Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 15

Valwa Opo Vayekwe Okufenda

Valwa Opo Vayekwe Okufenda

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Oñgeni Kristu ekahi nokukuatesako ovalanduli vae okulwa opo vahonekese ovilinga viavo kovatumini, nokuyekwa okutavela ovitumino via Huku

1, 2. (a) Oityi tyilekesa okuti ove umutuminwa Wouhamba wa Huku? (b) Omokonda yatyi pamwe Onombangi mba Jeova valwila opo vayekwe okufenda?

 OKUTI ove umutuminwa Wouhamba wa Huku? Mokonda Umbangi ya Jeova, utuminwa Nouhamba oo! Iya oityi tyilekesa okuti umutuminwa Wouhamba wa Huku? Hambiyete-ko, tupu hamukanda nawike ovatumini vaava. Anthi, tyilekeswa nonkhalelo ove ufenda Jeova Huku. Efendelo liotyotyili hakutavela vala. Muakutikinya etyi ove ulinga, okutavela ovitumino Viouhamba wa Huku. Pala onthue atuho, efendelo lietu liakutikinya ononkhalelo ambuho mbomuenyo, kumwe no ñgeni tutekula ombunga yetu, alo umwe nonkhalelo tuhakulwa.

2 Mahi, mouye uno tuvasiwa, ovanthu veyele ovitumino tupewa Nouhamba wa Huku. Ovatumini vamwe vaovola okuilika efendelo lietu alo umwe okulinyima-ko. Pamwe, ovalanduli va Kristu vena okulinga ononkhono opo vayekwe okuendela movitumino vio Hamba Mesiya. Okuti otyo tyihuvisa? Au. Ovanthu va Jeova kohale, ovikando ovinyingi vakalele novilwa viokuovola okuyekwa okufenda Jeova.

3. Ovilwa patyi ovanthu va Huku vakalele navio kononthiki mbo Nkhai-hamba Ester?

3 Mongeleka, kononthiki mbo Nkhai-hamba Ester, ovanthu va Huku valuile opo vahaipawe. Omokonda yatyi? Omokonda Hamaa, Omutumini ankho ulandula Kohamba yo Persia Asueru, waitile opo ova Judeu aveho ankho vakala moutumini oo, vaipawe, mokonda “ovitumino viavo vielikalela no viovanthu aveho ovakuavo.” (Est. 3:8, 9, 13) Okuti Jeova wayekelepo ovaumbili vae? Au, oe wakuatesileko ononkhono Ester na Mordekai valingile etyi vaita ko hamba yo Persia opo ayakulile ovanthu va Huku.—Est. 9:20-22.

4. Oityi matulilongesa mokapitulu aka?

4 Iya mononthiki mbuno? Ngetyi tuetyimona mokapitulu kokualamba, pamwe ovatumini vayala Onombangi mba Jeova. Mokapitulu aka, matulilongesa ononkhalelo mbumwe mbulekesa oñgeni ovatumini vehole okuovola okuilika efendelo lietu. Matutale ononthele ononthatu: (1) okuyekwa tuhonekese eongano lietu nokufenda monkhalelo tuaholovona, (2) okuyekwa tuhakulwe monkhalelo yelikuata no nondonga mbo Mbimbiliya, iya (3) okuyeka ovohe vatekule ovana vavo monkhalelo yelikuata novitumino via Jeova. Kese nthele, matutale oñgeni ovatuminwa ovakuatyili Vouhamba wa Mesiya, vehole okuyakulila nononkhono ekolelo liavo, no ñgeni Jeova akuatesako ononkhono mbavo.

Ononkhono mbo Kuhonekesa Ovilinga Viavo Kovatumini, Nokuyekwa Okufenda

5. Ouwa patyi tyietela Ovakristau votyotyili tyina vetavelwa novatumini?

5 Okuti tutei kovatumini opo tufende Jeova? Au. Mahi, inkha vetuhoneka tyitupepukila vali okulinga efendelo lietu. Mongeleka, tupondola okulinga omaliongiyo etu Monondyuo mbo Maliongiyo no mbo Vionge. Tupondola okulinga omikanda nokuvitumikisa ine okuvitambula, nokuivisa onondaka onongwa ko vomunthele yetu tyihailikwa. Movilongo ovinyingi, Onombangi mba Jeova velihonekesa kovatumini, iya vafenda tyihailikwa, ngetyi tyilinga onongeleya ononkhuavo. Iya oityi tyimoneka-po tyina ovatumini vaanya okuhoneka ovilinga vietu ine vaovola okuviilika?

6. Otyitateka patyi Onombangi mba Jeova vakalele natyo mo Australia konthyimbi yomanima 1940?

6 Australia. Konthyimbi yomanima 1940, omutumini woko Australia vapopia okuti efendelo lietu “kalikuatesako” ovita. Iya ovilinga vietu aviilikwa. Onombangi ankho kavapondola okuliongiya ine okuivisa momaumbo, Ombetele aiikwa iya Onondyuo mbo Maliongiyo avembupolwa. Ovanthu availikwa okukala nomikanda vietu vipopia konthele Yombimbiliya. Etyi vaundapa omanima omanyingi tyaholama, okuhulililako Onombangi mo Australia avayovoka. Monthiki ya 14 ya Pepo Linene yo 1943, Ombonge Onene yo Australia ayaamena ovilinga vietu opo vihailikwe.

7, 8. Hangununa ovilwa ovakuatate vetu vehole okukala navio mo Russia mokueenda kuomanima opo vayekwe okufenda.

7 Russia. Onombangi mba Jeova vakala omanima tyailikwa noutumini wo Russia (wo Komunisimu), mahi okuhulililako mo 1991 avayekwa. Etyi outumini omukulu wo Uniau Sovietika wahanyuka-po, mo 1992 outumini wo Russia autavela ovilinga vietu. Mahi momuvo uhehi, onondyale mbumwe, haunene Vongeleya Ortodoxa yo Russia, avanumana mokonda ankho tukahi nokuliyawisa unene. Onondyale ambuhonekela ombonge ovikando vitano pala vayale Nombangi mba Jeova tunde mo 1995 alo 1998. Kese tyikando vahoneka, ombonge kayamuene otyivi natyike konthele yetu. Onondyale ambuhoneka vali mo 1998. Onombangi potete vafindile, mahi onondyale ambuanye etokolo liombonge, iya mu Kapepo yo 2001 Onombangi ambufindwa. Ekoyeso liahimbika menima olio mu Kulindi, iya mo 2004 avatokola okunyima momikanda enyina liundapeswa no Nombangi mba Jeova mo Moscou, nokuilika ovilinga viavo.

8 Kualandula ononkhumbi ononyingi. (Tanga 2 Timóteo 3:12.) Onombangi vamoneswa ononkhumbi ­nokuutukilwa novanthu ovanyingi. Omikanda viavo avevipolwa. Onondyuo vatunga na mbuna ankho vafetela opo vafendele-mo avembupolwa. Nkhele soka oñgeni ovakuatate no nomphange vakala, puetyi vamoneswa ononkhumbi ombo! Onombangi mbatuala omphela Kombonge Onene Yokuamena Ovanthu (CEDH) mo 2001, iya mo 2004 avahonekela vali Ombonge oyo. Mo 2010, Ombonge oyo aitokola. Ombonge yapopia nokuayandyuluka okuti outumini wo Russia wailika Onombangi mokonda yokapungulula konongeleya. Iya aimaneko etokolo liombonge oyo onthutu, mokonda yaimbuka okuti Onombangi kambalingile natyike tyapenga. Etokolo Liombonge liakuatesako Onombangi okufenda tyihailikwa. Namphila ovatumini ovanyingi vo Russia kavetavelele etokolo liovakoyesi vo CEDH, ovanthu va Huku motyilongo otyo, vapamekelwe unene netokolo olio.

Titos Manoussakis (Tala opalagrafu 9)

9-11. Oñgeni ovanthu va Jeova mo Gresia valinga ononkhono opo vayekwe okulinga omaliongiyo? Iya oityi tyaeta?

9 Gresia. Mo 1983, Titos Manoussakis walukala ondyuo mo Heraklion Crete, opo Onombangi mba Jeova valingilemo omaliongiyo. (Heb. 10:24, 25) Pakala vala katutu onkhalamutwe yongeleya Ortodoxa akapopia novatumini opo Onombangi vahalingile vali omaliongiyo mondyuo oyo. Omokonda yatyi alingila ngotyo? Mokonda vala, omatavelo Onombangi elikalela nongeleya yo Ortodoxa! Ovatumini avahimbika okutuala monomphela Titos Manoussakis no Nombangi vakuavo vetatu. Avafeteswa onombongo, tupu avanakelwa onohanyi onombali mokaleya. Mokonda Onombangi ovatuminwa Vouhamba wa Huku, avatale okuti etokolo liombonge lieveilika okufenda, kaliaviukile. Moluotyo, vatuala omphela yavo ko nombonge ononyingi, okuhulililako avaende Kombonge Onene yo Europa.

10 Okuhulililako, mo 1996 Ombonge Onene yoko Europa yalinga etokolo liafinda onondyale mbefendelo liotyotyili. Ombonge yamona okuti “Onombangi mba Jeova veiwe’ ngetyi tyipopia ovitumino vio Gresia.” Tupu yati omatokolo onombonge ononthutu kaakuatesako vana vahanda “okufenda tyihailikwa.” Ombonge tupu yalekesa okuti ovatumini vo Gresia, havoko vena “okutokola inkha omalongeso onongeleya ine onkhalelo yavo yokufenda yaviuka.” Iya Onombangi avayekwa vafende!

11 Okuti etokolo olio liatetululile ovitateka mo Gresia? Au. Mo 2012 akutetululwa omphela ngoyo yakala omanima 12, mo Kassandreia, Gresia. Momphela oyo oundyale wahindua nombisipu yongeleya Ortodoxa. Otyikundyi tyombonge onene ya Kaputu mo Gresia, tyatetulula omphela avaamena ovanthu va Huku. Metokolo olio vapopia-mo ovitumino vio Gresia viyeka ovanthu vafende, nokuanya omatutu okuti Onombangi mba Jeova ongeleya yeheiwe novatumini. Ombonge yati: “Omalongeso Onombangi mba Jeova kaholekwa, tupu ongeleya yiiwe novatumini.” Ovanthu veuaneno etutu lio ko Kassandreia avahambukwa mokonda pahe ankho vapondola okulingila omaliongiyo Mondyuo yavo Yomaliongiyo.

12, 13. Oñgeni onondyale mo França, vaundapesa eliva “liokuetako ononkhumbi menyina liovitumino?” Iya atyieta tyi?

12 França. Onondyale mbumwe mbovanthu va Huku vaundapesa eliva “liokuetako ononkhumbi menyina liovitumino.” (Tanga Salmo 94:20.) Mongeleka, menima lio 1995, ovatumini vokutantha omalilimu mo França, avahimbika okutala nawa onombongo mbo Association Les Témoins de Jéhovah (ATJ), enyina liahonekwa kovatumini mo França. Omutumini movilinga ovio, wapopia omokonda yatyi vasokela okulinga ngotyo: “Opala Onombangi vafete onombongo ononyingi po nomphela mbavo novipuka ovikuavo . . . , opo ovilinga viavo vitepuluke ine vitalame motyilongo tyetu.” Namphila meovololo valinga kavavasile natyike tyapenga, ononkhalamutwe ombo, vahimbika okufetesa otyisangela ATJ onombongo ononyingi. Inkha eliva olio liakuatele, ñgeno ovakuatate vesala tyihena onombongo mbokutualako novilinga viavo, ofiliyale ñgeno yaika, iya avalandesa onondyuo omu vaundapela opo vafete elilimu olio. Ankho tyepuiya unene, mahi ovanthu va Huku avatualako. Onombangi veliyava unene mokonda yonya ankho vekahi nokulingwa, iya mo 2005 avatuala omphela Kombonge Onene yo Europa.

13 Ombonge yalinga ekoyeso liayo monthiki 30 ya Pepo Linene yo 2011. Yalekesa okuti mokonda ovanthu vayekwa okufenda tyihailikwa, Kaputu kapondola vali okukoyesa omatavelo avo ine onkhalelo yavo yokufenda, o putyina vala valinga ovivi. Tupu, Ombonge yati: “Elilimu olio . . . ankho o pala okumana-po onombongo mbavo, opo eongano lihevile okutuala komutwe efendelo liavo.” Ovakoyesi aveho Vombonge avaamena Onombangi mba Jeova! Pala ehambu liovanthu va Jeova, okuhulililako outumini wo França aukondola onombongo ambuho vafetesile otyisangela ATJ, avembulandulisa. Tupu okutavela etyi tyapopia Ombonge, avayekepo okutala nawa onombongo mbo filiyale.

Ove upondola okulikuambelela-ko ovakuatate vove no nomphange vamoneswa ononkhumbi, vailikwa okufenda

14. Oityi ove upondola okulinga movilwa pala eyovo liokufenda?

14 Ngetyi tyalingile Ester na Mordekai kohale, ovanthu va Jeova hono valinga ononkhono opo vayekwe okufenda Jeova monkhalelo evetuma. (Est. 4:13-16) Okuti nove upondola okulinga ngotyo? Enga. Ove upondola okuitilako apeho ovakuatate no nomphange vekahi nokumona onkhumbi mokonda yokuilikwa okufenda. Omalikuambelo oo akuatesako unene ovakuatate no nomphange vekahi nokumoneswa ononkhumbi. (Tanga Tiago 5:16.) Okuti Jeova ukumbulula omalikuambelo oo? Onomphela tuhole okufinda otyilekeso tyokuti ukahi nokuekumbulula!—Heb. 13:18, 19.

Etokolo Lietu Liokuhakulwa Monkhalelo Yelikuata Novitumino

15. Ovipuka patyi ovanthu va Huku vatala nawa konthele yokuundapesa ohonde?

15 Ngetyi tuetyimona Mokapitulu 11, ovatuminwa Vouhamba wa Huku vehole okupewa ehongolelo lio Vihonekwa opo velityilike okuundapesa omapita ohonde, otyipuka tyilingwa unene hono. (Gên. 9:5, 6; Lev. 17:11; Tanga Atos 15:28, 29.) Namphila tuhetavela okupakwa ohonde, onthue nombunga yetu tuhanda okuhakulwa monkhalelo yaviuka, yelikuata novitumino via Huku. Onombonge ononene movilongo ovinyingi, mbuhole okuimbuka okuti, ovanthu ovo vena okuholovona ine okuanya okuhakulwa monkhalelo ihelikuatele nomatavelo avo. Mahi, movilongo vimwe, ovanthu va Huku pamwe vapita movitateka konthele oyo. Tutalei onongeleka mbumwe.

16, 17. Oñgeni omphange umwe mo Japau ahakulwa monkhalelo ahahandele? Iya oñgeni omalikuambelo ae akumbululwa?

16 Japau. Misae Takeda, omphange umwe womanima 63 mo Japau, ankho wesukisa okutandwa. Mokonda omutuminwa omukuatyili Wouhamba wa Huku, wapopila nawa ondotolo okuti uhanda okuhakulwa tyihapakwa ohonde. Mahi, konyima yonohanyi mbumwe, anumana unene etyi eiva okuti wapakua ohonde puetyi atandwa. Mokonda wakembua nokualingwa omutomba, Omphange Takeda mu Pepo Linene yo 1993 ahonekela kombonge okupopia etyi tyalinga onondotolo nosipitali. Omphange oo womutima weliola nokuapoleya, ankho una ekolelo liapama. Oe waava oumbangi omunene mokueenda kuoola ike no nominutu 30 mombonge yeyula ovanthu, namphila ankho avela. Otyikando tyahulilila eya mombonge apalambe vala ohanyi ike anyimi. Okuti ekolelo liae nomutima wakola kavituhuvisa? Omphange Takeda wapopia okuti ankho wiita apeho opo Jeova emukuateseko momphela yae. Ankho una onthumbi yokuti Jeova makumbulula omalikuambelo ae. Okuti akumbululwa umwe?

17 Etyi palamba omanima etatu tunde etyi Omphange Takeda anyima, Ombonge Onene yo Japau, ailingi etokolo liemuamena. Yetavela okuti vapengesa okumupaka ohonde tyehetyihandele. Monthiki 29 ya Hitandyila yo 2000, ailingi etokolo liati: “Mononkhalelo ngombo, etyi omunthu ahanda tyina okutavelwa.” Tupandula Omphange Takeda, watokola okulwila eyovo liae liokuholovona onkhalelo yokuhakulwa yelikuata netyi alongeswa Mombimbiliya. Moluotyo, Onombangi mo Japau pahe vahakulwa tyihena owoma wokukuluminyua okupakwa ohonde.

Pablo Albarracini (Tala opalagrafu 18 to 20)

18-20. (a) Oñgeni ombonge mo Argentina yaamena omukuatate umwe wahoneka omukanda upopia okuti ketavela okupakwa ohonde? (b) Konthele yokuundapesa ohonde omapita, oñgeni matulekesa okuti tutavela ehongolelo lia Kristu?

18 Argentina. Oñgeni ovatuminwa Vouhamba wa Huku velipongiya konthele yonkhalelo vahanda okuhakulwa, tyina vehetyivili okupopia? Okutyinda apeho omukanda wetu utupopila-ko, ngetyi tyalinga Pablo Albarracini. Mu Kapepo yo 2012, wapundua ovipuka viae nongangala aimuloyo. Wehika mosipitali enthuvia, iya ankho ketyivili okuanya okupakwa ohonde. Mahi, ankho watyinda omukanda wae ahoneka omanima ekuana konyima upopia onkhalelo ahanda okuhakulwa. Namphila ankho kekahi nawa, iya onondotolo mbumwe ankho mbuhanda okumupaka ohonde opo mbuyovole omuenyo wae, mahi ambutavela etyi ahoneka. Anthi, tate ya Pablo uhe-Mbangi ya Jeova, aende kombonge opo itume okumupaka ohonde.

19 Omuameni womukai wa Pablo liwa-liwa ahonekela ombonge onene. Monoola mbehehi, ombonge aipilulula etokolo liombonge onthutu, iya aitokola okuti onondotolo mbuna okutavela ehando lia Pablo ngetyi omukanda wae muene ulekesa. He ya Pablo atuala omphela Kombonge Onene yo Argentina. Mahi, Ombonge oyo Onene, yalekesa okuti “omukanda wa Pablo wonkhalelo ahanda okuhakulwa, ulekesa okuti oe wetyisoka nawa, tupu wii etyi atokolela ngotyo.” Ombonge aipopi okuti: “Kese munthu wekula upondola okuhoneka etyi ahanda konthele yekongoko [liae] nokutavela ine okuanya onkhalelo imwe yokuhakulwa . . . Onondotolo mbuna okutavela omikanda ovio vahoneka.”

Okuti wahonekale omukanda wove wokupopia onkhalelo uhanda okuhakulwa?

20 Omukuatate Albarracini aveluka umwe nawa. Oe nomukai wae vapandula mokonda wahoneka omikanda wae ulekesa oñgeni ahanda okuhakulwa. Mokualinga otyipuka otyo tyihepuiya, mahi tyakolela, walekesa okuti utavela outumini wa Kristu Ohamba Youhamba wa Huku. Okuti ove nombunga yove, muahonekale omikanda vienyi?

April Cadoreth (Tala opalagrafu 21 to 24)

21-24. (a) Oñgeni Ombonge Onene yo Canada yalinga etokolo liaviuka konthele yovana ovatutu no yokupakwa ohonde? (b) Oñgeni omphela oyo ipameka ovakuendye vaumbila Jeova?

21 Canada. Ovikando ovinyingi, onombonge mbutavela okuti ovohe ovo vena okutokola onkhalelo yaviuka yokuhakulwa pala ovana vavo. Pamwe, alo umwe onombonge mbutokola okuti tyina ovana ovatutu vatokola konthele yokuhakulwa, vesukisa okutavelwa no nondotolo. Otyo tyaendele na April Cadoreth. Puetyi April ena omanima 14, wapangelele mosipitali nokuvela unene. Onohanyi mbumwe etyi ehe-neende kosipitali, wahoneka Omukanda wae upopia okuti kahande okupakwa ohonde, alo umwe tyina ekahi omapita. Ondotolo aimuhakula tyihasuku netyi April ahoneka tyayandyuluka nawa, iya aiti kombonge opo itume okumupaka ohonde. Etyi ombonge yetavela, April apakwa ohonde ­kononkhono. Konyima April waeleka etyi tyalinga ondolo oyo, nokulala nomunthu kononkhono.

22 April no vohe avatuala omphela kombonge. Etyi palamba omanima evali aveituala Kombonge Onene yo Canada. Namphila April kafindile omphela yae mokonda ovitumino kaviapilulukile, mahi Ombonge kayemufetesile tupu yalinga etokolo liemuamena novana ovakuavo ovatutu, vatokola okuholovona oñgeni vahanda okuhakulwa. Ombonge yati: “Konthele yokuhakulwa, ovana vehe-netuukise omanima 16 vapondola okuyekwa valekese okuti olusoke luavo konthele yonkhalelo vahanda okuhakulwa, lulekesa nawa okuti vapunga nawa ovipuka, nokuakola.”

23 Etokolo olio liakolela mokonda Ombonge Onene yapopia konthele yovitumino viotyilongo viavela ovana vokuekula ehunga liokupopia. Etyi etokolo olio lihenelingwe, ombonge yo Canada ankho ituma onondotolo okuhakula ovana vehena omanima 16, monkhalelo vasoka okuti maivekuatesako. Mahi konyima yetokolo olio, ombonge kaipondola vali okutuma okuhakula ovana vehena omanima 16 monkhalelo vahahande. Tete vapewa omphitilo opo valekese okuti vekula pala okutokola ovo muene.

“Okunoñgonoka okuti ame nalinga vala katutu pala okunkhimaneka enyina lia Huku, nokulekesa okuti Satanasi onkhembi, tyotyili tyimpha ehambu enene”

24 Okuti ovilwa ovio viomanima etatu viakala umwe nesilivilo? Ngetyi tyapopia April, “Enga!” Pahe omukokoli-ndyila nokuna ekongoko ewa. Oe wati: “Okunoñgonoka okuti ame nalinga vala katutu pala okunkhimaneka enyina lia Huku, nokulekesa okuti Satanasi onkhembi, tyotyili tyimpha ehambu enene.” Ongeleka ya April ilekesa okuti ovakuendye vapondola okukoleleya, okulekesa okuti ovatuminwa ovakuatyili Vouhamba wa Huku.—Mat. 21:16.

Etokolo Lietu Liokutekula Ovana Monkhalelo Yelikuata Novitumino via Jeova

25, 26. Ovitateka patyi pamwe vimoneka tyina ovanthu velihenga?

25 Jeova waavela ovohe otyilinga tyokutekula ovana vavo ngetyi tyipopia ovitumino viae. (De. 6:6-8; Efé. 6:4) Otyilinga otyo katyapepukile, mahi tyipuiya vali unene tyina ovanthu velihenga. Vapondola okukala nomalusoke elikalela konthele yokutekula ovana. Mongeleka, Ombangi upondola okulinga ononkhono opo omona atekulwe ngetyi tyipopia ovitumino vio Vakristau, mahi una uhe-Mbangi upondola okuhetyitavela. Tyotyili, he Ombangi wimbuka okuti namphila okulihenga tyiyapula ovalinepi, mahi katyiyapula ovohe novana.

26 He ine o ina uhe-Mbangi upondola okukaita kombonge opo akale nomona ine novana, opo alandulile popepi omalongeso ongeleya vapewa. Vamwe vapopia okuti okuvelongesa avakala Onombangi mba Jeova hatyiwa. Pamwe vapopia okuti mphoko ovana mavapumbwa ovipito viomanima, novikuavo vali. Tupu mavaanye okupakwa ohonde “iyovola omuenyo” tyina pamoneka ouvela wepuiya. Tyihambukiswa okutala okuti, onombonge ononyingi mbesuka vali nonkhalelo ongwa yomona, kambutale inkha ongeleya ya he ine o ina kayaviukile. Tutalei onongeleka mbumwe.

27, 28. Oñgeni Ombonge Onene mo Ohio yatokola omphela yokuti inkha omona atekulwa Nombangi ya Jeova unyonwa?

27 Estados Unidos. Mo 1992, Ombonge Onene yo Ohio, yakoyesa omphela ya he umwe uhe-Mbangi wapopia okuti omona wae manyonwa inkha ukala Ombangi ya Jeova. Ombonge onthutu aitokola omona akale na he. Jennifer Pater ina yomona, ayekwa vala okutalailapo omona, mahi ailikwa “okumulongesa omatavelo Onombangi mba Jeova, mononkhalelo ambuho.” Otyitumino otyo tyombonge onthutu tyalema unene, mokonda ankho Omphange Pater kapondola okupopia nomona wae Bobby konthele Yombimbiliya no nondonga mbayo no konthele yovituwa oviwa! Upondola okusoka oñgeni tyemukalesile? Jennifer wakalele omapita, mahi apopi okuti welilongesa okupwa elundo nokukevelela ku Jeova emukuateseko. Uhinangela okuti: “Jeova ankho apeho una aame.” Omuameni wae, nombatelo yeongano lia Jeova, avatuala omphela Kombonge Onene yo Ohio.

28 Ombonge oyo kayetavelele etokolo liombonge onthutu, aipopi okuti “ovohe vena otyilinga tyakolela tyokulongesa ovana vavo, okukutikinyamo okuvelongesa ovituwa oviwa nomatavelo ongeleya.” Ombonge yapopia okuti, inkha omatavelo Onombangi mba Jeova kaanyono onkhalelo ongwa yomona, ombonge kaipondola okuilika ina ine he okukala nomona wae, mokonda yongeleya. Ombonge kayavasile natyike tyilekesa okuti omatavelo Onombangi mba Jeova apondola okunyona omalusoke omona ine ekongoko liae.

Onombonge ononyingi mbuhole okutokola okuyeka ovohe Ovakristau okukala novana vavo

29-31. Omokonda yatyi omphange umwe ko Dinamarka apolelwa omona wae? Oityi Ombonge onene yo Dinamarka yatokola?

29 Dinamarka. Anita Hansen, wakala notyitateka ngotyo etyi omulume velihenga nae aita ombonge opo akale nomona wae Amanda womanima epandu-vali. Namphila ombonge mo 2000 yatokola omona akale Nomphange Hansen, mahi he ya Amanda atuala omphela kombonge onene. Iya ombonge oyo aimaneko etokolo liombonge ina, aitokola omona akale na he. Ombonge onene yapopia okuti mokonda ovohe vena omalusoke elikalaila konthele yonongeleya mbavo, he oe upondola okutetulula nawa otyitateka otyo. Otyo tyilekesa okuti Omphange Hansen wapolua Amanda, haunene mokonda Ombangi ya Jeova!

30 Mokueenda kuetokolo olio liepuiya unene, Omphange Hansen, pamwe ankho usukalala unene, akala tyihei oityi maiti melikuambelo. “Mahi,” wati: “Onondaka mba Romanos 8:26 no 27, mbamphameka unene. Nelitehelela okuti Jeova wii nawa etyi ndyihanda. Apeho ankho una ame nokunkhuatesako.”—Tanga Salmo 32:8; Isaías 41:10.

31 Omphange Hansen atuala omphela yae Kombonge Onene yo Dinamarka. Metokolo liayo, Ombonge oyo yati: “Konthele yotyitateka tyokutekula ovana, tyina okulingwa mokutala onkhalelo yaviuka pala ouwa womona.” Tupu, Ombonge yapopia okuti okutokola konthele ya una matekula omona, tyitalelwa konkhalelo kese umwe povohe atetulula ovitateka, ha “komatavelo nonkhalelo” yo Nombangi mba Jeova. Pala ehambu enene lio Mphange Hansen, Ombonge yaimbuka ononkhono alinga mokonda yomona wae, iya aimukondolela omona wae Amanda.

32. Oñgeni Ombonge Onene yo Europa yaamena ovohe Onombangi valingwa okapungulula?

32 Movilongo ovinyingi vio Europa. Onomphela konthele ya una makala novana, kambuhulila vala mo nombonge ononene mbotyilongo. Ombonge Onene yo Europa Yokuamena Ovanthu (CEDH) tupu ihole okukoyesa onomphela ombo. Mo nomphela onombali, Ombonge oyo Onene yaimbuka okuti onombonge ononthutu mbakoyesa ovohe Onombangi na vana vehe-Nombangi mokonda vala yonongeleya. Ombonge Onene yalekesa okuti okukoyesa ngotyo okapungulula, iya aitokola okuti, “okulinga okapungulula mokonda yonongeleya katyaviukile.” Omphange umwe Ombangi ya Jeova wakuatesuako netokolo olio Liombonge Onene, wapopia ouwa liemuetela. Wati: “Tyendyihamene unene okuhungwa okuti ndyinyona ovana vange, putyina ndyiovola okuvelongesa etyi ndyisoka okuti otyiwa pala vo, okukala Ovakristau.”

33. Oñgeni ovohe Onombangi mba Jeova valandula onondonga mbukahi mu Filipenses 4:5?

33 Tyotyili, putyina ovohe Onombangi vakala no nomphela ononyingi mokonda yokulongesa ovana vavo onondonga mbo Mbimbiliya, valinga ononkhono mbokupola pokati. (Tanga Filipenses 4:5.) Ngetyi ovohe vapanda tyina vayekwa okulongesa ovana vavo onondyila mba Huku, tupu vetyii okuti he ine o ina uhe-Mbangi, upondola okukuatesako okutekula nokulonga ovana vae. Otyilinga patyi tyakolela ovohe Ovakristau vena tyokulongesa ovana vavo?

34. Oñgeni ovohe Ovakristau hono vapola ouwa kongeleka yova Judeu vo kononthiki mba Neemia?

34 Ongeleka yo kononthiki mba Neemia itulongesa unene. Ova Judeu vaundapele unene pala okupindula-po ovimato vio Jelusalei. Ankho vetyii okuti okulinga ngotyo, matyiyakulila onombunga mbavo konondyale mbovilongo ovikuavo. Moluotyo, Neemia evepopila okuti: “Luilei ovakuatate venyi, novana venyi, novakai venyi nomaumbo enyi.” (Nee. 4:14) Ova Judeu ovo, ankho vesukisa okulinga ononkhono movilwa ovio. Tupu hono, ovohe Onombangi mba Jeova, valinga ononkhono ononene opo vatekule ovana vavo motyili. Vetyii okuti ovana vavo vapita nomahongiliyo omanyingi kosikola no pomaumbo. Iya mokonda yo televisau no internete, nolaliu omahongiliyo oo apondola okunyingila mombunga. Vohe, muhalimbuei-ko okuti tyesukisa okulinga ononkhono mbokuamena ovana venyi, opo vakale nonkhalelo ongwa meumbo, noupanga omuwa na Jeova.

Kala Nonthumbi Yokuti Jeova Ukuatesako Efendelo Liotyotyili

35, 36. Ouwa patyi Onombangi mba Jeova vena mokonda yononkhono tulinga pala okulihonekesa? Iya oityi ove watokola okulinga?

35 Jeova tyotyili ukahi nokuyamba ononkhono eongano liae lilinga hono, opo vayekwe okufenda nombembwa. Mo nomphela vakala nambo, ovanthu va Huku ovikando ovinyingi, vehole okuava oumbangi omunene mo nombonge no kovanthu ovanyingi. (Rom. 1:8) Ouwa omukuavo utundilila ko nomphela ononyingi vafinda, omokonda mbukuatesako alo umwe vana vehe-Nombangi. Anthi, onthue vanthu va Huku katuovola okupilulula onkhalelo yovanthu. Tupu katuesukile nokuliamena onthue muene. Haunene, Onombangi mba Jeova vatuala onomphela mbavo ko nombonge opo vahonekese kovatumini efendelo liotyotyili nokulituala komutwe.—Tanga Filipenses 1:7.

36 Tulilongesilei kekolelo lia vana valinga ononkhono opo tufende Jeova nombembwa! Tutualeiko nekolelo, nonthumbi yokuti Jeova ukahi nokukuatesako ovilinga vietu, nokutualako okutuavela ononkhono opo tulinge ehando liae.—Isa. 54:17.