Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 12

Sihlophiselwe Ukulotjha ‘UZimu Wokuthula’

Sihlophiselwe Ukulotjha ‘UZimu Wokuthula’

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

UJehova uragela phambili nokuhlophisa abantu bakhe

1, 2. NgoJanabari 1895, i-Zion’s Watch Tower yaba naliphi itjhuguluko, begodu basabela njani abazalwana?

MHLA umFundi weBhayibheli okhutheleko uJohn A. Bohnet athola i-Zion’s Watch Tower kaJanabari 1895, wathi nakayiqalako akhenge akholwe amehlwakhe. Phela ikhasi langaphandle lomagazini loyo belinomfanekiso wesithala esikhanyise phezu kwamagagasi welwandle elikwatileko njengombana umkhanyo wakhona ufahla esibangeni esinzima. Isaziso ebesikhuluma ngomfanekiso omutjha lo besinesihloko esithi, “Isembatho Sethu Esitjha.”

2 Ngebanga lethabo, uMzalwana uBohnet watlolela uMzalwana uRussell incwadi wathi: “Awazi bona ngithabe kangangani ngokubona umfanekiso omuhle kangaka wesiTHALA, sihle kwamambala isithombesi.” Nomunye umFundi weBhayibheli othembekileko uJohn H. Brown watlola ngekhava kamagazini lo wathi: “Isithombesi siqinisile. Idwala okwakhiwe phezu kwalo isithalesi liqine kwambala, ngombana libhalela namagagasi anamandla.” Itjhugulukwelo bekungelokuthoma elabonwa bazalwana solo kwaba nesiThala—kodwana bekungasi ngelamaswaphela. NgoNovemba womnyaka loyo babona elinye godu itjhuguluko, elikhulu-ke nje. Nakileso isithombe belisesekhona ilwandle elikwatileko.

3, 4. Ngimuphi umraro owadenjwa siThala sakaNovemba 15, 1895, begodu kwamenyezelwa liphi itjhuguluko?

3 IsiThala sakaNovemba 15, 1895 sarhatjha isihloko ebesitjhisa amadamu anamanzi esagagamula umraro okukuthi, amagagasi anamandla lawo bewabanga itlharhararha ehlanganweni yabaFundi beBhayibheli. Abazalwana bebaphikisana ngokuthi ngubani okufuze adose phambili ebandleni. Yeke, ukwenzela bona kusizwe abazalwanabo babuyele endleleni efaneleko yokucabanga, isihlokweso safanisa ihlangano nomkhumbi. Begodu savuma nokuthi labo ebebadosa phambili, babhalelwe kukwenza ihlangano enjengomkhumbi ebeyizokubhesela neenkhukhula ezinamandla. Yinto ebeyizokubonwa yenziweni-ke le?

4 Isihlokweso satjho nokuthi ukapteni obandulwe kuhle, wenza isiqinisekiso sokobana kuhlale kunabahlanguli abajame ngomumo nakungenzeka kuqubuke iinkhukhula ezinamandla. Kunjalo-ke nangalabo abadosa phambili ehlanganweni, bekufuze bahlele bona amabandla ahlale alungele ukuqalana nananyana ngiyiphi ipikiswano engaqubuka. Bona kwenzeke lokho, isihlokweso samemezela itjhuguluko elinamandla nasithi, kusukela ngesikhatheso, “kwenye nenye ikhamphani, kufuze kukhethwe abadala ‘ebebazokulusa’ umhlambi.”—IzE. 20:28.

5. (a) Sikutjhwiso yini ukuthi ihlelo lokuba nabadala lafika ngesikhathi esihle? (b) Ngimiphi imibuzo ezokuphendulwa?

5 Ihlelo labadalelo lafika ngesikathi esifaneleko ngombana amabandla athoma ukuba nesisekelo esizinzileko. Lokho kwasiza nabazalwana bona bakghodlhelelele amagagasi anamandla wePi yePhasi I. Ematjhumini weminyaka eyalandela kwaba namanye amatjhuguluko wehlangano asiza abantu bakaZimu bakulungela ngconywana ukulotjha uJehova. Ngisiphi siphorofido seBhayibheli esabikezela ngetuthuko le? Ngimaphi amatjhuguloko wena owabonileko ehlanganweni? Uzuze njani kiwo?

“Ngizakwenza Ukuthula Kube Mlindakho”

6, 7. (a) Utjho ukuthini u-Isaya 60:17? (b) ‘Abalindi nabaphathi’ okukhulunywa ngabo la, batjho ukuthini?

6 Njengombana sibonile esahlukweni 9, umphorofidi u-Isaya wabikezela bona uJehova uzokwenza bantu bakhe bande ngesibalo. (Isa. 60:22) Kodwana uJehova uthembise nokungaphezu kwalokho. Kiso isiphorofidweso wathi: “Esikhundleni sekoporo ngizakuletha igolide, esikhundleni sesimbi isiliva. Esikhundleni sesigodo ngizakuletha ikoporo, esikhundleni samatje isimbi. Ngizakwenza ukuthula kube mlindakho nokulunga kube baphathi bakho.” (Isa. 60:17) Sitjho ukuthini isiphorofidweso? Begodu sisebenza njani kithi namhlanjesi?

La akusimatjhuguluko wokusuka kokumbi kuye kokuhle, kodwana ngewokusuka kokuhle ukuya kokungcono

7 Isiphorofido saka-Isaya sathi okhunye bekuzokujamiselela okhunye. Kodwana okufuze kutjhejwe kukuthi la akusimatjhuguluko wokusuka kokumbi kuye kokuhle, kodwana ngewokusuka kokuhle ukuya kokungcono. Ukujamiselela ikoporo ngegolide yituthuko, begodu kunjalo nangalezi ezinye izinto ezibuyekezwa ngezinye okukhulunywe ngazo la. Yeke, ngesithombengqondwesi, uJehova bekaveza ukuthi abantu bakhe bazokuthuthuka kancanikancani. Umbuzo-ke kukuthi isiphorofidwesi siqalisele kiyiphi ituthuko? UJehova nakakhuluma ‘ngabalindi nabaphathi’ bekaveza ukuthi kuzokuba netuthuko eyandileko yokutlhogonyelwa nokuhlophiswa kwabantu bakhe.

8. (a) Amatjhuguluko ekhe kwakhulunywa ngawo esiporofidweni saka-Isaya abangelwa ngubani? (b) Thina-ke sizuza njani etuthukweni le? (Qala nebhoksi elithi, “ Wazithoba, Wavuma Ukukhalinyelwa.”)

8 Amatjhuguluko wehlangano la abangelwe ngubani? UJehova uthi: “Ngizakuletha igolide, . . . ngizakuletha isiliva, . . . ngizakwenza ukuthula.” Lokhu kusitjela ukuthi amatjhuguluko angaphakathi ebandleni nehlanganweni, awakenziwa mumuntu kodwana enziwe nguJehova ngokwakhe. Begodu solo uJesu abekwa njengeKosi, uJehova bekasebenzisa iNdodanakhe ekwenzeni amatjhuguluko la. Sizuza njani-ke thina kiwo? UmTlolo lo uthe amatjhuguluko la azokuba mphumela ‘wokuthula nokulunga.’ Nasilamukela ilawulo lakaZimu, sizivumelanise nalo, ukuthula kunye nethando lokulunga esinalo, kuzosenza simlotjhe uJehova—okungiloyo umpostoli uPowula ambiza ‘ngoZimu wokuthula.’—Flp. 4:9.

9. Ngisiphi isisekelo samambala endabeni yokuhleleka nobunye bebandla, begodu kubayini kunjalo?

9 Nekakhuluma ngoJehova, uPowula wathi: “UZimu akasinguZimu wesiphithiphithi, kodwana ungowokuthula.” (1 Kor. 14:33) Nawuqala kuhle indaba le, uPowula akamadanisi ubudlapha nokuhleleka, kunalokho ukumadanisa nokuthula. Kubayini kunjalo? Cabanga nganakhu okulandelako: Ukuthi into ihlelekile akutjho ukuthi inakho ukuthula. Ngokwesibonelo, amasotja angamatjha ngendlela ehlelekileko emjeje, kodwana ukuhleleka kwabokho ngekwepi esikhundleni sokuthula. Nje-ke thina esimaKrestu sifuna ukukhumbula nakhu okuqakathekileko: Nanyana ngisiphi isisekelo sokuhlophiseka esinganakho ukuthula, singawa nini nanini. Kanti-ke ngokuphambene nalokho, ukuthula okuvela kuZimu kubangela ukuhleleka okuhlala isikhathi. Kuyasithabisa-ke ukuthi ihlanganwethu inqotjhiswa beyihlwengiswe ‘nguZimu wokuthula’! (Rom. 15:33) Ukuthula okuvela kuZimu kwakha isisekelo esihlelekileko sethando lobunye elisenza sibumbane emabandleni wethu kilo loke iphasi.—Rhu. 29:11.

10. (a) Ngimaphi amatjhuguluko enzeka ehlanganweni inarha isalele? (Qala ibhoksi elithi “ Ituthuko Ekwengameleni.”) (b) Ngimiphi imibuzo ezokudenjwa?

10 Ibhoksi elithi “ Ituthuko Ekwengameleni” lisinikela amabalengwe wamatjhuguluko ahlelekileko nazuzisako, athoma ukwenzeka ehlanganweni inarha isalele. Kodwana ngimaphi amatjhuguluko wamhlapha ‘wekoporo negolide’ enziwe nguJehova asebenzisa iKosethu? Nakuziwa eendabeni zokwengamela, amatjhuguluko lawo akubangele njani ukuthula nobunye emabandleni wephasi loke? Akusiza njani wena bona ulotjhe “uZimu wokuthula”?

Indlela UKrestu Arhola Ngayo Ibandla

11. (a) Ukuhlolwa kwemiTlolo kwabangela maphi amatjhuguluko endleleni ebesizizwisisa ngayo izinto? (b) Abazalwana besihlopha esibusako bebazimisele ukwenzani?

11 Kusukela ngo-1964 bekwayokuba ngo-1971, isihlopha esibusako besengamele umsebenzikazi omkhulu wefundo yeBhayibheli ebeyikhuluma ngokuthi ibandla lobuKrestu lekadeni belisebenza njani. * Malungana nokuthi ihlangano ihleleke njani, ifundo leyo yaveza nokuthi amabandla wekadeni bewenganyelwe sihlopha sabadala, ingasi umdala munye nje kwaphela, namkha umkhambeliphambili. (Funda uFilipi 1:1; 1 Thimothi 4:14.) Kwathi abazalwana besihlopha esibusako nabalemuka iphuzwelo, babona ukuthi iKosi uJesu ibanqophisela ekutheni benze ituthuko endleleni ihlangano yabantu bakaZimu ehlelwe ngayo—begodu isihlopha esibusakwesi besizimisele ukwenza ngokuvumelana nelayelo leKosi. Khonokho kwenziwa amatjhuguluko ebekazokwenza ihlangano isebenze ngokwehlelo labadala elivezwe emiTlolweni. Ngimaphi-ke amanye wamatjhuguluko enziwa ngekuthomeni kwabo-1970?

12. (a) Ngimaphi amatjhuguluko enziwa esihlopheni esibusako? (b) Akhewusihlathulule indlela isiHlopha esiBusako esesihleke ngayo njenganje. (Qala ibhoksi elithi “ Indlela IsiHlopha EsiBusako Esiziqalelela Ngayo Iintlabagelo ZomBuso,” ekhasini 130.)

12 Itjhuguluko lathoma khona esihlopheni esibusako. Esikhathini sangaphambili, isiqhema samadoda azesiweko la besakhiwa malunga alikhomba wesiqhema, ebekanqophisa e-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. Kodwana ngo-1971, isihlopha esibusako sathoma ukwanda ngamalunga, kusukela kwabali-7, ukuya kwabali-11, begodu kusukela lokho akhange basabizwa ngesiqhema sabanqophisi. Phakathi kwabo akekho ebekazibona angugosa komunye begodu basungula nehlelo lokuthi qobe mnyaka, munye wabo abe ngusihlalo, badlhegane ngokulandelana kweembongo zabo.

13. (a) Ngimaphi amahlelo ebewasolo aragela phambili iminyaka ema-40 yoke? (b) Khuyini okwenziwa siHlopha esiBusako ngomnyaka ka-1972?

13 Itjhuguluko elilandelako lenzeka ebandleni ngalinye. Ngayiphi indlela? Kusukela ngo-1932 ukuya ku-1972, ibandla belenganyelwe mzalwana munye kwaphela. Umzalwana loyo bekabizwa ngokuthi mnqophisi wekonzo bekwaba ngo-1936. Ngemva kwalokho, ibizwelo latjhugululelwa kwelithi, inceku yekhamphani, okwathi kamva, yaba yinceku yebandla, bese emaswapheleni yabizwa ngokuthi mkhambeliphambili webandla. Abazalwanabo umsebenzabo oyihloko bekukuqalelelela ihlalakuhle yomhlambi. Umkhambeliphambili webandla bekunguye owenza iinqunto ebandleni ngaphedle kokukhulumisana nezinye iinceku zebandla. Kodwana phakathi nomnyaka ka-1972, isiHlopha esiBusako senza itjhuguluko elaqopha umlando. Kazi belibandakanyani-ke lelo itjhuguluko?

14. (a) Ngo-Oktoba 1, 1972, kwathonywa ukusetjenziswa liphi ihlelo elitjha? (b) Umthintanisi wesihlopha sabadala usisebenzisa njani isiluleko esikwebeFilipi 2:3?

14 Esikhundleni sokuthi kube mzalwana munye kwaphela owengamela ibandla, kwakhethwa nabanye abazalwana ebebaneemfanelo ezivezwe emiTlolweni bona babe badala abamaKrestu. Kuzokuthi nasebaboke njalo abazalwanaba, babe sihlopha sabadala abengamela ibandla lendawo. Ihlelo elitjhelo labadala lathoma ukusebenza ngomhla ka-1 Oktoba 1972. Namhlanjesi umthintanisi wesihlopha sabadala uziqala ‘njengomcani’ khulu kunokuziqala njengogosa walaba abanye abadala. (Luk. 9:48) Qala bona abazalwanaba basibusiso kangangani emndenini wephasi loke wabazalwana!—Flp. 2:3.

Kuyabonakala ukuthi iKosethu ibalethe ngesikhathi esihle abelusi babantu bayo

15. (a) Ihlelo lokuthi kube neenhlopha zabadala emabandleni libe namiphi imiphumela? (b) Khuyini okutjengisa bona iKosethu isebenzise ukuhlakanipha?

15 Ihlelo lokwabelana ngemithwalo phakathi kweenhlopha zabadala emabandleni, libe yipumelelo nethuthuko ehle kwamambala. Khewucabange nganazi iinzuzo ezintathu: Kokuthoma, ihlelweli lisiza boke abadala bona bayiphaphamele indaba yokuthi uJesu uyiHloko yebandla, nanyana sekuthiwa umsebenzi webandla labo ubudisi kangangani. (Efe. 5:23) Kwesibili, kunjengombana izAga 11:14 zitjho, nazithi: “Ukuphepha kuza ngabeluleki abanengi.” Njengombana abadala babonisana ngobujamo obuthinta ihlalakuhle yebandla, bayalelelana njengombana omunye nomunye abeka lobubodlhana, bese bafinyelele isiphetho esivumelana neenkambisolawulo zeBhayibheli. (IzA. 27:17) UJehova uyazibusisa-ke iinqunto ezinjalo, bese kuba nemiphumela emihle. Kwesithathu, ihlangano seyikghona nokuhlela ezinye izabelo zokwengamela nokwelusa ngebanga lokuthi bayanda abazalwana abafanelekela ukuba badala emabandleni. (Isa. 60:3-5) Khewucabange nje, phela inani lamabandla ephasini loke selande kusukela esibalweni esingaphezu kweziyi-27 000 ngo-1971, ukuya kwangaphezu kweziyi-113 000 ngo-2013! Kuyabonakala-ke ukuthi iKosethu ibalethe ngesikhathi esihle abelusi babantu bayo.—Mik. 5:5.

‘Yibani Ziimbonelo Emhlambini’

16. (a) Abadala banamuphi umthwalo? (b) AbaFundi beBhayibheli basithatha njani isiluleko sakaJesu ‘sokwelusa umhlambi’?

16 Emihleni yabaFundi beBhayibheli, besekwaziwa bona abadala banomthwalo wokusiza abakhonza nabo ukuthi bahlale baziinceku zakaZimu. (Funda uGalatiya 6:10.) Ngo-1908, isihloko esavela esiThaleni sakhuluma ngesiluleko esivela kuJesu nasithi: “Yondla iimvana zami.” (Jwa. 21:15-17) Isihlokweso satjela abadala ukuthi: “Kuqakatheke khulu bona isibawo soMfundisesi esiphathelene nomhlambi sithole indawo ezikileko eenhliziyweni zethu, kangangobana kufuze sikuthathe njengelungelo elikhulu ukutlhogomela abalandeli beKosi.” Ngo-1925, isiThala sabuye sabatjela indleb’ ukuzwa abadala nasizabakhumbuza ngesabelo sabo sokwelusa, sathi: “Isondweli ngelakaZimu, . . . begodu kuzokuba mthwalo wabo boke labo abazokubekwa njengabatlhogomeli babazalwana.”

17. Ababonisi basizwe njani ukuthi babe belusi abanobubhadekelo?

17 Yeke, ihlangano kaJehova yabasiza njani abadala bona batjhugulule amakghono wabo kusukela ekubeni ‘yisimbi ukuya ekubeni yisiliva’? Yababandula. Ngo-1959, kwabanjwa isiKolo seKonzo somBuso sokuthoma. Kwelinye lamahlelo wesikolweso kwadenjwa indaba ebeyinesihloko esithi, “Ukutlhogomela Umuntu Ngamunye.” Abazalwana abanomthwalo wokwelusa bakhuthazwa bona “bahlele ukuvakatjhela abatjhumayeli bendawo abahlala kiyo.” Ihlelwelo laveza iindlela ezinengi abelusi ebebangazisebenzisa ekutheni benze ivakatjhwelo likhuthaze. Kwathi ngo-1966, kwaba nesiKolo seKonzo somBuso ebesibuyekeziweko. Kileso-ke kwadenjwa indaba ethi, “Ukuqakatheka Komsebenzi Wokwelusa.” Ngiliphi iphuzu ebeliyihloko ehlelwenelo? Ngelithi labo abadosa phambili “kufuze bawuthande umhlambi kaZimu, bangabhalelwa nakutlhogomela imindenabo, begodu bayiphaphamele nekonzo yokutjhumayela.” Eminyakeni eyalandela, kwaba neenkolo ezinengi zokubandula abadala. Waba yini-ke umphumela wefundobandulo leyo evela ehlanganweni kaJehova? Namhlanjesi, sikhuluma nje ibandla lobuKrestu linewomakazi labazalwana abafanelekela ukuba belusi bomhlambi kaZimu.

IsiKolo seKonzo somBuso ePhilippines, ngo-1966

18. (a) Ngimuphi umthwalo obudisi othweswe abadala? (b) Kubayini uJehova noJesu babathanda kangaka abadala abazikhandlako?

18 Abadala abamaKrestu bakhethwe nguJehova ngeKosethu uJesu bona bafukule umthwalo obudisi lo. Umthwalo loyo ngewokunqophisa izimvu zakaZimu eenkhathini ezibudisezi emlandweni wokuphila. (Efe. 4:11, 12; 2 Thim. 3:1) UJehova noJesu babathanda kwamambala abadala abazimiseleko ngombana abazalwanaba bayasilalela isinqophiso semiTlolo esithi: “Yelusani umhlambi kaZimu eniwuphathisiweko . . . ngokuthanda kwehliziyo . . . , ngetjisakalo yokuzinikela . . . , nibe ziimbonelo emhlambini.” (1 Pit. 5:2, 3) Akhesicabangele iindlela ezimbili kwezinengi abelusi abamaKrestwaba abasibonelo ngazo emhlambini, nokuthi zikuletha njani ukuthula nethabo ebandleni.

Indlela Abadala Abawulusa Ngayo Umhlambi Namhlanjesi

19. Sizizwa njani nevane abadala bakhamba nathi ekonzweni yokutjhumayela?

19 Kokuthoma, abadala basebenzisana namalunga webandla. Nomtloli weVangeli uLukasi nekakhuluma ngoJesu uthi: “Wakhamba wadabula hlangana nedorobho nomuzi atjhumayela iindaba ezimnandi ngombuso kaZimu. Abalitjhumi nambili gade bakhamba naye.” (Luk. 8:1) Njengombana noJesu asebenzisana nabafundi bakhe emsebenzini wokutjhumayela, nabadala namhlanjesi basebenzisana nebandla emsebenzini lo. Bayalemuka bona ngokwenza njalo, babangela umoya omuhle ebandleni. Azizwa njani-ke amalunga webandla ngabadala abanjalo? UJeannine, udade oseminyakeni yama-80, uthi: “Ukusebenza ihlombe nehlombe nomdala emsebenzini wokutjhumayela kungivulela ithuba lokukhuluma naye, ngijayelane naye khudlwana.” USteven, umzalwana oseminyakeni yama-30, naye uthi: “Navane ngisebenza nomdala ekonzweni yomuzi nomuzi, ngiba nomuzwa wokuthi ufuna ukungisiza. Kanti-ke isizo elinjalo lingithabisa kwamambala.”

Njengombana umelusi aqunta ukukhamba ayokufuna imvu elahlekileko abe ayifumane, nabadala benza soneso nabayokusiza labo abahlukene nebandla

20, 21. Abadala bangamlingisa njani umelusi osemfanekisweni kaJesu? Yiza nesibonelo. (Qala nebhoksi elithi, “ Imiphumela Emihle Yevakatjho Laqobe Vekes.”)

20 Kwesibili, ihlangano kaJehova ibandule abadala bona baziphe isikhathi salabo esebayindlala ebandleni. (Heb. 12:12) Kubayini abadala kufuze basize abanjalo, begodu kufuze bakwenze njani lokho? Umfanekiso kaJesu womalusi nemvu ngiwo onependulo. (Funda uLukasi 15:4-7.) Umelusi ovezwe emfanekisweni lo, uthi nakalemuka bona kunemvu etjhodako emhlambini, akhambe ayoyifuna njengokungathi ngiyo yodwa anayo. Abadala abamaKrestu basilingisa njani-ke namhlanjesi isibonelo somelusi lo? Njengombana nemvu elahlekileko iligugu kumelusi, kunjalo nangalabo esebahlukene nebandla labantu abakaZimu, baligugu kubadala. Umuntu obogabogako bamqala njengemvu elahlekileko, kunokuthi bamqale njengomuntu obamorosela isikhathi. Yeke, njengombana umelusi aqunta ukukhamba “ayokufuna imvu elahlekileko abe ayifumane,” nabadala benza soneso nabayokusiza labo ababogabogako.

21 Wenzani-ke umelusi osemfanekisweni lo nakathola imvu leyo? Uyayiphakamisa “ayitjathe emahlombakhe” abuyele nayo emhlambini. Kunjalo nangabadala, bamphatha njalo umuntu obogabogako, bamsize abuyele ebandleni. Kwenzeka njalo nakuVictor, umzalwana we-Afrika owazihlukanisa nebandla. Uthi nakakhumbulako: “Eminyakeni ebunane ebengisayiphumulile, abadala bebasolo balinga ukungisiza.” Okwamthinta khulu nginaku akutjhoko: “Ngelinye ilanga, uJohn, ongumdala engaya naye esiKolweni seKonzo samaPhayona, wangivakatjhela wangitjengisa isithombe sethu esasifoda sisesikolweni. Isithombeso sangikhumbuza kade ngabe ngathoma nokuhlulukela indlela ebengizizwa ngayo nangisalotjha uJehova.” Kwathi ngemva kobana avakatjhelwe nguJohn, uVictor wabuyela ebandleni. Sikhuluma nje, sekaliphayona godu. Lokhu kusenza sibone ukuthi abadala abamaKrestu banethando, begodu lokho kusilethela ithabo.—2 Kor. 1:24. *

Ituthuko Ekwengameleni Iqinisa Ubunye Phakathi Kwabantu BakaZimu

22. Ukulunga nokuthula kubuqinisa njani ubunye bebandla lobuKrestu? (Qala nebhoksi elithi, “ Sarareka.”)

22 Njengombana khekwatjhiwo ngehla, uJehova wabikezela bona ukuthula kuzokwanda umtjhawutjhile phakathi kwabantu bakhe. (Isa. 60:17) Zombili iimfanelwezi ziyabuqinisa ubunye bebandla. Ngaziphi iindlela? Nakuziwa kweyokulunga, kuyabonakala bona “uZimethu, nguye yedwa onguJehova.” (Dut. 6:4, NW) Angekhe wathi nawufika ebandleni lakwenye indawo, uthole izinto ziragwa ngendlela ehlukileko kunakwamanye amabandla, ngani ngoba iinkambiso zakhe zokulunga, kunye nezokuhle nokumbi zisebenza ngendlela efanako “njengakiwo woke amabandla wabacwengileko.” (1 Kor. 14:33) Ngikho ibandla likhula nakusetjenziswa iinkambisolawulo zakaZimu. Nakuziwa kweyokuthula, iKosethu ayikalindeli bona sibe nokuthula kwaphela ebandleni, kodwana ithanda nokobana sibe babantu ‘ababangela ukuthula.’ (Mat. 5:9, NW) Yeke, “asirhulupheleni lokho okuletha ukuthula nokwakhana.” Kufuze sidose phambili ekurarululeni izinto ezingabangela ukungezwani phakathi kwethu. (Rom. 14:19) Nasenza njalo, sisuke sifaka isandla ekuthuleni nebunyeni bebandla lethu.—Isa. 60:18.

23. Thina esiziinceku zakaJehova sithatjiswa yini kangaka namhlanjesi?

23 NgoNovemba 1895, mhla isiThala, simemezela ukuthi kuzokuthoma ihlelo labadala, abazalwana abaphathisiwekwabo balithabela ihlelweli, babe bathandazela nokobana ihlelo elitjheli lehlangano kwanga lingasiza inengi labantu bakaZimu bona “lirhabe libe nobunye.” Nasekuqalwa emva eminyakeni eminengi edlulileko, kuyasithabisa ukubona ituthuko ebangelwe matjhuguluko angaka wokuphatha alethwe nguJehova ngeKosethu, begodu amatjhuguluko la abuqinise kwamambala ubunye bethu ekukhulekeleni. (Rhu. 99:4) Sikhuluma nje, ephasini loke thina esibabantu bakaJehova sithabile njengombana sikhamba “emagadangweni afanako” begodu silotjha uZimu wokuthula ‘simbambisene.’—2 Kor. 12:18; funda uZefaniya 3:9.

^ isig. 11 Imiphumela yerhubhululo elidephilekwelo yagadangiswa encwadini yeenkhombo ethi, Aid to Bible Understanding.

^ isig. 21 Qala isihloko esithi “Abadala AbamaKrestu—‘Baziinsebenzi Ezikunye Nathi Bona Sithabe,’esiThaleni sakaJanabari 15, 2013, amakhasi 27-31.