Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 11

Imithethokambiso Yokuziphatha—Iveza Ukucwengeka KwakaZimu

Imithethokambiso Yokuziphatha—Iveza Ukucwengeka KwakaZimu

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

Indlela iKosi esize ngayo abantu bayo bona bahloniphe imithethokambiso kaZimu yokuziphatha

Khewuzicabange ungena esangweni langaphandle lecabazikazi lakaJehova elingokomfanekiso

1. Yini le eyabonwa nguHezekiyeli, nathi ngokwethu esirarako?

AKHESITHI nako ubona izinto ezabonwa mphorofidi uHezekiyeli eminyakeni engaba zii-2 500 eyadlulako, bewungenza njani? Khewuzicabange ubona iinthabathaba zomakhiwo wethempeli eliburhanyarhanya. Nawuthi mehlo suka, nasi nengilozi phambi kwakho izokutjengisa indawo ehle le! Ukhuphuke amalere ambalwa njengombana ulalamela ngemasangweni amathathu. Kukukare ukubona amasango la aphakeme ngamamitha angaba ma-30. Emasangwenapho kunamalawana wabalindi, begodu amapilara wakhona akghatjiswe ngemithi yesundu.—Hez. 40:1-4, 10, 14, 16, 22; 41:20.

2. (a) Ithempeli elingokomfanekisweli lijamele ini? (Qala nomtlolo ophasi.) (b) Singafundani ezintweni ezisemasangweni wethempeleli?

2 Lelo-ke lithempeli lesiphorofido elingokomfanekiso. UHezekiyeli ulihlathulula ngendlela yokuthi indaba yakhona ithoma esahlukweni 40 bekuyokutjho esahlukweni 48 sencwadakhe yesiphorofido. Ithempeleli limfuziselo wokulotjha uJehova ngendlela ehlanzekileko. Okhunye nokhunye okukhulunywa ngakho ngethempeleli kufanekisela indlela nathi esikhulekela ngayo esikhathini sethwesi. * Atjho ukuthini amasango webukhosini? Amasango la, asikhumbuza ukuthi labo abafuna ukulotjha uJehova ngendlela ehlanzekileko kufuze baphile ngokuvumelana neenkambisolawulo zakhe eziphakemeko. Nemisongo yemithi yesundu okukghatjiwe ngayo le, isetjenziswe kufanele, ngani ngoba neBhayibhelini ivame ukusetjenziswa nakukhulunywa ngokulunga. (Rhu. 92:13, [92:12, NW]) Amalawu wabalindi wona atjho ukuthi labo ababhalelwa kukwenza ngokuvumelana nemithethokambiso kaZimu yokuziphatha angekhe bavunyelwe bona bangene ethempelineli elihle nelinokuphila lokulotjha uZimu.—Hez. 44:9.

3. Kubayini abalandeli bakaKrestu bebatlhoga ukuhlwengiswa kwamlibe?

3 Kwazaliseka njani-ke okwabonwa nguHezekiyeli? Njengombana sibonile esahlukweni 2 sencwadi le, uJehova usebenzise uKrestu njengehlelo elikhethekileko lokuhlwengisa abalandeli bakhe kusukela ngo-1914 ukuya ngekuthomeni kwaka-1919. Umbuzo-ke kukuthi kwaphelela lapho na ukuhlwengisa? Akusinjalo ngebanga lokuthi eminyakeni elikhulu egadungileko, uKrestu bekasolo athuthukisa ukuziphatha ngokuvumelana nemithethokambiso kaJehova. Abalandeli bakhe bebasatlhoga ukuragela phambili bahlanzwa. Kubayini kunjalo? Kungebanga lokuthi uKrestu bekasolo acocanisa abalandeli bakhe bona bafulathele iphasi elikhohlakelekweli njengombana uSathana naye aphasi phezulu ngemizamo yokubasilaphaza ngokuziphatha okumbi. (Funda 2 Pitrosi 2:20-22.) Akhesihlole izinto ezintathu amaKrestu weqiniso ahlwengiswe kizo. Sizokuthoma ngokuhlwengiswa kwezokuziphatha, size ngehlelo eliqakathekileko lokwenza ibandla lihlale lihlanzekile, bese emaswapheleni sidembe yehlelo lomdeni.

Phakathi Neminyaka Yokuhlwengiswa Kwezokuziphatha

4, 5. Ngiziphi iinthiyo uSathana egade azisebenzisa, begodu zaphumelela bunjani?

4 Abantu bakaJehova bebavele ebakuthanda ukuziphatha okuhle. Ngikho bangezelela ihlathululo enabileko endabeni le. Nazi iimbonelo ezimbalwa.

5 Ukuziphatha kumbi ngokomseme. UJehova watlama ubulili bona buhlanganyelwe babantu ababili abatjhadileko ngendlela ehle nehlanzekileko. USathana-ke waqabhela ngokuthi ajike isipho esihlesi asenze sibe yinto esilapheleko, asisebenzise nanjengesithiyo ebantwini bakaJehova, khona uZimu azabafulathela. Isithiyo sakhesi esiyingozi besisolo simsebenzela kusukela emihleni kaBhiliyamu, begodu emihleni yokuphela le usisebenzisa ngezinga eliphakeme khulu kunangaphambili.—Num. 25:1-3, 9; IsAm. 2:14.

6. Ngisiphi isifungo esavela esiThaleni? Isifungweso sasetjenziswa njani, begodu khuyini okwabangela bona singasasetjenziswa? (Qala nomtlolo ophasi.)

6 Ekulwisaneni nemizamo kaSathana leyo, isiThala sakaJuni 15, 1908, saba nesifungo esifundeka bunje: “Ngaso soke isikhathi nanginabantu bobulili obuhlukileko kwebami ngizobaphatha ngendlela efanako nalokha navane siphakathi kwabantu, kunye nalapho singemsithelweni.” * Nanyana isifungweso bewungakakateleleki bona usenze, abanengi bakuthabela ukusisebenzisa kangangobana bebathumela namabizo wabo bona atlolwe ku-Zion’s Watch Tower. Ngokukhamba kwesikhathi kwabonakala ukuthi nanyana isifungwesi silisizo nje, sesithanda ukuba lisiko; yeke, saliswa. Kodwana ukuziphatha okuhle ngokuvumelana naso bekusolo kulandelwa.

7. Ngo-1935, isiThala, akhuluma ngamuphi umraro begodu sagandelela yiphi ikambiso?

7 Kazi noSathana bekangakazibeki phasi. IsiThala sakaMatjhi 1, 1935, akhange sigwagwanise nasikhuluma ngomraro lo oragela phambili utshwenya abantu bakaZimu. Abanye bebavika ngokuthi nengabe uyawenza umsebenzi wokutjhumayela, akusenasidingo esingako sokubambelela elawulweni lakaJehova nalapho sewungemsithelweni. IsiThala sayibeka yakhanya nasithi: “Umuntu kuzokufuze akhumbule bona ukuzibandakanya emsebenzini wokutjhumayela akusikho kodwa okuyifuneko. UJehova unabofakazi bakhe, begodu babophekile ekutheni baziphathe ngendlela efanekisela yena nombuswakhe ngaso soke isikhathi.” Ngemva kwalokho isihlokweso sayelelisa nangomtjhado kunye nokuziphatha okuhle kwezomseme, sasiza nabantu bakaZimu babalekela “imikhuba yokuziphatha kumbi ngokomseme.”—1 Kor. 6:18.

8. Kubayini isiThala sayibuyelela siyibuyelele ihlathululo enabileko yebizo lesiGirigi elitjho ukuziphatha kumbi ngokomseme?

8 Ematjhumini weminyaka eyalandela, isiThala sayicacisa kuhle ihlathululo yebizo elisemiTlolweni yesiGirigi elitjho umkhuba wokuziphatha kumbi ngokomseme, i-por·neiʹa. Ihlathululo yalo ayiqaliseli ekulalaneni kwaphela. Kunalokho, elithi por·neiʹa litjho yoke imkhuba esilapheleko ebandakanya izenzo zekanuko ezingakafaneli ezenziwa eendaweni zabathengisa umzimba. Abalandeli bakaKrestu bona-ke bebavikelekile emikghweni yezomseme ezisilapheleko eseyihlule abanengi ephasini namhlanjesi.—Funda u-Efesu 4:17-19.

9, 10. (a) IsiThala sakhuluma ngayiphi indaba yokuziphatha ngo-1935? (b) Ithini ifundiso yeBhayibheli ngokusela utjwala okusesilinganisweni?

9 Ukurhiribidela utjwala. IsiThala sakaMatjhi 1, 1935, sakhuluma nangenye indaba kwezokuziphatha nasithi: “Sekhe kwezwakala bona kunabanye abakhamba bayokutjhumayela, benze nezinye izabelo zehlangano baburhicwa. Kanti imiTlolo ithi utjwala kufuze buselwe ngaphasi kwamiphi imbandela? Yinto efaneleko na bona usele bekube sezingeni lokuthi ulahlekelwe nalilungelo lokusebenzela iKosi ehlanganwenayo?”

10 Ipendulo yakhona yaveza indlela esesilinganisweni yokusela utjwala etholakala eliZwini lakaZimu. IBhayibheli ayikwali ukusela ngokusesilinganisweni, kodwana ukudakwa khona ayikhambisani kakho. (Rhu. 104:15, 16, [104:14, 15, NW]; 1 Kor. 6:9, 10) Nakuziwa endabeni yokusela ekubeni uyokwenza ikonzo ecwengileko, abantu bakaZimu batjelwa indleb’ ukuzwa ngendaba yamadodana ka-Aroni ukuthi uJehova wawabulala ngebanga lokunikela umhlatjelo ongasisemthethweni e-Aldarini lakaZimu. Ngemva kwalokho, indaba le iveza nokuthi khuyini okwabangela bona amadoda lawo enzele uZimu izinto eziphume endleleni, ngombana uZimu wakhipha umthetho wokuthi boke abaphristi akukafaneli basele utjwala nabenza izabelo zabo ezicwengileko. (Lev. 10:1, 2, 8-11) Nanamhlanjesi abalandeli bakaKrestu basakhamba endleleni leyo yokuthi bangahlanyeli ekonzweni ecwengileko nababurhicwa.

11. Abantu bakaZimu babusiseka njani ngokuyizwisisa kuhle indaba yotjwala?

11 Eminyakeni eyalandela ngemva kwalokho, abalandeli bakaKrestu bebasolo bakhanyiselwa ngeendaba zamarhugu, ukurhiribidela nokuba likghoba leenselo ezidakako. Sithokoza iinyeleliso ezifike ngesikhathi esifanelekwezi, ezisize abanengi balungisa amaphilo wabo malungana nezinto ezinjalo. Kanti-ke abanye basizakala khulu ngokuthi babulise unomphela utjwala. Akakho ofuna utjwala bumehlise isithunzi, bumumotjhele umndeni, begodu ngaphezu kwakho koke bumlahlekisele namalungelo wokulotjha uJehova ngendlela ehlanzekileko.

“Cabanga nje ukuthi bekungaba njani nange iKosethu inuka intuthu yegwayi, namkha ibheme into esilaphele kangaka.”—C. T. Russell

12. Abalandeli bakaKrestu bayiqala njani indaba yokubhema igwayi begodu bakulemuka nini lokho?

12 Ukusetjenziswa kumbi kweendakamizwa. Abalandeli bakaKrestu bayisola inarha isalele indaba yokubhema igwayi. Eminyakeni embalwa eyadlulako, umzalwana esekalikhehla uCharles Capen wakhumbula umhlanganwakhe wokuthoma noCharles Taze Russell ngeminyaka yabo-1800. Ngesikhatheso uCapen bekaneminyaka eli-13 ubudala, ajame nabanakwabo abathathu eentepisini zeBethel e-Allegheny, ePennsylvania. URussell wathi nakadlula hlanu kwabo, wababuza wathi: “Ye bafo niyabhema na? Ngibuziswa kukuthi ngizwa kunuka igwayi la.” Balandula ukuthi bayabhema. Naye wavele wabakholwa, khenge asabasola. Kwathi esiThaleni saka-Arhostosi 1 1895, uMzalwana uRussell wabeka lobubodlhana nakakhulumela yesi-2 Korinte 7:1, wathi: “Angazi ukuthi kuyayiletha na iphazimulo kuZimu lokha umKrestu nakabhema igwayi. . . . Cabanga nje ukuthi bekungaba njani nange iKosethu inuka intuthu yegwayi, namkha ibheme into esilaphele kangaka!”

13. Ngo-1973, kwaba naliphi igadango lokuhlwengiswa kwezokuziphatha?

13 Ngo-1935, isiThala sathi nasikhuluma ngegwayi, salibiza “ngesitjalo esisilapheleko,” satjho nokuthi akakho namunye ohlafunya isitjalweso namkha asibheme, ozokuragela phambili alilunga leBethel, namkha abe mjameli kaZimu emsebenzini wokutjhumayela newokukhambela amabandla. Ngo-1973, yacaciswa ukuya phambili indaba yokuziphatha le. IsiThala sakaJuni 1, sahlathulula ukuthi akukho namunye uFakazi kaJehova ozokuragela phambili ahlanganyela nebandla kibe ngapha uphasi phezulu nomukghwa osilapheleko lo. Labo ebebabhalelwa kulisa igwayi bebasuswa ekuhlanganyeleni. * UKrestu wathatha nelinye igadango eliqakathekileko lokuhlwengisa abalandeli bakhe.

14. Ithini ikambiso kaZimu malungana neengazi, begodu kuze njani bona ukuthelwa iingazi kujayeleke kangaka?

14 Ukusetjenziwa kumbi kweengazi. Emihleni kaNowa, uZimu wathi kumbi ukudla iingazi. UmThetho wawubuyelela loyo nesitjhabeni sakwa-Israyeli, bewatjho nokuthi ibandla lobuKrestu kufuze ‘litjhide ekudleni ububende.’ (IzE. 15:20, 29; Gen. 9:4; Lev. 7:26) Akusirari-ke nokho ukuthi uSathana ufumene elinye itjhuba lokwenza abantu beqe ikambiso kaZimu le. Eminyakeni yabo-1800, abodorhodere bathoma ukuthela abantu iingazi, kangangobana ngokukhamba kwesikhathi kwagcina sekuyinto erhagele yoke indawo. Ngo-1937, kwathonywa ihlelo lokunikela ngeengazi, bese zibekwe, kwathi-ke iPi yePhasi II, yahlohlozela ukuthelwa kwazo. Ngemva kwalokho, ukuthelwa iingazi kwaba yinto eyamukelekako kilo loke iphasi.

15, 16. (a) Ngiliphi igadango elathathwa boFakazi bakaJehova malungana nokuthelwa iingazi? (b) Abalandeli bakaKrestu basekelwa ngayiphi indlela malungana nokuthelwa iingazi, begodu kwaba namuphi umphumela?

15 Ngo-1944, isiThala sayibeka yacaca nasithi ukuthelwa iingazi kuyafana nokuzidla. Ngomnyaka olandelako, lacaciswa khudlwana iphuzu elingokomTlolwelo. Kwathi-ke ngo-1951, kwahlelwa imibuzo neempendulo ezagadangiselwa ukusiza abantu bakaZimu bajamelane nezazi zabodorhodere. Abalandeli bakaKrestu abathembekileko ephasini mazombe bebakukhuthalele ukujamelana nendaba le, kungakhathaliseki bona bayahlekwa, bayaphikiswa namkha bayahlunguphazwa. Kodwana uKrestu waragela tjhubelo nehlanganwakhe, babasekela ngendlela efaneleko. Kwagadangiswa iincwajana neendatjana ebezinerhubhululo elinabileko ngendaba le.

16 Ngo-1979 abadala bathoma ukuvakatjhela iimbhedlela malungana nokubonisana nabodorhodere bona bazwisise ubujamo bethu, nokuthi ngimaphi amabanga angokomTlolo kunye nezinye iindlela esingakhetha ukulatjhwa ngazo ngaphandle kokuthelwa iingazi. Kwathi ngo-1980 emadorobheni ama-39 e-United States, abadala babandulelwa ukwenza umsebenzi lo. Ngokukhamba kwesikhathi, isiHlopha esiBusako sakhipha iimvumo yokobana kuhlonywe amaKomidi aBonisana neemBhedlela ephasini mazombe. Kghani imizamo le yaba nayo na imiphumela njemgombana iminyaka ikhamba? Iye yabakhona, ngani ngoba namhlanjesi sebanengi khulu abodorhodere abalaphako, kuhlanganise nabahlinzako, ababambisene kuhle khulu neengulani eziboFakazi, begodu bayalihlonipha nelungelo lethu lokungatheli iingazi. Sikhuluma nje, zingengi iimbhedlela esezilapha ngaphandle kokuthela iingazi njengombana nazo sezilemukile ukuthi le yindlela ephumelelako kwezokwelapha. Nje-ke, akusithabisi na ukubona indlela uJesu abavikele ngayo ngokuphumelelako abalandeli bakhe emizamweni kaSathana yokubasilaphaza?—Funda u-Efesu 5:25-27.

Zinengi iimbhedlela esezilapha ngaphandle kokuthela iingazi njengombana nazo sezilemukile ukuthi le yindlela ephumelelako kwezokwelapha

17. Singatjengisa njani ukuthi siyathokoza ngendlela uKrestu abahlwengise ngayo abalandeli bakhe?

17 Kuhle-ke ukuzibuza ukuthi, ‘Siyayithemba na indlela uKrestu ebekasolo ahlwengisa ngayo abalandeli bakhe ngokubenza banamathele emithethweni kaJehova ephakemeko yokuziphatha?’ Nengabe kunjalo, kufuze sikhumbule bona uSathana naye akakazibeki phasi ngokusisunduzela kude noJehova noJesu, nangokusilaphaza indlela esimhlonipha ngayo uZimu kwezokuziphatha. Ekulwisaneni nobulwelobu, ihlangano kaJehova ihlala isiyelelisa beyisikhumbuze nangeendlela ezisilapheleko ezirhagele ephasineli. Yeke, kufuze sihlale sikuphaphamele ukwamukela nokulalela iinyeleliswezo ezilisizo.—IzA. 19:20.

Ukuvikela Ibandla Ekuziphatheni Okulihlazo

18. Okwabonwa nguHezekiyeli kusikhumbuzani malungana nalabo abahlubuka ngozithandela emithethweni kaZimu?

18 Ibanga lesibili lokuhlwengiswa kwethu kwezokuziphatha, libandakanya amagadango wokwenza ibandla lihlale lihlanzekile. Kuyadanisa-ke ukuthi abanye abathi bayamthanda uJehova, bayabhalelwa kuphila ngokuvumelana nesithembiso sabo. Kwenziwani-ke ngabanjalo? Ipendulo sizoyithola kokwabonwa nguHezekiyeli ethempelini elingokomfanekiso ekhesakhuluma ngalo ekuthomeni kwesahlukwesi. Amasango webukhosini lawa usawakhumbula? Esangweni ngalinye bekunomlindi. Yeke, abalindabo ngibo ebebavikela ithempeli ekutheni kungangeni namunye wabantu ‘abangakasoki ehliziyweni.’ (Hez. 44:9) Lokho kusikhumbuzo esihle sokuthi ukukhulekela kweqiniso kulilungelo lalabo abalinga ngakho koke okusemandlenabo bona baphile ngokuvumelana nemithethokambiso kaJehova yokuziphatha. Kunjalo-ke nangelungelo lokuzihlanganisa namanye amaKrestu ebandleni namhlanjesi, akusiyinto etholwa nginanyana ngubani.

19, 20. (a) UKrestu ubasize njani abalandeli bakhe bona bahlophise indlela iingwebo zemilandu ezisingathwa ngayo? (b) Ngimaphi amabanga amathathu wokususa izoni ezingatjhuguluki?

19 Ngomnyaka ka-1892, isiThala sathi “kumthwalo wethu (njengamaKrestu) ukususa labo abalandulako ukuthi uKrestu wazinikela njengesihlengo . . . sokutjhaphulula woke umuntu.” (Funda 2 Jwanisi 10.) Bese ngo-1904, incwadi ethi, The New Creation yavuma bona labo abathuwelela nokwenza okumbi, bayingozi khulu begodu balehlisa isithunzi ibandla. Ngesikhathi sakadeso, loke ibandla belihlanganyela ‘ekudenjweni komlandu’ wesono esimabhombo. Kodwana bezimbalwa khulu izenzakalo ezinjalo. Ngo-1944, isiThala saveza ukuthi bazalwana ababarholi kwaphela okufuze basingathe imilandu enjalo. IsiThala sango-1952, sethula ikambiso esekelwe eBhayibhelini eyaveza ibanga eliyihloko lokususa izoni ezingatjhugulukiko, malungana nokuthi ibandla lihlale lihlanzekile.

20 Ematjhumini weminyaka eyalandela kusukela lokho, uKrestu sekasize abalandeli bakhe bayicacisa kuhle indaba yokuthi idenjwa njani imilandu yezono ezimabhombo. Abadala abamaKrestu babandulwe kuhle khulu ekutheni basingathe iingwebo ngendlela kaJehova, lokho bakwenza ngesirhawu nangobulungiswa. Namhlanjesi nokho, kunamabanga amathathu esiwaziko wokususwa kwesoni esingatjhugulukiko: (1) ukwenza ibizo lakaJehova libe msulwa, (2) ukuphephisa ibandla ezenzweni ezonakalisako zesono esimabhombo, (3) nokusiza umenzi wobumbi atjhuguluke nengabe kuyakghonakala.

21. Kungayiphi indlela ihlelo lokususa ekuhlanganyeleni elibe sibusiso ngayo ebantwini bakaZimu?

21 Uyabona na ukuthi ihlelo lokususa ekuhlanganyeleneli lisibusiso kangangani kilabo abalandela uKrestu namhlanjesi? Phela emihleni ka-Israyeli, izoni beziyitjhefu esitjhabeni, kangangobana beziphambukisa nalabo abamthandako uJehova, nabo bagcine sebangasakwenzi okuhle. Emaswapheleni soke isitjhaba sanyefula ibizo lakaJehova, umphumela kwaba kulahlekelwa lilungelo lezulwini. (Jor. 7:23-28) Kodwana namhlanjesi uJehova usebenzelana nesitjhaba samadoda nabafazi abangokomoya. Ukususwa kwezoni phakathi kwethu kwenza bona zingasebenziseki njengamathulusi kaSathana ekutheni zibhebhedlhise umonakalo ebandleni. Lokho kwenzelwa bona ithonya lazo libe sezingeni eliphasi. Thina-ke njengesiqhema siyaqiniseka bona sizowuthola umusa kaJehova. Khumbula ukuthi uJehova wathembisa wathi: “Akunasikhali esibekelwe wena esizakuphumelela.” (Isa. 54:17) Nje-ke siyabasekela na abadala njengombana bathwele umthwalo obudisi kangaka wokusingatha iingwebo?

Phazimulisani Loyo Yoke Imindeni Ebina Ibizo Lakhe

22, 23. Kubayini sizikhakhazisa ngamaKrestu wekadeni, begodu ngibuphi ubufakazi bokuthi bekusafuze kulungiswe izinto ezinengi malungana nemindeni?

22 Ibanga lesithathu elizuzise abalandeli abakaKrestu njengombana bebasolo bahlwengiswa, yindaba yomtjhado nokuphila komndeni. Inga-kghani indlela esiwuqala ngayo umndeni seyilungisiwe na njengombana neminyaka beyisolo ikhamba? Iye, kunjalo. Ngokwesibonelo, nasifunda ngeenceku zakaZimu zekadeni, eminyakeni yabo-1900, siyakhuthazeka ngendlela ebezizimisele ngayo ukuzidela. Sikhuthazeka kwamambala nangendlela ebeyiqakatheke ngayo ikonzo ecwengileko emaphilweniabo. Godu ngesikhathi esifanako, singakghona ukubona ukuthi kunengi kangangani ebekufuze bakudele. Sikutjho ngaliphi-ke lokho?

23 Bekungakajayeleki ukuthi abazalwana bamukele izabelo zekonzo, namkha zokukhamba ebezizobenza babe kude nemakhaya isikhathi esingangeenyanga. Kanti-ke ngezinye iinkhathi umtjhado nawo bewungakavunyelwa, okuyinto ehlukile kunalokho okutjhiwo miTlolo, begodu bezimbalwa khulu iinkhuthazo ezimalungana nokuqiniswa kwesibopho somtjhado wamaKrestu. Umbuzo-ke ube kukuthi, inga-kghani nanamhlanjesi abalandeli bakaKrestu basesengaphasi kobujamobo? Akusinjalo nakancani!

Angekhe wasenza isabelo sekonzo ekubeni kusese nezinto ezikubophela phasi malungana nokutlhogomela umndeni

24. UKrestu wabasiza njani abalandeli bakhe abathembekileko bona bayitjheje kuhle indaba yomtjado neyomndeni?

24 Namhlanjesi angekhe wasenza isabelo sekonzo ekubeni kusese nezinto ezikubophela phasi malungana nokutlhogomela umndeni. (Funda 1 Thimothi 5:8.) Ngaphezu kwalokho, uKrestu wenze isiqinisekiso sokuthi abalandeli bakhe abathembekileko ephasini bafumane iinluleko ezilisizo zeBhayibheli ngokuphathelene nomtjhado kunye nepilo yomndeni. (Efe. 3:14, 15) Ngo-1978, kwakhitjhwa incwadi ethi, Ukwenza Ukuphila Komkhaya Wakho Kujabulise. Bese eminyakeni eli-18 eyalandela, kweza ethi, Ifihlo Yethabo Lomndeni. IsiThala naso besingakazibeki phasi ngokurhatjha iinhloko ezingangeenhloko ezenzelwe ukusiza abatjhadileko basebenzise iinkambisolawulo zeBhayibheli ebuhlotjeni babo.

25-27. Njengombana iminyaka ikhamba, abantwana beminyaka ehlukahlukeneko baqalalelelwa njani ngokukhethekileko?

25 Kuthiwani ngabantwana? Njengombana iminyaka ikhamba, nabo bathoma ukuqalelelwa. Ihlangano kaJehova beyisolo ibenzela izinto ezihle abantwana beminyaka ehlukahlukeneko. Lokho kwathoma njengethonsi, kwagcina sekumsele ophuphumako. Ngokwesibonelo, kusukela ngo-1919 bekwayokutjho ku-1921, i-Golden Age yaba nehlelo elithi, “Isifundo SeBhayibheli Sabantwana.” Ngemva kwalokho, ngo-1920, kwaba nencwajana ethi, The Golden Age ABC, bese ngo-1941, kwavela ethi, Children. Ngabo-1970 kwenziwa nazi iincwadi, Ukulalela UMfundisi Omkhulu, Ubusha Bakho—Ukuthola Okungcono Kakhulu Kubo, nethi, Iincwadami Yeendaba ZeBhayibhili. Ngo-1982, i-Phaphama! yathoma ukuba nomlandelande wesihloko esithi, “Intsha Iyabuza” okwathi kamva kwaba nencwadi yakhona ethi, Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo eyagadangiswa ngo-1989.

Emhlanganweni ebewuseGermany yathatjelwa kwamambala incwajana ethi Iimfundo Zami ZeBhayibheli

26 Namhlanjesi-ke sekunemiqulu emibili ebuyekeziweko yencwadi ethi, Intsha Iyabuza, kanti nezinye iinhloko ezimlandelande zisaragela tjhubelo nokuvela kuZinzolwazi i-jw.org. Kuphinde kube nencwadi ethi, Funda KuMfundisi Omkhulu. IZinzolwazi lethu nalo lizithwele ngonina zabantwana nabantu abatjha, kuhlanganise namakarada wabantu beBhayibheli, imisebenzi yokutaditjha iBhayibheli yabantwana abancani nesebakhulakhulileko, ama-puzzel, amavidiyo, iinthombe ezigwaliweko zeendaba zeBhayibheli, kunye neemfundo zeBhayibheli zabantwana abaneminyaka emithathu nangaphasi. Sekuyakhanya-ke ukuthi indlela uKrestu abaqala ngayo abantwana ayikatjhuguluki solo kwangesikhathi sakade, mhla abasingatha ngezandla zakhe. (Mar. 10:13-16) Ufuna abantwana nabo bazizwe bathandwa begodu bondleke ngokomoya.

27 Okhunye uJesu akufunako ngabantwana, livikeleko. Njengombana iphaseli selingene latjhinga ebukhohlakalini, nokutlhoriswa kwabantwana kurhagala ngamandla. Yeke, kwenziwe ihlelo elihle khulu nelizwakala kuhle lokusiza ababelethi bona bavikele abantwababo erharheni eliyingozeli. *

28. (a) Ngokuya ngokwabonwa nguHezekiyeli, kutlhogekani nasizakuba nesandla ekukhulekeleni okuhlanzekileko? (b) Uzimisele ukwenzani?

28 Akusithabisi na ukucabanga ngendlela uKrestu ebekasolo ahlwengisa ngayo abalandeli bakhe, ababandula nekutheni bahloniphe bebaphile nangemithethokambiso kaJehova ephakemeko yokuziphatha? Khewucabange godu ngethempeli elingokomfanekisweliya elabonwa nguHezekiyeli, ukhumbule namasango wakhona webukhosini. Liqiniso khona ukuthi ithempelelo belingokomfanekiso. Kodwana thina siliqala njengelamambala na? Phela ukungena kwethu kilo akusi kukuya eWolweni lomBuso kwaphela, ukuvula iBhayibheli, namkha ukukokoda emizini yabantu nasitjhumayelako. Lezo zizinto omunye nomunye umuntu angazenza. Nesihlubuki singazenza izintwezo nangaphandle kokungena ethempelini lakaJehova. Kodwana, thina nasenza izintwezo kibe ngapha siphila ngemithethokambiso kaJehova yokuziphatha, sihlanganyele nangehliziyo elungileko ekukhulekeleni kwethu, kutjho ukuthi singaphakathi kwalo ithempeleli, begodu sikhonza endaweni ecwengisisileko—okulihlelo lokumlotjha ngendlela ehlanzekileko uJehova uZimu! Yeke, asithokozeni ngelungelo elihleli esinalo, begodu sihlale silinga ngokusemandlenethu ukuthi siphile ngemithethokambiso yokulunga ezokwenza kukhanye bona uJehova ucwengile!

^ isig. 2 Ngo-1932, Umqulu 2 wencwadi ethi, Vindication ngiwo owathoma ukuveza bona iimphorofido zeBhayibheli ezikhuluma ngokubuyiselwa kwabantu bakaZimu endawenabo, zathoma ukuzaliseka ku-Israyeli ongokomoya, ingasi wamambala. Iimphorofidwezo ziqalisele nekubuyiselweni kokukhulekela kweqiniso. IsiThala sakaMatjhi 1, 1999 sahlathulula ukuthi okwabonwa nguHezekiyeli bekukubuyekezwa kwesiphorofido esiqakathekileko ebesizokuzaliseka phakathi nemihla yokuphela.

^ isig. 6 Isifungweso besingayivumeli indoda nomfazi bona babe bodwa ngekamurwini, lokho bekungenzeka kwaphela nengabe umnyango vulwe geme!, nofana nengabe abantwabo batjhadile namkha bantwana bomuntu. Isifungweso bekusisaziso sangamalanga nakuragwa iKonzo yeKuseni eBethel.

^ isig. 13 Ukusetjenziswa kumbi kweendakamizwa kubandakanya ukuzibhema, ukuzihlafunya, namkha ukuzisebenzisela okhunye okunjengalokho.

^ isig. 27 Ngokwesibonelo, qala isahluko 32 sencwadi ethi, Funda KuMfundisi Omkhulu; uqale namakhasi 3-11, we-Phaphama! ka-Oktoba 2007.