Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 16

Ukuhlangana Ngomnqopho Wokukhulekela

Ukuhlangana Ngomnqopho Wokukhulekela

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

Sizokubona ituthuko kunye nendlela eqakatheke ngayo imihlangano yethu

1. Ngesikhathi abafundi bahlangana ndawonye, ngiliphi isizo abalithola, begodu kubayini bebalitlhoga?

NGAPHAMBI kobana uJesu avuswe, abafundi bakhe bebahlangene ngomnqopho wokukhuthazana. Kodwana bebayilodlhele iminyango ngombana bebasaba izitha zabo. Ungayibona nawe indlela okwehlangayo amaphaphu kibo lokha uJesu nakazakujama hlangana nabo athi: “Yamukelani uMoya oCwengileko.” (Funda uJwanisi 20:19-22.) Kwathi ngemva kwalokho, abafundi buye bahlangana, nje-ke uJehova wabathululela umoya ocwengileko. Baba nerhuluphelo khulu malungana nomsebenzi wokutjhumayela!—IzE. 2:1-7.

2. (a) UJehova usiqinisa njani, begodu kubayini simtlhoga? (b) Ihlelo lokuKhulekela komNdeni liqakatheke ngani? (Qala umtlolo ophasni nebhoksi elithi “ Ukukhulekela Komndeni,” ekhasini 175.)

2 Nathi siqalene neentjhijilo ezifana patsi nezabazalwana bangesikhathi sakade. (1 Pit. 5:9) Ngas’ khathi, abanye bethu bahlutjhwa kusaba abantu, okuyinto esenza sitlhoge amandla avela kuJehova bona siwenze ngerhuluphelo umsebenzi wokutjhumayela. (Efe. 6:10) UJehova usebenzisa imihlangano le bona asiphe amandla lawo. Nawungaqala, sinethuba lokuya emihlanganweni emihlanu yoke evekeni—umHlangano weNengi, isiFundo sesiThala, isiFundo seBhayibheli seBandla, kunye nomhlangano wethu waphakathi neveke obizwa ngokuthi Yipilo Nomsebenzi WobuKrestu. * Sinezinye godu izenzakalo ezine qobe mnyaka—umhlangano wesifunda, imihlangano emibili yesigodi, nesiKhumbuzo sokufa kwakaKrestu. Yeke, kuqakatheke ngani ukuba khona kiyo yoke imihlangano le? Esikhathini sethu, seyithuthuke njani imihlangano? Begodu, indlela esiyiqala ngayo imihlangano le, ivezani ngathi?

Okusenza Sihlangane Ndawonye

3, 4. Khuyini okufunwa nguJehova ebantwini bakhe? Khewusiphe iimbonelo.

3 UJehova bekavele athanda bona abantu bakhe bahlangane ndawonye ngomnqopho wokumkhulekela. Ngokwesibonelo, emnayekeni ka-1513, uJehova wanikela isitjhaba sakwa-Israyeli umThetho wokuthi umndeni ngamunye qobe veke kufuze ubambe iSabatha ngomnqopho wokufunda imiThetho yakhe. (Dut. 5:12; 6:4-9) Kwathi ama-Israyeli nasekayilandele ikambiso leyo, imindeni yakhuthazeka kwamambala begodu nesitjhaba sisoke saqina khulu ekukholweni kwaso, sabe sahlwengeka. Kodwana kwathi isitjhabeso nasesibhalelwa kukwenza ngokuvumelana nomThetho loyo, sathoma ukuyibethisa mthalazeni indaba yokuhlangana qobe ngomnqopho wokukhulekela uJehova. UZimu wasinghala!—Lev. 10:11; 26:31-35; 2 Kron. 36:20, 21.

4 Cabanga nangesibonelo esabekwa nguJesu. Naye bekanesiga sokuya esinagogini qobe veke ngeSabatha. (Luk. 4:16) Kuthe ngemva kokuhlongakala kwakhe, abafundi bakhe baragela phambili nesiga sokubamba imihlangano yamlibe nanyana bebangasese ngaphasi komthetho weSabatha. (IzE. 1:6, 12-14; 2:1-4; Rom. 14:5; Kol. 2:13, 14) Emihlanganweni leyo, amaKrestu wekadeni akhenge agcine ngokuthola ifundo nesikhuthazo kwaphela, kodwana bekenza nemihlatjelo yokudumisa uZimu ngemithandazo, iimpendulo, neengoma.—Kol. 3:16; Heb. 13:15.

Abalandeli bakaJesu bebahlangana ndawonye ngomnqopho wokukhuthazana

5. Kubayini siya emihlanganweni yebandla yaqobe veke neyaqobe mnyaka emincani nemikhulu? (Qala nebhoksi elithi “ Imihlangano Yaqobe Mnyaka Ehlanganisa Abantu BakaZimu,” ekhasini 176.)

5 Kunjalo nangathi nevane siya emihlanganweni yethu yaqobe veke neyaqobe mnyaka, emincani nemikhulu. Sisuke siveza ukuthi siyawusekela umBuso kaZimu, sithola amandla emoyeni ocwengileko, nokuthi siyabakhuthaza abanye ngendlela esikholwa ngayo. Kanti-ke okuqakatheke kunakho koke, kukuthi sinethuba lokukhulekela uJehova ngemithandazo yethu, iimpendulo, kunye neengoma esizivumako. Indlela imihlangano yethu ehlelwe ngayo ingahluka kileyo yesikhathini sakade, kodwana imihlangano yethu le iqakathe njengaleyo yakade. Ithuthike njani-ke imihlangano yethu namhlanjesi?

Imihlangano Yaqobe Veke Ikhuthaza ‘Ithando Nemisebenzi Emihle’

6, 7. (a) Uyini umnqopho wemihlangano yethu? (b) Imihlangano yeenqhema beyihluke njani kweyezinye iinqhema?

6 Mhla uMzalwana uCharles Taze Russell athoma ukurhubhulula ngeqiniso eliseliZwini lakaZimu, walemuka bona kuzofuze ahlangane nabanye abantu abanomnqopho ofanako. Ngo-1879, uRussell wathi: “Mina nalabo ebengibambisene nabo ePittsburgh, sahlela iklasi lebhayibheli lokurhubulula ngemiTlolo, begodu besihlangana qobe ngaboSondo.” Abafundi be-Zion’s Watch Tower nabo bakhuthazwa bona bahlangane ndawonye, kwathi ngo-1881 kwathonywa kwabanjwa imihlangano ePittsburgh, ePennsylvania, qobe ngoSondo nangeLesithathu. IsiThala sakaNovemba 1895 sathi umnqopho oyihloko wemihlangano le kuthuthukisa “ubunye bokukhulekela kobuKrestu nethando,” kunikele nalabo abezile ithuba lokukhuthazana.—Funda amaHebheru 10:24, 25.

7 Eminyakeni eminengi, indlela iinqhema zabaFundi beBhayibheli ebeziyibamba ngayo imihlangano beyikhamba ihluka kwezinye iinqhema. Ngokwesibonelo, incwadi etloliweko yesiqhema se-United States eyagadangiswa ngo-1911 yathi: “Sivame ukuba nemihlangano emihlanu, iveke neveke.” Imihlangano leyo bebayibamba ngoMvulo, ngeLesithathu, ngeLesihlanu nangekabili ngoSondo. Kwathi enye incwadi eyatlolwa siqhema se-Afrika neyagadangiswa ngo-1914, yona yathi: “Sivame ukubamba imihlangano kabili ngenyanga, kusukela ngeLesihlanu bekube ngoSondo.” Kodwana ngokukhamba kwesikhathi yathuthuka indlela esiyibamba ngayo imihlangano yethu. Khewubone ukuthi kuhlekuhle umhlangano ngamunye usukaphi.

8. Bezithini ezinye iinhloko zeenkulumo zenengi zesikhathini sakade?

8 UmHlangano weNengi. Ngo-1880, okumnyaka ongemva kwamhla uMzalwana uRussell athoma ukugadangisa i-Zion’s Watch Tower, walingisa isibonelo sakaJesu, wathatha ikhambo lokuyokutjhumayela. (Luk. 4:43) Phakathi nekhambwelo, uMzalwana uRussell wathoma ikambiso eyagcina seyaziwa ngomHlangano weNengi esikhathini sethwesi. IsiThala nasesikhuluma ngekhambwelo sathi uRussell “uzokuthabela ukukhuluma nenengi ‘ngezinto ezimalungana nombuso kaZimu.’” Kwathi-ke ngo-1911, ngemva kokuthi kwenziwe amaklasi namakha amabandla eenarheni ezimbalwa, iklasi ngalinye belikhuthazwa bona lithumele iinkhulumi ezifanelekako ebezizokubeka umlandelande weenkulumo ezisithandathu ezikhuluma ngesahlulelo nesihlengo. Bekuthi qobe ekupheleni kwekulumo ngayinye, kumenyezelwe isihloko sekulumo yangeveke ezako kunye nesikhulumi sakhona.

9. UmHlangano weNengi bewutjhuguluka njani njengombana iminyaka ikhamba, begodu ungawusekela njani umhlangano lo?

9 Ngo-1945, isiThala senza isaziso sejima elimlandelande lomHlangano weNengi ebelizokuba neenkulumo zeBhayibheli ezikhuluma “ngemiraro ebeyisematheni ngeenkhathezo.” Ematjhumini amanengi weminyaka, iinkhulumi bezingasebenzisi iindaba ezivela encekwini ethembekileko kwaphela, kodwana bezizenzela nezazo iinkulumo ezisekelwe endabeni ethileko. Kodwana ngo-1981, iinkhulumezo zatjelwa bona zithome ukusebenzisa amahlaka weenkulumo athunyelwe ebandleni. * Amahlaka anjalo weenkulumo bekaba njengemikhulumiswano namkha imiboniso, lokho kwenzeka bekwaba ngo-1990; kwathi-ke ngemva komnyaka loyo, iinqophiso zekulumo zabuyekezwa, bese iinkulumo zenengi zathoma ukubekwa njengekulumo elalelwako. NgoJanabari 2008, kwaba nezinye iinlungiso, isikhathi seenkulumo saphungulwa kusukela emizuzwini ema-45 ukuya kwema-30. Nanyana kunamatjhuguluko anjalo, kodwana ikulumo nayilungiselelwe kuhle iyakuqinisa ukukholelwa eliZwini lakaZimu nekufundiseni ngeemfanelo ezihlukahlukeneko zomBuso kaZimu. (1 Thim. 4:13, 16) Yeke, uyabamema na abantu ovame ukubavakatjhela nalabo bangasiboFakazi bona bazokuzwa iinkulumo eziqakathekilekwezo zeBhayibheli?

10-12. (a) Ngimaphi amatjhuguluko ebekasolo enzeka esiFundweni sesiThala? (b) Ngimiphi imibuzo ozabe wenza kuhle ngokuzibuza yona?

10 IsiFundo sesiThala. Ngo-1922, abazalwana abaziwa ngama-pilgrims, okuziinkhonzi ebezithunyelwa yi-Watch Tower Society bona ziyokubeka iinkulumo emabandleni, zidose phambili nemsebenzini wokutjhumayela, zanyula bona kube nomhlangano waqobe wesifundo sesiThala. Ihlongozo leyo yamukelwa, begodu ekuthomeni, iimfundo zesiThala bezibanjwa phakani kweveke namkha ngaboSondo.

IsiFundo sesiThala, eGhana, ngo-1931

11 IsiThala sakaJuni 15, 1932, saba nesinqophiso esinabileko malungana nokuthi umhlangano lo kufuze uragwe njani. Isihloko ebesikhuluma ngendaba le sathi kufuze kulandelwe ikambiso yendlela izinto ezenzeka ngayo eBethel, kube nomzalwana ozokuraga umhlangano loyo. Godu bekuzokuba nabazalwana abathathu abazokuhlala phambili bese badlhegane njengombana bafunda iingaba. Kanti-ke ngesikhatheso iinhloko ezifundwako bezingabi nayo imibuzo, yeke bekubizela oraga isifundo bona anikele abalaleli ithuba lokubuza imibuzo ngendaba edenjwako bese abanye phakathi kwabo baphendule. Nengabe kunokuthileko okutlhoga ukucaciswa kuhle, oraga isifundweso bekufuze atlole “ihlathululo efitjhazana” ngalokho.

12 Ekuthomeni, ibandla ngalinye belivumelekile bona lizikhethele isihloko elifuna ukusifunda, kuye ngokuthi bangangani abasithandako. Kodwana isiThala saka-Apreli 15, 1933, sanyula bona woke amabandla athome ukufunda isihloko esifanako sangesikhatheso. Kwathi ngo-1937, kwaba nesinqophiso sokuthi nje isifundwesi sekufuze sibanjwe ngoSondo. Iinlungiso ezinengi ezahlophisa imihlangano yethu le bona ibe ngendlela engayo nanamhlanjesi, zagadangiswa esiThaleni saka-Oktoba 1, 1942. Umagazini lo wathoma waveza ukuthi isihloko ngasinye esifundwako sesizokuthoma ukuba nemibuzo ezokusetjenziswa esesikhaleni esisekugcineni kwekhasi, begodu watjho nokuthi isifundweso kufuze sithathe isikhathi esingange-iri. Umagazini loyo wakhuthaza nalabo abaphendulako bona basebenzise “amezwi wabo” khudlwana kunokuthi bafunde ipendulo esigabeni. Isifundo sesiThala saragela phambili nokuba mhlangano waqobe, inceku ethembekileko ebeyiwusebenzisela ukukhipha ukudla ngesikhathi esifaneleko. (Mat. 24:45) Kuhle-ke bona ngamunye azibuze ukuthi: ‘Ngiyasilungiselela na isifundo sesiThala qobe veke? Ngiyalinga na ukuphendula nengikghonako?’

13, 14. Usukaphi umlando wesiFundo seBhayibheli sebandla, begodu khuyini okuthandako ngomhlangano lo?

13 IsiFundo seBhayibheli seBandla. Phakathi nabo-1890, ngemva kokugadangiswa kwemiqulu eembalwa ye-Millennial Dawn, uMzalwana u-H. N. Rahn, omFundi weBhayibheli ebekahlala edorobheni leBaltimore, eMaryland, e-U.S.A., wahlongoza bona kube neenqhema zesifundo seBhayibheli ebezibizwa nge-Dawn Circles. Ekuthomeni, isifundo ebesibanjelwa emizini yabazalwanesi, besiyindabamlingwa. Kwathi ngoSeptemba 1895, iinqhema zesifundwesi zathoma ukurhagala emadorobheni we-United States. IsiThala senyanga leyo sahlongoza ukuthi boke abafundi beqiniso bayibambe imihlangano enjalo. Satjho nokuthi oraga isifundweso kufuze abe mumuntu okwazi kuhle ukufunda, ngombana bekazokufunda umutjho bese avule ithuba lokuthi ukhulunyelwe. Ngemva kwesahluko ngasinye, woke okhona kwabalaleleko bekangabeka lobubodlhana ngokubuyekeza okufundiweko.

14 Ibizo lesifundo seBhayibhelesi latjhuguluka amahlandla ambalwa, ngombana sakhe sabizwa nangokuthi Berean Circles for Bible Study, okulibizo ebelisuselwe kwebekwenziwa ngebeBheriya nabahlolisisa imiTlolo. (IzE. 17:11) Kwathi ngokukhamba kwesikhathi, ibizweli latjhugulukela kwelithi isiFundo seNcwadi seBandla. Nje, sekusiFundo seBhayibheli seBandla, begodu loke ibandla lisibamba ndawonye eWolweni lomBuso, kunangendlela ebesibanjwa ngayo phambilini njengeenqhema emizini yabazalwana. Njengombana iminyaka beyisolo ikhamba, zinengi iincwadi, iincwajana kunye neenhloko ezithileko zesiThala ebezisetjenziswa esifundwenesi. Begodu kusukela nakade, woke umuntu okhona bekakhuthazwa bona azibandakanye emhlanganweni lo. Singatjho-ke ukuthi umhlangano lo wenze likhulu ekudephiseni ilwazi lethu ngeBhayibheli. Umbuzo osalako kukuthi uyasilungiselela bewuhlanganyele ngokuzeleko na isifundwesi?

15. IsiKolo seKonzo esingokweZulwini satlanyelwa ukwenzani?

15 IsiKolo seKonzo esingokweZulwini. U-Carey Barber ebekasebenza emzimkhulu weBrooklyn, eNew York, batjho ukhumbula ngelinye ilanga “ngoMvulo ebusuku ngomhla ka-16 Febherbari 1942, ngesikhathi boke abazalwana abamalunga weBethel yeBrooklyn bakhonjelwa bona batlolise kwebekuzokugcina sekwaziwa ngesiKolo seKonzo esingokweZulwini.” UMzalwana uBarber, owagcina sekalilunga lesiHlopha esiBusako, isikolweso wasihlathulula “njengetuthuko ebabazekako endleleni uJehova asebenzelana ngayo nabantu bakhe banamhlanjesi.” Ifundo yalapho beyiyihle khulu ekusizeni abazalwana bona bathuthuke endleni yabo yokufundisa, sibasize bathuthukise namakghono wabo wokutjhumayela, kangangobana kusukela ngo-1943, kwathoma ukuba nencwadi ethi, Course in Theocratic Ministry emabandleni wephasini loke. IsiThala sakaJuni 1, 1943, sabe sathi isiKolo seKonzo esingokweZulwini sitlanyelwe ukusiza abantu bakaZimu sibenze bakghone ukufundisa “ilizwi lakaZimu ngokutjhejisisa.”—2 Thim. 2:15.

16, 17. Inga-kghani isiKolo seKonzo esingoweZulwini gade sifundisa amakghono kwaphela? Hlathulula.

16 Ekuthomeni banengi ebebanevalo nakufuze babeke ikulumo phami kwesiqubuthu sabantu. UClayton Woodworth, Jr., uyise owabotjhwa anganamlandu banoMzalwana uRutherford nabanye ngo-1918, usayikhumbula indlela azizwa ngayo mhla atlolisa esikolwenesi ngo-1943. UMzalwana uWoodworth uthi: “Bekubudisi khulu kimi ukubeka iinkulumo. Ilimi lami belirarana, umlomami wome begodu uthunye, iphimbo lami lona behlengezela komuntu ozwa amakhaza.” Kodwana njengombana amakghono kaClayton athuthuka, wagcina sekabeka iinkulumo ezinengi khulu. Isikolwesi samfundisa okungaphezu kwamakghono, ngombana samfundisa ukuthi kuqakatheke kangangani ukuthobeka nokuthembela kuJehova. Uthi: “Nganyekele ngalemuka ukuthi isikhulumi sisodwa asikabaluleki, kodawna nasilungiselele kuhle bese sathembela kuJehova, kuba mnandi ukusilalela, begodu nabalaleleko bazokuzuza.”

17 Ngo-1959, abodade nabo bakhonjelwa bona basingenele isikolwesi. UDade Edna Bauer batjho usakhumbula namhla kwenziwa isazisweso emhlanganweni ekhabe akiwo. Uthi: “Ngikhumbula indlela abanye abodade ekhabe bathabe ngayo ngesazisweso, ngombana nje nathi besesivulekelwe mathuba.” Eminyakeni edlulileko, abafowethu nabodadwethu balisebenzisile ithuba lokungenela isiKolo seKonzo esingokweZulwini bona bafundiswe nguJehova. Nanamhlanjesi sisaragela phambili sifumana ibandulo elinjalo emihlanganweni yaphakathi neveke.—Funda u-Isaya 54:13.

18, 19. (a) Nje sizifumana njani iinqophiso ezilisizo ezisihlomisela ukwenza umsebenzi wokutjhumayela? (b) Kubayini sivuma iingoma emihlanganweni yethu? (Qala ibhoksi elithi “ Umbhino Weqiniso.”)

18 UmHlangano weKonzo. Ngo-1919, kwathoma ukubanjwa imihlangano emalungana nomsebenzi wokutjhumayela. Ngesikhatheso, bekungasiwo woke amabandla aba nomhlangano lo, kodwana bewungewalabo abahlanganyela ngokunqophileko ekukhambiseni iincwadi. Kwathi ngomnyaka ka-1923, umHlangano weKonzo, wathoma ukubanjwa kanye ngenyanga, begodu woke amaklasi namkha amabandla athoma ukuba khona. Ngo-1928, amabandla akhuthazwa bona abe nomHlangano weKonzo qobe veke, bese ngo-1935, isiThala sakhuthaza woke amabandla bona umHlangano weKonzo lo kufuze awenze asebenzisa imininingwana egadangiswa ku-Director (kamva eyabizwa ngokuthi yi-Informant bese kwathi ngokukhamba kwesikhathi yabizwa ngePilo Nomsebenzi weboKrestu.) Ngokukhamba kwesikhathi umhlangano lo wathoma ukufakwa ehlelweni laqobe lemihlangano yebandla.

19 Namhlanjesi sifumana iinqophiso ezilisizo emhlanganweni waphakathi neveke ezisihlomisela ukwenza umsebenzi wokutjhumayela. (Mat. 10:5-13) Nangabe uyayifumana ikhophi yehlelo lomhlangano webandla Wepilo yobuKrestu, uyayifunda na bewulinge nokusebenzisa iimphakamiso zayo njengombana utjhumayela?

Umhlangano Oqakatheke Khulu Emnyakeni

Ngeekhanthi zabapostoli, amaKrestu bewahlangana ndawonye qobe mnyaka bona azokugidinga isiKhumbuzo sokufa kwakaKrestu (Qala isigaba 20)

20-22. (a) Kubayini sikhumbula ukufa kwakaJesu? (b) Uzuzani ngokuya esiKhumbuzweni qobe mnyaka?

20 UJesu watjela abalandeli bakhe bona bahlale balikhulumbula ilanga lokuhlongakala kwakhe, bekube kulapho abuyako. IsiKhumbuzo sokufa kwakaKrestu siyisenzakalo esigidingwa qobe mnyaka, njengombana bekunjalo nangePhasika. (1 Kor. 11:23-26) Umhlangano lo uhlanganisa ingidigidi zabantu qobe mnyaka. Ukhumbuza nalabo abazesiweko ngelungelo labo lokuyokuhlanganyela emBusweni. (Rom. 8:17) Kuthi-ke kwezinye izimvu, uphehle ihlonipho ezikileko nokuthembeka eKosini yomBuso kaZimu.—Jwa. 10:16.

21 UMzalwana uRussell nabalingani bakhe, balemuka bona kuqakatheke kangangani ukukhumbula isiDlo seKosi saNtambama begodu bebazi nokuthi kufuze sikhunjulwe kanye ngomnyaka. IsiThala saka-Apreli 1880 sathi: “Eminyakeni eembalwa le besekusisiga ngabanengi bethu la ePittsburgh bona . . . sikhumbule iPhasika [okusiKhumbuzo] bese sidle nomfuziselo omzimba neengazi zeKosethu.” Ngemva kwalokho kwabanjwa imihlangano emikhulu emalungana nesiKhumbuzo. Begodu bekuthoma ukuthi kubulungwe amarekhodi anjenga la wesenzakalo sango-1889, nakuzakuba nenani labantu abama-225, kwabhajadiswa abama-22.

22 Namhlanjesi isiKhumbuzo asisabambi njengomhlangano omkhulu, kodwana siyabamema boke abasemiphakathini yethu bona bazokuhlanganyela nathi eWolweni lomBuso namkha kwenye indawo esiyicatjhileko. Ngo-2013, kwaba nabantu abangaphezu kweengidi ezili-19 ebebazokukhumbula ukufa kwakaJesu. Lokho kulilungelo elihle khulu lokuthi singagcini ngokuza esiKhumbuzweni kwaphela, kodwana sikhuthaze nabanye bona beze bazokuhlanganyela nathi ebusukwini obucwengilekobo! Yeke, umema abanengi ngokwezinga ongakghona ngalo na bona beze esiKhumbuzweni qobe mnyaka?

Okuvezwa Yindlela Esicabanga Ngayo

23. Uyiqala njani seyiyoke imihlangano yethu?

23 Iinceku zakaJehova ezithembekileko azisiqali njengomthwalo isinqophiswesi sokuthi sihlangane ndawonye. (Heb. 10:24, 25; 1 Jwa. 5:3) Isibonelo salokho yiKosi uDavida, owakuthanda ukuya ekumbeni kaJehova yokumkhulekela. (Rhu. 27:4) Ebekumenza akuthande khulu ukuya lapho, ngilabo ahlanganyela nabo egade bamthanda uZimu. (Rhu. 35:18) Bese ucabanga ngesibonelo sakaJesu. Ikumba kaYise yokukhulekela, yindawo ebekalulukela ukuhlala akiyo.—Luk. 2:41-49.

Ukuzika kwesifiso sethu sokuhlangana ndawonye, kuveza indlela umBuso kaZimu ongewamambala ngayo kithi

24. Nasiya emihlanganweni, ngimaphi amathuba asivulekelako?

24 Nevane siya emihlanganweni, sisuke sitjengisa indlela esimthanda ngayo uJehova kunye nesifiso sethu sokukhuthaza esikholwa nabo. Sitjengisa nokuthi silulukela ukufunda indlela yokuphila njengezakhamuzi zomBuso kaZimu, ngombana ibandulo elinjalo silithola emihlanganweni yethu yebandla, emincani, nemikhulu. Ngaphezu kwalokho, imihlangano yethu isipha amakghono namandla esiwatlhogako wokukghodlhelela kweminye yemisebenzi eyenziwa mBuso kaZimu namhlanjesi—okumsebenzi wokwenza nokubandula abafundi beKosi uJesu Krestu. (Funda uMatewu 28:19, 20.) Asibilayeli-ke bona ukuzika kwesifiso sethu sokuhlangana ndawonye, kuveza indlela umBuso kaZimu lo ongewamambala ngayo kithi. Siyokuhlala siyithanda imihlangano yethu!

^ isig. 2 Ngaphezu kwemihlangano yethu yebandla yaqobe, umndeni ngamunye namkha umuntu ngamunye ukhuthazwa bona abekele ncanye isikhathi sokwenza isifundo somuntu mathupha namkha ukukhulekela komndeni.

^ isig. 9 Ngo-2013, besekunamahlaka weenkulumo zenengi angaphezu kwali-180.