Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 11

Kucengwa Kwekutiphatsa​—Kungcwelisa Nkulunkulu

Kucengwa Kwekutiphatsa​—Kungcwelisa Nkulunkulu

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Indlela iNkhosi lefundzise ngayo tikhonti tayo kutsi tihloniphe timiso taNkulunkulu tekutiphatsa

Ase uticabange ungena esangweni leliholela esibuyeni selithempeli lelikhulu laJehova!

1. Yini leyabonwa nguHezekeli lesenta simangale?

 BEWUNGATSINI nawungabona loko lokwabonwa ngumphrofethi Hezekeli eminyakeni lengaba ngu-2 500 leyendlulile? Ticabange usondzela esakhiweni selithempeli lelikhulu lelikhatimulako. Ingilosi lenemandla iseceleni kwakho kuze ikukhombise lendzawo lemangalisako. Ugibela titebhisi letisikhombisa letiholela kulelinye lemasango lamatsatfu. Lamasango ayakumangalisa. Budze bawo bucishe bube ngemamitha langu-30. Ekungeneni ubona emakamelo abogadzi. Kulolubondza bekunetihlahla telusundvu leticoshiwe.​—Hez. 40:1-4, 10, 14, 16, 22; 41:20.

2. (a) Lithempeli lelisembonweni limelelani? (Fundza nembhalo lochazako.) (b) Yini lesingayifundza etintfweni letisekungeneni kwalelithempeli?

2 Leli lithempeli laNkulunkulu lelingumfanekiso. Hezekeli ulichaza kabanti kangangekutsi kulandzisa kwakhe kugcwala tehluko 40 kuya ku-48 encwadzini yakhe yesiphrofetho. Lelithempeli limelela lilungiselelo laJehova lekukhonta lokumsulwa. Incenye ngayinye yalombono imelela lokutsite ekukhonteni kwetfu Nkulunkulu kulamalanga ekugcina. a Amelelani lamasango laphakeme? Asikhumbuta kutsi labo lababa yincenye yelilungiselelo laJehova lekumkhonta lelimsulwa, kufanele nakanjani baphile ngetimiso taNkulunkulu letiphakeme naletilungile. Ngisho netihlahla telusundvu lebeticoshwe elubondzeni timelela lokufanako, ngobe eBhayibhelini lusundvu luhle lumelela kulunga. (Hla. 92:12) Kutsiwani ngemakamelo abogadzi? Kuyacaca kutsi wona amelela kutsi labo labehlulekako kuphila ngetimiso taNkulunkulu abavumeleki kutsi bangene kulokukhonta lokuhle, lokumsulwa nalokuniketa kuphila.​—Hez. 44:9.

3. Kungani balandzeli baKhristu bebadzinga kuchubeka bacengwa?

3 Ugcwaliseke njani lombono waHezekeli? Njengobe siphawulile eSehlukweni 2 salencwadzi, Jehova usebentise Khristu kuze acenge bantfu bakhe ngendlela lekhetsekile kusukela nga-1914 kuya ekucaleni kwa-1919. Lokucengwa kwaphela ngaleso sikhatsi yini? Cha, akuphelanga ngaleso sikhatsi! Eminyakeni lelikhulu leyendlulile, Khristu uchubekile abambelela etimisweni taJehova letingcwele tekutiphatsa. Ngaleyo ndlela bekunesidzingo sekutsi balandzeli bakhe bachubeke bacengwa. Kungani ente njalo? Kungobe Khristu abesolo abutsa balandzeli bakhe eveni lelingcolile ekutiphatseni, futsi naSathane akayiyekeli imetamo yakhe yekubadvonsela emuva ekutiphatseni lokubi lokufana neludzaka. (Fundza 2 Phetro 2:20-22.) Ase sihlole tintfo letintsatfu lapho emaKhristu eliciniso acwengwe kuto kancane kancane. Kwekucala, sitawucoca ngekucengwa kwekutiphatsa, ngemuva kwaloko sicoce ngelilungiselelo lelibalulekile leligcina libandla lihlantekile, kantsi kwekugcina sitawucoca ngekucengwa elungiselelweni lemndeni.

Kucengwa Kwekutiphatsa Eminyakeni Leyendlulile

4, 5. Sathane bekasolo asebentisa liphi lichinga, futsi liphumelele njani?

4 Bantfu baJehova bebasolo bakunaka kakhulu kutiphatsa lokulungile. Ngaleso sizatfu, bemukele timiso leticacile kulendzaba. Ase sicoce ngetibonelo letimbalwa.

5 Kutiphatsa kabi ngekwelicansi. Jehova wadala kutsi kuya ecansini emkhatsini webantfu labashadile kuhlanteke futsi kujabulise. Sathane kuyamjabulisa kushintja lesipho lesiligugu ekutseni singasetjentiswa kahle, kodvwa sibe yintfo lengcolile futsi asisebentise kuze alinge bantfu baJehova kutsi balahlekelwe buhlobo lobuhle naNkulunkulu. Sathane walisebentisa lelicebo lelaba nemiphumela lebuhlungu ngemalanga aBhalamu, futsi uchubeka alisebentisa kakhulu kulamalanga ekugcina.​—Num. 25:1-3, 9; Semb. 2:14.

6. Ngusiphi sifungo lesashicilelwa ku-Sicongosekulindza, sasetjentiswa njani, futsi yini leyabangela kutsi sigcine sesiyintfo lengasho lutfo? (Fundza nembhalo lochazako.)

6 Kuze silwisane nemetamo yaSathane, Sicongosekulindza saJune 15, 1908 sashicilela sifungo lebesifaka ekhatsi lamavi: “Ngaso sonkhe sikhatsi nakuyo yonkhe indzawo, ngitatiphatsa kahle nanginebantfu bebulili lobehlukile, kungaba sendzaweni lesitsekile nobe lebonwa nguwonkhe wonkhe.” b Nanobe lesifungo besingaphoceleli, linyenti lasemukela, futsi lendlulisela emabito alo kutsi ashicilelwe ku-Zion’s Watch Tower. Ngemuva kweminyaka, kwanakeka kutsi nanobe lesifungo sasilusito kulabanyenti, besesiba ngumkhuba longasho lutfo futsi singasasiti. Nanobe kunjalo, timiso tekutiphatsa letiphakeme lebeticuketfwe ngiso betihlale tihlonishwa.

7. Nga-1935, Sicongosekulindza sakhuluma ngayiphi inkinga, futsi ngusiphi simiso lesaphindza sasigcizelela?

7 Kuhlasela kwaSathane kwachubeka kucina. NgaMarch 1, 1935, Sicongosekulindza sakhuluma ngenkinga lebeseyandza kubantfu baNkulunkulu. Labanye babo bebacabanga kutsi kuhlanganyela emsebentini wekushumayela bekubenta babe netaba tekungabambeleli etimisweni taJehova tekutiphatsa emphilweni yabo yangasese. Le-Sicongosekulindza satsi: “Ngamunye wetfu kufanele akhumbule kutsi kumane sibe nencenye emsebentini wekushumayela akukeneli. BoFakazi BaJehova bamelela Jehova futsi banesibopho sekummelela kahle kanye nembuso wakhe.” Lesihloko sase sikhipha seluleko lesicacile mayelana nemshado kanye nekutiphatsa ngekwelicansi, ngaleyondlela sasita bantfu baNkulunkulu kutsi ‘babubalekele budlundlulu.’​—1 Khor. 6:18.

8. Kungani Sicongosekulindza siphindzaphindze inchazelo yeligama lesiGriki lelitsi budlundlulu?

8 Eminyakeni lengemashumi leyendlulile, Sicongosekulindza sigcizelele ngalokuphindzaphindziwe inchazelo lengiyo yeligama lelisetjentiswa emBhalweni YesiGriki lelitsi budlundlulu​—i-por·neiʹa. Inchazelo yalo ayisho nje kuphela kulalana. Kunaloko i-por·neiʹa ihlanganisa imikhuba lengcolile leminyenti, ngalokuvamile lefaka ekhatsi tonkhe tinhlobo letinyanyekako tekutiphatsa letentiwa etindlini tebugwadla. Ngaleyondlela, balandzeli baKhristu bavikelwe kulokutiphatsa lokwenyanyekako lokwentiwa bantfu labanyenti kulelive lalamuhla.​—Fundza Efesu 4:17-19.

9, 10. (a) Nguliphi liphuzu lelimayelana nekutiphatsa lokwakhulunywa ngalo ku-Sicongosekulindza sa-1935? (b) Nguyiphi imfundziso yeliBhayibheli lengecisi lemayelana nekusebentisa tjwala?

9 Kusebentisa kabi tjwala. NgaMarch 1, 1935, Sicongosekulindza saveta lelinye liphuzu lelimcoka lelimayelana nekutiphatsa nasitsi: “Kuyaphawuleka kutsi linyenti lalabo labenta umsebenti wekushumayela kanye naleminye imisebenti yenhlangano, benta loko babe banatse [tjwala]. Kunini lapho imiBhalo ikuvumela khona kunatsa tjwala? Kungaba yintfo lefanele yini kunatsa tjwala buze butsintse umsebenti wetfu lesiwenta enhlanganweni yeNkhosi?”

10 Imphendvulo yalemibuto yadzingidza umbono lofanele ngekunatsa tjwala lotfolakala eVini laNkulunkulu. LiBhayibheli alikulahli kunatsa tjwala ngesikali lesilinganiselwe, kodvwa liyakulahla kudzakwa. (Hla. 104:14, 15; 1 Khor. 6:9, 10) Mayelana nekwenta imisebenti lengcwele tinatsile, tinceku taNkulunkulu tikhunjutwe kanyenti ngekulandzisa lokukhuluma ngemadvodzana a-Aroni lawo Nkulunkulu lawabulala ngenca yekunikela ngemnikelo longakafaneli elatini laNkulunkulu. Emavesini lalandzelako, lokulandzisa kwembula loko lokungenteka kwaba sizatfu lesabangela lawo madvodza kutsi atsatse leso sinyatselo lesingakafaneli, ngobe Nkulunkulu bekakhiphe umtsetfo longabavumeli baphristi kutsi banatse tjwala nangabe benta imisebenti lengcwele. (Lev. 10:1, 2, 8-11) Kusebentisa lesimiso lamuhla kusita balandzeli baKhristu kutsi bakubalekele kunatsa tjwala nangabe bamatasa ngemisebenti yabo lengcwele.

11. Kungani kube yintfo lenhle kubantfu baNkulunkulu kutsi batfole kucondza lokuchubekako lokumayelana nekuba sidzakwa?

11 Eminyakeni yakamuva, balandzeli baKhristu baphindze basitwa ngekucondza kutsi kusho kutsini kuba sidzakwa. Sibonga kakhulu ngesicondziso lesivela kuNkulunkulu lesisite labanyenti kutsi balungise lesimo baphindze bakhone kulawula kuphila kwabo. Labanyenti basitiwe kutsi babalekele lomkhuba ngalokuphelele. Kute lokufanele avumele kudzakwa kumlahlekisele sitfunti, kumehlukanise nemndeni wakhe, ngetulu kwaloko, kumlahlekisele lilungelo lekuba nencenye ekukhonteni Jehova ngendlela lemsulwa.

“Asicabangi ngisho nekucabanga iNkhosi ikhwehleliswa yintfutfu yelugwayi nobe ifaka nobe yini emlonyeni wayo lengayingcolisa.”​—C. T. Russell

12. Tinceku taKhristu betinamuphi umbono ngekusetjentiswa kwelugwayi ngisho nangembikwekucala kwemalanga ekugcina?

12 Kusebentisa lugwayi. Tinceku taKhristu tacala kungaciniseki ngekufaneleka kwekusetjentiswa kwelugwayi asengakacali emalanga ekugcina. Eminyakeni leyendlulile umzalwane losakhulile Charles Capen ukhumbula kuhlangana kwakhe kwekucala naCharles Taze Russell ekupheleni kweminyaka yabo-1800. Capen, lebekaneminyaka lengu-13 ngaleso sikhatsi bekasetitebhisini nabomnakabo labatsatfu eBible House e-Allegheny, Pennsylvania. Njengobe uMzalwane Russell endlula, wababuta watsi: “Yebafana, niyabhema yini? Nginukelwa lugwayi.” Bamcinisekisa kutsi ababhemi. Asingabati kutsi loko kwabasita bacondza indlela labetiva ngayo ngekubhema. Ku-Sicongosekulindza sa-August 1, 1895, uMzalwane Russell waphawula ngemBhalo wa-2 Khorinte 7:1, watsi: “Angiboni kutsi kusebentisa ligwayi nganobe nguyiphi indlela kuyamdvumisa Nkulunkulu nobe kumsite loyo mKhristu. . . . Asicabangi ngisho nekucabanga iNkhosi ikhwehleliswa yintfutfu yeligwayi nobe ifaka nobe yini emlonyeni wayo lengayingcolisa.”

13. Ngukuphi kucengwa kwekutiphatsa lokwavela nga-1973?

13 Nga-1935, Sicongosekulindza sabita lugwayi ngekutsi “lukhula lolungcolile,” futsi saphawula nekutsi kute umuntfu lokhetsa kuluhlafuna nobe kulubhema longachubeka alilunga lemndeni waseBethel nobe amelele inhlangano yaNkulunkulu emsebentini wemahlahlandlela nobe wekujikeleta. Nga-1973 kwaphindze kwentiwa lokunye kucengwa endleleni yekutiphatsa. Sicongosekulindza saJune 1 sachaza kutsi akwemukeleki kutsi Fakazi waJehova achubeke ayincenye yelibandla nangabe asachubeka nalomkhuba lobulalako, longcolisako nalongakhombisi lutsandvo. Labo labala kuyekela kusebentisa lugwayi bekufanele bayekeliswe kuba boFakazi. c Khristu besekatsatse lesinye sinyatselo lesibalulekile sekucenga balandzeli bakhe.

14. Uyini umbono waNkulunkulu ngengati, futsi lomkhuba wekumpontjelwa ingati wacala nini kwandza?

14 Kusebentisa kabi ingati. Ngesikhatsi saNowa, Nkulunkulu watsi akukafaneli idliwe ingati. Waphindze wakusho loko eMtsetfweni lawunika ema-Israyeli, kantsi waphindze wakhipha sicondziso lesifanako ebandleni lemaKhristu nakatsi kufanele ‘abalekele . . . ingati.’ (Imis. 15:20, 29; Gen. 9:4; Lev. 7:26) Akusimangalisi kutsi Sathane utfole lenye indlela esikhatsini salamuhla yekutsi bantfu bangawuhloniphi lomtsetfo waNkulunkulu. Eminyakeni yabo-1800 bodokotela bebasolo benta luhlolo ngekumpompela bantfu ingati, kodvwa ngemuva kwekutfola kutsi bantfu banetinhlobo letehlukahlukene tengati, lomkhuba wekumpompela bantfu ingati wabese uyandza. Nga-1937, kwacala kukolekwa kwengati kwabese kuba nendzawo lapho igcinwa khona, futsi ngemuva kweMphi Yelive Yesibili lomkhuba wasakateka kakhulu. Ngemuva kwaloko, kumpontjelwa kwebantfu ingati kwaba yintfo levamile emhlabeni wonkhe.

15, 16. (a) Ngusiphi sibindzi BoFakazi BaJehova labasikhombisile mayelana nekumpontjelwa ingati? (b) Nguluphi lusito balandzeli baKhristu labaniketwe lona mayelana nekungampotjelwa ingati kanye nekulashwa ngaphandle kwekusetjentiswa kwengati, futsi loko kube namuphi umphumela?

15 Kusukela nga-1944, Sicongosekulindza saveta kutsi kumpontjelwa ingati bekungulenye indlela yekuyidla. Emnyakeni lolandzelako, leso simiso seliBhayibheli sagcizelelwa futsi sacaciswa. Nga-1951, kwashicilelwa imibuto netimphendvulo kute kusitwe bantfu baNkulunkulu kutsi bakwati kukhulumisana netisebenti tetekwelapha. Emhlabeni wonkhe jikelele, balandzeli baKhristu labetsembekile bebachubeka bakhombisa sibindzi kulendzaba ngisho nobe kuhlekiswa ngabo, baphikiswa ngisho nobe bahlushwa. Khristu wachubeka asita inhlangano yakhe kutsi inikete lusito loludzingekako. Kwashicilelwa tincwajana kanye netihloko lebetikhuluma kabanti ngalendzaba futsi bekwentiwe lucwaningo lolukhulu.

16 Nga-1979, labanye bazalwane labangulabadzala bacala kuvakashela tibhedlela kute basite bodokotela bacondze sincumo setfu kulendzaba, tizatfu teliBhayibheli lesinato tekwenta loko kanye naletinye tindlela tekwelapha ngaphandle kwekusebentisa ingati. Nga-1980 bazalwane labangulabadzala labavela emadolobheni langu-39 eMelika, baceceshwa ngalokukhetsekile kulomsebenti. Ngemuva kwesikhatsi, Sigungu Lesibusako sagunyata kusungulwa kwemaKomidi Ekubonisana Netibhedlela emhlabeni wonkhe. Ibe lusito yini lemetamo kuleminyaka leyendlulile? Yebo, ngobe lamuhla emashumi etinkhulungwane etisebenti tekwelapha, lokufaka ekhatsi bodokotela labelaphako, nalabahlindzako​—bayabambisana netigulane letiboFakazi, bahlonipha sincumo setfu sekwelashwa ngaphandle kwekusebentisa ingati. Setiyandza tibhedlela letilapha bantfu ngaphandle kwekusebentisa ingati futsi letinye tato titsi lena yindlela yekwelapha lesezingeni lelisetulu. Kusijabulisa kakhulu kucabanga ngetindlela Jesu latisebentisile tekuvikela balandzeli bakhe emetameni yaSathane yekubonakalisa.​—Fundza Efesu 5:25-27.

Setiyandza tibhedlela letilapha bantfu ngaphandle kwekusebentisa ingati futsi letinye tato titsi lena yindlela yekwelapha lesezingeni lelisetulu

17. Singakhombisa njani kutsi sibonga kakhulu ngendlela Khristu lachubeke acenga ngayo balandzeli bakhe?

17 Kuhle kutibuta kutsi: ‘Siyayihlonipha yini indlela Khristu labekasolo ayisebentisa kuze acenge balandzeli bakhe, asiceceshela kutsi sinamatsele etimisweni taJehova tekutiphatsa letiphakeme?’ Nangabe kunjalo, shengatsi singahlala sikhumbula kutsi Sathane uchubeka afuna tindlela tekusehlukanisa naJehova naJesu, ngekutsi anciphise lizinga lesihlonipha ngalo timiso taNkulunkulu tekutiphatsa. Kuze isisite sichubeke silwisana nalokuyenga kwaSathane, inhlangano yaJehova isiniketa njalo tecwayiso kanye netikhumbuto letimayelana nekutiphatsa lokubi kwalelive. Shengatsi singahlala siphapheme futsi silalela tecwayiso letinjalo letilusito.​—Taga 19:20.

Kuvikela Libandla Ekutiphatseni Lokulihlazo

18. Mayelana nalabo labephula timiso taNkulunkulu ngemabomu, umbono waHezekeli usiniketa siphi sikhumbuto lesicacile?

18 Kwesibili, kucengwa endleleni yekutiphatsa kuhlanganisa tinyatselo letitsatfwako kuze kugcinwe libandla lihlantekile. Lokubuhlungu kutsi akusibo bonkhe labemukela timiso taJehova tekutiphatsa nalabatinikelako kuNkulunkulu labanamatsela ngekwetsembeka etincumeni tabo. Labanye bagcina sebashintje inhlitiyo, futsi ngemabomu bavukele leto timiso taNkulunkulu. Yini leyentiwako kubantfu labanjalo? Imphendvulo singahle siyitfole embonweni waHezekeli welithempeli laNkulunkulu lokucocwe ngawo ekucaleni kwalesehluko. Usawakhumbula lamasango laphakeme? Ekungeneni kwelisango ngalinye bekunetindlu tabogadzi. Labogadzi bebavikela lithempeli, ikakhulukati bavimbe ‘labangakasokwa enhlitiyweni’ kutsi bangene. (Hez. 44:9) Loko kusikhumbuta ngalokucacile kutsi kukhonta lokumsulwa kulilungelo lelitfolwa ngulabo labenta imetamo yekuphila ngetimiso taJehova tekutiphatsa letimsulwa. Ngendlela lefanako, lilungelo lekutihlanganisa nemaKhristu ekukhonteni Nkulunkulu alitfolwa ngunobe ngabe ngubani lamuhla.

19, 20. (a) Khristu ubasite njani kancane kancane balandzeli bakhe kutsi bacenge indlela yekuteka emacala lamakhulu? (b) Ngutiphi tizatfu letintsatfu letibangela kutsi bayekeliswe kuba boFakazi labo labatoni letingaphendvuki?

19 Nga-1892, Sicongosekulindza satsi “kufanele (njengemaKhristu) sibayekelise kuba boFakazi labo labaphika ngalokucondzile nobe ngalokungakacondzi kutsi Khristu waba yinhlawulo [lelinganako] yabo bonkhe.” (Fundza 2 Johane 10.) Nga-1904, incwadzi letsi “The New Creation” yaveta kutsi labo labachubeka nekutiphatsa lokungakafaneli bangcolisa lelibandla. Ngaleso sikhatsi libandla lonkhe beliba nencenye ekutekeni “emacala elibandla” kuze kuhlolisiswe emacala etono letinkhulu, nanobe loko bekungakavami. Nga-1944, Sicongosekulindza saveta kutsi bazalwane labaphatsiswe imisebenti ebandleni ngibo kuphela lokufanele bateke emacala lanjalo. Nga-1952, ku-Sicongosekulindza kwashicilelwa indlela lesekelwe eBhayibhelini lokufanelwe isetjentiswe nakutekwa emacala ekwehlulela. Kwagcizelelwa sizatfu lesiyinhloko lesibangela kutsi soni lesingaphendvuki siyekeliswe kuba nguFakazi. Bekwentelwani loko? Kuze kugcinwe libandla lihlantekile.

20 Eminyakeni leminyenti leyendlulile kusukela ngaleso sikhatsi, Khristu usite balandzeli bakhe kutsi bacacise baphindze bacenge indlela labawateka ngayo emacala etono letinkhulu. Labadzala labangemaKhristu baceceshwa ngekucophelela kutsi basebente tindzaba tekwehlulela ngendlela yaJehova, basebentise kahle kulunga nesihe. Lamuhla sitibona ngendlela lecacile tizatfu letintsatfu letibangela kutsi soni lesingaphendvuki siyekeliswe kuba nguFakazi: Kwekucala, kuze kugcinwe libito laJehova limsulwa ekuhlanjalatweni, kwesibili, kuze kuvikelwe libandla ekungcolisweni yimiphumela yesono lesikhulu, kantsi kwesitsatfu, kusita lowente sono kutsi aphendvuke nakungenteka.

21. Lilungiselelo lekuyekeliswa kuba nguFakazi libe sibusiso njani kubantfu baNkulunkulu?

21 Lelilungiselelo lekuyekelisa umuntfu kutsi abe nguFakazi libe sibusiso lesikhulu kakhulu kubalandzeli baKhristu lamuhla. Ka-Israyeli wasendvulo, toni betivame kuba nemtselela lomubi esiveni sonkhe, futsi ngalesinye sikhatsi betiba tinyenti kunalabo labatsandza Jehova nalabafisa kwenta lokuhle. Ngaleyondlela sive besivame kuhlaza libito laJehova futsi singasemukelwa nguye. (Jer. 7:23-28) Kodvwa lamuhla Jehova sewusebentelana nebantfu labanebuhlobo lobuhle naye. Ngesizatfu sekutsi toni letinetinhlitiyo letilukhuni tiyasuswa emkhatsini wetfu, ativumeleki kutsi tibe ngemathuluzi aSathane ekulimata libandla nekuba msulwa kwalo kuNkulunkulu. Kunaloko, imikhuba yabo lemibi ayivunyelwa kutsi yonakalise labanye ebandleni. Njengelicembu lebazalwane, sicinisekiswa kutsi sitawuchubeka semukeleka kuJehova. Khumbula lokwatsenjiswa nguJehova nakatsi: “Kute sikhali lesilolelwa kulwa nawe lesiyawuphumelela.” (Isa. 54:17) Sibasekela ngekwetsembeka yini labadzala labanemtfwalo lomkhulu wekusebenta tindzaba tekwehlulela?

Kukhatimulisa Loyo Leyaba Khona Ngaye Imindeni

22, 23. Yini lesenta sibabonge bazalwane betfu labaphile ekucaleni kweminyaka yabo-1900, futsi ngubuphi bufakazi lesinabo bekutsi bekudzingeka kungecisi etindzabeni letimayelana nemndeni?

22 Intfo yesitsatfu lapho balandzeli baKhristu bazuze khona ngekucengwa lokuchubekako ihlobene nemphilo yemshado neyemndeni. Umbono wetfu ngemindeni ucengiwe yini eminyakeni leyendlulile? Yebo, kunjalo. Sibonelo saloko kutsi nasifundza ngetinceku taNkulunkulu ekucaleni kwabo-1900 sikhutsateka kakhulu siphindze sitsintseke ngemoya wato wekutidzela. Sibabonga kakhulu ngendlela labatimisele ngayo kwenta umsebenti waNkulunkulu uhambe embili kunalokunye ekuphileni kwabo. Nanobe kunjalo, singabona kutsi bekudzingeka kulinganisela lokukhulu kulendzaba. Kanjani?

23 Bekuyintfo levamile kutsi bazalwane batsatse tabelo temsebenti wekushumayela nobe wekujikeleta lotabenta babe khashane nasekhaya tinyanga letinyenti. Kushada ngaletinye tikhatsi bekungakhutsatwa kuze kweciswe kuloko lokushiwo yimiBhalo, kube esikhatsini lesifanako kukuncane lobekushiwo kuze kuciniswe imishado yemaKhristu. Loku kusenteka yini kubalandzeli baKhristu balamuhla? Cha-ke.

Bodzadze nebazalwane akukafaneli batsatse tabelo tebuKhristu nangabe titawuphatamisa tibopho temindeni

24. Khristu ubasite njani bantfu bakhe labetsembekile kutsi bangecisi etindzabeni temshado netemndeni?

24 Namuhla, bodzadze nebazalwane akukafaneli batsatse tabelo tebuKhristu nangabe titawuphatamisa tibopho temindeni. (Fundza 1 Thimothi 5:8.) Kwengeta kuloku, Khristu ucinisekise kutsi balandzeli bakhe labetsembekile labasemhlabeni batfola seluleko semiBhalo lesimayelana nemshado kanye nekuphila kwemindeni lesichubekako lesilusito futsi lesingecisi. (Ef. 3:14, 15) Nga-1978 kwashicilelwa incwadzi letsi “Ukwenza Ukuphila Komkhaya Wakho Kujabulise.” Ngemuva kweminyaka lengu-18 kwashicilelwa letsi Indlela Yekutfola Injabulo Emndenini. Ngetulu kwaloko, Sicongosekulindza besisolo sishicilela tihloko letinyenti letilungiselelwe kusita emaKhristu lashadile kuze asebentise teluleko temBhalo emishadweni yawo.

25-27. Tidzingo tebantfwana bebudzala lobungefani tinakekelwe kakhulu ngayiphi indlela eminyakeni leyendlulile?

25 Kutsiwani ngebantfwana? Eminyakeni leyendlulile, tidzingo tabo tinakekelwe kakhulu. Inhlangano yaJehova beyisolo iniketa ticondziso letikahle tebantfwana bebudzala lobungalingani, nanobe loko kucale kwentiwa ngelizinga lelincane nyalo sekwentiwa ngelizinga lelikhulu. Sibonelo saloko ngunasi: Sihloko lesitsi “Sifundvo SeliBhayibheli Sebantfwana” savela ku-“The Golden Age” kusukela nga-1919 kuya ku-1921. Ngemuva kwaloko kwashicilelwa incwajana letsi “The Golden Age ABC” nga-1920, kwase kutsi nga-1941 kwashicilelwa incwadzi letsi “Children.” Eminyakeni yabo-1970 kwashicilelwa letincwadzi letilandzelako: “Ukulalela Umfundisi OMkhulu,” “Ubusha Bakho​—Ukuthola Okungcono Kakhulu Kubo,” kanye naletsi INcwadzi Yami Yetindzaba TeliBhayibheli. Nga-1982 kwacalwa kushicilelwa luchungechunge lwetihloko ku-“Phaphama!” lolutsi “Intsha Iyabuza” lolwaholela ekushicilelweni kwencwadzi letsi “Intsha Iyabuza​—Izimpendulo Ezisebenzayo” nga-1989.

Incwajana letsi Tifundvo Tami TeliBhayibheli yemukelwa ngenjabulo lenkhulu kulomhlangano wesigodzi lobewuseJalimane

26 Lamuhla sinemiculu lemibili lehambisana nesikhatsi yencwadzi letsi “Intsha Iyabuza,” futsi luchungechunge lwaletihloko tayo luyatfolakala ku-Web site yetfu letsi-jw.org. Siphindze sashicilela incwadzi letsi Fundza KuMfundzisi Lomuhle Kakhulu. I-Web site yetfu lesemtsetfweni inetintfo letinyenti letisita bantfwana, letifaka ekhatsi emakhadi ebalingiswa labaseBhayibhelini, imisebenti yebantfwana lesebakhulakhulile kanye nalabancane, emaphazili, ema-video, tindzaba teliBhayibheli letinemifanekiso kanye tifundvo teliBhayibheli tebantfwana labaneminyaka lemitsatfu nobe ngaphansi kwayo. Kuyacaca kutsi umbono waKhristu ngebantfwana awukaze ushintje kusukela atsatsa bantfwana wabagona ngesikhatsi sebaphostoli. (Mak. 10:13-16) Ufisa kutsi bantfwana labayincenye yelibandla bative batsandvwa futsi bafundziswe kahle.

27 Jesu ufisa nekutsi bantfwana bavikelwe ekulinyatweni. Njengobe lelive lesiphila kulo lelite similo selilibi kakhulu, umkhuba wekuhlukunyetwa kwebantfwana uyandza. Ngaleso sizatfu kushicilelwe kwatiswa lokukahle lokuhlelelwe kusita bantfwana kutsi bavikeleke kulomkhuba loyingoti. d

28. (a) Yini lelindzelekile nangabe sinencenye ekukhonteni lokumsulwa njengobe kuvetwe embonweni welithempeli waHezekeli? (b) Yini lotimisele kuyenta?

28 Kusijabulisa kakhulu kuzindla ngendlela Khristu lachubeka acenga ngayo balandzeli bakhe, wabacecesha kutsi bahloniphe, baphile baphindze bazuze etimisweni taJehova tekutiphatsa letiphakeme. Asewuphindze ucabange ngelithempeli lelisembonweni waHezekeli. Usawakhumbula yini emasango laphakeme? Liciniso, lelo thempeli alisiyo intfo lekhona kodvwa belingumbono. Nome kunjalo silitsatsa njengentfo sibili yini? Asingeni kulo ngekuya eHholweni leMbuso kuphela, ngekuvula liBhayibheli, nobe ngekuya emitini yebantfu siyoshumayela. Leto kumane kutento letibonakalako. Umuntfu angatenta leto tintfo abe angakangeni ethempelini laJehova. Kodvwa nangabe senta leto tintfo siphindze siphila ngetimiso taJehova letiphakeme, sinencenye ekukhonteni lokumsulwa siphindze sinenhlitiyo lekahle, sisuke singene futsi sikhonta endzaweni lengcwele kakhulu yaJehova Nkulunkulu. Loko kulilungiselelo lelimsulwa lekukhonta Jehova Nkulunkulu. Asihlale njalo silijabulela lelo lungelo leliligugu. Asiphindze sente konkhe lokusemandleni etfu kuze sikhombise bungcwele baJehova ngekubambelela etimisweni takhe tekulunga.

a Nga-1932, uMculu 2 we-“Vindication” washo kwekucala kutsi tiphrofetho teliBhayibheli letikhuluma ngekubuyiselwa kwebantfu baNkulunkulu eveni lakubo tigcwaliseka esikhatsini salamuhla ku-Israyeli waNkulunkulu hhayi ku-Israyeli wemvelo. Leto tiphrofetho tibhekisele ekubuyiselweni kwekukhonta lokumsulwa. Sicongosekulindza saMarch 1, 1999, sachaza kutsi umbono waHezekeli welithempeli usiphrofetho sekubuyiselwa futsi sigcwaliseka ngendlela lekhetsekile emalangeni ekugcina.

b Lesifungo besivimbela lomdvuna nalomsikati kutsi babe bobabili endlini nangabe bangakawuvuli umnyango​—bebangawuvala kuphela nangabe bashadene nobe batihlobo tengati. Iminyaka leminyenti lesifungo besiphindvwaphindvwa njalo ekuseni ngesikhatsi umndeni waseBethel ujabulela Umbhalo Welusuku.

c Kusebentisa lugwayi kuhlanganisa kulubhema, kuluhlafuna nome kuluhlanyela.

d Nasi sibonelo, fundza sehluko 32 sencwadzi letsi Fundza KuMfundzisi Lomuhle Kakhulu; kanye ne-“Phaphama!” ya-October 2007 emakhasi 3-11.