Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 11

Ovituwa Viavo Vikangulwa—Vilekese Ousukuki wa Huku

Ovituwa Viavo Vikangulwa—Vilekese Ousukuki wa Huku

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Oñgeni Ohamba ikahi nokulongesa ovanthu vayo okukala nonthilo novitumino via Huku konthele yovituwa

Soka ñgeno ukahi nokunyingila pepata lio mokati kondyuo ya Jeova

1. Oityi Ezekiele amona tyituhuvisa unene?

 SOKA ÑGENO wamuene etyi omuuli Ezekiele amona omanima ovityita 2.500 konyima, ñgeno wakala ñgeni? Nkhele soka: Ove ñgeno ukahi nokufuena pondyuo imwe onene ya Huku iliaima unene. Pena oandyu yepondolo ikukevelela opo ikulekese omphangu oyo ongwa! Ove ulonda ondondelo ina onondiatelo epandu vali iviuka pombundi ike pononthatu. Onombundi ombo mbukuhuvisa unene. Mbuna onometulu 30 moulale. Tyina wamanyingila, omono onondyuo mbovayungi. Onomphandyi mbondyuo otyilekeso tyomilunga.—Eze. 40:1-4, 10, 14, 16, 22; 41:20.

2. (a) Oityi emonekelo liondyuo ya Huku lilekesa? (Tupu tala pokatoi.) (b) Oityi tupondola okulilongesila kovipuka vikahi pombundi yondyuo ya Huku?

2 Olio emonekelo liondyuo ya Huku yotyilekeso Ezekiele amuene. Wapopia atyiho amona konthele yondyuo oyo mokapitulu 40 alo 48 komukanda ahoneka. Ondyuo oyo ilekesa epongiyo lia Jeova liefendelo liasukuka. Kese tyipuka mondyuo oyo tyina etyi tyihangununa mefendelo lietu mononthiki mbuno mbahulililako. a Oityi omapito oo omanene alekesa? Etuhinangelesa okuti vana vanyingila mefendelo liasukuka lia Jeova, vena okuendela movitumino Viae viavilapo. Tupu omilunga vianthindwa movimato, vilekesa otyipuka tyike, mokonda pamwe Mombimbiliya vilekesa ouviuki. (Sal. 92:12) Iya onondyuo mbovayungi mbulekesa tyi? Mbulekesa okuti vana vehena onthilo novitumino via Huku, kavayekwa vanyingile mondyuo oyo ongwa, efendelo liotyotyili lituala komuenyo.—Eze. 44:9.

3. Omokonda tyatyi ovalanduli va Kristu ankho vesukisila okutualako okukangulwa?

3 Oñgeni emonekelo lia Ezekiele likahi nokufuiswapo? Ngetyi tuetyimona Mokapitulu 2 komukanda ou, Jeova waundapesa Kristu opo akangule ovanthu vae monkhalelo yavilapo tunde mo 1914 alo konthyimbi yo 1919. Okuti otyilinga otyo tyapuila opo? Au! Mokueenda kuotyita tyokualamba, Kristu watualako okuyakulila ovitumino via Jeova konthele yovituwa. Ovalanduli vae ankho vesukisa okutualako okukangulwa. Omokonda yatyi? Omokonda Kristu waongolola ovalanduli vae mouye uno wovituwa viasila, iya Satanasi utualako okuovola okuvekondola movivi. (Tanga 2 Pedro 2:20-22.) Tutalei ononkhalelo ononthatu Ovakristau vatualako okukangulwa. Tete, matutale oñgeni vakangulwa movituwa, atutale epongiyo liakolela liokukalesa ewaneno tyasukuka, okuhulililako, atutale epongiyo liombunga.

Okukangulwa Movituwa Mokueenda Kuomanima

4, 5. Eliva patyi Satanasi ehole okuundapesa tunde kohale? Iya oñgeni likahi nokuundapa?

4 Ovanthu va Jeova apeho vesuka unene novituwa viaviuka. Moluotyo, vetavela onondonga mbayandyuluka vapewa konthele oyo. Tutalei onongeleka mbumwe.

5 Otyihola. Jeova uhanda otyihola pokati ka vana velinepa, tyikale otyiwa nokuasukuka. Satanasi uhanda otyiawa otyo otyiwa tyiundapeswe monkhalelo yasila, nokulola natyo ovanthu va Jeova opo vanyone oupanga wavo na Huku. Satanasi waundapesile eliva olio, amunkhi ovanthu ovanyingi pononthiki mba Balaau. Iya ukahi nokuliundapesa vali unene mononthiki mbuno mbonthyulilo.—Núm. 25:1-3, 9; Apo. 2:14.

6. Otyaano patyi ankho tyahonekwa Momutala Womulavi? Oñgeni ankho tyiundapeswa? Iya omokonda yatyi tyayekelwa-po? (Tupu tala pokatoi.)

6 Pala okukuatesako ovanthu va Huku okulityilika eliva lia Satanasi, Omutala Womulavi 15 ya Pepo Linene yo 1908 wapopia okuti kese umwe una okuaana okuti: “Ovikando aviho no ponomphangu ambuho, tyina tukala atuike nou tuhelinepele nae, mandyikala nae ngatyina tukahi povanthu ovanyingi.” b Namphila ankho kavakuluminyua okuaana, mahi ovanyingi vokuaana omanyina avo aahonekwa Momutala Womulavi. Etyi palamba omanima amwe, eongano liamona okuti namphila potete otyaano otyo tyakuatesileko ovanyingi, pahe ankho otyiso vala. Moluotyo, atyiyekuapo. Mahi, ovanthu va Jeova avatualako okuendela movitumino viavilapo ankho tyilekesa.

7. Mo 1935, Omutala Womulavi wapopia otyitateka patyi? Iya oityi tyayandyulula nawa?

7 Satanasi utualako okuyawisa omaliva ae. Onthele imwe Yomutala Womulavi 1 ya Tyitalale yo 1935, mo Ingelesi, yalekesa nawa otyitateka ankho tyitualako okuliyawisa pokati kovanthu va Huku. Vamwe ankho vasoka okuti mokonda vaundapa unene movilinga viokuivisa, kavesukisa vali okuendela movitumino via Jeova konthele yovituwa. Omutala Womulavi wati: “Otyiwa omunthu ahinangele okuti, okuundapa vala movilinga viokuivisa hatyoko vala tyihandwa. Onombangi mba Jeova vatumwa na Huku. Ngotyo vena otyilinga tyokulekesa nawa onkhalelo ya Jeova nouhamba wae.” Iya onthele oyo, aiyaave onondonga mbayandyuluka konthele yotyinepo notyihola, pala okukuatesako ovanthu va Huku “okutila oumbalehi.”—1 Cor. 6:18.

8. Omokonda yatyi Omutala Womulavi wakupopila unene etyi tyihangununa ondaka yo Gregu yapitiyua oundalelapo?

8 Momanima ano, Omutala Womulavi uhole okuwana-wana okupopia oityi ondaka por·neiʹa, yapitiyua oundalelapo Movihonekwa vio Gregu ihangununa. Kaihangununa vala okulinga otyihola. Yakutikinya ovituwa aviho viouheha, vituala kokulinga oundalelapo. Ovalanduli va Kristu vekahi nokuyakulilwa kotyituwa tyokulinga oundalelapo, tyilingwa hono novanyingi mouye.Efésios 4:17-19.

9, 10. (a) Otyituwa patyi Omutala Womulavi wapopia mo 1935? (b) Oityi Ombimbiliya ilongesa konthele yovikunwa vikoleswa?

9 Ounkholwa. Omutala Womulavi 1 ya Tyitalale yo 1935, yapopia otyituwa otyikuavo okuti: “Tuhole okumona okuti vamwe vaundapa movilinga viokuivisa, nokulinga ovilinga ovikuavo vieongano [nokuakolwa]. Onkhalelo patyi yokunwa itavelwa Movihonekwa? Okuti tyaviuka okunwa monkhalelo ityika ovilinga omunthu alinga meongano lia Tatekulu?”

10 Ekumbululo lilekesa onkhalelo yokunwa yapola pokati ipopiwa Mondaka ya Huku. Ombimbiliya kaiilika okunwa ovinyu novikunwa ovikuavo monkhalelo yapola pokati, mahi iilika ounkholwa. (Sal. 104:14, 15; 1 Cor. 6:9, 10) Konthele yokulinga ovilinga via Huku nokuanwa, ovaumbili va Huku vehole okuhinangeleswa etyi tyaendele novana va Arau, vaipawa na Huku mokonda valinga otyilikutila tyihaviukile komutala wa Huku wovilikutila. Etyi pakala katutu, ehipululo lialekesa oityi tyahindilile ovalume ovo okulinga otyipuka tyihaviukile. Huku wapele ovanakwa aveho otyitumino tyokuhanu natyike tyikoleswa tyina vakalinga ovilinga via Huku. (Lev. 10:1, 2, 8-11) Okulandula otyitumino otyo hono, ovalanduli va Kristu vena okulityilika okunwa, tyina vakalinga ovilinga via Huku.

11. Omokonda yatyi okupewa enoñgonoko konthele yovikunwa ouwa omunene kovanthu va Huku?

11 Momanima o hono, ovalanduli va Kristu vatualako okupewa enoñgonoko konthele younkholwa, otyituwa tyitualako okuliwisa. Tupandula unene onondonga ombo mbeya momuvo waviuka, mokonda ovanyingi vekahi nokukuatesuako okuyekapo otyitateka otyo otyivi avaendesa nawa omienyo viavo. Tupu ovanyingi vakuatesuako okulityilika eliva olio. Nawike wesukisa okuyeka okunwa unene tyinyone onkhalelo yae ongwa, nombunga yae, nokumupola elao liokuundapa mefendelo liasukuka lia Jeova.

“Onthue katupondola okusoka Tatekulu yetu wanika omakaya ine wapaka komulungu wae otyipuka tyasila.”​—C. T. Russell

12. Oityi ankho ovaumbili va Kristu vasoka konthele yomakaya puetyi ononthiki mbonthyulilo mbuheneye?

12 Okusipa omakaya nokufenya. Ovaumbili va Kristu vahimbika okupewa ondundo yokuyekapo omakaya puetyi ononthiki mbonthyulilo mbuhe-nehimbike. Omanima omanyingi konyima, omukuatate umwe ombuale Charles Capen, wahinangela onthiki yotete elivasa na Charles Taze Russell konthyulilo yotyita 19. Puetyi Capen ankho ena omanima 13, oe nomukulu wae nonondenge mbae vevali ankho vekahi pondondelo Yondyuo Yombimbiliya, mo Allegheny Pennsylvania. Omukuatate Russell wakuata puvo, evepulu okuti: “Onwe vakuendye mukahi nokupuena? Neiva omuniko womakaya.” Iya avemukumbulula okuti kavekahi nokupuena. Otyo tyevekuatesako okusoka oñgeni Russell atala omakaya. Momutala Womulavi 1 ya Kwenye Kunene yo 1895, Omukuatate Russell, wapopia konthele ya 2 Coríntios 7:1 okuti: “Tyina Omukristau asipa ine afenya omakaya . . . ame hiluete ouwa matyimuetela, no ñgeni matyinkhimaneka Huku. Onthue katupondola okusoka Tatekulu yetu wanika omakaya ine wapaka komulungu wae otyipuka tyasila.”

13. Oñgeni Ovakristau vakangulwa mo 1973?

13 Mo 1935, Omutala Womulavi wapopia omakaya okuti, “otyifo tyasila,” nokuti nawike wenthiakina ine wepuena upondola okutualako okukala mombunga yo Mbetele, ine okukala komutwe meongano lia Huku, movilinga vioukokoli-ndyila ine okutalelapo omawaneno. Mo 1973, avatambula vali onondonga ononkhuavo. Omutala Womulavi 1 ya Pepo Linene, wahangununa okuti nawike Ombangi ya Jeova upondola okutualako tyapandwa mewaneno, inkha atualako notyituwa otyo otyivi nokuasila, tyilekesa okuti utupu oluembia nokupaka omuenyo motyiponga. Vana vehetavelele okuyekapo okupuena nokufenya, ñgeno vapolwa mewaneno. c Ngotyo, Kristu waovola onkhalelo onkhuavo yakolela yokukangula ovalanduli vae.

14. Ovitumino patyi via Huku vipopia konthele yohonde? Oñgeni otyituwa tyokupakwa ohonde tyeliyandyana mouye?

14 Okuundapesa omapita ohonde. Kononthiki mba Noe, Huku wapopia okuti tyapenga okulia ohonde. Oe etyipopi vali Movitumino aavelele elongo lio Isilayeli. Tupu, wahongolela ewaneno lio Vakristau opo “velityilike . . . ohonde.” (Atos 15:20, 29; Gên. 9:4; Lev. 7:26) Mahi, mononthiki mbo hono, Satanasi wavasa onkhalelo onkhuavo opo ahongiliye ovanyingi okuanya otyitumino otyo tya Huku. Okuhimbikila motyita 19 onondotolo vahetekela okupaka ovanthu ohonde. Atyikake unene etyi vanoñgonoka okuti ovanthu vamwe vena onohonde mbelifwa. Mo 1937, vahimbika okupola ovanthu ohonde nokuipaka nawa. Iya mokonda Yovita Ovinene 2, otyituwa otyo atyiliyawisa unene. Momuvo uhehi, okupaka ovanthu ohonde atyiyandyana mouye auho.

15, 16. (a) Etokolo patyi Onombangi mba Jeova valinga konthele yokupakwa ohonde? (b) Ekuateso patyi ovalanduli va Kristu vehole okupewa konthele yohonde nononkhalelo ononkhuavo mbokuhakulwa tyihaundapesa ohonde? Ouwa patyi tyaeta?

15 Konthyimbi yo 1944, Omutala Womulavi walekesa okuti okupakwa ohonde, otyipuka tyike nokuilia. Enima lialandulako, onondonga ombo Mbovihonekwa ambuyandyululwa vali nawa. Mo 1951, akuhonekwa omapulo nomakumbululo pala okukuatesako ovanthu va Huku okuliyakulila ko nosipitali mbuhakula nohonde. Mouye auho, ovalanduli va Kristu vekolelo ankho vekahi nokuliyakulila nomutima wakola, putyina valingwa omukuele, nokuniangwa, nokumoneswa ononkhumbi. Mahi Kristu atualako okuhongolela eongano liae opo liave ekuateso liesukisa. Moluotyo, akulingwa ononthele no nombrochula, mbuyandyulula nawa otyitateka otyo.

16 Mo 1979, ovakulu vamwe vomawaneno, vahimbika okutalelapo onosipitali opo vakuateseko onondotolo, okunoñgonoka nawa onkhalelo tutala ohonde, no notestu mbo Mbimbiliya mbutyipopia no nonkhalelo ononkhuavo mbokuhakula tyihaundepesa ohonde. Mo 1980, ovakulu vomawaneno momapundaumbo 39 mo Estados Unidos, valongeswa monkhalelo yavilapo konthele yovilinga ovio. Mokueenda kuononthiki, Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova avaonganeka Onokomisau Mbokuamena Ononbangi Konthele Yohonde mouye auho. Okuti ononkhono ombo mbalingwa mbaava umwe ekuateso mokueenda kuomanima? Hono, onosipitali ononyingi, no nondotolo, no nofulumelu, vekahi nokukuatesako Onombangi vavela, mokutavela etokolo liavo liokuhapakwa ohonde. Onosipitali ononyingi, mbukahi nokuhakula ovanthu tyihaundapesa ohonde. Mbumwe alo umwe mbaimbuka okuti oyo onkhalelo yavilapo yokuhakula. Katyihambukiswa, okusoka kononkhalelo Jesus ehole okuyakulila ovalanduli vae, opo vahasiliswe na Satanasi?—Tanga Efésios 5:25-27.

Onosipitali ononyingi, mbukahi nokuhakula ovanthu tyihaundapesa ohonde. Mbumwe alo umwe mbaimbuka okuti oyo onkhalelo yavilapo yokuhakula

17. Oñgeni tupondola okulekesa okuti tupanda onkhalelo Kristu ekahi nokukangula ovalanduli vae?

17 Otyiwa tulipule okuti: ‘Ndyipanda onkhalelo Kristu ekahi nokukangula ovalanduli vae, okuvelongesa okuendela movitumino viavilapo via Jeova?’ Inkha ongotyo, tuhalimbueiko okuti Satanasi utualako okuovola okutuyapula ku Jeova na Jesus, mokutuhindila okutomba ovitumino via Huku. Pala okutuyakulila komahongiliyo oo, eongano lia Jeova litualako okutuavela omalondolo nomahinangeleso konthele yomaundalelapo alingwa mouye uno. Tutualeiko okukala tyipahi, okutavela onondonga ombo mbutukuatesako.—Pro. 19:20.

Okuyakulila Ewaneno Kovituwa Viasila

18. Konthele ya vana vehetavela tyawina ovitumino via Huku, oityi emonekelo lia Ezekiele lituhinangelesa?

18 Onkhalelo yavali yokukangulwa movituwa, yakutikinya etyi tyina okulingwa opo ewaneno litualeko tyasukuka. Ha aveho vetavela ovitumino via Jeova konthele yovituwa oviwa, iya avelipakula Kwe vatualako okukakatela metokolo liavo. Vamwe konyima onkhalelo yomutima wavo ipiluluka, iya avayekepo tyawina ovitumino ovio. Oityi ovanthu ovo vena okulingwa? Emonekelo lia Ezekiele liondyuo ya Huku yotyilekeso, tuapopia konthyimbi yokapitulu aka, litukuatesako okuvasa ekumbululo. Hinangela onombundi mbuna ononene. Kese mbundi, pena onondyuo mbovayungi. Ovayungi vayakulila ondyuo ya Huku, tyafuile opo vatyilike ovanthu “vomutima wayembela movivi.” (Eze. 44:9) Otyo tyituhinangelesa okuti efendelo liasukuka elao limwe liapewa vala ovanthu valinga ononkhono mbokuendela movitumino viasukuka via Jeova. Tupu hono, elao liokuliongiya no Vakristau vakuetu mefendelo, kaliapelwe ovanthu aveho.

19, 20. (a) Oñgeni Kristu katutu-katutu ekahi nokukuatesako ovalanduli vae okuviukisa onkhalelo yokukoyesa una walinga onkhali? (b) Omahunga patyi etatu apolesa meuaneno vokualinga onkhali avehelivele?

19 Menima 1892, Omutala Womulavi wapopia okuti: “Otyilinga tyetu, okupola mewaneno Ovakristau vana vehetavela okuti Kristu weliava opo akale ofeto yeyovo pala ovanthu aveho.” (Tanga 2 João 10.) Mo 1904, omukanda The New Creation, walekesa okuti vana vatualako novituwa viapenga, otyiponga pala ewaneno nokulisoyesa. Pomuvo opo, aveho mewaneno ankho vakala po nomphela “mbongeleya mbokukoyesa” vana valinga onkhali. Mahi, ovitateka ovio ankho havinyingi-ko. Mo 1944, Omutala Womulavi wayandyulula okuti, ovitateka vina okutetululwa vala novakuatate vekahi komutwe weuaneno. Mo 1952, Omutala Womulavi waava onondonga mbo Mbimbiliya konthele yokukoyesa vokualinga onkhali, nokulekesa nawa okuti vana vahahande okulivela vena okupolwa mewaneno, opo litualeko tyasukuka.

20 Tunde opo, Kristu ukahi nokuvatela nokukangula ovalongwa vae okunoñgonoka nawa onkhalelo yokutetulula ovitateka ovio. Ovakulu vomawaneno Ovakristau, vekahi nokulongeswa nawa opo vakoyese ovitateka ovio monkhalelo ya Jeova, nokukala ovakuatyili nokankhenda. Hono tuanoñgonoka nawa ovipuka vitatu vipolesa mewaneno una uhahande okulivela: (1) opo enyina lia Jeova likale tyasukuka, (2) pala okuyakulila ewaneno opo lihasiliswe no nonkhali, (3) pala okukuatesako una walinga onkhali elivele.

21. Omononkhalelo patyi okupola meuaneno vokualinga onkhali tyietela ouwa ovanthu va Huku?

21 Okuti ove weete oñgeni hono okupola mewaneno vana vehelivele tyeetela ouwa ovalanduli va Kristu? Kohale mo Isilayeli, vokulinga ovivi tyihelivele ankho vahongiliya vakuavo. Pamwe ankho veliyawisa avakala ovanyingi tyipona vana vehole Jeova nokuovola okulinga etyi tyaviuka. Moluotyo, apeho ankho elongo olio lipenyesa enyina lia Jeova iya oe ayekepo okuvepanda. (Jer. 7:23-28) Mahi hono, ovanthu va Jeova kavakala vala melongo like, una ovalume novakai vatunda momalongo omanyingi, vakoya okumuumbila nokulandula ehongolelo liae. Mokonda vokulinga ononkhali tyihelivele vekahi nokupolwa pokati ketu, kavakala oviti via Satanasi pala okunyona ousukuki wewaneno. Ngotyo, ovituwa viavo ovivi kaviliyandyana mewaneno iya ewaneno aliho litualako okupandwa na Jeova. Hinangela okuti Jeova walaa okuti: “Kese tyiti mokatulilwa pala okukuluisa kamatyikulingi natyike.” (Isa. 54:17) Okuti tukuatesako ovakulu vena otyilinga tyalema tyokukoyesa mewaneno?

Okunkhimaneka Una Waavela Enyina Ombunga Aiho

22, 23. Omokonda yatyi tupandulila Ovakristau vakuetu vo konthyimbi yotyita 20? Omokonda yatyi ankho vesukisila okupola pokati konthele yombunga?

22 Onkhalelo yatatu ovalanduli va Kristu vakangulwa, o motyinepo no mombunga. Okuti onkhalelo tutala ombunga ikahi nokukangulwa mokueenda kuomanima? Yoo. Mongeleka, tyina tutanga konthele yovaumbili va Huku konthyimbi yotyita 20, tuhuva notyituwa valekesile tyokuhaundapela-ndyambi. Onthue tupanda unene onkhalelo vapaka ovilinga via Huku tete momuenyo wavo. Tupu pamwe tutala okuti, ankho tyesukisa okupola pokati. Ñgeni ngotyo?

23 Ovakuatate ankho vetavela okupewa otyilinga tyokukaivisa ine okutalelapo omawaneno kokule nomaumbo avo, avakalako onohanyi ononyingi. Pomuvo opo, ovanthu ankho kavesukile unene notyinepo ngetyi tyipopia Ovihonekwa. Tupu ankho kupopiwa vala katutu oñgeni Omukristau apondola okukala notyinepo tyapama. Okuti onkhalelo oyo itualako pokati kovalanduli va Kristu hono? Au!

Meongano omunthu kapewa ovilinga vipaka omuenyo wombunga yae motyiponga

24. Oñgeni Kristu akuatesako ovanthu vae vekolelo okutala otyinepo nombunga monkhalelo yaviuka?

24 Hono meongano, omunthu kapewa ovilinga vipaka omuenyo wombunga yae motyiponga. (Tanga 1 Timóteo 5:8.) Ngotyo, Kristu ukahi nokulinga atyiho, opo ovalanduli vae vekolelo pano pohi vatualeko okupewa ekuateso, no nondonga mbo Vihonekwa mbapola pokati konthele yotyinepo nomuenyo wombunga. (Efé. 3:14, 15) Mo 1978, kualingwa omukanda Torne Feliz Sua Vida Familiar. Etyi palamba omanima 18 akulingwa omukanda O Segredo de Uma Família Feliz. Tupu, Omutala Womulavi uhole okueta ononthele ononyingi mbukuatesako ovalinepi okuendela monondonga mbo Vihonekwa motyinepo tyavo.

25-27. Oñgeni ovakuendye novana vekahi nokukuatesuako unene mokueenda kuomanima?

25 Iya konthele yovakuendye novahikuena? Mokueenda kuomanima, tyamoneka okuti navo vesukisa okupamekwa vali unene. Eongano lia Jeova likahi nokuava onondonga onongwa pala ovakuendye novana. Iya onondonga ombo, mbutualako nokuliyawisa. Mongeleka, omukanda A Idade de Ouro tunde mo 1919 alo 1921 ankho muya onthele yati “Elilongeso Liombimbiliya Liovakuendye”. Mo 1920, akulingwa ombruchula the Golden Age ABC, iya mo 1941 ankulingwa omukanda Filhos. Momanima 1970, akulingwa omikanda Escute o Grande Instrutor, no wokuati Sua Juventude—O Melhor Modo de Usufruí-la, nomukanda Womahipululo Ombimbiliya. Mo 1982, o Despertai! yahimbika okuya no nonthele mbati, “Ovakuendye Vapula,” akulandula omukanda Os Jovens Perguntam—Respostas Práticas, walingua mo 1989.

Ombrochula Omalongeso ange Ombimbiliya yatambulwa nehambu enene motyonge tyononthiki ononthatu ko Alemanha

26 Hono, tuna omikanda vivali Os Jovens Perguntam, mahi ononthele Ovakuendye Vapula,” mbutualako okuya mo Site, jw.org. Tupu, tuna omukanda Aprenda do Grande Instrutor. O Site yetu yeyula ononthele pala ovankuendye, okukutikinya-mo omahipululo Ombimbiliya, no novikuavo vali opo ovana vekula novatutu vevinthinde, no novideo, nomalekeso, no nondonga mbo Mbimbiliya pala ovana vokuna omanima etatu novatutu vali. Tyotyili, onkhalelo Kristu atala ovana kayapilulukile tunde etyi ovanthu vemuetelele ovana pomuvo wono apostolu. (Mar. 10:13-16) Uhanda ovakuendye velitehelele okuti veholwe, tupu vakuatesuako okukala noupanga omuwa na Jeova.

27 Tupu Jesus uhanda ovana vayakulilwe kovivi. Mouye uno wovituwa viasila unene, okukuata ovana kononkhono natyo tyikahi nokuliyawisa. Ngotyo, kukahi nokuawa onondonga mbaviuka nokuayandyuluka, pala okukuatesako ovohe okuyakulila ovana vavo kovituwa ovivi. d

28. (a) Ngetyi tyalekeswa memonekelo lia Ezekiele, oityi tuesukisa okulinga inkha tuhanda okuendela mefendelo liasukuka? (b) Oityi ove watokola okulinga?

28 Katyihambukiswa okutala oñgeni Kristu atualako okukangula ovalanduli vae, okuvelongesa okuhumba omuenyo, nokupola esilivilo kovitumino viavilapo via Jeova? Soka vali konthele yondyuo ina Ezekiele amuene memonekelo. Hinangela onombundi ononene. Tyotyili, ondyuo oyo, handyuo yatungwa nomaoko, ondyuo yotyilekeso. Mahi, okuti tuitala umwe ngatyina ondyuo yotyotyili? Onthue katunyingila-mo vala tyina tuenda Kondyuo Yomaliongiyo ine tyina tuikula Ombimbiliya, ine tyina tutotola pepito liomunthu movilinga viokuivisa. Ovio, ovilinga vimoneka komaiho ovanthu. No vemphinia vapondola okulinga ovipuka ovio, tyihanyingila mondyuo ya Jeova. Mahi, inkha tulinga ovipuka ovio, otyo tuendela movitumino via Jeova konthele yovituwa oviwa, nokufenda monkhalelo yasukuka nomutima waviuka, ngotyo tuanyingila nokuumbila momphangu onene, efendelo liasukuka lia Jeova Huku! Tutualeiko apeho okupanda elao olio liakolela unene. Tupu tutualeiko okulinga ononkhono mbokulekesa ousukuki wa Jeova, mokukakatela movitumino viae viaviuka!

a Mo 1932, omukanda Vindicação Volume 2, walekesa okuti omaulo Ombimbiliya apopia okukondoka kuovanthu va Huku motyilongo tyavo, afuisuapo mononthiki mbetu, mo Isilayeli ya Huku ha Isilayeli yopahitu. Omaulo oo, ankho apopia okupinduluapo kuefendelo liotyotyili. Omutala Womulavi 1 ya Tyitalale yo 1999, wahangununa okuti ondyuo ya Huku memonekelo lia Ezekiele, o limwe pomaulo oo apopia okupindukapo kuefendelo olio. Ngotyo, likahi nokufuisuapo monkhalelo yakolela mononthiki mbonthyulilo.

b Okuaana ankho kulunda omulume nomukai vehelinepele ine vehembunga tyina vekahi mokati kondyuo aveke, vaikule epito. Mokueenda kuomanima, otyiano otyo ankho tyitangwa ononthiki ambuho komuhuka Mefendelo Liombunga yo Mbetele.

c Okuundapesa omakaya omapita, tyakutikinya okuesipa, nokuefenya, nokuenthiakina, ine okuekuna opo aundepeswe ngotyo.

d Mongeleka, tala okapitulu 32 komukanda, “Aprenda do Grande Instrutor” Tupu tala pomafo 3-11 mo Despertai! ya Outubro yo 2007