Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 13

Maŋtsɛyeli Shiɛlɔi kɛ Amɛsane Yaa Saneyelihe

Maŋtsɛyeli Shiɛlɔi kɛ Amɛsane Yaa Saneyelihe

YITSO NƐƐ MLI SANE

Taakɛ Yesu gba fɔ̃ shi lɛ, maŋ nɔyelɔi kɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi tsɔɔ mlai anɔ amɛteɔ shi amɛwoɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ

1, 2. (a) Mɛni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ nyɛ amɛfee shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, shi te kaselɔi lɛ fee amɛnii yɛ he amɛhã tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ kaselɔi lɛ kpaaa shiɛmɔ lɛ?

 SHIHILƐ nɛɛ ba yɛ afi 33 Ŋ.B., Pentekoste gbi lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Ato Kristofoi asafo ni yɔɔ Yerusalem lɛ shishi otsii fioo komɛi pɛ sɛɛ ni enɛ ba. Eyɛ faŋŋ akɛ, Satan na enɛ akɛ be ni hi jogbaŋŋ ni ekɛbaatutua asafo lɛ. Etao akɛ ekpãta asafo lɛ hiɛ koni ekashwere ní amɛhe wa. Nɔŋŋ kɛkɛ ni Satan tsɔ ŋaa gbɛ nɔ ewo jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ayiŋ koni amɛtsĩ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa. Shi Yesu bɔfoi lɛ tee nɔ amɛkɛ ekãa shiɛ, ni hii kɛ yei babaoo ‘bahe Nuŋtsɔ lɛ nɔ amɛye.’—Bɔf. 4:18, 33; 5:14.

Kaselɔi lɛ amii shɛ amɛhe akɛ ‘egbɛ́i lɛ hewɔ lɛ abu amɛ mɛi ni sa akɛ abɔɔ amɛ ahora’

2 Shiteekɛwolɔi nɛɛ amli wo la waa, ni amɛfee amɛnii lɛ ekoŋŋ—shi enɛ mli lɛ amɛwo bɔfoi lɛ fɛɛ tsuŋ. Kɛ̃lɛ, nyɔɔŋ lɛ Yehowa bɔfo lɛ bagbele tsũ lɛ shinai lɛ, ni be ni je tsɛreɔ lɛ náa kaselɔi lɛ ni amɛmiishiɛ ekoŋŋ! Amɛyamɔmɔ kaselɔi lɛ ekoŋŋ kɛtee akuashɔŋ lɛ hiɛ, ni akuashɔŋ lɛ wie eshi kaselɔi lɛ akɛ amɛmiiku mla ni awo amɛ akɛ amɛkashiɛ lɛ mli. Kaselɔi lɛ kɛ ekãa kɛɛ akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.” Nɔyelɔi lɛ amli fu aahu akɛ “amɛto amɛyiŋ akɛ amɛaagbe” kaselɔi lɛ. Shi fimɔ be nɛɛ mli nɔŋŋ ni Mla tsɔɔlɔ Gamaliel, ni maŋ lɛ buɔ lɛ waa lɛ te shi ni ebɔi wiemɔ kɛbɔ akuashɔŋ lɛ kɔkɔ ekɛɛ: “Nyɛhumia shi [nyɛkwɛa jogbaŋŋ] . . . Nyɛŋmɛɛa nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ahe ni nyɛkadia amɛsɛɛ.” Naakpɛɛ sane ji akɛ nɔyelɔi lɛ bo eŋaawoo lɛ toi ni amɛŋmɛɛ kaselɔi lɛ ahe ni amɛtee. Mɛni nakai hii anɔkwafoi lɛ fee? Amɛhãaa no agba amɛnaa, amɛtee nɔ amɛshiɛ, ni ‘amɛkpaaa nitsɔɔmɔ kɛ Kristo Yesu he sane kpakpa lɛ shiɛmɔ.’—Bɔf. 5:17-21, 27-42; Abɛi 21:1, 30.

3, 4. (a) Mɛɛ gbɛ ni akɛtsu nii kɛjɛ jeeŋmɔ ni eye omanye Satan kɛtsuɔ nii kɛtutuaa Nyɔŋmɔ webii? (b) Mɛni wɔbaasusu he yɛ yitso nɛɛ kɛ yitsei enyɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ amli?

3 Nakai sane ni aye yɛ afi 33 Ŋ.B. tɔ̃ɔ lɛ bafee klɛŋklɛŋ shi ni ate awo Kristofoi asafo lɛ yɛ faŋŋ mli, shi jeee naagbee ji no. (Bɔf. 4:5-8; 16:20; 17:6, 7) Wɔbe nɛɛ amli hu lɛ, Satan hãa mɛi ni sumɔɔɔ anɔkwa jamɔ lɛ woɔ nɔyelɔi lɛ ayiŋ koni agu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Shiteekɛwolɔi efolɔ Nyɔŋmɔ webii anaa akɛ amɛkuɔ mla mli yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Naafolɔmɔi lɛ ekome ji wɔwoɔ maŋ loo akutsoŋ hirihiri—beiwolɔi ji wɔ. Eko hu ji akɛ wɔwoɔ mɛi ayiŋ koni amɛte shi amɛwo nɔyeli lɛ; ni wɔhɔ̃ɔ nii hu. Kɛ́ ehe bahia lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ yaa saneyelihei amɛyahãa aleɔ akɛ naafolɔmɔi lɛ ji amale. Mɛni ejɛ saji nɛɛ amli kɛba? Te saji ni saneyelihei bua afii nyɔŋmai komɛi ni eho nɛɛ saa ohe ŋmɛnɛ ehãa tɛŋŋ? Hã wɔpɛi saji ni aye lɛ ateŋ fioo komɛi amli wɔkwɛ bɔ ni eye ebua ‘kɛfã sane kpakpa lɛ he ni akɛma nɔ mi yɛ mla naa.’—Fil. 1:7.

4 Wɔbaasusu bɔ ni wɔtee nɔ wɔfã wɔhegbɛ akɛ wɔshiɛɔ ní mɔ ko gbaaa wɔnaa lɛ he yɛ yitso nɛɛ mli. Yitsei enyɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ baasusu saji komɛi ni wɔkɛtee saneyelihei yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔya nɔ wɔhi shi akɛ mɛi ni jɛɛɛ je lɛ mli, ni wɔhi shi yɛ Maŋtsɛyeli shishitoo mlai anaa lɛ he.

Beiwolɔi—Loo Mɛi ni kɛ Anɔkwayeli Jajeɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Amɛtsɔɔ?

5. Mɛni hewɔ amɔmɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi yɛ afi 1930 afii lɛ anaagbeegbɛ lɛ, ni mɛɛ yiŋ asafo lɛ hiɛnyiɛlɔi lɛ kpɛ?

5 Afi 1930 afii lɛ anaagbeegbɛ lɛ, maŋtiasei ni yɔɔ Amerika niiaŋ fɛɛ lɛ ka akɛ amɛbaanyɛ Yehowa Odasefoi anɔ koni amɛná mla naa gbɛŋmɛɛ ko dani amɛnyɛ amɛshiɛ. Shi wɔnyɛmimɛi lɛ eyamiii nɔ akɛ esa akɛ amɛbi gbɛ dani amɛshiɛ. Anyɛɔ atsĩɔ gbɛŋmɛɛ naa, ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ nɔyelɔ ko kwraa bɛ hegbɛ akɛ eteɔ shi ewoɔ fãmɔ ni Yesu kɛhã Kristofoi akɛ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ. (Mar. 13:10) Enɛ hã amɔmɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ohai abɔ. No hã mɛi ni nyiɛ asafo lɛ hiɛ lɛ kpɛ mli akɛ amɛkɛ sane lɛ baaya saneyelihe. Amɛsumɔ ni amɛhã ale akɛ, Maŋ lɛ kɛ naatsĩi komɛi ni teɔ shi woɔ mla eshwie Odasefoi lɛ anɔ, ni no hãaa amɛná hegbɛ amɛkɛ amɛhe awo amɛjamɔ nifeemɔi amli bɔ ni amɛsumɔɔ. Yɛ afi 1938 lɛ, sane ko ba, ni bɔ ni saneyelihe lɛ bua sane lɛ ehã lɛ batsɔ nɔ ni abaadamɔ nɔ atsu saji ni tamɔ nakai lɛ ahe nii wɔsɛɛ. Mɛni ba?

6, 7. Mɛni ba Cantwell weku lɛ nɔ?

6 Jufɔ leebi yɛ April 26, 1938 lɛ, Newton Cantwell, ni eye afii 60 lɛ; eŋa Esther; kɛ amɛbihii Henry, Russell, kɛ Jesse, ni ji gbɛgbalɔi krɛdɛɛi enumɔ nɛɛ tee akɛ amɛyaashiɛ yɛ New Haven, ni ji maŋtiase ni yɔɔ Connecticut lɛ. Anɔkwa, no mli lɛ amɛsaa amɛhe akɛ amɛbaaye fe gbi kome yɛ jɛmɛ. Mɛni hewɔ? Amɔmɔ amɛ shii abɔ momo, no hewɔ lɛ amɛyɔse akɛ abaanyɛ amɔ amɛ ekoŋŋ. Kɛ̃lɛ, enɛ hãaa ekãa ni Cantwell weku lɛ kɛshiɛɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ naa aba shi. Amɛkɛ lɔlei enyɔ tee New Haven. Newton hiɛ amɛweku lɛ lɔle ni akɛ Biblia kasemɔ woji kɛ gramafon pɛmpɛbii ewo mli lɛ, ni Henry ni eye afii 22 lɛ hu hiɛ adafitswaa lɔle ni akɛshiɛɔ lɛ. Ni taakɛ amɛkpa gbɛ lɛ, ŋmɛlɛtswai fioo ko sɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni polisifoi lɛ bamɔmɔ amɛ.

7 Klɛŋklɛŋ lɛ, amɔ Russell ni eye afii 18 lɛ, no sɛɛ lɛ, amɔmɔ Newton kɛ Esther. No mli lɛ, Jesse ni eye afii 16 lɛ damɔ sɛɛ shɔŋŋ eekwɛ bɔ ni polisifoi lɛ emɔmɔ efɔlɔi kɛ enyɛmi nuu lɛ kɛyaa lɛ. Akɛni Henry miishiɛ yɛ maŋ lɛŋ he kroko hewɔ lɛ, eshwɛ oblanyo fioo Jesse kome too. Jesse wó egramafon lɛ ni etsa shiɛmɔ lɛ nɔ. Katolik hii enyɔ komɛi hã Jesse tswa Nyɛminuu Rutherford wiemɔ ni ehã ni yitso ji “Henyɛlɔi,” ni arikɔd lɛ ehã amɛ. Shi be ni amɛboɔ wiemɔ lɛ toi lɛ, amɛmli wo la aahu akɛ amɛtao akɛ amɛgba Jesse ma. Kpoo kɛkɛ ni Jesse shi amɛ etee, shi no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, polisifonyo ko mɔ lɛ. No hewɔ lɛ, ayawo Jesse hu tsuŋ. Polisifoi lɛ kɛ sane ko efɔ̃ɔɔ Nyɛmiyoo Cantwell nɔ, shi amɛkɛ sane fɔ̃ Nyɛminuu Cantwell kɛ ebihii lɛ anɔ. Kɛ̃lɛ, ahã amɛwo shika ko, ni aŋmɛɛ amɛhe nakai gbi lɛ nɔŋŋ kɛ shiwoo akɛ abaatsa nɔ sɛɛ mli.

8. Mɛni hewɔ saneyelihe lɛ bu Jesse Cantwell fɔ akɛ eji beiwolɔ lɛ?

8 Nyɔji fioo komɛi asɛɛ yɛ September afi 1938 lɛ akɛ Cantwell weku lɛ tee saneyelihe ni yɔɔ New Haven lɛ. Abu Newton, Russell, kɛ Jesse fɔ akɛ amɛbalaa shika be mli ni amɛbɛ he gbɛŋmɛɛ wolo. Weku nɛɛ bi Connecticut Saneyelihe Wulu lɛ shii abɔ koni akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ shi fɛɛ sɛɛ lɛ, abu Jesse fɔ akɛ ewoɔ maŋ hirihiri—eji beiwolɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Katolik hii enyɔ ni bo wiemɔ ni Jesse tswa ehã amɛ toi lɛ yawie yɛ saneyelihe lɛ akɛ sane ni amɛbo toi lɛ gbeɔ amɛjamɔ lɛ he guɔ, ni ewoɔ amɛmli la. Wɔnyɛmimɛi ni nyiɛɔ asafo lɛ hiɛ lɛ bi koni Amerika Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ akwɛ bɔ ni abua sane lɛ ahã lɛ mli ekoŋŋ.

9, 10. (a) Te Amerika Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ bua Cantwell weku lɛ sane lɛ amɛhã tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa nakai sane ni aye lɛ he sɛɛ lolo?

9 March 29, 1940 lɛ, Kojolɔ Nukpa Charles E. Hughes kɛ kojolɔi onukpai kpaanyɔ krokomɛi je shishi amɛbo saji ni Nyɛminuu Hayden Covington, ni eji lɔya kɛhã Yehowa Odasefoi lɛ wie lɛ toi jogbaŋŋ. a Be ni maŋtiase ni ji Connecticut lɛ lɔya lɛ kɛ esane lɛ fɔ̃ɔ kojolɔi lɛ ahiɛ koni ekɛma nɔ mi akɛ beilɔi ji Yehowa Odasefoi lɛ, kojolɔi lɛ ateŋ mɔ kome bi akɛ: “Aso ebɛ mli akɛ mɛi ni hi shi yɛ Kristo Yesu beaŋ lɛ eyanyaaa sane ni ebashiɛ lɛ he?” Connecticut maŋ lɛ lɔya lɛ hã hetoo akɛ: “Eyɛ mli, ni kɛ́ mikaiɔ jogbaŋŋ lɛ, etamɔ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ nɔ ni afee Yesu yɛ sane ni eshiɛ lɛ hewɔ lɛ.” Mɛɛ sane po nɛ! Lɔyafonyo nɛɛ leee akɛ yɛ enaajiemɔ lɛ mli lɛ, ekɛ Odasefoi eto Yesu he, ni ekɛ mɛi ni bu Yesu fɔ lɛ hu to maŋ lɛ he. May 20, 1940 lɛ, Saneyelihe lɛ kojolɔi lɛ fɛɛ mu sane naa akɛ Odasefoi lɛ yeɔ bem.

Hayden Covington (hiɛgbɛ, teŋgbɛ), Glen How (abɛkugbɛ), kɛ mɛi krokomɛi ni miishi saneyelihe lɛ be ni amɛye omanye lɛ sɛɛ

10 Mɛni sa kadimɔ waa yɛ bɔ ni Saneyelihe lɛ bua sane lɛ ehã lɛ mli? Elɛɛ hegbɛ ni mla lɛ kɛhãa akɛ mɛi baanyɛ amɛkɛ amɛhe awo jamɔŋ nifeemɔi amli lɛ mli koni kpokpaa, maŋtiase, loo nɔyeli ko akanyɛ edamɔ mla nɔ ekɛ naatsĩi ba jamɔi anɔ. Kɛfata he lɛ, Saneyelihe lɛ enaaa ‘nɔ ko yɛ Jesse jeŋba he ni tsɔɔ akɛ eefite maŋ toiŋjɔlɛ ni eewo maŋ lɛ mli hirihiri.’ No hewɔ lɛ, bɔ ni abua sane lɛ maa nɔ mi faŋŋ akɛ, Yehowa Odasefoi jeee beilɔi ni woɔ maŋ hirihiri. Mɛɛ omanye ni sa kadimɔ waa po Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ye nɛkɛ! Mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa sane ni aye nɛɛ he sɛɛ lolo? Lɔya ko ni eji Yehowa Odasefonyo lɛ wie akɛ: “Hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔnyɛɔ wɔkɛ wɔhe woɔ wɔjamɔŋ nifeemɔi amli ni mɔ ko kɛ shishiumɔ naatsĩi eshwieee wɔnɔ lɛ hãa wɔ, ákɛ Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ, wɔnyɛɔ wɔshiɛɔ wɔhiɛnɔkamɔ he sane lɛ wɔhãa mɛi yɛ hei ni wɔyɔɔ lɛ.”

Ani Wɔwoɔ Yiŋ Koni Ate Shi Awo Nɔyeli —Aloo Wɔhãa Aleɔ Anɔkwale Lɛ?

Hetsɛ̃ ni Naa Wa ni Quebec Ená Ehã Nyɔŋmɔ kɛ Kristo kɛ Heyeli lɛ, Eji Hiɛgbele Kɛhã Canada Fɛɛ

11. Mɛni wɔnyɛmimɛi lɛ fã he tã yɛ Canada, ni mɛni hewɔ?

11 Afi 1940 afiiaŋ lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Canada lɛ kɛ shiteekɛwoo ni naa wa ko kpe. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1946 lɛ, bɔ ni afee ni ahã mɛi ale bɔ ni maŋ lɛ ebuuu hegbɛ ni mɛi yɔɔ akɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ gbii 16 sɔŋŋ fã ta kɛja wolo ko ni yitso ji Hetsɛ̃ ni Naa Wa ni Quebec Ená Ehã Nyɔŋmɔ kɛ Kristo kɛ Heyeli lɛ, Eji Hiɛgbele Kɛhã Canada Fɛɛ. Wolo ni hiɛ baafai ejwɛ nɛɛ hã ana bɔ ni osɔfoi lɛ woɔ mɛi ayiŋ koni ate shi awo wɔnyɛmimɛi lɛ, bɔ ni polisifoi lɛ waa wɔnyɛmimɛi lɛ ayi, kɛ bɔ ni mɛi buaa amɛhe naa amɛbafeɔ wɔnyɛmimɛi lɛ basabasa yɛ Quebec. Wolo lɛ kɛɛ akɛ: “Aaya nɔ aamɔmɔ Yehowa Odasefoi lɛ bɔ ni kɛ mla kpãaa gbee. Akɛ naafolɔmɔi aaafee 800 eshwie Yehowa Odasefoi lɛ anɔ yɛ Greater Montreal.”

12. (a) Te shiteekɛwolɔi fee amɛnii yɛ wolo ni ajara lɛ he amɛhã tɛŋŋ? (b) Mɛɛ tɔ̃mɔ akɛɛ wɔnyɛmimɛi lɛ tɔ̃? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

12 Quebec Maŋ Nɔkwɛlɔ Maurice Duplessis kɛ Roman Katolik Osɔfo ko ni atsɛɔ lɛ Villeneuve fee ekome kɛfã “ta ni mɔbɔnalɛ bɛ mli” amɛshi Odasefoi yɛ nakai wolo lɛ hewɔ. Naafolɔmɔi ni akɛshwie Odasefoi lɛ anɔ lɛ ku bɔ he oyayaayai kɛjɛ 800 kɛshɛ 1,600. Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko kɛɛ akɛ: “Polisifoi lɛ mɔmɔ wɔ aahu akɛ wɔnyɛɛɛ wɔkane shii abɔ ni amɔmɔ wɔ lɛ dɔŋŋ.” Kɛ́ ana Odasefoi ni miijara wolo lɛ eko lɛ, amɔmɔɔ amɛ ni afolɔɔ amɛnaa akɛ amɛmiija woji ni woɔ hewalɛ koni abutu nɔyeli lɛ. b

13. Namɛi ji klɛŋklɛŋ mɛi ni aye amɛsane yɛ saneyelihe akɛ mɛi ni woɔ hewalɛ koni abutu nɔyeli lɛ, ni te saneyelihe lɛ bua sane lɛ ehã tɛŋŋ?

13 Afi 1947 lɛ, Nyɛminuu Aimé Boucher kɛ ebiyei Gisèle, ni eye afii 18, kɛ Lucille, ni eye afii 11 lɛ ji klɛŋklɛŋ mɛi ni aye amɛsane yɛ saneyelihe akɛ mɛi ni woɔ hewalɛ koni abutu nɔyeli lɛ. No mli lɛ, amɛyajara wolo ni ji Hetsɛ̃ ni Naa Wa ni Quebec Ená lɛ yɛ he ko ni bɛŋkɛ amɛŋmɔ ni yɔɔ Quebec City gɔji lɛ wuoyigbɛ lɛ, shi ewa akɛ mɛi baahe amɛye akɛ beilɔi ji amɛ. Nyɛminuu Boucher baa ehe shi ni emli jɔ, eyatsuɔ nii yɛ eŋmɔ pɛmpɛoo lɛ mli, ni yɛ be kɛ beaŋ lɛ etaa okpɔŋɔ shwiili mli kɛyaa maŋ lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eweku lɛ kɛ yiwaa ni atsĩ tã yɛ wolo ni aja lɛ mli lɛ eko kpe. Akɛni kojolɔ ni kwɛ sane lɛ sumɔɔɔ Odasefoi asane hewɔ lɛ, ekpɛlɛɛɛ odaseyeli ni maa nɔ mi akɛ sane ni akɛfɔ̃ Boucher weku lɛ nɔ lɛ ji amale lɛ nɔ. Moŋ lɛ, ekpɛlɛ mɛi ni folɔɔ Odasefoi lɛ anaa akɛ wolo ni ajaa lɛ woɔ basabasafeemɔ he hewalɛ lɛ asane lɛ nɔ, ni no hã abu Boucher weku lɛ fɔ. No hewɔ lɛ, kojolɔ lɛ sane lɛ kukufoo nɔŋŋ ji: Eji mla tɔ̃mɔ akɛ abaawie anɔkwale! Awo Aimé kɛ Gisèle tsuŋ akɛ amɛwoɔ mɛi ayiŋ koni ate shi awo nɔyeli lɛ, ni ahã oblayoo fioo Lucille hu ye gbii enyɔ yɛ tsuŋwoohe lɛ. Nyɛmimɛi lɛ kɛ sane lɛ tee Saneyelihe Wulu fe fɛɛ ni yɔɔ Canada lɛ, ni akpɛlɛ nɔ akɛ abaakwɛ amɛsane lɛ mli.

14. Te nyɛmimɛi ni yɔɔ Quebec lɛ fee amɛnii amɛhã tɛŋŋ yɛ afii ni awa amɛyi lɛ amli?

14 Nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Quebec lɛ tee nɔ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ yɛ bɔ ni atee nɔ atutua amɛ ahã lɛ fɛɛ sɛɛ—enɛ wo yibii ni sa kadimɔ waa. Be ni aja wolo lɛ yɛ afi 1946 lɛ sɛɛ afii ejwɛ mli lɛ, Odasefoi ni yɔɔ Quebec lɛ ayibɔ tee hiɛ kɛjɛ mɛi 300 kɛyashɛ mɛi 1,000! c

15, 16. (a) Te Canada Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ bua Boucher sane lɛ amɛhã tɛŋŋ? (b) Mɛɛ hewalɛ kunimyeli nɛɛ ná yɛ wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ mɛi krokomɛi anɔ?

15 June, afi 1950 lɛ, Canada Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ, ni emli bii lɛ feɔ kojolɔi nɛɛhu lɛ bo Aimé Boucher sane lɛ toi. Nyɔji ekpaa sɛɛ, yɛ December 18, 1950 lɛ Saneyelihe lɛ bua sane lɛ, ni wɔye bem. Mɛni hewɔ? Nyɛminuu Glen How ni eji Odasefoi lɛ alɔya lɛ tsɔɔ mli akɛ, Saneyelihe lɛ kɛ wɔnyɛmi lɛ niiamlitsɔɔmɔ lɛ kpã gbee akɛ “mɛi ayiŋ ni awoɔ koni amɛte shi amɛwo nɔyeli” lɛ tsɔɔ akɛ akɔne mɛi ayiŋ ni amɛfee basabasa loo amɛbutu nɔyeli. Kɛ̃lɛ, “yiŋkɔnemɔ sane ko tamɔ nakai bɛ wolo ni ajara lɛ mli, no hewɔ lɛ emli wiemɔi lɛ eteee shi ewooo mla.” Nyɛminuu How kɛfata he akɛ: “Mi diɛŋtsɛ mina gbɛ nɔ ni Yehowa tsɔ ehã wɔye kunim lɛ.” d

16 Anɔkwa, yiŋ ni Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ kpɛ lɛ bafee omanyeyeli kpele kɛhã Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. Ehã yiŋtoi ni adamɔ nɔ akɛ saji krokomɛi 122 tee saneyelihe kɛfolɔ Odasefoi ni yɔɔ Quebec lɛ anaa akɛ amɛwoɔ mɛi ayiŋ koni amɛbutu nɔyeli lɛ fɛɛ fee shwɛm. Kɛfata he lɛ, bɔ ni abua sane lɛ tsɔɔ akɛ, agbɛnɛ Canadabii kɛ Commonwealth maji lɛ amli bii lɛ yɛ hegbɛ akɛ amɛwieɔ nibii ni gbaa amɛnaa yɛ bɔ ni ayeɔ amɛmaŋ lɛ nɔ ahãa lɛ ahe ní mɔ ko gbaaa amɛnaa. Agbɛnɛ hu lɛ, omanyeyeli nɛɛ ku tutuamɔ ni Quebec sɔlemɔi lɛ kɛ nɔyeli lɛ tutuaa Yehowa Odasefoi aheyeli lɛ naa. e

Nihɔ̃ɔlɔi—Aloo Mɛi ni kɛ Ekãa Tswaa Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ He Adafi?

17. Mɛɛ gbɛ nɔ nɔyelii komɛi bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkudɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ?

17 Taakɛ eba lɛ yɛ mra beaŋ Kristofoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu kɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ yeee jara.” (Kanemɔ 2 Korintobii 2:17.) Fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔyelɔi komɛi sumɔɔ koni amɛkɛ jarayeli he mlai akudɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Hã wɔsusu saji ni saneyelihei bua kɛkwɛ kɛji Yehowa Odasefoi ji nihɔ̃ɔlɔi aloo shiɛlɔi lɛ ateŋ enyɔ komɛi ahe wɔkwɛ.

18, 19. Mɛni maŋ onukpai ni yɔɔ Denmark lɛ ka akɛ amɛbaafee kɛtsĩ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa?

18 Denmark. October 1, 1932 lɛ, awo mla ko ni hã ebafee tɔ̃mɔ akɛ mɔ ko baahɔ̃ɔ woji ni akala ni ehiɛɛɛ he gbɛŋmɛɛ wolo. Kɛ̃lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ eyabiii gbɛŋmɛɛ wolo ko. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, shiɛlɔi enumɔ yashiɛ gbi muu lɛ fɛɛ yɛ Roskilde maŋ ni kã Denmark maŋtiase ni ji Copenhagen lɛ anaigbɛ, ni ekɛ maŋtiase nɛɛ teŋ jekɛmɔ shɛɔ kilomitai 30 kɛ sɛɛ. Be ni gbi lɛ baa naagbee lɛ, anaaa shiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ August Lehmann lɛ. Amɔ lɛ akɛ eehɔ̃ɔ nii ni ebɛ gbɛŋmɛɛ wolo.

19 December 19, 1932 lɛ, akɛ August Lehmann tee saneyelihe. Ewie akɛ etee mɛi aŋɔɔ koni ekɛ woji ni adamɔ Biblia nɔ aŋmala ayaha amɛ, shi eyahɔ̃ɔɔ nii. Kojolɔ lɛ kɛ lɛ kpã gbee. Ewie akɛ: “Mɔ ni afolɔɔ enaa nɛɛ, . . . eyɛ nitsumɔ ni etsuɔ kɛkwɛɔ ehe, enáko shika ko yɛ shiɛmɔ ni eshiɛɔ lɛ mli, ni ekpaaa gbɛ hu akɛ ebaaná shika yɛ mli, moŋ lɛ efiteɔ shika yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he.” Saneyelihe lɛ kɛ Odasefoi lɛ kpã gbee, ni amɛbua sane lɛ akɛ anyɛŋ atsɛ Lehmann shiɛmɔ nitsumɔ lɛ “akɛ jarayeli.” Fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ ahenyɛlɔi lɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaatsĩ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa yɛ nakai maŋ lɛ mli fɛɛ. (Lala 94:20) Maŋ lɛ lɔyafonyo lɛ hiɛ sane lɛ mli aahu kɛtee Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ. Mɛni wɔnyɛmimɛi lɛ fee yɛ he?

20. Te Denmark Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ bua sane lɛ tɛŋŋ, ni mɛni wɔnyɛmimɛi lɛ fee?

20 Otsi dani Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ baata shi kɛkwɛ sane lɛ mli lɛ, Odasefoi ni yɔɔ Denmark hei srɔtoi fɛɛ lɛ wo amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli la. Yɛ Jufɔ October 3, 1933 lɛ, Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ bua sane lɛ ni ehã ale eyiŋkpɛɛ. Amɛkɛ saneyelihe fioo ni ye sane lɛ kpã gbee akɛ August Lehmann ekuuu mla ko mli. Bɔ ni abua sane lɛ tsɔɔ akɛ Odasefoi lɛ baanyɛ akã he ashiɛ ni mɔ ko gbaŋ amɛnaa. Nyɛmimɛi lɛ wo amɛshiɛmɔ lɛ mli ekãa fe tsutsu lɛ kɛjie hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ Yehowa yɛ kunim ni ehã amɛye lɛ hewɔ. Kɛjɛ be ni Saneyelihe lɛ bua sane nɛɛ amɛgbe naa kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Denmark lɛ etee nɔ amɛshiɛ ní nɔyeli lɛ gbaaa amɛnaa.

Odasefoi ekãalɔi ni yɔɔ Denmark yɛ afi 1930 afiiaŋ

21, 22. Te Amerika Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ bua Nyɛminuu Murdock sane lɛ amɛhã tɛŋŋ?

21 Amerika. Yɛ Hɔgbaa, February 25, 1940 lɛ, amɔ gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Robert Murdock, Jr. kɛ Odasefoi krokomɛi kpawo be ni amɛshiɛɔ yɛ Jeannette, ni ji maŋ ko ni bɛŋkɛ Pittsburgh yɛ Pennsylvania lɛ. Abu amɛ fɔ akɛ amɛyaheee gbɛŋmɛɛ wolo ni baahã amɛnyɛ amɛjara amɛwoji lɛ. Nyɛmimɛi lɛ bi koni Amerika Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ, ni Saneyelihe lɛ kpɛlɛ nɔ.

22 May 3, 1943 lɛ, Saneyelihe lɛ bua sane lɛ ni ehã ale yiŋ ni ekpɛ ni buɔ Odasefoi lɛ bem lɛ. Saneyelihe lɛ tsɔɔ mli akɛ, ejaaa gbɛ akɛ abaahã nyɛmimɛi lɛ ayahe gbɛŋmɛɛ wolo dani amɛtsu amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ejaakɛ no “teɔ shi ewoɔ hegbɛ ni nyɛmimɛi lɛ yɔɔ yɛ Jakumaŋ lɛ Mla lɛ naa.” Saneyelihe lɛ tswa maŋtiase ni ji Jeannette lɛ mla lɛ efɔ̃, ejaakɛ “etsĩɔ hegbɛ ni ayɔɔ akɛ akalaa woji loo atswaa adafi lɛ kɛ hegbɛ ni ayɔɔ akɛ atsuɔ jamɔ nifeemɔi ahe nii lɛ” anaa. Be ni Kojolɔ William O. Douglas kɛ kojolɔi lɛ ateŋ mɛi saŋŋ ayiŋkpɛɛ lɛ fɔ̃ɔ jara mli lɛ, ewie akɛ, “jeee shiɛmɔ kɛkɛ Yehowa Odasefoi lɛ shiɛɔ; ni jeee jamɔŋ woji kɛkɛ amɛjaraa. Amɛtsuɔ enyɔ lɛ fɛɛ.” Ekɛfata he akɛ: “Esa akɛ aŋmɛɔ jamɔ nɛɛ gbɛ ni ekɛ ehe awo ejamɔŋ nifeemɔi lɛ fɛɛ amli . . . taakɛ aŋmɛɔ jamɔi krokomɛi lɛ agbɛ ni amɛfeɔ amɛsɔlemɔ yɛ amɛsɔlemɔtsui lɛ amli, ni amɛshiɛɔ hu yɛ amɛwiemɔ kpokui lɛ anɔ lɛ.”

23. Mɛni hewɔ kunim srɔtoi ni wɔye yɛ afi 1943 lɛ he hiaa waa ŋmɛnɛ lɛ?

23 Bɔ ni abua sane lɛ ahã lɛ baafee kunimyeli kpele kɛhã Nyɔŋmɔ webii lɛ. Ema nɔ mɛi diɛŋtsɛ ni wɔji lɛ nɔ mi—wɔji Kristofoi sɔɔlɔi, jeee jarayelɔi ni miitao shika. Yɛ nakai gbi krɛdɛɛ lɛ nɔ yɛ afi 1943 lɛ, Yehowa Odasefoi ye saji 12 amli kunim yɛ saji 13 ni akɛshi amɛ ní Murdock nɔ lɛ hu fata he lɛ yɛ Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ. Saneyelihe lɛ yiŋkpɛɛ lɛ bafee sa krɛdɛɛ ko ni agba afɔ̃ shi kɛhã saji krokomɛi ni aye nyɛsɛɛ nɛɛ; yɛ enɛ mli lɛ mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ taa saji anaa ekoŋŋ akɛ wɔbɛ hegbɛ akɛ wɔshiɛɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ yɛ blohuiaŋ kɛ shĩai amli.

“Esa akɛ Aboɔ Nyɔŋmɔ Moŋ Toi Fe Gbɔmɛi”

24. Kɛ́ nɔyeli ko tsĩ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa lɛ, mɛni wɔfeɔ?

24 Ákɛ Yehowa tsuji lɛ, kɛji nɔyelɔi lɛ hã wɔ mla naa hegbɛ koni wɔshiɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ ni mɔ ko gbaaa wɔnaa lɛ, wɔhiɛ sɔɔ waa. Kɛ̃lɛ, kɛ́ nɔyeli ko gu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ, wɔtsakeɔ gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔshiɛɔ lɛ mli, ni wɔyaa nɔ wɔtsuɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ gbɛ ni baaye abua wɔ lɛ nɔ. Taakɛ eba lɛ yɛ kaselɔi lɛ agbɛfaŋ lɛ, “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.” (Bɔf. 5:29; Mat. 28:19, 20) Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔkɛ sane lɛ yaa saneyelihei koni akwɛ ni ajie naatsĩi ni akɛfɔ̃ wɔnitsumɔ lɛ nɔ lɛ. Susumɔ nɔkwɛmɔ nii enyɔ komɛi ahe okwɛ.

25, 26. Mɛɛ nibii komɛi tee nɔ yɛ Nicaragua ni hã akɛ sane lɛ tee Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ, ni mɛni jɛ mli ba?

25 Nicaragua. November 19, 1952 lɛ, maŋsɛɛ sɔɔlɔ Donovan Munsterman ni eji Nicaragua nitsumɔhe nine lɛ nɔkwɛlɔ lɛ tee nitsumɔhe ni kwɛɔ gbɛfãa he nibii anɔ (Office of Immigration) ni yɔɔ maŋtiase ni ji Managua lɛ mli lɛ. Afã lɛ koni eyana Captain Arnoldo García ni ji nakai nitsumɔhe lɛ onukpa fe fɛɛ lɛ. Onukpa nɛɛ kɛɛ Donovan akɛ, afã akɛ Yehowa Odasefoi fɛɛ ni yɔɔ Nicaragua lɛ “akashiɛ amɛtsɔɔmɔi lɛ amɛhã mɛi, ni amɛkajie amɛjamɔŋ nifeemɔi lɛ ayi hu amɛhã mɛi dɔŋŋ.” Be ni abi Captain García ni etsɔɔ nɔ hewɔ ni akpɛ yiŋ nɛɛ, egbala mli akɛ, nɔyeli lɛ maŋsɔɔlɔ lɛ hãko Odasefoi lɛ hegbɛ ni amɛbaanyɛ amɛkɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni aawie akɛ amɛji Komunistbii. Namɛi ji wɔnaafolɔlɔi nɛɛ? Amɛ ji Roma Katolik osɔfoi lɛ.

Nyɛmimɛi ni yɔɔ Nicaragua be ni atsĩ amɛnaa lɛ

26 Oya nɔŋŋ ni Nyɛminuu Munsterman yabi nɔyeli lɛ nitsumɔhe ko (Ministry of Government and Religions) kɛ maŋ Nɔyelɔ Anastasio Somoza García koni akwɛ sane lɛ mli, shi amɛfeee he nɔ ko. No hewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ tsake gbɛi anɔ ni amɛtsɔɔ amɛshiɛɔ lɛ amli. Amɛŋa Maŋtsɛyeli Asa lɛ, amɛkpe yɛ kui bibii amli, ni amɛkpa gbɛjegbɛi anɔ odaseyeli, shi amɛtee nɔ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ. Nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛkɛ sane lɛ yafɔ̃ Nicaragua Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ hiɛ koni amɛkwɛ ni ajie naatsĩi lɛ. Adafitswaa woji tswa naatsĩi lɛ kɛ sane ni wɔnyɛmimɛi lɛ kɛyafɔ̃ saneyelihe lɛ hiɛ lɛ he adafi waa, ni Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaakwɛ sane lɛ mli. Mɛni jɛ mli ba? Yɛ June 19, afi 1953 lɛ, Saneyelihe lɛ kojolɔi fɛɛ ni kwɛ sane lɛ mli lɛ bua akɛ Odasefoi lɛ yeɔ bem. Saneyelihe lɛ na akɛ, naatsĩi lɛ teɔ shi ewoɔ hegbɛ ni maŋbii lɛ fɛɛ yɔɔ yɛ wiemɔ, henilee kɛ hemɔkɛyeli mli lɛ. Saneyelihe lɛ fã hu akɛ, esa akɛ Nicaragua nɔyeli lɛ aku sɛɛ ekɛ Odasefoi lɛ aye jogbaŋŋ taakɛ eji tsutsu lɛ.

27. Mɛni hewɔ Nicaraguabii lɛ anaa kpɛ amɛhe yɛ bɔ ni Saneyelihe lɛ bua sane lɛ hã lɛ he lɛ, ni te wɔnyɛmimɛi lɛ na kunimyeli nɛɛ amɛhã tɛŋŋ?

27 Nicaraguabii lɛ anaa kpɛ amɛhe akɛ Saneyelihe Wulu lɛ bua akɛ Odasefoi lɛ yeɔ bem. Kɛyashi be ni abua sane nɛɛ, no mli lɛ osɔfoi yɛ mɛi anɔ hewalɛ aahu akɛ, Saneyelihe lɛ sumɔɔɔ ni amɛkɛ amɛ aná naagba ko. Kɛfata he lɛ, hegbɛi wuji ni amraloi lɛ yɔɔ hewɔ lɛ, ekpakpa ko dani Saneyelihe lɛ nyɛɔ eyeɔ sane eshiɔ amɛ. Wɔnyɛmimɛi lɛ na faŋŋ akɛ, amɛ-Maŋtsɛ lɛ ni buɔ amɛhe lɛ hewɔ ni amɛye kunim ni amɛkã he amɛshiɛɔ lɛ.—Bɔf. 1:8.

28, 29. Mɛɛ nibii tee nɔ yɛ Zaire yɛ afi 1980 afii lɛ teŋgbɛ?

28 Zaire. Afi 1980 afii lɛ teŋgbɛ lɛ, no mli Odasefoi aaafee 35,000 yɔɔ Zaire maŋ ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Democratic Republic of Congo lɛ mli. Bɔ ni afee ni anyɛ atsu shweremɔ ni baa oyayaayai lɛ he nii lɛ, nitsumɔhe nine lɛ bɔi tsũi heei amaamɔ. Yɛ December afi 1985 lɛ, afee majimaji ateŋ kpee yɛ maŋtiase ni ji Kinshasa lɛ mli, ni mɛi 32,000 jɛ je lɛŋ hei srɔtoi amɛbayi maŋtiase lɛ stediɔm lɛ obɔ̃. Kɛ̃lɛ, Yehowa tsuji lɛ ashihilɛ lɛ babɔi tsakemɔ. Mɛni ba?

29 Nyɛminuu Marcel Filteau, ni ji maŋsɛɛ sɔɔlɔ ni jɛ Quebec, Canada, ni awa lɛ yi hu yɛ Duplessis nɔyeli lɛ shishi lɛ sɔmɔ yɛ Zaire yɛ no beaŋ. Etsɔɔ nɔ ni ba lɛ mli akɛ: “Yɛ March 12, 1986 lɛ, akɛ wolo ko bahã nyɛmimɛi ni nyiɛ asafo lɛ hiɛ lɛ koni amɛle akɛ, agu Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Zaire lɛ asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.” Maŋ hiɛnyiɛlɔ Mobutu Sese Seko ji mɔ ni kɛ ewaonaa gbɛ́i wo wolo lɛ shishi.

30. Mɛɛ yiŋ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ehe bahia ni Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ akpɛ, ni mɛni amɛkpɛ mli akɛ amɛbaafee?

30 Enɔ jetsɛremɔ lɛ, maŋ lɛ redio nitsumɔhe lɛ tswa adafi akɛ: “Kɛjɛ kɛyaa nɛɛ, wɔnuŋ Yehowa Odasefoi lɛ ahe dɔŋŋ yɛ Zaire.” Nɔŋŋ kɛkɛ ni abɔi nyɛmimɛi lɛ ayiwaa. Afite Maŋtsɛyeli Asai, aloo wɔnyɛmimɛi lɛ anibii, amɔmɔ amɛ, awo amɛ tsuŋ, ni ayiyii amɛ. Awo gbekɛbii ni ji Odasefoi lɛ po tsuŋ. Yɛ October 12, 1988 lɛ, nɔyeli lɛ shɔ̃ wɔsafo lɛ nibii, ni amɛhã asraafoi akuu ko (Civil Guard) yahi nitsumɔhe nine lɛ. Nyɛmimɛi ni nyiɛ asafo lɛ hiɛ lɛ kɛ sane lɛ tee saneyelihe kɛbi koni Maŋ Hiɛnyiɛlɔ Mobutu ahã asaa akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ, shi afooo amɛdaaŋ. No hewɔ lɛ, ebabi ni Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ akpɛ yiŋ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ, no ji: “Ani esa akɛ wɔkɛ sane lɛ aya Saneyelihe Wulu lɛ, aloo wɔmɛ?” Timothy Holmes ni eji maŋsɛɛ sɔɔlɔ kɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ asaji ahe gbɛjianɔtolɔ hu yɛ no beaŋ lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔkwɛ Yehowa gbɛ kɛhã sɛɛyoomɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ.” Be ni wɔkɛ sɔlemɔ esusu nibii ahe sɛɛ lɛ, ajinafoi akuu lɛ nu he akɛ, jeee be ni sa ákɛ akɛ sane lɛ aya Saneyelihe Wulu lɛ nɛ. Moŋ lɛ, amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ma gbɛi anɔ ni amɛbaatsɔ amɛye abua nyɛmimɛi lɛ, kɛ bɔ ni abaafee aya nɔ atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ.

“Be ni ayeɔ sane lɛ yɛ saneyelihe lɛ, wɔna bɔ ni Yehowa nyɛɔ etsakeɔ nibii ehãa”

31, 32. Mɛɛ yiŋ ni sa kadimɔ waa Zaire Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ kpɛ, ni te ená wɔnyɛmimɛi lɛ anɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ?

31 Afii saŋŋ ho. Yiwaa ni akɛbaa Odasefoi lɛ anɔ lɛ anaa ba shi, ni bulɛ ni ayɔɔ kɛhã hegbɛ ni maŋbii lɛ yɔɔ lɛ tee hiɛ. Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mu sane naa akɛ, be eshɛ agbɛnɛ ni esa akɛ abi koni Saneyelihe Wulu fe fɛɛ ni yɔɔ Zaire lɛ akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ. Nɔ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ ji, Saneyelihe Wulu lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaatsɛ sane lɛ. Kɛkɛ ni yɛ January 8, 1993 lɛ, aaafee afii kpawo yɛ naatsĩi lɛ sɛɛ lɛ, Saneyelihe lɛ bua akɛ nɔyeli lɛ kɛ Odasefoi lɛ eyayeee jogbaŋŋ yɛ mla naa, ni amɛjie naatsĩi lɛ. Bo lɛ susumɔ nɔ ni no tsɔɔ lɛ he okwɛ! Kojolɔi lɛ kɛ amɛwala wo oshara mli, amɛtsake maŋ hiɛnyiɛlɔ lɛ yiŋkpɛɛ lɛ! Nyɛminuu Holmes kɛɛ akɛ: “Be ni ayeɔ sane lɛ yɛ saneyelihe lɛ, wɔna bɔ ni Yehowa nyɛɔ etsakeɔ nibii ehãa.” (Dan. 2:21) Kunimyeli nɛɛ wo wɔnyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli lɛ mli hewalɛ waa. Amɛnu he akɛ, Maŋtsɛ Yesu kudɔ ewebii lɛ, ni ehã amɛle be ni sa kɛ bɔ ni sa akɛ atsu sane lɛ he nii.

Odasefoi ni yɔɔ Democratic Republic of Congo lɛ amii shɛ amɛhe akɛ amɛbaajá Yehowa agbɛnɛ ni mɔ ko gbaŋ amɛnaa

32 Akɛni ajie naatsĩi lɛ hewɔ lɛ, aŋmɛ nitsumɔhe nine lɛ gbɛ koni ehã maŋsɛɛ sɔɔlɔi aba, amɛmamɔ tsũi hee, ni amɛshɛ Biblia kasemɔ woji. f Kwɛ miishɛɛ kpele ni eji kɛhã Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ akɛ Yehowa buɔ ewebii lɛ amumɔŋ hilɛkɛhamɔ he!—Yes. 52:10.

‘Yehowa Ji Miyelikɛbualɔ’

33. Mɛni wɔkaseɔ yɛ saji ni aye yɛ saneyelihei lɛ ateŋ fioo komɛi ni wɔsusu he nɛɛ amli?

33 Mla naa saji komɛi ni wɔsusu he nɛɛ tsɔɔ akɛ Yesu ehi shi yɛ eshiwoo lɛ naa, no ji: “Mahã nyɛ naabu [loo wiemɔi] kɛ nilee ni nyɛhenyɛlɔi lɛ fɛɛ nyɛŋ naa adamɔ ni amɛnyɛŋ naa amɛku hu.” (Kanemɔ Luka 21:12-15.) Bei komɛi lɛ, Yehowa hãa wɔ ŋmɛnɛ beaŋ Gamaliel koni ekɛbu ewebii lɛ ahe, ni bei komɛi hu lɛ ehãa anáa kojolɔi kɛ lɔyafoi ni yɔɔ ekãa koni amɛkwɛ ni aye jalɛsane. Yehowa ehã wɔhenyɛlɔi lɛ atawuu nibii lɛ efee yaka. (Kanemɔ Yesaia 54:17.) Shiteekɛwoo nyɛŋ atsĩ Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ naa kɔkɔɔkɔ.

34. Mɛni hewɔ kunim srɔtoi ni wɔye yɛ saneyelihei lɛ sa kadimɔ waa lɛ, ni mɛni no tsɔɔ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Kunim Srɔtoi ni Aye yɛ Saneyelihe Wuji Amli ni Sa Kadimɔ Waa ni Hã Maŋtsɛyeli Shiɛmɔ lɛ Tee Hiɛ” lɛ hu.)

34 Mɛni hewɔ omanye ni wɔyeɔ yɛ saneyelihei lɛ sa kadimɔ waa nakai lɛ? Susumɔ enɛ he okwɛ: Yehowa Odasefoi jeee hiɛnaanɔbii loo mɛi ni yɔɔ hegbɛi wuji. Wɔfɔ̃ɔɔ oshiki, wɔkɛ wɔhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli, ni wɔwooo maŋkwralɔi ayiŋ hu. Kɛfata he lɛ, abuɔ wɔnyɛmimɛi ni akɛyaa saneyelihei lɛ akɛ ‘amɛjeee woloŋlelɔi kɛ nilelɔi.’ (Bɔf. 4:13) No hewɔ lɛ, yɛ adesai asusumɔ naa lɛ, saneyelihei lɛ bɛ nɔ ko tsɔ ni amɛbaadamɔ nɔ amɛye sane ahã wɔ, ní eye eshi jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi kɛ maŋkwralɔi hewalɔi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, saneyelihei ebu wɔ bem shii abɔ! Kunim srɔtoi ni wɔye yɛ saneyelihei lɛ maa nɔ mi akɛ, wɔnyiɛ “yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, yɛ Kristo mli.” (2 Kor. 2:17) No hewɔ lɛ, wɔkɛ bɔfo Paulo feɔ ekome kɛkɛɔ akɛ: ‘Yehowa ji miyelikɛbualɔ, misheŋ gbeyei.’—Heb. 13:6.

a Sane ni aye ni ji Cantwell v. State of Connecticut lɛ ji saji 43 ni akɛtee Amerika Saneyelihe Wulu fe fɛɛ ni Nyɛminuu Hayden Covington baadamɔ wɔnyɛmimɛi lɛ anajiaŋ efã he lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ. Egbo yɛ afi 1978. Eŋa Dorothy kɛ anɔkwayeli sɔmɔ Yehowa kɛyashi egbo yɛ afi 2015 be ni eye afii 92.

b Afee mla ni adamɔ nɔ abu wɔnyɛmimɛi lɛ fɔ lɛ yɛ afi 1606. Mla nɛɛ ŋmɛɔ kojolɔi lɛ gbɛ koni amɛbu mɔ ko fɔ kɛ́ amɛnu he akɛ mɔ lɛ wiemɔ lɛ baawo maŋ lɛŋ hirihiri—kɛ́ mɔ lɛ wiemɔ lɛ ji anɔkwale po lɛ, abuɔ lɛ fɔ.

c Yɛ afi 1950 lɛ, no mli lɛ, be fɛɛ sɔɔlɔi 164 sɔmɔɔ yɛ Quebec—amɛteŋ 63 ji mɛi ni egbe Gilead tsɔsemɔ naa ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkpɛlɛ akɛ amɛbaasɔmɔ yɛ maŋ nɛɛ mli ekɔɔɔ he eko shiteekɛwoo ni naa wa ni mɛɔ amɛ yɛ jɛmɛ.

d Nyɛminuu W. Glen How ji lɔyafonyo ko ni yɔɔ ekãa ni kɛ hesaa fã Yehowa Odasefoi lɛ ahe yɛ saneyelihei ni yɔɔ Canada lɛ kɛ maji krokomɛi anɔ kɛjɛ afi 1943 kɛyashi afi 2003.

e Kɛ́ ootao ole sane nɛɛ he nibii krokomɛi lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “The Battle Is Not Yours, but God’s” (“Ta lɛ Jeee Nyɛnɔ, Nyɔŋmɔ Ta Ni”) ni je kpo yɛ April 22, 2000, Awake! lɛ baafa 18-24 lɛ.

f Naagbee mli aahu lɛ, asraafoi akuu nɛɛ shi nitsumɔhe nine lɛ; shi ayama nitsumɔhe nine hee yɛ he kroko.