Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISAHLUKO 15

Ukulwela Inkululeko Yokukhonza

Ukulwela Inkululeko Yokukhonza

OKUMUNYETHWE YISAHLUKO LESI

Indlela uKhristu asize ngayo abalandeli bakhe ukuthi balwele ukwaziwa emthethweni kanye lelungelo lokulalela imithetho kaNkulunkulu

1, 2. (a) Kuyini okutshengisa ukuthi uyisizalwane soMbuso kaNkulunkulu? (b) Kungani ngezinye izikhathi bekudingeka ukuthi oFakazi bakaJehova balwele inkululeko yabo yokukhonza?

UYISIZALWANE soMbuso kaNkulunkulu yini? Nxa unguFakazi kaJehova, uyiso sibili! Kuyini okutshengisa ukuthi uyisizalwane soMbuso? Kayisiyophasipoti kumbe ezinye izincwadi zikahulumende. Kodwa yindlela okhonza ngayo uJehova uNkulunkulu. Ukukhonza kweqiniso kakupheleli kulokho okukholwayo kuphela. Kutsho lalokho okwenzayo, okugoqela indlela olalela ngayo imithetho yoMbuso kaNkulunkulu. Ukukhonza kwethu yikho okuqondisa konke esikwenzayo ezimpilweni zethu, indlela esondla ngayo izimuli zethu kanye lendlela esikhetha ngayo ezindabeni zokwelatshwa.

2 Lanxa kunjalo, siphila emhlabeni olabantu abangalihloniphiyo kwezinye izikhathi ilungelo lethu esiliqakathekisa kakhulu lokuba yizizalwane zoMbuso, njalo kabalandaba lokuthi sifuna ukulandela imithetho yawo. Abanye ohulumende bazame ukucindezela ukukhonza kwethu, abanye bazama lokukuqeda. Ngezinye izikhathi bekudingeka ukuthi abalandeli bakaKhristu balwele inkululeko yokulandela imithetho yeNkosi enguMesiya. Kuyasimangalisa yini lokhu? Hatshi. Ngezikhathi zeBhayibhili, abantu bakaJehova kwakudingeka ukuthi balwele inkululeko yokumkhonza kwezinye izikhathi.

3. Ngezinsuku zeNdlovukazi u-Esta, kuyini abantu bakaNkulunkulu okwadingeka ukuthi bakulwele?

3 Ngokwesibonelo, ngezinsuku zeNdlovukazi u-Esta abantu bakaNkulunkulu kwadingeka ukuthi balwe ukuze baqhubeke bephila. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi Isikhulu esasilenhliziyo embi uHamani sasitshele iNkosi u-Ahasuweru ukuthi wonke amaJuda ayesezigabeni zonke zombuso kwakumele abhujiswe ngenxa yokuthi ‘ayelemikhuba eyehlukene leyabantu bonke abanye.’ (Esta. 3:​8, 9, 13) UJehova wazilahla yini izinceku zakhe? Hatshi, wabusisa imizamo ka-Esta loModekhayi yokuncenga inkosi yasePhesiya ukuthi ivikele abantu bakaNkulunkulu.​—Esta. 9:​20-22.

4. Sizaxoxa ngani esahlukweni lesi?

4 Ngezinsuku zalamuhla ke? Njengoba sibonile esahlukweni esidlulileyo, kwezinye izikhathi imibuso iyake iphikise oFakazi bakaJehova. Esahlukweni lesi, sizaxoxa ngezinye izindlela ohulumende laba abazame ngazo ukuvimbela indlela esikhonza ngayo. Sizakhangela izingxenye ezintathu: (1) ilungelo lethu lokuba yinhlanganiso lelokuqhubeka sikhonza ngendlela esiyifunayo, (2) inkululeko yokukhetha indlela yokwelatshwa evumelana lezimiso zeBhayibhili, (3) ilungelo labazali lokuthi bakhulise abantwana ngezimiso zikaJehova. Engxenyeni ngayinye, sizabona indlela izizalwane ezithembekileyo zoMbuso obuswa nguMesiya ezilwe ngayo ngesibindi ukuze ziqhubeke ziyizizalwane zoMbuso, lokuthi imizamo yazo ibusiswe njani.

Ukulwela Ukuthi Saziwe Emthethweni Lokuthi Sikhululeke Njengabantu Bonke

5. Ukubhalisa emthethweni kuwanceda ngani amaKhristu eqiniso?

5 Siyakudinga yini ukuthi ohulumende babantu basinike imvumo yokuthi sikhonze uJehova? Hatshi, kodwa imvumo abasinika yona yenza kube lula ukuthi simkhonze, ngokwesibonelo kwenza sikhululeke ukuhlangana emaWolu oMbuso lasemaWolu eMihlangano eMikhulu. Kuba lula lokuthi amabhuku ethu adindwe futhi angeniswe elizweni, njalo siyakhululeka ukutshumayela izindaba ezinhle kubomakhelwane bethu kungela lutho olisivimbelayo. Emazweni amanengi oFakazi bakaJehova babhalisile emthethweni njalo balenkululeko yokukhonza efanana leyezinye izinkolo ezibhalisileyo emthethweni. Kodwa besisenza njani lapho ohulumende besala ukusinika imvumo yokukhonza loba besithathela amanye amalungelo?

6. Yiluphi uhlupho olwehlela oFakazi bakaJehova e-Australia ekuqaliseni kwabo-1940?

6 E-Australia. Ekuqaliseni kweminyaka yabo-1940, ugavuna omkhulu wase-Australia wathi izimfundiso zethu “zibuyisela emuva” ingqubelaphambili yabo empini. Yikho-ke kwafakwa umthetho wokusivimbela. Kwasekunzima ukuthi oFakazi bangene imihlangano lokuthi batshumayele obala, iBhetheli yavalwa njalo bathathelwa amaWolu oMbuso. Kwakungasavunyelwa lokuthi umuntu atholakale elamabhuku ethu. Izinto zacina zibahambela kuhle oFakazi be-Australia ngemva kweminyaka ethile bekhonza becatshile. NgoJune 14, 1943 uMthethwandaba Ophezulu wesula umthetho owawubavimbela.

7, 8. Chaza ukuthi abafowethu abaseRussia bayilwele njani inkululeko yabo yokukhonza eminyakeni edlulileyo.

7 ERussia. Kwadlula iminyaka eminengi oFakazi bakaJehova bevinjelwe ngumbuso wamaKhomanisi, kodwa bacina bebhaliswa okusemthethweni ngo-1991. Ngo-1992 ngemva kokudilika kwe-Soviet Union, uHulumende waseRussia wasinika imvumo yokuthi sikhonze sikhululekile. Kodwa akuthathanga sikhathi ukuthi abanye abaphikisi, ikakhulu ababevela eSontweni yeRussian Orthodox, batshaywe luvalo ngendlela esasesisanda ngayo. Phakathi kuka-1995 lo-1998, abaphikisi bamangalela oFakazi bakaJehova kwaze kwaba kahlanu. Kuzo zonke izikhathi umtshutshisi wayebuswela ubufakazi bamacala ababewetheswa. Ngo-1998 abaphikisi laba bantshintsha amacala ababesethesa wona basebesimangelela ngokuthi sasiphambanisa inhlalakahle yabantu. OFakazi baqala baphumelela emthethwandaba, kodwa izitha kazizange zisuthiseke ngesinqumo lesi zasezidlulisela icala leli phambili, ngoMay 2001 oFakazi banqotshwa. Laphinda lathonisiswa kutsha ngo-October 2001, okwenza ukuthi ngo-2004 kwethulwe isinqumo sokuthi inhlanganiso yaboFakazi esemthethweni kwasekumele ithengiswe njalo ivalwe eMoscow.

8 Ngemva kwalokho, oFakazi baqalisa ukuphathwa kubi. (Bala u-2 Thimothi 3:​12.) Bahlukuluzwa futhi bahlaselwa. Bathathelwa amabhuku abo njalo babengasavunyelwa ukukhonzela emawolu omphakathi loba ukuzakhela awabo. Ubona angathi abafowethu labodadewethu bazizwa njani lapho behlutshwa kangaka? Ngo-2001 oFakazi babedlulisele icala labo eMthethwandaba WaseYurophu Olwela Amalungelo Oluntu (i-ECHR), kwasekusithi ngo-2004 bahambisa futhi obunye ubufakazi obuphathelane lendaba le. I-ECHR yenza isinqumo ngo-2010. Yabona ukuthi iRussia yayivimbele umsebenzi waboFakazi ngenxa yokuthi yayizonda inkolo yabo, yabona kungelasizatho sokuvumelana lesinqumo esasenziwe yimithethwandaba ephansi ngoba kwakungela bufakazi bokuthi oFakazi babelecala. I-ECHR yaphinda yathi ukuvinjelwa kwaboFakazi kwakwenzelwe ukubahluthunela amalungelo abo. Isinqumo sayo salwela ilungelo laboFakazi lokukhonza bekhululekile. Lanxa ezinye iziphathimandla zaseRussia zilokhu zisala ukwenza lokho ezakutshelwa ngumthethwandaba we-ECHR, ukunqoba okunjengalokhu kubakhuthazile kakhulu abantu bakaNkulunkulu.

UTitos Manoussakis (Khangela indima 9)

9-11. Yibuphi ubunzima obehlele abantu bakaJehova eGreece ngesikhathi belwela inkululeko yabo yokukhonza, njalo kube lempumela bani?

9 EGreece. Ngo-1983, uTitos Manoussakis waqalisa ukubhadalela indlu ethile eHeraklion, eCrete, ukuze iqembu elincinyane laboFakazi bakaJehova likhonzele khona. (Heb. 10:​24, 25) Khonokho nje, umphristi we-Orthodox wabamangalela kuziphathimandla zikahulumende, esola ukuthi yindaba oFakazi babekhonzela lapho. Wayekwenzelani? Wayezonda ukuthi lokho oFakazi abakukholwayo kwehlukene lokweSonto ye-Orthodox! Iziphathimandla zahle zayayijikela emthethwandaba indaba kaTitos Manoussakis kanye labanye oFakazi abathathu. Babhadaliswa ifayindi bagwetshelwa ukuhlala ejele okwezinyanga ezimbili. Njengoba oFakazi laba babeyizizalwane ezithembekileyo zoMbuso kaNkulunkulu, babona ukuthi isinqumo somthethwandaba sasiphathe kubi inkululeko yabo yokukhonza, ngakho badlulisela icala labo kweminye imithethwandaba eseGreece, ekucineni balihambisa e-ECHR.

10 I-ECHR yaze yenza isinqumo sayo ngo-1996, esatshiya labo ababesilwa lokukhonza kweqiniso bengalankani. UMthethwandaba wathi “oFakazi bakaJehova babalwa phakathi ‘kwezinkolo ezaziwayo’ emthethweni weGreece,” wasusithi izinqumo ezazenziwe yimithethwandaba ephansi “zazithathela omamangala [oFakazi] inkululeko yabo yokukhonza.” UMthethwandaba waphinda wathi uhulumende wayengelalungelo “lokutsho ukuthi izimfundiso zenkolo ethile loba indlela ekhonza ngayo kuqondile yini loba hatshi.” Izigwebo zaboFakazi zesulwa, baphiwa lenkululeko yabo yokukhonza!

11 Ukunqoba lokhu kwazilungisa yini izinto eGreece? Kuyadanisa ukuthi kakuzange. Ngo-2012, kwethulwa isahlulelo selinye icala elinjengaleli eKassandreia, eGreece, sekwedlule iminyaka engu-12 kutshitshelwa emithethwandaba. Umamangala kwakungumfundisi we-Orthodox. Umthethwandaba omkhulu waseGreece okuthiwa yi-Council of State wakhipha isinqumo esasisekela abantu bakaNkulunkulu. Isinqumo lesi sathi isisekelo sombuso weGreece sinika abantu inkululeko yokukhonza njalo satshengisa ukuthi kwakungaqondanga ukuthi oFakazi bakaJehova bahlale bemangalelwa ngokuthi bayinkolo engaziwayo. UMthethwandaba wathi: “Izimfundiso ‘zaboFakazi bakaJehova’ kazisiyo mfihlo ngakho-ke bayinkolo eyaziwayo.” Ibandla elincinyane eliseKassandreia liyathokoza ukuthi khathesi selisenelisa ukungena imihlangano kwelayo iWolu yoMbuso.

12, 13. EFrance, izitha zizame njani ukuletha ‘izinhlupheko ngezimemezelo’ kumbe ngomthetho, njalo kwaphetha ngani?

12 EFrance. Abanye abaphikisa abantu bakaNkulunkulu bazame ‘ukuletha izinhlupheko ngezimemezelo’ kumbe ngomthetho. (Bala iHubo 94:​20.) Ngokwesibonelo, ngeminyaka yabo-1995, iziphathimandla zemithelo eFrance zaqalisa ukuhlolisisa amabhuku ezimali enhlanganiso esemthethweni esetshenziswa ngaboFakazi bakaJehova eFrance okuthiwa yi-Association Les Témoins de Jéhovah (ATJ). Umphathintambo wezezimali waveza isizatho sokuhlolisisa lokhu wathi: ‘Ukuhlolisisa lokhu kungacina kusenza abomthetho bathengise inhlanganiso le kumbe icine isibotshisiwe. Lokhu kuzaphambanisa ukusebenza kwayo kumbe kuyenze ihle ithuthe endaweni yethu.’ Lanxa ukuhlolisisa lokhu kungavezanga lutho olubi emabhukwini ezimali, iziphathimandla zemithelo zathi inhlanganiso ye-ATJ kwasekumele ibhadale umthelo owesabekayo. Nxa icebo leli lalingaphumelela, abafowethu kwakuzamele bavale iwofisi yegatsha besebethengisa izakhiwo zayo ukuze bathole imali yokubhadala umthelo lo owawuphezulu. Kwakungalula, kodwa abantu bakaNkulunkulu kabazange balahle ithemba. OFakazi balwisana kakhulu lempatho le, baze bacina behambisa indaba le emthethwandaba we-ECHR ngo-2005.

13 UMthethwandaba wethula isinqumo sawo ngoJune 30, 2011. Wathi uHulumende kalalungelo lokuhlolisisa ukuthi lokho inkolo ethile ekukholwayo loba indlela ekhonza ngayo iqondile yini, ngenxa yokuthi abantu balelungelo lokukhonza bekhululekile, ngaphandle nxa sebesenza okungekho emthethweni. UMthethwandaba waqhubeka wathi: “Ukubhadaliswa kwabo umthelo kwakuzakwenza ukuthi inhlanganiso le yehluleke ukuthola izinto eziqakathekileyo ezidingayo ukuze iqhubeke isebenza, besekuvimbela abayisekelayo ukuthi bakhonze bekhululekile.” Abahluli bonke bavumelana ngesinqumo esasisekela oFakazi bakaJehova! Abantu bakaJehova bajabula lapho uhulumende weFrance ebuyisela imali eyayibhadalwe yinhlanganiso ye-ATJ isilenzalo njalo elalela uMthethwandaba ngokuthi izakhiwo zegatsha zingasabi yisibambiso.

Ungahlala uthandazela abafowenu labodadewenu abadliswa imbuya ngoluthi ngamacala abangelawo

14. Ungakusekela njani ukulwelwa kwenkululeko yokukhonza?

14 Abantu bakaJehova lamuhla benza njengo-Esta loModekhayi ngokulwela inkululeko yabo yokukhonza uJehova ngendlela athi simkhonze ngayo. (Esta. 4:​13-​16) Kukhona yini lawe ongakwenza? Ye kukhona. Ungahlala uthandazela abafowenu labodadewenu abadliswa imbuya ngoluthi ngamacala abangelawo. Imithandazo enjalo ingasiza abafowethu labodadewethu abathwele nzima labahlukuluzwayo. (Bala uJakhobe 5:​16.) UJehova uyayiphendula yini imithandazo enjalo? Ukunqoba kwethu kwezomthetho kutshengisa ukuthi uyayiphendula sibili!​—Heb. 13:​18, 19.

Inkululeko Yokukhetha Indlela Yokwelatshwa Evumelana Lesikukholwayo

15. Yiziphi izinto abantu bakaNkulunkulu abacabanga ngazo nxa kusiza endabeni yokufakwa igazi?

15 Njengoba sabona eSahlukweni 11, izizalwane zoMbuso kaNkulunkulu ziphiwe umlayo ocacileyo ovela eMibhalweni wokuthi zingafaki igazi kumbe zilidle, okuyizinto ezijayelekileyo lamuhla. (Gen. 9:​5, 6; Levi. 17:​11; bala ImiSebenzi 15:​28, 29.) Lanxa singavumi ukufakwa igazi, thina lalabo esibathandayo siyakudinga ukwelatshwa ngendlela engcono kakhulu nxa kungaphikisani lemithetho kaNkulunkulu. Imithethwandaba emikhulu esemazweni amanengi iyavuma ukuthi abantu balelungelo lokuvuma kumbe ukwala ukwelatshwa kusiya ngomzwangedwa kumbe ngalokho abakukholwayo. Lanxa kunjalo kwamanye amazwe abantu bakaNkulunkulu bake bathwaliswa amagabha avuzayo endabeni yokwelatshwa. Nanzi ezinye izibonelo.

16, 17. Kuyini okwazwisa omunye udadewethu ubuhlungu ngemva kokuhlinzwa, njalo umthandazo wakhe waphendulwa njani?

16 EJapan. UMisae Takeda owayeleminyaka yokuzalwa engu-​63, kwakumele ayehlinzwa. Njengoba wayeyisizalwane esithembekileyo soMbuso kaNkulunkulu, wacacisela udokotela wakhe ukuthi wayengafuni ukufakwa igazi. Kodwa wezwa ubuhlungu kakhulu sekwedlule inyanga ezithile, esesizwa ukuthi wayefakwe igazi ngesikhathi ehlinzwa. Ngenxa yokuthi kwakumkhathaza ukuthi wayengahlonitshwanga njalo wayeqiliwe, uDadewethu uTakeda wamangalela udokotela wakhe kanye lezisebenzi zesibhedlela ngoJune 1993. Umama lo wayethobekile njalo elokholo oluqinileyo. Lanxa wayengezwa kuhle emzimbeni, wama endaweni okuma khona ofakazayo okwesikhathi esidlula ihora, emela indaba yakhe ngesibindi kugcwele phamu emthethwandaba. Waphila inyanga eyodwa ngemva kokuhamba kwakhe kokucina emthethwandaba, wasesifa. Ukholo lwakhe lesibindi sakhe kuyasimangalisa! UDadewethu uTakeda wathi wayehlala ecela kuJehova ukuthi abusise imizamo yakhe aze anqobe. Wayengathandabuzi ukuthi uJehova uzayiphendula imithandazo yakhe. Kodwa yaphendulwa yini?

17 Ngemva kweminyaka emithathu uDadewethu uTakeda etshonile, uMthethwanda Omkhulu weJapan wethula isinqumo esasimsekela, wathi kwakungaqondanga ukumfaka igazi yena ekucacisile ukuthi wayengalifuni. Isinqumo lesi esethulwa ngoFebruary 29, 2000, sathi “ilungelo lokuzikhethela” ezindabeni ezinjalo “kwakumele lihlonitshwe njengamanye amalungelo oluntu.” Khathesi oFakazi eJapan sebesenelisa ukwelatshwa bengesabi ukuthi bazafakwa igazi ngenkani, ngenxa yokuthi uDadewethu uTakeda wazimisela ukulwela inkululeko yakhe yokukhetha ukwelatshwa okuvumelana lomzwangedwa wakhe oqeqetshwe liBhayibhili.

UPablo Albarracini (Khangela izindima 18 kusiya ku-20)

18-20. (a) Umthethwandaba we-Argentina okudluliselwa kuwo amacala walivikela njani ilungelo lomuntu lokwala ukufakwa igazi esebenzisa ikhadi elisayiniweyo? (b) Ungatshengisa njani ukuthi uyazithoba ekubuseni kukaKhristu endabeni yokusetshenziswa kubi kwegazi?

18 E-Argentina. Izizalwane zoMbuso zingenzani ukuze zingafakwa igazi esibhedlela ngesikhathi sezisehluleka ukuzikhulumela? NjengoPablo Albarracini, singahlala sithwele ikhadi lethu elisemthethweni elingaba ngumlomo wethu. NgoMay 2012, wayezimele nje ngesikhathi izigebenga zizama ukugqekeza kwenye indawo, wasedutshulwa kanengi. Wathwalelwa esibhedlela eqalekile, engasenelisi ukuzikhulumela ukuthi wayengafuni ukufakwa igazi. Kodwa wayelekhadi okwasekudlule iminyaka engaba ngu-4 elisayinile, elalisitsho ukuthi kafuni ukufakwa igazi. Lanxa wayesebangwa lezibi njalo abanye odokotela sebebona angathi ukumfaka igazi kwakungasindisa impilo yakhe, ababemelapha bavuma ukuhlonipha izifiso zakhe. Kodwa uyise kaPablo, owayengayisuyeFakazi kaJehova, wabuya lencwadi yomthetho eyanika odokotela imvumo yokuthi bangalaleli izifiso zomntanakhe.

19 Igqwetha elalimela inkosikazi kaPablo laphangisa lahambisa isikhalazo emthethwandaba. Ngemva kwamahora amalutshwane nje, umthethwandaba wesula isinqumo esasikhitshwe ngumthethwandaba omncane wathi izifiso zikaPablo ezazibhalwe ekhadini kwakumele zilandelwe njalo zihlonitshwe. Uyise kaPablo wadlulisela indaba le eMthethwandaba Omkhulu we-Argentina. Kodwa uMthethwandaba lo kawuzange uthole “izizatho ezaziwenza uthandabuze ukuthi [ikhadi likaPablo elalitshengisa ukuthi wayengafuni ukufakwa igazi] wayelisayine ngemva kokucabangisisa kuhle, ekwazi akusayinayo njalo engabanjwanga ngamandla.” UMthethwandaba wathi: ‘Wonke umuntu osekhulile owenelisa ukuzicabangela anganika iziqondiso kuseselesikhathi ukuthi ufuna ukwelatshwa njani, njalo angavuma kumbe ale ezinye izindlela zokukwelatshwa. Iziqondiso lezi kumele zilandelwe ngudokotela omelaphayo.’

Usulisayinisile yini elakho ikhadi elitshoyo ukuthi kawufuni kufakwa igazi?

20 UMfowethu u-Albarracini sewasila wavuka kwatshu. Yena lomkakhe bayajabula ukuthi wayelisayinile ikhadi elitshoyo kafuni kufakwa igazi. Watshengisa ukuthi uyazithoba ekubuseni kukaKhristu ngokusayina ikhadi leli, okuyinto eqakathekileyo kodwa engakhanya angathi kayitsho lutho. Wena lemuli yakho seliwasayinile yini amakhadi enu atshengisa ukuthi kalifuni kufakwa igazi?

U-April Cadoreth (Khangela izindima 21 kusiya ku-24)

21-24. (a) Kuyini okwenza ukuthi uMthethwandaba Omkhulu weCanada wenze isinqumo esiqakathekileyo endabeni ephathelane labantwana lokusetshenziswa kwegazi? (b) Indaba le ingazikhuthaza njani izinceku zikaJehova ezisakhulayo?

21 ECanada. Imithethwandaba ijayele ukunika abazali ilungelo lokukhethela abantwababo indlela engcono kulazo zonke yokwelatshwa. Kwezinye izikhathi, ibisenza lezinqumo zokuthi umntwana osesenelisa ukuzicabangela anikwe ilungelo lokuzikhethela ezindabeni zokwelatshwa. Lokhu kwenzakala ku-April Cadoreth. Ngesikhathi eleminyaka engu-​14, walaliswa esibhedlela elomkhuhlane wokophela ngaphakathi. Wayeselezinyanga ezithile esayine ikhadi elalisitsho ukuthi wayefuna ukwelatshwa njani, lisitsho lokuthi wayengafuni ukufakwa igazi lanxa impilo yakhe yayingaba sengozini. Udokotela owayemelapha kazange akulalele lokho okwakufunwa ngu-April, wasesiyacela imvumo emthethwandaba ukuthi amfake igazi. Wafakwa amaphakethi amathathu ama-cell egazi abomvu ngenkani. U-April wathi lokho ababemenze khona kwakufanana lokubanjwa iganyavu.

22 U-April labazali bakhe bahambisa indaba le emithethwandaba. Yacina ifike eMthethwandaba Omkhulu waseCanada ngemva kweminyaka emibili. Lanxa uMthethwandaba wala ukuthi u-April wayethathelwe amalungelo, wambuyisela imali yonke ayeyisebenzise ecaleni lakhe, waphinda wanika yena labanye abantwana asebesenelisa ukuzicabangela ilungelo lokuzikhethela ukuthi bafuna ukwelatshwa njani. Wathi: “Endabeni yezokwelatshwa, abantwana abangakafikisi iminyaka engu-16 kumele bavunyelwe ukutshengisa ukuthi imibono yabo mayelana lendlela abafuna ukwelatshwa ngayo iyakuveza ukuthi sebesenelisa ukuzenzela izinqumo lokuzicabangela.”

23 Indaba le iqakathekile ngoba yenza ukuthi uMthethwandaba Omkhulu ukhangelisise amalungelo esisekelo sombuso aphathelane labantwana asebesenelisa ukuzicabangela. Isinqumo lesi singakethulwa, loba yiwuphi umthethwandaba waseCanada wawungakhethela umntwana oleminyaka engaphansi kwengu-16 indlela yokwelatshwa owawuyibona iqondile. Kodwa ngemva kokwethulwa kwesinqumo lesi, awusavunyelwa ukunika imvumo yokuthi umntwana ongakabi leminyaka engu-16 elatshwe ngendlela ephikisana lalokho akufunayo, engaphiwanga ithuba lokutshengisa ukuthi usesenelisa ukuzicabangela lokuzikhethela.

“Ukwazi ukuthi kukhona lami engikwenzileyo ukuze ibizo likaNkulunkulu lidunyiswe lokuthi ngitshengise ukuthi uSathane ulamanga, kuyangithokozisa kakhulu”

24 Kwanceda yini ukuthi batshitshele emithethwandaba okweminyaka emithathu? U-April uthi, “Ye!” Khathesi useliphayona lesikhathi sonke futhi sewasila. Uthi: “Ukwazi ukuthi kukhona lami engikwenzileyo ukuze ibizo likaNkulunkulu lidunyiswe lokuthi ngitshengise ukuthi uSathane ulamanga, kuyangithokozisa kakhulu.” Lokho okwenzakala ku-April kutshengisa ukuthi abantwana labo bangenelisa ukulwela ukholo lwabo ngesibindi, batshengise ukuthi bayizizalwane ezithembekileyo zoMbuso kaNkulunkulu.​—Mat. 21:16.

Inkululeko Yokukhulisa Abantwana Ngezimiso ZikaJehova

25, 26. Yiluphi uhlupho olubakhona ngezinye izikhathi nxa kungachithwa umtshado?

25 UJehova unike abazali umsebenzi omkhulu wokukhulisa abantwababo ngendlela evumelana lezimiso zakhe. (Dute. 6:​6-8; Efe. 6:4) Umsebenzi lo kawulula, kodwa ungabanzima kakhulu nxa abazali bengachitha umtshado. Indlela abangafuna ukukhulisa ngayo abantwana ingatshiyana kakhulu. Ngokwesibonelo, umzali onguFakazi angacabanga ukuthi umntwana kumele akhuliswe ngezimiso zobuKhristu, kodwa umzali ongasuye Fakazi angavumelani lakho. Yikho-ke umzali ongumKhristu kumele ananzelele ukuthi lanxa umtshado usuchithiwe, bobabili balokhu bengabazali bomntwana.

26 Umzali ongasuye Fakazi angaya emthethwandaba ukuze abantwana baphiwe yena, ukwenzela ukuthi abakhethele inkolo ayifunayo. Abanye babona angathi kungamlimaza umntwana ukuthi akhuliswe ngumzali onguFakazi kaJehova. Bangathi umntwana uzabe engasananzi izinsuku zokuzalwa leminye imikhosi, njalo bakhale ngokuthi uyabe engasoze afakwe igazi “elingamsindisa” nxa ukuphila kwakhe kungaba sengozini. Okusithokozisayo yikuthi imithethwandaba eminengi ikhangela lokho okuzanceda umntwana kuphela, kayahluleli ngokuthi inkolo yomunye wabazali iyingozi yini loba hatshi. Ake sikhangele ezinye izibonelo.

27, 28. UMthethwandaba Omkhulu we-Ohio wathini ngokumangalelwa kokuthi ukukhuliswa ngumzali onguFakazi kaJehova kuyalimaza umntwana?

27 E-United States. Ngo-1992, uMthethwandaba Omkhulu wase-Ohio wathetha icala elaliphathelane lobaba owayengasuye Fakazi, owayesithi kwakuzalimaza indodana yakhe eyayisesencane ukuthi ikhuliswe ngunina onguFakazi kaJehova. Umthethwandaba ophansi wawuvumelane laye, wathi umntwana agcinwe nguyise. Unina, uJennifer Pater waphiwa ilungelo lokuvakatshela indodana yakhe, kodwa watshelwa ukuthi kwakungamelanga “afundise loba atshengise umntwana loba yini ephathelane laboFakazi bakaJehova.” Isinqumo esakhitshwa ngumthethwandaba ophansi sasisitsho izinto ezinengi okokuthi omunye wayengathi udadewethu uPater wayengasavunyelwa lokuthi ake ayithinte indaba yezimiso zeBhayibhili kumntanakhe uBobby! Ubona angathi wazizwa njani? Wezwa ubuhlungu kakhulu, kodwa uthi wafunda ukubekezela lokulindela ukuthi uJehova alungise izinto. Uthi, “UJehova wayehlala eseduze kwami.” Igqwetha lakhe ladlulisela indaba le eMthethwandaba Omkhulu wase-Ohio lincediswa yinhlanganiso kaJehova.

28 Umthethwandaba lo kawuzange uvumelane lesinqumo somthethwandaba ophansi, wathi “abazali balelungelo eliyinqaba lokufundisa abantwababo, okugoqela ukubafundisa indlela yokuziphatha kanye leyokukhonza.” Waphinda wathi umthethwandaba ophansi wawungela lungelo lokuthathela umzali abantwana ngenxa yenkolo yakhe, ngaphandle nxa kwakulobufakazi bokuthi izimiso zaboFakazi bakaJehova zizalimaza impilakahle lengqondo yomntwana. Umthethwandaba kawuzange uthole ubufakazi bokuthi lokho oFakazi abakukholwayo kungalimaza impilakahle lengqondo yomntwana.

Imithethwandaba eminengi inike abazali abangamaKhristu ilungelo lokuthi bagcine abantwababo

29-31. Kungani omunye udadewethu oseDenmark wathathelwa indodakazi yakhe, njalo uMthethwandaba Omkhulu wethula siphi isinqumo?

29 EDenmark. U-Anita Hansen laye wehlelwa luhlupho olufanayo lapho umkakhe ayesehlukane laye esiya emthethwandaba ukuze alwele ukuthi u-Amanda owayeleminyaka engu-7 agcinwe nguye. Lanxa ngo-2000 umthethwandaba wesigaba wathi umntwana agcinwe nguDadewethu uHansen, uyise ka-Amanda wadlulisela indaba le emthethwandaba ophezulu, owafika wenza isinqumo sokuthi umntwana agcinwe nguyise. Umthethwandaba ophezulu wathi njengoba abazali baka-Amanda babelemibono etshiyeneyo mayelana lezinkolo zabo, uyise nguye owayengayixazulula ngcono indaba le. Lokhu kutsho ukuthi uDadewethu uHansen wathathelwa umntwana ngenxa yokuthi wayenguFakazi kaJehova kuphela!

30 Ngesikhathi uDadewethu uHansen ephakathi kobunzima lobu, wayeke azizwe ecindezelwe kakhulu aze aswele lokuthi athandaze athini. Uthi, “Kodwa amazwi akuRoma 8:​26 lo-27 angiduduza kakhulu. Ngangikwazi ukuthi uJehova wayekuzwisisa engangifuna ukukutsho. Wayehlala engikhangele njalo elami ngasosonke isikhathi.”​—Bala iHubo 32:8; lo-Isaya 41:10.

31 UDadewethu uHansen wadlulisela indaba le eMthethwandaba Omkhulu waseDenmark. UMthethwandaba wethula isinqumo wathi: “Ukuthi umntwana uzagcinwa nguphi umzali kuzakuya ngokuthi nguphi okhanya angathi uzamgcina ngcono.” Waphinda wathi isinqumo sokuthi ngubani ozagcina umntwana kumele siye ngokuthi umzali ngamunye ulungisa njani izingxabano, hatshi ngenxa “yezimfundiso lemibono” yaboFakazi bakaJehova. Kwakungathi uDadewethu uHansen wethulwe umthwalo lapho uMthethwandaba usithi nguye owayefanele ukuthi agcine umntanakhe u-Amanda, wasebuyiselwa kuye.

32. UMthethwandaba WaseYurophu Olwela Amalungelo Oluntu ubavikele njani abazali abangoFakazi ukuthi bangabandlululwa?

32 Amazwe atshiyeneyo aseYurophu. Ezinye izindaba eziphathelane lokuthi nguphi umzali okumele agcine abantwana zize zayafika laseMthethwandaba WaseYurophu Olwela Amalungelo Oluntu (i-ECHR). Emacaleni amabili, uMthethwandaba lo wavuma ukuthi imithethwandaba ephansi kanye lemikhulu yayiphathe abazali abangoFakazi ngendlela eyehlukeneyo leyabanye ngenxa yenkolo yabo. Wathi ukwenza njalo kwakulubandlululo, njalo wakhipha isinqumo sokuthi “ukubandlulula abantu ngenxa yokuthi balezinkolo ezitshiyeneyo kakuqondanga.” Umama othile onguFakazi owancedwa yisinqumo lesi wakhuluma ngendlela ayezizwa ngayo wathi: “Kwakungizwisa ubuhlungu kakhulu ukufakwa icala lokuthi ngangilimaza abantwabami, mina ngizama ukubakhulisa ngendlela yamaKhristu engangicabanga ukuthi ingcono kulazo zonke.”

33. Abazali abangoFakazi bangasisebenzisa njani isimiso esikuFiliphi 4:5?

33 Kuliqiniso ukuthi abazali abangoFakazi abalwela amalungelo okugxilisa izimiso zeBhayibhili ezihliziyweni zabantwababo, kumele bazame ukubekeka kumbe ukuzwisisa. (Bala uFiliphi 4:5.) Lanxa kungabathokozisa ukuthola ilungelo lokuqeqetsha abantwababo ngendlela efunwa nguNkulunkulu, kumele bakunanzelele ukuthi umzali ongasuye Fakazi ulokhu elelungelo lokuthi laye abakhulise nxa efuna. Umzali onguFakazi uwuqakathekisa kangakanani umsebenzi wakhe wokuqeqetsha umntwana?

34. Abazali abangamaKhristu lamuhla bangafundani esibonelweni samaJuda aphila ngesikhathi sikaNehemiya?

34 Singafunda kulokho okwenzakala ngezinsuku zikaNehemiya. AmaJuda asebenza gadalala ukuze avuselele njalo akhe kutsha imiduli yaseJerusalema. Babekwazi ukuthi ukwenza njalo kwakuzavikela bona kanye lezimuli zabo ezitheni ezazibagombolozele. Ngenxa yalokho uNehemiya wabakhuthaza wathi: “Lilwele abafowenu, amadodana lamadodakazi enu, abafazi benu lemizi yenu.” (Neh. 4:​14) Kwakuqakatheke kakhulu kumaJuda la ukuthi alwele izimuli zawo. Lamuhla, abazali abangoFakazi bakaJehova labo basebenza nzima ukuze bakhulise abantwababo ngendlela yeqiniso. Bayakwazi ukuthi kulezinto ezinengi ezimbi ezingahuga abantwababo esikolo lakubomakhelwane. Izinto lezi zingangena langekhaya ngemisakazo, ngamaphephandaba lokunye. Bazali, lingakhohlwa ukuthi kumele lenze konke okusemandleni enu ukuthi lilwele amadodana lamadodakazi enu, ukwenzela ukuthi athole indawo evikelekileyo lapho angathuthuka khona ekukhonzeni.

Qiniseka Ukuthi UJehova Usekela Ukukhonza Kweqiniso

35, 36. Kubancede ngani oFakazi bakaJehova ukulwela amalungelo abo, njalo kuyini ozimisele ukukwenza?

35 UJehova uyibusisile sibili imizamo yenhlanganiso yakhe lamuhla yokulwela ilungelo lokukhonza ngenkululeko. Izikhathi ezinengi, ukulwela amalungelo la kwenze ukuthi abantu bakaNkulunkulu benelise ukunika ubufakazi obulamandla emthethwandaba kanye lakuzulu wonke. (Rom. 1:8) Okunye okuthokozisayo yikuthi ukunqoba kwabo emithethwandaba kuvikele lamalungelo abantu abanengi abangasibo boFakazi. Lanxa kunjalo, kasisibo bantu abathuthukisa inhlalakahle yabantu futhi kasizami ukuzidingela udumo. Okuqakatheke ukwedlula konke yikuthi oFakazi bakaJehova balwele amalungelo abo emithethwandaba ukuze baqinise njalo bathuthukise ukukhonza okuhlanzekileyo.​—Bala uFiliphi 1:7.

36 Kasingaqali ukukuthatha lula lokho esingakufunda ebantwini abalokholo abalwela inkululeko yokukhonza uJehova! Lathi kasihlaleni sithembekile, siqiniseka ukuthi uJehova usekela umsebenzi wethu njalo uqhubeka esinika amandla okwenza intando yakhe.​—Isaya. 54:17.