka imiyalo lelandzelanako labaniketa yona, letsi: “Ningatsintsi lutfo lolungcolile,” “phumani kulelo dolobha” kanye nalotsi “tigcineni nihlantekile.” Kukhontwa kwaJehova lokumsulwa akukafaneli kungcoliswe kukhonta kwemanga. Yini-ke lesingaphetsa ngayo? Kutsi, kuba nebuhlobo lobuhlantekile naNkulunkulu kuhlanganisa kungangcoliswa timfundziso tenkholo yemanga kanye nemikhuba yayo.

7. Nguyiphi indlela Jesu layisebentisile kute asite balandzeli bakhe kutsi babe nebuhlobo lobuhlantekile naNkulunkulu?

7 Ngemuva nje kwekutsi Jesu abekwe kutsi abeNkhosi, wacalisa indlela lebonakala ngalokucacile lasite ngayo balandzeli bakhe kutsi babe nebuhlobo lobuhlantekile naNkulunkulu. Lendlela, sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile Khristu lasibeka nga-1919. (Mat. 24:45) Ngalowo mnyaka, Bafundzi BeliBhayibheli besevele batihlantile etimfundzisweni letinyenti tenkholo yemanga. Nanobe kunjalo, bekusekhona kuhlantwa lokwengetiwe lebebakudzinga. Asebentisa sisebenti sakhe lesihlakaniphile, Khristu ubakhanyisele kancane kancane balandzeli bakhe mayelana nemikhosi kanye nemikhuba leyehlukahlukene lebekufanele bayilahle. (Taga 4:18) Ase sicoce ngaletinye tibonelo taloko.

Kufanele Yini EmaKhristu Agubhe Khisimusi?

8. Yini Bafundzi BeliBhayibheli lebebasolo bayikholelwa mayelana naKhisimusi, kodvwa yini lebebangayiboni ngalokucacile?

8 Besekusikhatsi lesidze Bafundzi BeliBhayibheli bavuma kutsi Khisimusi unemsuka wemacaba nekutsi Jesu akazange atalwe ngaDecember 25. I-Zion’s Watch Tower yaDecember 1881 yatsi: “Tigidzi tebantfu tiletfwe esontfweni tisuka enkholweni yemacaba. Kodvwa lolushintjo belumane lushiwo ngemlomo nje, ngobe baphristi labangemacaba baba baphristi bemakhristu, nemaholide emacaba anikwa emagama ebukhristu, futsi Khisimusi ungulelinye lemaholide lanjalo.” Nga-1883, esihlokweni lesitsi “Jesu Watalwa Nini?” Sicongosekulindza sakhuluma ngekutsi Jesu bekatalwe ngasekucaleni kwa-October. c Nanobe kunjalo, Bafundzi BeliBhayibheli bebangakucondzi kahle ngaleso sikhatsi kubaluleka kwekutsi bayekele kugubha Khisimusi. Bebachubeka bawugubha, ngisho nemalunga emndeni waseBethel leseBrooklyn imbala. Kodvwa ngemuva kwa-1926, tintfo tacala kushintja. Kungani?

9. Yini Bafundzi BeliBhayibheli labayibona mayelana naKhisimusi?

9 Ngemuva kwekuyihlolisisa ngekucophelela lendzaba, Bafundzi BeliBhayibheli babona kutsi umsuka waKhisimusi kanye nemikhuba lehambisana nawo beyingamhloniphi Nkulunkulu. Sihloko lesitsi “Umsuka WaKhisimusi,” lebesiku-“The Golden Age” yaDecember 14, 1927, satsi Khisimusi bewungumkhosi wemacaba, futsi bewunake kakhulu kutijabulisa uphindze uhlanganisa nekukhonta titfombe. Lesihloko sakwenta kwacaca kutsi kugujwa kwawo bekungazange kucaliswe nguKhristu, ngako saphetsa ngaloku mayelana naKhisimusi: “Liciniso lekutsi live, sifiso senyama kanye naDeveli bayakusekela kuchubekiselwa kwawo embili kanye nekugujwa kwawo . . . lisinika siphetfo endzabeni yekutsi labo labatinikele ngalokuphelele emsebentini waJehova kufanele yini bawugubhe.” Akumangalisi kutsi umndeni waseBethel awuzange uwugubhe Khisimusi ngaDecember walowo mnyaka​—futsi kusukela lapho awuphindzanga uwugubhe.

10. (a) Ngukuphi kwembulwa lokuphelele mayelana naKhisimusi lokwakhulunywa ngako ngaDecember 1928? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Umsuka WaKhisimusi Kanye Nenjongo Yawo.”) (b) Bantfu baNkulunkulu becwayiswa njani ngalamanye emaholide nemikhosi lebekufanele ibalekelwe? (Fundza libhokisi lelitsi “ Kwembulwa Kwalamanye Emaholide Kanye Nemikhosi.”)

10 Emnyakeni lowalandzela, Bafundzi BeliBhayibheli batfola kwembulwa lokwengetiwe mayelana naKhisimusi. NgaDecember 12, 1928, uMzalwane Richard H. Barber, lobekasebenta endlunkhulu, wabeka inkhulumo emsakatweni leyayembula ngalokucacile imisuka lengcolile yaleliholide. Benta njani bantfu baNkulunkulu kulesicondziso lesicacile lebesivela endlunkhulu? Ngesikhatsi uMzalwane Charles Brandlein akhumbula sikhatsi lapho yena nemndeni wakhe bayekela khona kugubha Khisimusi, watsi: “Kwaba matima yini ngatsi kuyekela lemikhuba yemacaba? Cha, akuzange! . . . Kwafanana nekukhumula ingubo lengcolile uyilahlele khashane.” Aveta kuba nesimo sengcondvo lesifananako, uMzalwane Henry A. Cantwell, lowagcine angumbonisi lojikeletako, watsi: “Sajabula ngekutsi sakhona kuyekela lokutsite kute sivete lutsandvo lesinalo ngaJehova.” Balandzeli baKhristu labetsembekile bebatimisele kwenta tingucuko letidzingekile, nekutsi bangayigubhi imikhosi lebeyivela ekukhonteni lokungcolile. d​—Joh. 15:19; 17:14.

11. Singakubonisa njani kuyisekela kwetfu iNkhosi LenguMesiya?

11 LaBafundzi BeliBhayibheli labetsembekile basibekele sibonelo lesihle kakhulu. Nasicabanga ngesibonelo sabo, senta kahle ngekutibuta kutsi: ‘Ngisitsatsa njani sicondziso lesiniketwa sona lesivela endlunkhulu? Ngisemukela ngenjabulo yini futsi ngikusebentise loko lengikufundzako?’ Kulalela kwetfu ngekutimisela kuveta kutsi siyayisekela iNkhosi lenguMesiya, lesebentisa sisebenti lesetsembekile kutsi sikhiphe kudla lokuvela kuNkulunkulu ngesikhatsi lesifanele.​—Imis. 16:4, 5.

Kufanele Yini EmaKhristu Asebentise Siphambano?

Luphawu lwesiphambano nemchele (Fundza sigaba 12 na-13)

12. Bafundzi BeliBhayibheli bebasitsatsa njani siphambano?

12 Besekuphele iminyaka leminyenti Bafundzi BeliBhayibheli batsatsa siphambano njengeluphawu lolwemukelekako lwemaKhristu. Ecinisweni, bebangacabangi kutsi siphambano kufanele sikhontwe, ngobe bebati kutsi kukhonta titfombe kuyintfo lengakafaneli. (1 Khor. 10:14; 1 Joh. 5:21) Nga-1883, Sicongosekulindza sasho ngalokucacile kutsi “kukhonta titfombe kuyintfo lenyanyekako kuNkulunkulu.” Nanobe kunjalo, ekucaleni Bafundzi BeliBhayibheli bebakubona kuyintfo lelungile kusebentisa siphambano ngendlela lefanele. Sibonelo saloko kutsi bebete emahloni ekufaka sipelete sesiphambano nesemchele lebebasitsatsa njengembheji lebahlukanisako. Kubo, lesipelete besimelela kutsi nangabe bahlala betsembekile kudzimate kube sekufeni, bebatawutfola umchele wekuphila. Ekucaleni kwa-1891, umfanekiso wesiphambano nemchele bewuvela ekhasini lekucala le-Sicongosekulindza.

13. Ngukuphi kukhanya balandzeli baKhristu labakutfola mayelana nekusetjentiswa kwesiphambano? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Kukhanya Lokuchubekako Mayelana Nekusetjentiswa Kwesiphambano.”)

13 Bafundzi BeliBhayibheli bebalutsatsa njengalolubalulekile luphawu lwesiphambano nemchele. Nanobe kunjalo, kusukela ngasekupheleni kwabo-1920, balandzeli baKhristu bebasolo bakhanyiselwa kancane kancane mayelana nekusetjentiswa kwesiphambano. Akhumbula umhlangano wanga-1928 lowabanjwa eDetroit, Michigan, eMelika, uMzalwane Grant Suiter, lowagcine alilunga leSigungu Lesibusako, watsi: “Kuloyo mhlangano, luphawu lwesiphambano nemchele aluzange nje lugcine ngekuvetwa njengentfo lengakabaluleki, kodvwa lwaphindze lwavetwa njengentfo lengakafaneli.” Eminyakeni lembalwa leyalandzela, kwafika kukhanya lokwengetiwe. Kwacaca kutsi siphambano besite indzawo ekukhonteni lokumsulwa nalokuhlantekile.

14. Bativa njani bantfu baNkulunkulu ngekukhanya lokuchubekako lebebakutfola mayelana nesiphambano?

14 Bantfu baNkulunkulu bativa njani ngalokukhanya lobekuchubeka kufika mayelana nesiphambano? Bachubeka babambelele yini kuloluphawu lwesiphambano nelwemchele lebebalutsandza kakhulu? Lela Roberts losakhonte Jehova sikhatsi lesidze, watsi: “Savele sasiyekela ngesikhatsi sesibona kutsi simelelani.” Ursula Serenco longudzadze lowetsembekile, naye waveta imiva yalabanyenti ngesikhatsi atsi: “Sabona kutsi lentfo lebesiyitsatsa njengeluphawu nanjengentfo lemelela kufa kweNkhosi yetfu kanye nekutinikela kwetfu njengemaKhristu, ecinisweni beyiluphawu lwemacaba. Ngekuvumelana neTaga 4:18, sajabula ngekutsi indlela yetfu beyiya ikhanyiswa kancane kancane.” Balandzeli baKhristu labetsembekile bebangakufuni kuhlanganyela emikhubeni yenkholo yemanga lengcolile.

15, 16. Singabonisa njani kutsi sitimisele kugcina emabala asemhlabeni elithempeli laJehova ahlantekile?

15 Natsi lamuhla sitimisele ngendlela lefanako. Siyabona kutsi Khristu abesolo asebentisa indlela lecacile​—lokusisebenti sakhe lesetsembekile nalesihlakaniphile—​kuze asite bantfu bakhe kutsi babe nebuhlobo lobuhlantekile naNkulunkulu. Ngesizatfu saloko, nangabe kudla lokuvela kuNkulunkulu kusecwayisa ngemikhosi, imikhuba nobe emasiko langcoliswe yinkholo yemanga, siyashesha kulalela. Njengebazalwane betfu nabodzadzewetfu lebebaphila ngasekucaleni kwekuba khona kwaKhristu, sitimisele kugcina emabala asemhlabeni elithempeli laJehova ahlantekile.

16 Kulamalanga ekugcina, naKhristu abesolo asebenta endzaweni lengabonakali kute avikele emabandla ebantfu baJehova, kulabo labangcolisa buhlobo babo naNkulunkulu. Ukwente njani loko? Ase sibone.

Kwehlukanisa “Lababi Kulabalungile”

17, 18. Emfanekisweni welinethi, kusho kutsini (a) kwehliswa kwelinethi, (b) ‘kubamba tinhlanti tato tonkhe tinhlobo,’ (c) kufaka tinhlanti letinhle esitjeni, kanye (d) nekulahlwa kwetinhlanti letimbi?

17 INkhosi Jesu Khristu ihlale igadze emabandla ebantfu baNkulunkulu emhlabeni wonkhe. Ngetindlela lesingeke siticondze ngalokugcwele, Khristu netingilosi bebasolo benta umsebenti wekwehlukanisa. Jesu wachaza lomsebenti emfanekisweni wakhe welinethi. (Fundza Matewu 13:47-50.) Usho kutsini lomfanekiso?

Linethi limelela kushumayela ngeMbuso lokwentiwa emhlabeni wonkhe (Fundza sigaba 18)

18 Kujikwa ‘kwelinethi . . . elwandle.’ Linethi limelela kushumayela ngeMbuso lokwentiwa emhlabeni wonkhe. ‘Kubamba tinhlanti tato tonkhe tinhlobo.’ Loku kusho kutsi tindzaba letimnandzi tikhanga tonkhe tinhlobo tebantfu​—labo labatsatsa tinyatselo kute babe ngemaKhristu eliciniso, kanye nalabo labacale babonise kutsi banenshisekelo, kodvwa labangakumeleli kukhonta lokuhlantekile. e Kufaka tinhlanti “letinhle . . . etitjeni,” kumelela bantfu labanetinhlitiyo leticotfo lababutfwa bafakwe emabandleni lanjengetitja, futsi kuwo bangakhonta Jehova ngendlela lehlantekile. Kulahla tinhlanti “letimbi.” Kulamalanga ekugcina, Khristu netingilosi bebasolo behlukanisa “bantfu lababi kulabalungile.” f Ngesizatfu saloko, labo labete inhlitiyo lecotfo​—lokungulabo lokungenteka kutsi abakatimiseli kulahla tinkholelo temanga nobe imikhuba—​abazange bavunyelwe kutsi bangcolise emabandla. g

19. Utiva njani ngaloko Khristu labesolo akwenta kute alondvolote kuhlanteka kwebantfu baNkulunkulu kanye nekuba msulwa kwekukhonta kweliciniso?

19 Kuyasicinisekisa kwati kutsi iNkhosi yetfu Jesu Khristu iyabavikela labo labanakekelwa ngiyo. Kuyasidvudvuta nekwati kutsi kukhutsalela kwayo kukhonta kweliciniso netikhonti teliciniso​—kusavutsa lamuhla njengobe kwakunjalo ngesikhatsi ahlanta lithempeli ekhulwini lekucala C.E. Sibonga kakhulu ngekutsi Khristu abesolo asebenta kute alondvolote kuhlanteka kwebuhlobo bantfu labanabo naNkulunkulu, kanye nekuba msulwa kwekukhonta kweliciniso. Singabonisa kuyisekela kwetfu iNkhosi kanye neMbuso wayo ngekutsi sibalekele nobe ngukuphi kutihlanganisa nenkholo yemanga.

a EmaJuda labesuke avakashile bekufanele asebentise lolunye luhlobo lwemali kute abhadale umtselo welithempeli lobewentiwa minyaka yonkhe, futsi bantjintji bemali bebawabhadalisa kute bawashintjele lemali ibe luhlobo lawalufunako. Ngetulu kwaloko, kungenteka kutsi tivakashi bekudzingeka titsenge tilwane letitawuba yimihlatjelo. Jesu wabita labatsengisi ngekutsi ‘tigelekece,’ futsi kungenteka kutsi loko bekubangelwa kutsi labatsengisi bebatidulisa kakhulu tintfo lebebatitsengisa.

b Bantfu baJehova labasemhlabeni bamkhonta emabaleni asemhlabeni elithempeli lakhe lelikhulu.

c Lesihloko satsi kutalwa kwaJesu ebusika “akuvumelani kahle nekulandzisa lokumayelana nebelusi labangaphandle nemihlambi yabo.”​—Luk. 2:8.

d Encwadzini yakhe yaNovember 14, 1927, uMzalwane Frederick W. Franz watsi: “Ngeke sibe naye Khisimusi kulomnyaka. Umndeni waseBethel uvumelene ngekutsi singasaphindze siwugubhe Khisimusi.” Ngemuva kwetinyanga letimbalwa, encwadzini yaFebruary 6, 1928, uMzalwane Franz watsi: “Kancane kancane, iNkhosi iyasihlanta etonweni tenhlangano yaDeveli yeBhabhulona.”

e Cabanga nganasi sibonelo: Nga-2013, kube nelinani lelisetulu lebamemeteli labangu-7 965 954 kodvwa kwaba nebantfu labangu-19 241 252 eSikhumbutweni sekufa kwaKhristu lesiba khona minyaka yonkhe.

f Kwehlukaniswa kwetinhlanti letinhle kanye netinhlanti letimbi akufanani nekwehlukaniswa kwetimvu etimbutini. (Mat. 25:31-46) Kwehlukaniswa nobe kwehlulelwa kwekugcina kwetimvu netimbuti, kutawukwenteka emkhatsini wekuhlupheka lokukhulu lokuseta. Kudzimate kube nguleso sikhatsi, labo labanjengetinhlanti letimbi basengabuyela kuJehova futsi babutselwe emabandleni lanjengetitja.​—Mal. 3:7.

g Madvutane, labo labangafaneleki batawujikwa emlilweni lowesabekako losho kubhujiswa kwabo lokutako.