Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 12

Kuhlelelwa Kukhonta “Nkulunkulu Wekuthula”

Kuhlelelwa Kukhonta “Nkulunkulu Wekuthula”

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Jehova uhlela bantfu bakhe kancane kancane

1, 2. Nguluphi lushintjo lolwaba ku-“Zion’s Watch Tower” ngaJanuary 1895, futsi lwabaphatsa njani bazalwane?

 NGESIKHATSI John A. Bohnet, umfundzi weliBhayibheli lokhutsele, atfola ikhophi ye-“Zion’s Watch Tower” yaJanuary 1895, wajabula kakhulu ngaloko lakubona. Lomagazini bewunelikhasi lelisha leligcamile, lelinesitfombe sendlu lendze lekhanyisela imikhumbi (lighthouse) elwandle lolunesiphepho, ikhanyisa sibhakabhaka lesimnyama. Simemetelo lebesikulomagazini lebesimayelana nekuhlelwa kwawo kabusha, besinesihloko lesitsi “Likhasi Letfu Lelisha.”

2 Loko kwamjabulisa kakhulu uMzalwane Bohnet kangangekutsi wabhalela uMzalwane Russell incwadzi. Watsi: “Kungijabulisile kubona LOMBHOSHONGO ekhasini lekucala lamagazini. Muhle kakhulu.” Lomunye Umfundzi weliBhayibheli lowetsembekile, John H. Brown wabhala naku ngalelikhasi lekucala: “Lihle kakhulu. Sisekelo salombhoshongo sicinile, nanobe emagagasi nesiphepho kushaya kuwo.” Lelikhasi lekucala lelisha laba lushintjo lwekucala bazalwane betfu labalubona ngalowo mnyaka, kodvwa belungasilo lwekugcina. NgaNovember kwaphindze kwaba nalolunye lushintjo lolukhulu. Lokuphawulekako kutsi nalo belufaka ekhatsi lwandle lolunesiphepho.

3, 4. Nguyiphi inkinga lokwakhulunywa ngayo ku-Sicongosekulindza saNovember 15, 1895, futsi nguluphi lushintjo lolukhulu lolwamenyetelwa?

3 Sihloko lesibanti lesashicilelwa ku-Sicongosekulindza saNovember 15, 1895, saveta inkinga lebeyikhona. Satsi: Tinkinga letifanana nemagagasi labangelwa siphepho betiphatamisa kuthula enhlanganweni yeBafundzi BeliBhayibheli. Bazalwane bebachubeka baphikisana ngekutsi ngubani lekumelwe ahole emabandleni. Kuze sisite bazalwane babone loko lokudzingeka bakwente kuze balungise umoya wekwehlukana newekuphikisana, lesihloko safananisa inhlangano nemkhumbi. Ngendlela lecacile, saveta kutsi labo labaholako bebehlulekile kwenta lenhlangano lenjengemkhubi ilungele kubhekana netinkinga letifanana nesiphepho. Yini lebekudzingeka yentiwe?

4 Lesihloko saveta kutsi kaputeni lonelikhono uyaciniseka kutsi bahlengi bakhona emkhunjini nekutsi bakulungele kwehlisa emaseyili nakwenteka kuvela siphepho. Ngalokufananako, labo labebahola enhlanganweni bekudzingeka baciniseke kutsi onkhe emabandla akulungele kubhekana nebulukhuni lobufanana nesiphepho. Kuze sibasite bente loko, lesihloko samemetela lushintjo lolukhulu. Satsi kusukela ngaleso sikhatsi, “ebandleni ngalinye, kufanele kukhetfwe labadzala” “‘labatawengamela’ umhlambi.”​—Imis. 20:28.

5. (a) Kungani lilungiselelo lekucala lekubekwa kwalabadzala belisinyatselo lesentiwa ngesikhatsi? (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?

5 Lelilungiselelo lekucala lekubekwa kwalabadzala belisinyatselo lesifike ngesikhatsi nalesibalulekile lesasita ekuciniseni libandla. Lasita bazalwane bakhona kubhekana netinkinga letifana nemagagasi letavela ngeMphi Yelive Yekucala. Eminyakeni leyalandzela, kwaba nentfutfuko leyengetiwe enhlanganweni, leyasita bantfu baNkulunkulu bakulungela kancono kukhonta Jehova. Ngusiphi siphrofetho lesakhuluma ngaloko? Ngutiphi tingucuko letenteke enhlanganweni lotibonele tona? Tikusite njani?

‘Kuthula Ngiyawukwenta Kube Babonisi Bakho’

6, 7. (a) Usho kutsini umbhalo wa-Isaya 60:17? (b) Kuvetani kukhuluma ‘ngebabonisi’ ‘nebaholi’?

6 Njengobe sicocile eSehlukweni 9, Isaya waphrofetha kutsi Jehova bekatawubusisa bantfu bakhe ngekutsi bandze. (Isa. 60:22) Nanobe kunjalo, Jehova wetsembisa kwenta lokungetulu kwaloko. Esiphrofethweni lesifanako, watsi: ‘Ngiyawukuletsela igolide esikhundleni selitfusi, nesiliva esikhundleni sensimbi. Esikhundleni selukhuni ngiyawukuletsela litfusi, nensimbi esikhundleni sematje. Kuthula ngiyawukwenta kube [babonisi] bakho, kulunga ngikwente kube ngumholi wakho.’ (Isa. 60:17) Sisho kutsini lesiphrofetho? Sigcwaliseka njani kitsi lamuhla?

Letintfo atisuki kulokubi tiye kulokuhle, kodvwa tisuka kulokuhle tiye kulokuhle kakhulu

7 Lesiphrofetho sa-Isaya siveta kutsi intfo letsite beyitawungena esikhundleni saletsite. Phawula kutsi letintfo tiyashintja, hhayi kutsi tisuka kulokubi tiye kulokuhle, kodvwa tisuka kulokuhle tiye kulokuhle kakhulu. Kushintja litfusi esikhundleni salo kungene ligolide yintfutfuko, futsi kwenteka lokufanako nakuletinye tintfo letishintjwako lokukhulunywa ngato. Ngaleyo ndlela, kulomfanekiso, Jehova waveta kusenesikhatsi kutsi simo sebantfu bakhe besitawutfutfuka kancane kancane. Lesiphrofetho sibhekisele kuluphi luhlobo lwentfutfuko? Ngekukhuluma ‘ngebabonisi’ kanye ‘nebaholi,’ Jehova waveta kutsi bantfu bakhe, kancane kancane bebatawutfutfuka endleleni labanakekelwa nalabahlelwa ngayo.

8. (a) Intfutfuko lokukhulunywa ngayo esiphrofethweni sa-Isaya ibangelwa ngubani? (b) Sizuza kanjani kulentfutfuko? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Wakwemukela Ngekutfobeka Kulungiswa.”)

8 Ngubani lobangela lentfutfuko endleleni lesihlelwe ngayo? Jehova utsi: ‘Ngiyawukuletsela igolide . . . ngiyawukuletsela nelisiliva . . . futsi ngiyawukwenta kuthula.’ Kuliciniso kutsi akusibo bantfu labaletse intfutfuko ekuhlelweni kwelibandla, kodvwa nguJehova. Kusukela Jesu abekwa njengeNkhosi, Jehova uletse letingucuko asebentisa leNdvodzana yakhe. Tisisita njani letingucuko? Umbhalo lofanako uveta kutsi letingucuko titawuletsa “kuthula” kanye ‘nekulunga.’ Njengobe semukela kucondziswa nguNkulunkulu senta netingucuko, siba nekuthula, futsi kutsandza kwetfu kulunga kusenta sikhonte Jehova, loyo umphostoli Pawula lamchaza ngekutsi ‘nguNkulunkulu wekuthula.’​—Fil. 4:9.

9. Siyini sisekelo sekuhleleka nebunye ebandleni, futsi kungani kunjalo?

9 Akhuluma ngaJehova, Pawula wabhala: “Nkulunkulu akasiye Nkulunkulu wesiphitsiphitsi, kodvwa unguNkulunkulu wekuthula.” (1 Khor. 14:33) Naka kutsi Pawula akacatsanisanga siphitsiphitsi nekuhleleka, kodvwa wasicatsanisa nekuthula. Kungani enta njalo? Cabanga nganaku: Kuhleleka kukodvwa akugcini ngekuthula ngaso sonkhe sikhatsi. Sibonelo saloko ngunasi: Licembu lemasotja lingase limashe ngendlela lehlelekile, kodvwa kuhleleka kwalo kugcina ngemphi hhayi ngekuthula. Ngenca yaloko, njengobe singemaKhristu sifisa kuhlala sizindla ngaleliphuzu lelibalulekile: Nobe nguyiphi intfo lehlelekile lete kuthula masinyane nobe ngemuva kwesikhatsi kungenteka iphele. Ngalokwehlukile kuloko, kuthula lokuvela kuNkulunkulu kutfutfukisa kuhleleka lokungapheli. Ngaleyo ndlela, sijabula kakhulu kutsi inhlangano lesikuyo icondziswa iphindze icengwe ‘nguNkulunkulu lonika kuthula.’ (Rom. 15:33) Kuthula lokuvela kuNkulunkulu kwakha sisekelo sekuhleleka lokuzuzisako nebunye lobusuka enhlitiyweni lesibujabulelako nalesibutsatsa njengalobubalulekile emabandleni etfu lasemhlabeni wonkhe.​—Hla. 29:11.

10. (a) Nguyiphi intfutfuko leyenteka enhlanganweni eminyakeni leyendlulile? (Fundza libhokisi lelitsi “ Indlela Kwengamela Lokwatfutfukiswa Ngayo.”) (b) Ngumiphi imibuto lesitayiphendvula nyalo?

10 Libhokisi lelitsi “ Indlela Kwengamela Lokwatfutfukiswa Ngayo” libuketa tingucuko letilusito naletihlelekile letenteke enhlanganweni eminyakeni leyendlulile. Kodvwa nguluphi lushintjo lwekuletsa “igolide esikhundleni selitfusi” Jehova lalwentile etikhatsini talamuhla asebentisa iNkhosi yetfu? Leto tingucuko letimayelana nekwengamela tikucinise njani kuthula nebunye emabandleni lasemhlabeni wonkhe? Tikusita njani wena kutsi ukhonte “Nkulunkulu wekuthula”?

Indlela Khristu Lalihola Ngayo Libandla

11. (a) Kutadisha imiBhalo kwaholela kuluphi lushintjo endleleni lesicondza ngayo? (b) Yini emalunga esigungu lesibusako labetimisele kuyenta?

11 Kusukela nga-1964 kuya ku-1971, sigungu lesibusako sengamela luhlolo lolubanti lweBhayibheli lolwahlatiya tindzaba letifaka ekhatsi indlela libandla langesikhatsi sebaphostoli lebelihlelwe ngayo. a Kwatfolakala kutsi kucondziswa kwemabandla ngaleso sikhatsi bekwentiwa sigungu salabadzala kunekutsi kwentiwe ngumzalwane munye longulomdzala nobe umbonisi. (Fundza Filiphi 1:1; 1 Thimothi 4:14.) Ngesikhatsi leliphuzu selicondvwa kancono, sigungu lesibusako sabona kutsi iNkhosi yaso Jesu Khristu beyisicondzisa ekwenteni intfutfuko ekuhlelweni kwebantfu baNkulunkulu, futsi bazalwane labangemalunga esigungu lesibusako bebatimisele kutfobela kucondziswa yiNkhosi yabo. Bashesha kwenta tingucuko lebetitawubangela kutsi kuhlelwa kwemabandla kuhambisane kakhulu nendlela yekubekwa kwalabadzala lokubhalwe emiBhalweni. Ngutiphi letinye tingucuko letentiwa ekucaleni kwabo-1970?

12. (a) Nguluphi lushintjo lolwenteka esigungwini lesibusako? (b) Chaza indlela Sigungu Lesibusako lesihlelwe ngayo lamuhla. (Fundza libhokisi lelitsi “ Indlela Sigungu Lesibusako Lesinakekela Ngayo Tintfo Letimayelana NeMbuso,” ekhasini 130.)

12 Ingucuko yekucala yatsintsa sigungu lesibusako. Ngaphambi kwaleso sikhatsi, lelicembu lebazalwane labagcotjiwe belakhiwa ngemalunga lasikhombisa ebhodi yekucondzisa ye-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. Nome kunjalo, nga-1971, sigungu lesibusako sandzisa emalunga aso kusukela kulasikhombisa kuya kulangu-11, futsi sayekela kubitwa ngekutsi ibhodi yebacondzisi. Lamalunga aso bekatitsatsa njengalalinganako, futsi acala kushintjana umnyaka nemnyaka esabelweni sekuba ngusihlalo.

13. (a) Nguliphi lilungiselelo lebelisolo lisebenta iminyaka lengu-40? (b) Yini leyentiwa Sigungu Lesibusako nga-1972?

13 Lushintjo lolulandzelako lwatsintsa onkhe emabandla. Lawatsintsa ngayiphi indlela? Kusukela nga-1932 kuya ku-1972, libandla ngelibandla belicondziswa ngumzalwane munye kuphela. Ngaphambi kwa-1936, loyo mzalwane bekabitwa ngekutsi ngumcondzisi wemsebenti. Ngemuva kwaloko, lelo gama lashintjwa kwatsiwa yinceku yelibandla kantsi ekugcineni kwatsiwa ngumbonisi welibandla. Labazalwane lababekiwe bebayinakekela ngekutimisela inhlalakahle yemhlambi. Umbonisi welibandla bekavame kwenta tincumo telibandla ngaphandle kwekuchumana naletinye tinceku ebandleni. Kodvwa nga-1972, Sigungu Lesibusako senta tingucuko letachopha umlandvo. Betiyini letingucuko?

14. (a) Nguliphi lilungiselelo lelisha lelacala kusebenta nga-October 1, 1972? (b) Umchumanisi wesigungu salabadzala usisebentisa njani seluleko lesikuFiliphi 2:3?

14 Kunekutsi kube nemzalwane munye kuphela ebandleni longumbonisi welibandla, nalabanye bazalwane labafanelekako ngekuvumelana nemiBhalo nabo besebatawubekwa babe ngulabadzala belibandla. Bonkhe labazalwane bebatawakha sigungu salabadzala lebesitawengamela libandla ngalinye. Lelilungiselelo lelisha lekubekwa kwebazalwane labangulabadzala lacala kusebenta nga-October 1, 1972. Lamuhla, umchumanisi wesigungu salabadzala akatitsatsi njengalomkhulu kunalabanye labadzala belibandla, kodvwa utitsatsa “njengalomncane.” (Luk. 9:48) Basibusiso lesikhulu labazalwane labatfobekile kubazalwane betfu emhlabeni wonkhe.​—Fil. 2:3.

Ngekuhlakanipha, iNkhosi yetfu ilungiselele balandzeli bayo belusi lababadzingako ngesikhatsi lesifanele

15. (a) Lilungiselelo lekutsi emabandla abe nesigungu salabadzala liletse tiphi tibusiso? (b) Yini lefakazela kutsi iNkhosi yetfu yente tintfo ngekuhlakanipha?

15 Lelilungiselelo lekutsi emalunga esigungu salabadzala abambisane ekwenteni imisebenti yelibandla liletse intfutfuko lenkhulu. Ase sicoce ngetinzuzo letintsatfu: Yekucala, lelilungiselelo lisita bonkhe labadzala kutsi babambisane ekwenteni imisebenti yelibandla ngisho nobe ngabe imikhulu kangakanani, bakhumbule nekutsi Jesu nguye iNhloko yelibandla. (Ef. 5:23) Yesibili, Taga 11:14 titsi: “Siyawuphepha nangabe sinebeluleki labanyenti.” Njengobe labadzala bachumana nangabe kunetindzaba letintsintsa inhlalakahle yelibandla baphindze balalelane emibonweni yabo, loko kusita kutsi bente tincumo letihambisana netimiso teliBhayibheli. (Taga 27:17) Jehova uyatibusisa leto tincumo, futsi loko kuholela emphumelelweni. Yesitsatfu, kubekwa kwebazalwane labengetiwe labafanelekako kutsi bakhonte njengalabadzala, kusite inhlangano yakhona kwengamela nekwelusa sidzingo lesandzako semabandla. (Isa. 60:3-5) Asewucabange nje kutsi linani lemabandla emhlabeni wonkhe landze kusukela emabandleni langetulu kwa-27 000 nga-1971 laya emabandleni langetulu kwa-113 000 nga-2013. Kuyacaca kutsi ngekuhlakanipha, iNkhosi yetfu ilungiselele balandzeli bayo belusi lababadzingako ngesikhatsi lesifanele.​—Mik. 5:5.

“Banini Tibonelo Emhlambini”

16. (a) Ngumuphi umsebenti lomkhulu labadzala labanawo? (b) Bafundzi BeliBhayibheli bebanamuphi umbono ngemavi aJesu latsi “Yelusani umhlambi”?

16 Kusukela emalangeni eBafundzi BeliBhayibheli, bazalwane labangulabadzala besevele bacondza kutsi umsebenti wabo kusita labakholwa nabo kutsi bachubeke batinceku taNkulunkulu. (Fundza Galathiya 6:10.) Nga-1908, sihloko se-Sicongosekulindza sakhuluma ngemavi aJesu latsi: “Yelusa emawundlu ami.” (Joh. 21:15-17) Lesihloko satsi kulabadzala: “Kubaluleke kakhulu kulalela emavi labuya eNkhosini yetfu ekutsi sitsatse umhlambi njengalobalulekile, siphindze sikutsatse njengelilungelo lelikhulu kondla nekunakekela balandzeli beNkhosi.” Nga-1925, Sicongosekulindza saphindze sagcizelela kubaluleka kwemsebenti wekwelusa walabadzala ngekutsi sibakhumbute kutsi leli libandla laNkulunkulu, . . . futsi batawulandzisa kuye ngelilungelo labanalo lekukhonta bazalwane.”

17. Babonisi basitwe njani kutsi babe belusi labaphumelelako?

17 Inhlangano yaJehova ibasite kanjani labadzala ngekutsi bashintje emakhono abo ekwelusa kutsi abe ‘yisiliva esikhundleni sensimbi’? Loko ikwente ngekubacecesha. Nga-1959, kwabanjwa kwekucala Sikolwa Semsebenti WeMbuso sebabonisi. Lokunye lokwacocwa ngako bekusihloko lesitsi “Kunaka Ummemeteli Ngamunye.” Labazalwane bakhutsatwa kutsi “babe neluhlelo lwekuvakashela bamemeteli emakhaya abo.” Kwaphindze kwacocwa ngetindlela letehlukahlukene letingasita belusi kutsi bakhutsate bamemeteli nababavakashele. Nga-1966, kwacala Sikolwa Semsebenti WeMbuso lesitfutfukisiwe. Kwacocwa ngesihloko lesitsi “Kubaluleka Kwemsebenti Wekwelusa.” Nguliphi liphuzu leliyinhloko lokwacocwa ngalo kulelikilasi? Belikutsi labo labaholako “kufanele batinike sikhatsi ekukhombiseni lutsandvo lekunakekela umhlambi waNkulunkulu, babe esikhatsini lesifanako banakekela imindeni yabo baphindze babe nesikhatsi sekushumayela.” Eminyakeni leyendlulile, tinyenti tikolwa talabadzala letichutjiwe. Ube yini umphumela walokuceceshwa lokuchubekako inhlangano yaJehova lekulungiselele? Lamuhla, libandla lebuKhristu linetinkhulungwane talabadzala labafanelekako labakhonta njengebelusi.

Sikolwa Semsebenti WeMbuso ePhilippines, nga-1966

18. (a) Ngumuphi umtfwalo lomkhulu labadzala labaphatsiswe wona? (b) Yini lebangela Jehova naJesu batsintseke ngekutimisela kwalabadzala emsebentini wabo?

18 Labadzala labangemaKhristu babekwe nguJehova asebentisa iNkhosi yetfu Jesu, kuze bafeze umsebenti lomkhulu. Ngumuphi lomsebenti? Lomsebenti wekuhola timvu taNkulunkulu kuletikhatsi letimatima lesiphila kuto. (Ef. 4:11, 12; 2 Thim. 3:1) Jehova naJesu batsintseka kakhulu ngekutimisela lokukhulu lokwentiwa ngulabadzala ngobe labazalwane balandzela simiso seliBhayibheli lesitsi: ‘Yelusani umhlambi waNkulunkulu leniwuphatsisiwe . . . ngekutitsandzela . . . , nangekutimisela . . . , nibe tibonelo emhlambini.’ (1 Phet. 5:2, 3) Ase sicoce ngetindlela letimbili bazalwane lababelusi labatibonelo ngato emhlambini, nekutsi loko kusisita njani ekutfutfukiseni kuthula nenjabulo ebandleni.

Labadzala Belusa Umhlambi WaNkulunkulu

19. Sitiva njani ngalabadzala labahamba natsi ensimini?

19 Kwekucala, labadzala basebenta nemalunga elibandla. Umbhali weliVangeli, Lukha, washo naku ngaJesu: “Wahamba emadolobha nemadolobhana ashumayela futsi amemetela tindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu. Bafundzi labalishumi nakubili bebahamba naye.” (Luk. 8:1) Njengobe naJesu ashumayela nebaphostoli bakhe, labadzala labasibonelo lamuhla nabo basebenta nalabanye bazalwane emsebentini wekushumayela. Bayabona kutsi kwenta kwabo kanjalo kutfutfukisa umoya webunye ebandleni. Emalunga elibandla ativa njani ngalabadzala labanjalo? Jeannine, dzadze loseminyakeni yabo-80, utsi: “Kuhamba nalomdzala welibandla ensimini kunginiketa litfuba lekucoca naye ngiphindze ngimati kancono.” Steven, umzalwane loseminyakeni yabo-30 utsi: “Nangabe lomdzala asebenta nami emsebentini wemuti ngemuti, ngiyabona kutsi usuke afisa kungisita. Kutfola lusito lolunjalo kuyangijabulisa.”

Njengemelusi lofuna imvu lelahlekile, nalabadzala benta lokusemandleni kuze batfole labo labangasatihlanganisi nelibandla

20, 21. Labadzala bangamlingisa njani umelusi losemfanekisweni waJesu? Shano sibonelo saloko. (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Kuvakasha Kwamaviki Onkhe Lokuba Netitselo.”)

20 Kwesibili, inhlangano yaJehova icecesha labadzala kutsi banakekele labo lesebayekelile kutihlanganisa nelibandla. (Heb. 12:12) Kungani labadzala kufanele babasite bantfu lababutsakatsaka, futsi loko kumelwe bakwente kanjani? Umfanekiso waJesu wemelusi kanye nemvu lelahlekile usiniketa imphendvulo. (Fundza Lukha 15:4-7.) Ngesikhatsi umelusi lokulomfanekiso abona kutsi sekulahleke imvu, uyahamba ayewuyifuna, kube shengatsi ngiyo kuphela lanayo. Labadzala labangemaKhristu lamuhla basilingisa njani sibonelo salomelusi? Njengobe imvu lelahlekile ihlale iligugu kumelusi, nalabo lasebayekelile kutihlanganisa nebantfu baNkulunkulu bahlale baligugu kulabadzala. Batsatsa umuntfu lobutsakatsaka njengemvu lelahlekile, futsi abakutsatsi njengekucitsa sikhatsi kumsita. Ngetulu kwaloko, njengobe umelusi atsatsa sincumo sekutsi “ahambe ayewufuna lena lelahlekile ate ayitfole,” nalabadzala batsatsa sinyatselo sekuyewufuna lababutsakatsaka baphindze babasite.

21 Yini leyentiwa ngulomelusi kulomfanekiso nakatfola lemvu? Ngesineke, uyayiphakamisa, ‘ayetjatse’ bese uyibuyisela emhlanjini. Ngalokufanako, emavi elutsandvo lashiwo ngulomdzala angase akhutsate umuntfu lobutsakatsaka aphindze amsite abuyele ebandleni. Nguloko lokwenteka kuVictor, umzalwane wase-Afrika lowayekela kutihlanganisa nelibandla. Uyalandzisa utsi: “Eminyakeni lesiphohlongo ngesikhatsi ngipholile, labadzala bachubeka betama kungisita.” Yini leyamtsintsa kakhulu? Nakachaza utsi: “Ngalelinye lilanga John lokungumzalwane lomdzala lebesinaye eSikolweni Semsebenti Semahlahlandlela watinika sikhatsi wangivakashela waphindze wangikhombisa titfombe lesatitsatsa sinaye nasikulesikolwa. Letitfombe tangikhumbuta tikhatsi letimnandzi lebenginato, futsi ngaba nesifiso sekuphindze ngikhonte Jehova.” Ngemuva kwekuvakasha kwaJohn, Victor wabuyela ebandleni. Nyalo, sewuphindze ulihlahlandlela. Asingabati kutsi labadzala labangemaKhristu labakhatselelako basiletsela injabulo lenkhulu.​—2 Khor. 1:24. b

Kwengamela Lokucinisa Bunye Kubantfu BaNkulunkulu

22. Kulunga kanye nekuthula kubucinisa njani bunye belibandla lebuKhristu? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Samangala Kakhulu.”)

22 Njengobe siphawulile ekucaleni, Jehova washo kusenesikhatsi kutsi kulunga nekuthula kutawandza kancane kancane kubantfu bakhe. (Isa. 60:17) Kulunga nekuthula kucinisa bunye bemabandla. Kubucinisa ngatiphi tindlela? Njengobe ‘Nkulunkulu wetfu kunguye yedvwana longuSimakadze,’ unekulunga. (Dut. 6:4) Timiso takhe tekulunga atehluki ngekutsi libandla likuliphi live. Letimiso talokulungile nalokungakalungi tiyafana “kuwo onkhe emabandla alabangcwele.” (1 Khor. 14:33) Lokusho kutsi libandla litfutfuka kuphela nangabe kusetjentiswa timiso taNkulunkulu. Mayelana nekuthula, iNkhosi yetfu ifisa kutsi sijabulele kuthula ebandleni, siphindze sibe bantfu “labatsandza kuthula.” (Mat. 5:9) Ngaleyo ndlela ‘siphishanekela tintfo letiletsa kuthula.’ Sitsatsa sinyatselo sekulungisa kungevani lokungenteka kuvele emkhatsini wetfu. (Rom. 14:19) Nasenta njalo, sibangela kutsi kube nekuthula nebunye ebandleni.​—Isa. 60:18.

23. Njengobe sitinceku taJehova, yini lesiyijabulelako lamuhla?

23 NgaNovember 1895, ngesikhatsi Sicongosekulindza simemetela lilungiselelo lekucala lekubekwa kwalabadzala, bazalwane labaholako baveta indlela lebebativa ngayo. Bebativa njani? Bebafisa futsi bathantazela kutsi lelilungiselelo lelisha lenhlangano lisite bantfu baNkulunkulu kutsi “basheshe bafinyelele bunye bekukholwa kwabo.” Nasicabanga ngaloko lokwenteke eminyakeni leyendlulile, sijabula kakhulu kubona kutsi kucengwa lokwentiwa kancane kancane ekwengameleni lokwaletfwa nguJehova asebentisa iNkhosi yetfu, kucinise bunye betfu ekumkhonteni. (Hla. 99:4) Ngenca yaloko, bonkhe bantfu baJehova emhlabeni wonkhe bayajabula ngekuhamba “ngemoya lofanako,” balandzela “etinyatselweni letifanako,” njengobe bakhonta “Nkulunkulu wekuthula” “lihlombe ngelihlombe.”​—2 Khor. 12:18; fundza Zefaniya 3:9.

a Imiphumela yalolucwaningo lolubanti yashicilelwa encwadzini letsi “Aid to Bible Understanding.”

b Fundza sihloko lesitsi “Labadzala LabangemaKhristu​—‘Babambisene Natsi Ekujabuleni Kwetfu,’” lesiku-Sicongosekulindza saJanuary 15, 2013, emakhasini 27-31.