Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 15

Ukulwelwa Kwekululeko Yokulotjha UZimu

Ukulwelwa Kwekululeko Yokulotjha UZimu

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

Indlela uKrestu abasize ngayo abalandeli bakhe bona balilwele ngokusemthethweni ilungelo labo lokuthobela iinkambisolawulo zakaZimu

1, 2. (a) Khuyini okuqinisekisa bona usisakhamuzi somBuso kaZimu? (b) Kubayini aboFakazi bakaJehova bekubatlhoga bona bawalwele amalungelo wabo angokwekolo ngezinye iinkhathi?

INGA-KGHANI usisakhamuzi somBuso kaZimu? Nawungomunye waboFakazi bakaJehova, kutjho ukuthi ungiso! Kodwana khuyini okuqinisekisa ukuthi nangambala ungiso? Phela la asikhulumi ngencwadi kamazisi, namakha amanye amaphepha wakarhulumende nje. Kunalokho, sikhuluma ngobufakazi obubonakala endleleni omlotjha ngayo uJehova uZimu. Ukumlotjha ngeqiniso uZimu, kutjho okungaphezu kwalokho okukholelwako. Kubandakanya okwenzako, nendlela oyilalela ngayo imithetho yomBuso kaZimu. Soke-nje, indlela esilotjha ngayo inomthelela emaphilweni wethu, okufaka hlangana nendlela esiyikhulisa ngayo imindeni yethu, nendla esiziqala ngayo iindaba zokulatjhwa.

2 Kodwana iphasi esiphilakilweli alizihloniphi ngaso soke isikhathi izakhamuzi ezinjalo kunye neenkambiso abathi baphila ngazwezo. Abanye aborhulumende balinge nokuqaba indlela yethu yokulotjha uZimu, namkha ukuvele bayiqede ingasaba khona into enjalo. Ngezinye iinkhathi, izakhamuzi zakaKrestu kwabe kwatlhogeka bona zirorobhe malungana namalungelo wazo wokuphila ngekambiso yeKosi enguMesiya. Kghani kuyarara lokho na? Akurari nakancani, ngani ngoba nabantu bakaJehova bangeenkhathi zeBhayibheli kwatlhogeka bona bayilwele ikululeko yabo yokulotjha uJehova.

3. Abantu bakaZimu bemihleni yeNdlovukazi u-Esta baqalana nasiphi isitjhijilo?

3 Isibonelo salokho ngesemihleni yeNdlovukazi u-Esta, mhla abantu bakaZumu kubizela bona balwele amaphilo wabo. Koke lokho bekungebanga lokuthi uNdunakulu uHamani wakhombela iKosi u-Arhatjhiverotjhi bona woke amaJuda ahlala ngekampeni yekosi kufuze abulawe ngombana imithethwawo “yehlukile keyabantu boke.” (Est. 3:8, 9, 13) Yeke, kghani uJehova wabalahla na abantu bakhe? Awa, kunalokho wayibusisa imizamo ka-Esta noMoridekayi njengombana bakhamba bayokubetha irhobhe ekosini yePheresiya bona ivikele abantu bakaZimu.—Est. 9:20-22.

4. Sizokukhuluma ngani esahlukwenesi?

4 Kuthiwani ngesikhathi sanje? Njengombana sibonile esahlukweni esigadungileko, ngas’ khathi iimphathimandla bezibabeka hlangana nomdzwalela aboFakazi bakaJehova. Esahlukwenesi, sizokudemba yokuthi aborhulumendabo abalinge njani ukuragelela indlela esimlotjha ngayo uZimu. Sizokuqala nazi izinto ezintathu ezivamileko: (1) ilungelo lethu lokulotjha uZimu ngendlela esiyifunako njengehlangano, (2) ilungelo lokukhetha indlela esifuna ukulatjhwa ngayo ngokuvumelana neenkambisolawulo zeBhayibheli, (3) nelungelo lokuthi ababelethi bakghone ukukhulisa abantwababo ngokwemithethokambiso kaJehova. Ngakunye kwalokhu, kuzositjengisa indlela izakhamuzi zomBuso kaMesiya ezikurakure ngayo ekutheni zivikele ilungelo lazo eliligugu lokwamukeleka njengezakhamuzi, nokuthi imizamo yazo ibusiseke.

Bakulwela Ukwamukeleka Ngokusemthethweni Nokutjhaphuluka

5. Ukwamukeleka ngokusemthethweni kuwazuzisa njani amaKrestu weqiniso?

5 Kghani sitlhoga isitembu esivela kurhulumende na, esizosigunyaza bona silotjhe uJehova? Kuhlekuhle asisitlhogi, kodwana lokho kusenzela ubulula nengabe yamukeleka ngosemthethweni indlela esilotjha ngayo nasiyokuhlangana emaWolweni womBuso newemiHlangano emincani, ukuzigadangisa ngokutjhaphulukileko iincwadi zeBhayibheli, nokuzitjhumayela ngokutjhaphulukileko iindaba ezimnandi zomBuso. Emazweni amanengi, aboFakazi bakaJehova baziwa njengabantu abasemthethweni, begodu batjhaphulukile ukulotjha ngendlela nezinye iinkolo ezitjhaphuluke ngayo ekwenzeni njalo. Alo-ke, bekwenzenjani nakuzaze kube netlharhararha engakangaka yokuthi aborhulunde babhale namalungelo wethu angokomthetho, namkha balinge ukuba siqabo endlelenethu?

6. AboFakazi bakaJehova be-Australia baqalana nasiphi isitjhijilo ngekuthomeni kwabo-1940?

6 E-Australia. Ngeminyaka yabo-1940, umnqophisi zombelele we-Australia wathi iinkolelo zethu “ziyingozi” begodu ziphehla inturhu, yeke kwakatheleleka bona sivinjelwe. AboFakazi babhalelwa kuhlangana, babhalelwa nakutjhumayela ngokutjhaphulukileko, imakhiwo yeBethel yavalwa, bamukwa namaWolo womBuso. Bebanganayo nemvumo yokuthola iincwadi zabo zeBhayibheli. Kodwana ngemva kokusebenzela ngerhorhomejeni iminyaka eembalwa, aboFakazi be-Australia bathoma ukutjhaphuluka. Ngomhla ka-14 Juni 1943, iKhotho ePhakemeko ye-Australia yasibuyekeza isiqabweso.

7, 8. Khewusibikele ngepi yelungelo lokulotjha uZimu eyathunjwa bazalwana beRussia njengombana iminyaka ikhamba.

7 ERussia. AboFakazi bakaJehova bagidlha iminyaka engangeminyaka ngaphasi kwesiqabo sobuKhomanisi, kodwana emaswapheleni ngo-1991, batloliswa. Ngemva kokuphadlhalala kweSoviet Union yangesikhatheso, ngo-1992 iHlangano yezomBanganarha eRussia yathoma ukusamukela njengabasemthethweni. Kodwana kungakayi nokuyaphi, abaphikisi abakhamaba iSondo lama-Orthodox eRussia, bathoma ukuyivusela amehlo indaba yokuthi kubayini sanda kangaka ngesibalo. Abaphikisabo bamangalela aboFakazi bakaJehova ngomjejekazi wamacala amahlanu wobugebengu phakathi kwaka-1995 no-1998. Qobe kudenjwa umlandu, igqwetha belithola kunganabumbi elingaba sola ngabo aboFakazi. Abaphikisabo ngendlela ebebarhuluphele ngayo, banyekele bafaka nesililo somphakathi ngo-1998. Emathomeni, aboFakazi baphumelela, kodwana abaphikisako akhange basivume isiquntweso, okwabangela bona aboFakazi balahlwe licala ngoMeyi 2001. Umlandu loyo wabuye wadenjwa ngo-Oktoba womnyaka loyo, okwadosela egadangweni lango-2004 lokuvalwa okungokomthetho kwehlangano ebeyisetjenziswa boFakazi beMoscow ngesikhatheso.

8 Ngemva kwalokho, kwalandela imbedla yokutlhoriswa. (Funda 2 Thimothi 3:12.) AboFakazi bahlunguphazwa bebasahlelwa. Bamukwa iincwadi zabo zekolo, kangangobana bebangasavunyelwa nokuthi baqatjhe namkha bakhe imakhiwo yokukhulekela. Khewucabange ukuthi abazalwana nabodade bazizwa njani ngobudisi ebebaqalene nabobo! Ngo-2001, aboFakazi bafaka isibawo eKhotho ePhakemeko yamaLungelo waBantu e-Europe (ECHR), bathumela neminye imininingwana eKhotho leyo ngo-2004. Ngo-2010, iKhotho ePhakemeko yafikelela esiquntweni. Yalemuka ukuthi bekunegandelelo elingokwekolo elikhambisana nokuragelelwa kwaboFakazi, begodu yathatha igadango lokuthi bekunganasidingo sokuthi kusekelwe iinqunto zamakakhotho amancani, njengombana bekunganabufakazi bokuthi aboFakazi banomlandu. Godu iKhotho yatjho nokuthi isiqabweso besimane senzelwe ukumuka aboFakazi amalungelo wabo angokomthetho yeke, yalibuyisela ilungelo labo lezekolo. Nanyana iimphathimandla ezihlukahlukeneko zeRussia zabhalelwa kukhambisana nesiqunto se-ECHR, abantu bakaZimu endaweni leyo kwabaqinisa khulu ukuthi bahlulile.

UTitos Manoussakis (Qala isigaba 9)

9-11. EGreece, abantu bakaJehova basuhleke njani malungana nelungelo labo lokuthandaza njengebandla, begodu kwaba namiphi imiphumela?

9 EGreece. Ngo-1983, uTitos Manoussakis waqatjha ikamero eHeraklion, eCrete, ukwenzela bona isiqhenyana esincani saboFakazi bakaJehova sikwazi ukuhlanganyela lapho ngomnqopho wokuthandaza. (Heb. 10:24, 25) Kungasikade, umphristi wama-Orthodox wayokunghonghoyila eemphathimandleni, wazitjela ukuthi kunekamaro aboFakazi abathandaza kilo. Wakwenza ngaliphi ibanga lokho? Wakwenziswa kukuthi iinkolelo zaboFakazi zihlukile kwezeSondo lama-Orthodox! Iimphathimandla zamthwesa umlandu wobugebengu uTitos Manoussakis nabanye aboFakazi abathathu bendawo leyo. Bagwetjwa bebadosa neenyanga ezimbili ejele. Njengezakhamuzi ezithembekileko zomBuso kaZimu, isiquntweso aboFakazi basiqala njengesigandelela ikululeko yabo yokulotjha uZimu, ngebangelo bathoma ukuwudemba namakhotho wendawo umladu loyo, kwathi kamva bayokufaka isibilayejo ku-ECHR.

10 Emaswapheleni, ngo-1996, iKhotho ePhakemeko le yabakhahlela labo abanghanghisana nokukhulekela okuhlanzekileko. IKhotho yaveza ukuthi “aboFakazi bakaJehova ‘bayikolo eyaziwako’ njengombana kunjalo ngokomthetho wamaGirigi” nokuthi iinqunto zekhotho encanezo “bezijamelene ngokunqophileko namalungelo wezekolo wabafaki besibawesi.” IKhotho le yalemuka nokuthi bekusemandleni karhulumende weGreece “ukuqunta bona iinkolelo ezinjalo namkha okusetjenziswa eenkolelwenezo kuqinisekile na.” Iingwebo zaboFakazi zasulwa, babe babuyiselwa nelungelo labo lokulotjha uZimu!

11 Kghani ukuphumelelokho kwazidambisa na izinto eGreece? Kuyadanisa ukuthi akhange kube njalo. Ngo-2012, kwadenjwa omunye umlandu onjengaloyo eKassandreia, eGreece, ngemva kweminyaka eseyili-12 kukurakurelwa amalungelo angokomthetho. Ebekatjhijila ngomlandu loyo mbhitjhobhi wom-Orthodox. UmKhandlu wesiFunda, okuyikhotho ephakemeko edosa phambili eGreece, wademba indaba leyo ngokubasekela abantu bakaZimu. Isiquntweso sadzubhula nesiqinisekiso esingokomthethosisekelo weGreece welungelo lekolo, owaveza ukuthi lokho bekungavumelani necala elisolo lithweswa aboFakazi bakaJehova ngokuthi batjho bayikolo engaziwako. IKhotho yatjho ukuthi: “Okufundiswa ‘boFakazi bakaJehova’ akusiyifihlo, begodu nabo bayavuma ukuthi bayikolo eyaziwako.” Amalunga webandla elincanelo eKassandreia athatjiswa kukuthi nje sekangakghona ukubamba imihlangano ngokutjhaphulukileko eWolweni lomBuso lawo.

12, 13. EFrance, abaphikisi balinge njani ukusitjhijila ngokuthi senza “okumbi ngokujamelana nomthetho,” begodu wabayini umphumela?

12 EFrance. Abanye abaphikisi babantu bakaZimu babatjhijila ngokuthi benza “okumbi ngokujamelana nomthetho.” (Funda iRhubo 94:20.) Ngokwesibonelo, phakathi nabo-1990, iphiko lezomthelo leFrance lathoma ukuhlaziya ukusetjenziswa kweemali ze-Association Les Témoins de Jéhovah (ATJ), malungana nokuthi aboFakazi bakaJehova beFrance basebenza ngokusemthethweni na. Ungqongqotjhe wezeemali waveza ukuthi umnqopho okungiwo wokuhlaziyokho uyini, nakathi: “Ukuhlaziywa kweemalokhu kungadosela ekukhwatjaniselweni namkha ekugetjengweni . . . , ebekuzoyibophela phasi ihlangano, namkha ivele iwulise umsebenzayo endaweni le.” Nanyana ukuhlaziywa kweemalokho bekungasikukhwabanisa, iphiko lezomthelo layibhadelisa imali engangemali ihlangano le. Ngathana ihlongozo le yaphumelela, bekungekhe kube nenye indlela ngaphandle kokuthi abanakwethu bavale igatja bebathengise nemakhiwo yakhona ukwenzela bona bakghone ukubhadela imalikazi leyo. Khona bekuyinto ebudisi, kodwana abantu bakaZimu akhenge bayilahle itewu. AboFakazi babhoka ngamandla, babhenyoga ngepatho emakghwakghwa le, babe bayokumangala nangecalelo ku-ECHR ngo-2005.

13 Ngomhla ka-30 Juni 2011, iKhotho le yasibeka phasi isigwebo sayo. Ibanga layo yalibeka ngokuthi ilungelo lekolo kufuze livikeleke esiFundeni, ngaphandle kwalapho nengabe kunobujamo obeqisako eendabeni zokuvukela ezinye iinkolelo namkha endleleni abantwabo abazikhuluma ngayo. IKhotho yaraga ngokuthi: “Ukubhadeliswa umthelo . . . kwayibophela phasi ihlangano, okwayibangela nokuthi ibhalelwe kukwenza nezinto enelungelo lokuzenza ezimalungana nalokho ekukholelwako.” Yeke, iKhotho yathatha isiqunto esivumelana naboFakazi bakaJehova! Emaswapheleni urhulumende weFrance wabathabisa khulu abantu bakaJehova mhla aqunta ukubabuyisela yoke imali yomthelo ebewubhadelwa yihlangano (ATJ), imali leyo beyikhamba namakonyana wakhona njengombana lokho bekuvumelana nekambiso yeKhotho. Kwabe kwasulwa nehlongozo yokuthi igatja labo belizokuthengiswa.

Ungabathandazela mihle namalanga abanakwenu nabodadwenu abangokomoya abaqalene neembila zithutha eendabeni zomthetho

14. Ungaba njani nesandla ekulweleni amalungelo wekululeko yokulotjha uZimu?

14 Njengo-Esta noMoridekayi wekadeni, nanamhlanjesi abantu bakaJehova basalilwela ngendlela efanako ilungelo labo lokulotjha uJehova njengombana abalayele bona benze njalo. (Est. 4:13-16) Yeke, ungasifaka na isandla? Iye ungasifaka, ngokuthi ubathandazele qobe abazalwana nabodade abaqalene nobujamo obumaphorodlha eendabeni zobulungiswa nomthetho. Imithandazo enjalo, ingaba namandla khulu beyibasize abazalwana nabodade abasebudisini bokutlhoriswa. (Funda uJakopo 5:16.) UJehova uyayiphendula na imithandazo enjalo? Kuhle nje, ngombana lokho sikubona endleleni abantu bakhe ebebasolo baphumelela ngayo emakhotho!—Heb. 13:18, 19.

Ikululeko Yokukhetha Zokulatjhwa Ezikhambisana Nesikukholelwako

15. Abantu bakaZimu bayiqala njani indaba yeengazi?

15 Njengombana sibonile esahlukweni 11, izakhamuzi zomBuso kaZimu zafumana isinqophiso esizwakala kuhle esingokomTlolo sokuthi bangazisebenzisi kumbi iingazi, njengombana lokho sekurhagele kangaka namhlanjesi. (Gen. 9:5, 6; Lev. 17:11; funda izEnzo 15:28, 29.) Nanyana singazitheli nje iingazi, khona siyafuna ukulatjhwa ngendlela engcono khulu thina kunye nabathandekako bethu, ikani ukulatjhwokho nakungatjhayisani nemithethokambiso kaZimu. Kodwana kwezinye iindawo, abantu bakaZimu bahlangana neembila zithutha nakuziwa endabeni le. Cabanga nganazi iimbonelo.

16, 17. Khuyini okuthusako endleleni omunye udade weJapan alatjhwa ngayo, begodu imithandazwakhe yaphenduleka njani?

16 EJapan. UMisae Takeda, ongumma womuzi oneminyaka ema-63, bekufuze ayokuhlinzwa into ebabazekako. Njengesakhamuzi somBuso kaZimu, wamtjela indleb’ ukuzwa udorhodere ukuthi ufuna ukuhlinzwa ngaphandle kokuthelwa iingazi. Kodwana ngemva kweenyanga ezimbalwa, wathukwa waba makhaza nakezwa bona wathelwa iingazi mhla ahlinzwako. UDade Takeda wazizwa ahlukunyeziwe, kudlalwe nangaye, wakhamba wayokumangalela abodorhoderabo nesibhedlela ngoJuni 1993. Umma onesithunzi lo nonephimbo eliphasi bekaqinile ekukholweni. Wabeka ubufakazi obunamandla phambi kwekhotho ebeyithe swi ngabantu, wajama etatawuleni isikhathi esingaphezu kwe-iri, naphezu kokuthi bekasibaga kangaka. Waphinda wayokuvela ekhotho kwamaswaphela ngenyanga ebeyingaphambi kokuhlongakala kwakhe. Akusiqinisi na ukubona isibindi esingaka kunye nokukholwa kwakadade lo? UDade Takeda batjho bekambawa mihle namalanga uJehova bona ambusise ngomzamo awenzileko wokuzilwela. Bekaqiniseka bona imithandazwakhe izokuphenduleka. Yakhe yaphendulwa?

17 Eminyakeni emithathu ngemva kokuhlongakala kwakaDade Takeda, iKhotho ePhakemeko yeJapan yathatha isiqunto esivumelana naye—yavuma ukuthi bekukumbi ukumthela iingazi ngekani ekubeni uzibawele bona akazifuni. Ngomhla ka-29 Febherbari 2000, isiqunto esithethwekweso sathi “ilungelo lokuzikhethela” eendabeni ezinjalo “kufuze lihlonitjhwe njengamanye amalungelo wabantu.” Sithokoza uDade Takeda ngokuzimisela kwakhe ekulweleni ilungelo lakhe lokuzikhethela kwenzokulatjhwa ezivumelana nonembeza obandulwe ngeBhayibheli. AboFakazi beJapan nje sebalatjhwa kuhle khulu, begodu abanalo nevalo lokuthi bangathelwa iingazi ngekani.

UPablo Albarracini (Qala iingaba 18 ukuya ku-20)

18-20. (a) Ikhotho yokuzibilayeja e-Argentina yawaqala njani amalungelo womuntu ongafuni ukuthelwa iingazi? (b) Nakuziwa endabeni yokuzisebenzisa kumbi iingazi, singatjengisa njani ukuthi siyazithoba kuKrestu?

18 E-Argentina. Izakhamuzi zomBuso kaZimu zizokujanyelelwa yini nengabe umuntu uyathile esibhedlela ngesikhathi sokulatjhwa? Kufuze sihlale sisiphethe isitlankana esisemthethweni, okungiso esizosikhulumela, njengombana uPablo Albarracini enza njalo. NgoMeyi 2012, wapheze wabanjwa ikunzi, wadunyuzwa amahlandla ambalwa. Ngemva kwalokho waphuthunyiselwa esibhedlela ayathile, yeke bengekhe akghone ukuzikhulumela malungana nokuthi akafuni ukuthelwa iingazi. Kodwana okuhle kukuthi bekaliphethe ikarada lakhe lokumkhulumela ebeselineminyaka emine lisebenza. Ubujamo bakhe bebumaphorodlha khulu, kangangobana abanye abodorhodere babona kufanele bona athelwe iingazi, kodwana abanye abasebenza kwezokulapha basihlonipha isiqunto sakhe. Nako kuzakufika uYise ebekangasi nguFakazi kaJehova, aphethe imvumo evela khotho eyasikhahlela isibawo sendodanakheso.

19 Igqwetha ebelijamele umkaPablo, laphuthumela ekhotho layokufaka isibawo. Ngama-awara ambalwa, ikhotho yokuzibilayeja besele isimenulile isiqunto sekhotho encaneso, yajama kwelokuthi amalungelo wesigulani kufuze ahlonitjhwe njengokutjho kwaso ekaradeni laso. Ubaba kaPablo yenake wagijimela eKhotho ePhakemeko ye-Argentina. Kodwana iKhotho ePhakemeko akhange “ibe nebanga elizwakalako lokuthi [ingasiphikisa njani isibawo sakaPablo sokulatjhwa ngaphandle kweengazi] ngombana lokho kuvumelana nelungelo lakhe.” Yeke, iKhotho le yathi: “Omunye nomunye umuntu unelungelo lokuzikhethela ukuthi yena ufuna ukulatjhwa ngayiphi indlela, begodu kukuye ukuthi uyazivuma namkha uyazala na ezinye iindlela zokulatjhwa . . . Nodorhodere ozokulapha isigulaneso kufuze enze ngokuvumelana nesibawo sesigulani.”

Ulizalisile na lakho ikarada leengazi?

20 UMzalwana u-Albarracini wagcina aluleme. Bekube nje, yena nomkhakhe bayathaba ngokuthi bekaliphethe ikarada lakhe leengazi. Lokho kungabonakala kuyinto encani, kodwana ngokwenza kwakhe njalo watjengisa ukuthi uzimisele ukulalela uKrestu ngokuvumelana nomBuso kaZimu. Kuthiwani ngawe nomndenakho, niyawaphatha wenu amakarada?

U-April Cadoreth (Qala iingaba 21 ukuya ku-24)

21-24. (a) Ngisiphi isiqunto esathathwa yiKhotho ePhakemeko yeCanada malungana nabantwana nokusetjenziswa kweengazi? (b) Indaba le ingazikhuthaza njani iinceku zakaJehova ezisakhulako?

21 ECanada. Amakhotho ngokujayelekileko ayalilemuka ilungelo lababelethi lokukhethela abantwababo ukuthi balatjhwe njani. Ngesinye isikhathi ikhotho yabe yakhipha nesiqunto sokuthi nabantwana kufuze bahlonitjhwe nekuzwa eendabeni zokulatjhwa. Lokhu kwaba njalo ngo-April Cadoreth. U-April wakhe wangena esibhedlela nekaneminyaka eli-14, ngebanga lokophela ngaphakathi. Eenyangeni ezimbalwa ngaphambi kwesehlakalweso, u-April bekazalise ikarada lakhe leengazi i-Advance Medical Directive, elinemininingwana enqophileko yokuthi akafuni ukuthelwa iingazi, kungakhathaliseki bona ubujamo buzabe burhabe kangangani. Udorhodere ebekamlapha waseqisela amehlo isibawo sakheso esitlolwe kuhle nangokuzwakalako, waya ekhotho wayokubawa imvumo yokuthi amthele iingazi. Wathelwa iinturuturu zeengazi bezaba zintathu ngekani. Isenzwesi u-April wasifanisa nokugagadlhelwa.

22 U-April nababelethi bakhe babuyela ekhotho bayokufuna ubulungiswa. Ngemva kweminyaka emibili, icalelo layokudenjwa eKhotho ePhakemeko yeCanada. Nanyana u-April adlelezelwa nje, ngokwelungelo lakhe elingokomthethosisekelo, iKhotho yamnikela imbuyiselo ngokuvumelana nomthetho begodu yathatha nesiqunto sokujama ngehlangothini lakhe, okusiqunto ebesisekela nabanye abantwana abafisa ukulatjhwa ngendlela ethandwa ngibo. IKhotho yathi: “Malungana neendaba zokulatjhwa, abantwana abaseminyakeni eli-16 bavumelekile ukuthi bangazikhulumela baveze nobufakazi obaneleko bokuthi indlela abafisa ukulatjhwa ngayo iyakuveza na ukuthi sebazijamele nokuthi sebakhulile.”

23 Icaleli beliqakatheke kangangobana iKhotho ePhakemeko yabe yakhuluma ngamalungelo angokomthethosisekelo wabantwana esebakhulakhulileko. Ngaphambi kokuthathwa kwesiquntwesi, ikhotho yeCanada beyinalo igunya lokukhethela umntwana ongaphasi kweminyaka eli-16 ubudala kwezokulatjhwa, kwaphela nje nengabe lokho kuvumelana kuhle nomntwana loyo. Kodwana ngemva kwesiquntwesi, ikhotho beyingasenalo igunya lokukhethela abantwana abangako ngaphandle kokubabuza qangi, bezwe bonyana sebahluzeke kangangani ukuthi bangazenzela isiqunto.

“Ukwazi bona ngibe nesandla ekuphazimuliseni ibizo lakaZimu, ngaswabisa uSathana, kungithabisa kwamambala lokho”

24 Inga-kghani ipi yeminyaka emithathu leyo beyifanelana na nokuzikhandla kwakhe? U-April uyavuma ukuthi wazikhandla kufanele! Njenganje uliphayona lesikhathi esizeleko eliphile tswe, begodu unaba ngokuthi: “Ukwazi bona ngibe nesandla ekuphazimuliseni ibizo lakaZimu, ngaswabisa uSathana, kungithabisa kwamambala lokho.” Okwabonwa ngu-April kuveza ukuthi nabantwabethu abancani bangakghona ukuzijamela ngokubetha inyawo phasi, bakwenze kukhanye ukuthi bazizakhamuzi zamambala zomBuso kaZimu.—Mat. 21:16.

Ikululeko Yokukhulisa Abantwana Ngokwemithethokambiso KaJehova

25, 26. Ngibuphi ubujamo obungaphakama eendabeni zokudivosa?

25 UJehova uthwese ababelethi umthwalo wokuthi bakhulise abantwababo ngokwemithethokambiso yakhe. (Dut. 6:6-8; Efe. 6:4) Leso sisabelo esibudisi, kodwana siba budisi khulu nengabe sesikhamba nedivosi phakathi. Phela imibono yababelethi ingahluka. Ngokwesibonelo, umbelethi onguFakazi angaba nomuzwa wokuthi umntwana kufuze akhuliswe ngokwekambiso yobuKrestu, kukulapho lo ongasinguFakazi athi angekhe yenzeke into enjalo. Nakunjalo-ke, okufuze kukhunjulwe mbelethi onguFakazi kukuthi nanyana idivosi ibahlukanisile nje ebuhlotjeni babo, kodwana emntwaneni basese babelethi.

26 Umbelethi ongasinguFakazi angakhamba ayokubawa ilungelo lokuthatha umntwana ekhotho ukwenzela bona azokulawula indlela yekolo umntwana loyo azokukhuliswa ngayo. Phela abanye batjho ukukhuliswa njengoFakazi kaJehova kuyingozi, njengombana kudima umntwana ikululeko yokugidinga ilanga lakhe lamabeletho, amaholideyi, kunye neendabeni zezokulatjhwa ukuthi angatheli iingazi ezingasindisa ipilo yakhe. Kuyathabisa-ke nokho ukuthi amakhotho amanengi adzimelele khulu ekutheni khuyini okuzokuzuzisa umntwana, kunoqala iindaba zokuthi ikolo yomunye umbelethi iyingozi. Khesiqale ezinye zeembonelo zalokho.

27, 28. IKhotho ePhakemeko ye-Ohio yayidemba njani indaba yokuthi ukukhuliswa nguFakazi kaJehova kuyingozi emntwaneni?

27 E-United States. Ngo-1992, iKhotho ePhakemeko ye-Ohio, yademba indaba yomunye ubaba ongasinguFakazi owathi angekhe kulunge ukuthi indodanakhe ikhuliswe mumuntu onguFakazi kaJehova. Ngesikatheso, ikhotho encani beyivumile ukunikela ubaba lo umntwana. Unina lomntwana, uJennifer Pater wanikelwa imvumo yokuvakatjhela umntwana, kodwana watjelwa bona “angamfundisi litho elimalungana naboFakazi bakaJehova umntwana lo.” Umthetho ebewuvela ekhotho encani loyo, bewutjhube kangangobana besewuzwakala njengothi uDade Peter akakwazi ukuthi angacoca nendodanakhe uBobby ngeBhayibheli kunye neenkambisolawulo zalo zokuziphatha! Ungacabanga nawe ukuthi wazizwa njani. Kwamdanisa kwamambala lokho uJennifer, kodwana uthi kwamfundisa nesifundo esihle sokukghodlhelela, alinde uJehova amsize. Nakakhumbulako uthi, “uJehova bekasolo angehlangothini lami.” Igqwetha lakhe labambisana nehlangano kaJehova ekutheni liyokufaka isibilayejo eKhotho ePhakemeko ye-Ohio.

28 Ikhotho leyo yasilandula isiqunto sekhotho encani, yatjho nokuthi “ababelethi banelungelo elisisekelo lokufundisa abantwababo, kuhlanganise nokukhuluma nabo ngeendaba zekolo.” IKhotho ePhakemeko yathi ngaphandle kokuthi kube nobufakazi obuzwakalako bokuthi ikolo yaboFakazi bakaJehova vele iyingozi engqondweni nakwezehlalakuhle yomntwana, ikhotho encani leyo ayinalo-ke ilungelo lokuthi ingavimbela umbelethi bona acoce nomntwanakhe ngeendaba zekolo. Ikhotho le akhenge ibe ubufakazi bokuthi ikolo yaboFakazi ingaba yingozi engqondweni nakwezehlalakuhle yomntwana.

Amakhotho amanengi bekajama kwelokuthi umntwana kufuze athathwe mbelethi omKresu

29-31. Udade weDenmark lamlahlekela njani ilungelo lokukhulisa indodakazakhe, begodu ngisiphi isiqunto esathathwa yiKhotho ePhakemeko yeDenmark endabeni le?

29 EDenmark. U-Anita Hansen wazithola aqalene nesitjhijilo esinjengaleso naye ngesikhathi ubabakwakhe ayokubawa ekhotho ukuthi umntwanabo u-Amanda oneminyaka elikhomba abe ngakuye. Ngo-2000, ikhotho yesifunda yalinikela uDade Hansen ilungelo lokukhulisa umntwana, kodwana ubaba ka-Amanda, wayokulila ekhotho ephakemeko, okwabangela bona imenule isiqunto sekhotho yesifunda ngokuthi umntwana abe ngakuye. Ikhotho leyo yathi ngombana ababelethi bayatjhayisana ngebanga leenkolelo zabo ezihlukeneko, ubaba lo nguye osebujamweni obungcono bokurarulula umraro loyo. Lokho-ke kwabangela bona uDade Hansen amukwe umntwana ngebanga lokuba nguFakazi kaJehova!

30 Phakathi nesikhathi esibudiseso, uDade Hansen bekagandeleleke kangangobana bekangasazi nokuthi athandaze athini. Kodwana uthi umTlolo wamaRoma 8:26, 27, wamduduza kwamambala. Uthi, “bengihlala ngizizwa kwanga uJehova uyakuzwisisa engikutjhoko. Bekasolo angiqalile begodu bekangehlangothini lami ngaso soke isikhathi.”—Funda iRhubo 32:8; Isaya 41:10.

31 UDade Hansen wafaka isibawo eKhotho ePhakemeko yeDenmark. Esiquntweni sayo, iKhotho yathi: “Indaba yokuthi umntwana uya kubani kufuze iquntwe ngokusekelwe ekutheni ngubani osebujamweni obufaneleko bokuthi angamkhulisa.” Ngaphezu kwalokho, iKhotho le yatjho nokuthi isiqunto sokuthi umntwana lo uzokuya kubani, kufuze sidzimelele ekutheni umbelethi ngamunye yirarulula njani imiraro, singadzimeleli eendabeni yokuthi aboFakazi bakaJehova “bafundisani nokuthi banani.” Ngemva kobana iKhotho ilemuke ukuthi uDade Hansen nguye osebujamweni obuhle bokuthi angakhulisa umntwana, u-Amanda wabuyiselwa ngakuye, begodu lokho kwalibohlisa igwebu kuye.

32. IKhotho ePhakemeko yemaLungelo waBantu e-Europe yabavikela njani ababelethi abamaKrestu endabeni yebandlululo?

32 Eenarheni ezihlukahlukeneko e-Europe. Kwakhe kwenzeka bona iindaba ezimalungana nokuthi ngubani okufuze azuze umntwana zabhalela namakhotho amakhulu wenarha, kangangobana iindabezo zabe zadenjwa nayiKhotho ePhakemeyo yamaLungelo waBantu e-Europe (ECHR). Emacaleni amabili womhlobo lo, i-ECHR, yalemuka ukuthi amakhotho amancani aphatha ababelethi ababoFakazi ngendlela engafani nalabo abangasiboFakazi, ngebanga nje lokuthi iinkolelo zabo zihlukile. Naseyiqalisele epathweni enjalo njengelibandlulo, iKhotho le yaqunta ukuthi “ayisazokuba khona indaba yokuthi kwenziwe isiqunto ngokusekelwe ekutheni iinkolelo zabantu zihlukile.” Omunye umma onguFakazi wazuza esiquntweneso esenziwa yiKhotho, wabe wathi, “Ingizwisa ubuhlungu ibatjho yokuthi ngimotjha abantwabami, ekubeni mina ebengikufuna nje kukubakhulisa ngendlela efaneleko yobuKrestu.”

33. Ababelethi ababoFakazi bangayisebenzisa njani ikambisolawulo ekuFilipi 4:5?

33 Ababelethi ababoFakazi abaqalene neentjhijilo zokufundisa abantwababo ngeBhayibheli, bayalinga nokho ukuthi babe nomoya wokucabangela. (Funda uFilipi 4:5.) Njengombana kubathokozisa ukufumana ithuba lokufundisa abantwababo ngeendlela zakaZimu, abamvimbi lo omunye umbelethi ongasinguFakazi ukuthi angasadlala yakhe indima njengombelethi. Yeke, umbelethi onguFakazi kufuze awuqale njani-ke umthwalo anawo wokubandula umntwanakhe?

34. Ababelethi abamaKrestu namhlanjesi bangazuza njani esibonelweni samaJuda wemihleni kaNerhemiya?

34 Isibonelo semihleni kaNerhemiya singaba sifundo esihle kilokhu. AmaJuda akurorobhela ukulungisa nokuvuselela amaboda weJerusalema. Bekazi kuhle ukuthi ngokwenza njalo azokuvikeleka wona nemindenawo emanabeni weentjhaba ebeziwabhodileko. Ngokwebangelo-ke, uNerhemiya wawakhuthaza wathi: “Kwathi sele ngihlole koke, ngasikima ngakhuluma nabosaziwako, iinkhulu kanye nabantu boke ngathi: “Lwelani abafowenu, amadodanenu, amadodakazenu, abomkenu kanye nemizenu.” (Nerh. 4:14) AmaJuda lawo bekufuze azikhandle malungana nepi leyo. Kunjalo nanamhlanjesi, ababelethi ababoFakazi bakaJehova bayazikhandla ekutheni bakhulise abantwababo ngendlela yeqiniso. Bayazi ukuthi abantwababo baqalene neentjhijhilo ezingangani zamathonya esikolweni neendaweni abahlala kizo. Amathonya anjalo bangawathola nangendlini ngezinto ezifundwako, ezibukelwako nezilalelwako. Nje-ke, babelethi ningathomi nilibale bona kuqakatheke kangangani ukuzikhandla kwenu ekulweleni abantwabenu, nibenzele ibhoduluko eliphephileko elizobasiza bathele ngokomoya.

Ithembe Indlela UJehova Akusekela Ngayo Ekumlotjheni Ngeqiniso

35, 36. AboFakazi bakaJehova bazuze njani ngokulwela amalungelo wabo angokomthetho wokulotjha uZimu, begodu wena uzimisele ukwenzani?

35 UJehova uyibusise kwamambala imizamo yabantu bakhe banamhlanjesi, ngokulisikimela ilungelo labo lokumlotjha ngokutjhaphulukileko. Nakuziwa eendabeni zomthetho ezigandelelako, abantu bakaZimu bebahlala bakulungele ukuveza ubufakazi obunamandla ekhotho nakibo boke abantu abalapho. (Rom. 1:8) Eminye imiphumela emihle yokuhlula kwabo kukuthi bebawasekela amalungelo wabanengi ebebangasiboFakazi. Kodwana thina bantu bakaZimu, asisibabantu abalungisa iindaba zomphakathi; begodu asinandaba kangango nokuzivikela thina. Ngaphezu kwakho koke, okwenza aboFakazi bakaJehova bagijimane namakhotho ekulweleni amalungelo wabo, kukuthi basuke balwela ukuthuthukisa ikonzo yabo ehlanzekileko.—Funda uFilipi 1:7.

36 Kwanga singangathomi sikunyaze ukukholwa esikulemuke kilabo abawajulukele amalungelo wabo wokulotjha uJehova! Yeke, nathi asihlaleni sithembekile, siqiniseke bona uJehova uyawusekela umsebenzethu nokuthi uzokuragela phambili asiqinisa ekutheni senze intando yakhe.—Isa. 54:17.