Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 18

Opi Kutunda Onombongo Mbuvatela Ovilinga Viouhamba

Opi Kutunda Onombongo Mbuvatela Ovilinga Viouhamba

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Omokonda yatyi, iya oñgeni ovanthu va Jeova vaava onombongo opo vakuateseko ovilinga Viouhamba

1, 2. (a) Oñgeni Omukuatate Russell akumbululile onkhalamutwe ankho ihanda okunoñgonoka oñgeni ovilinga Viovalilongesi Vombimbiliya ankho vionganekwa? (b) Oityi matulilongesa mokapitulu aka?

 ONTHIKI imwe, onkhalamutwe yongeleya itiwa Igreja Reformada, yapulile Omukuatate Charles T. Russell oñgeni ovilinga Viovalilongesi Vombimbiliya ankho vionganekwa.

 Omukuatate Russell emupopila okuti: “Onthue katulambesa onongalo pala okuita onombongo.”

 Onkhalamutwe aipulu okuti: “Opi mupola onombongo?”

 Russell emupopila okuti: “Inkha ndyikupopila otyili upondola ukuhetavela. Tyina ovanthu veya momaliongiyo etu, kavavasi onongalo mbokuita onombongo. Mahi vetyimona okuti pokutunga ondyuo ei panyingila onombongo. Avasoko okuti: ‘Ondyuo ei yamana onombongo . . . Oñgeni ndyipondola okuava onombongo?’”

 Onkhalamutwe aitale komukuatate Russell aihetavela etyi yapopilwa.

 Russell ati: “Ndyikahi nokukupopila otyili. Tyotyili, apeho vandinga epulo eli: ‘Oñgeni ndyipondola okuava onombongo?’ Tyina omunthu ayambwa, akala nonombongo, ukala nehando liokumbuundapesa pala Tatekulu. Inkha utupu etyi aava, omokonda yatyi tumukuluminyina?” a

2 Omukuatate Russell ankho ukahi umwe nokupopia “otyili.” Ovanthu va Huku veiwe okuti valinga oviawa tyahakuluminyua opo vakuateseko efendelo liotyotyili. Mokapitulu aka, matutale onongeleka mbumwe Mbombimbiliya konthele yotyo, nehipululo lietyi tulinga hono. Putyina tulilongesa opi onombongo mbokukuatesako ovilinga Viouhamba mbukahi nokutunda, otyiwa kese umwe elipule okuti: ‘Oñgeni ndyipondola okulekesa okuti ndyikahi nokukuatesako Ouhamba?’

“Kese Umwe Watokola Nomutima Auho, Aete Otyiawa”

3, 4. (a) Onthumbi patyi Jeova ena movafendi vae? (b) Oñgeni ova Isilayeli vakuatesileko ovilinga viokutunga ekaka liefendelo?

3 Jeova uyumba onthumbi movafendi vae votyotyili. Utyii okuti inkha uveavela omphitilo, mavakala nehambu liokulekesa okuti vena onthilo nae pokulinga oviawa tyihakuluminyua. Tutalei onongeleka onombali mbova Isilayeli.

4 Etyi apola ova Isilayeli mo Egitu, Jeova wevepopilile opo vatunge ekaka liefendelo ankho litavela okutyinda. Pala okulinga ekaka olio, novityuma viatyo, ankho tyesukisa onombongo ononyingi. Jeova watumine Moisesi aavele ovanthu omphitilo yokukuatesako ovilinga ovio, wati: “Kese umwe watokola nomutima auho, aetele Jeova otyiawa.” (Êx. 35:5) Oityi ovanthu ankho vatunda pahe “moupika muna vatekulwa nonya valingile?” (Êxo. 1:14) Vakuatesileko unene ovilinga ovio, vaavele nomutima auho oolu, nopalata, novipuka ovikuavo viakolela tyafuile vapolele kovahona vavo ova Egitu. (Êxo. 12:35, 36) Ova Isilayeli vaavele vali tyipona etyi ankho tyesukisa, iya ankho pahe vena ‘okutyilikwa opo vahaete vali.’​—Êxo. 36:4-7.

5. Oityi ova Isilayeli valingile etyi David eveavela omphitilo yokulinga oviawa opo vakuateseko okutunga ondyuo ya Huku?

5 Etyi palamba omanima 475, David waavele “omalumono” ae pala okutunga ondyuo ya Huku, ondyuo yotete yefendelo liotyotyili pano pohi. Iya aavela ova Isilayeli omphitilo yokulinga oviawa, apulu okuti: “Olie meliave hono opo atuaile Jeova otyiawa?” Ngotyo, ovanthu aveliave pala “okulingila Jeova oviawa nomutima auho.” (1 Crô. 29:3-9) Mokonda David waimbukile oku kuatunda oviawa, welikuambelele ku Jeova okuti: “Ovipuka aviho vitunda kuove, iya tukahi nokukuavela etyi tyatundale pomaoko ove.”​—1 Crô. 29:14.

6. Omokonda yatyi hono onombongo mbesukisila pala okukuatesako ovilinga Viouhamba, iya otyo tyikatula omapulo patyi?

6 Moisesi na David, kavakuluminyine ovanthu va Huku pala okuava. Mahi ovanthu vaavele nomutima auho. Iya hono? Tutyii nawa okuti ovilinga vikahi nokulingwa Nouhamba wa Huku, viesukisa onombongo. Tyihanda onombongo ononyingi pala okulinga nokuava Onombimbiliya, nomikanda viapolwa Mombimbiliya, nokutunga, nokuviukisa onondyuo mbomaliongiyo, nono filiyale, nokukuatesako ovakuatate vetu vamonekelwa noviponga. Otyo tyikatula omapulo akolela: Opi tupola onombongo? Okuti ovalanduli Vohamba vesukisa okukuluminyua opo valinge oviawa?

“Kamatuiti Ekuateso Kovanthu”

7, 8. Omokonda yatyi ovanthu va Jeova vahaitila onombongo ku vakuavo?

7 Omukuatate Russell, navana ankho aundapa navo, velityilikile okuita onombongo ngetyi ankho tyilingwa monongeleya mbo Vakristau vomouye. Monthele yavali yo Torre de Vigia de Sião (Omutala Womulavi), ankho ina osapi yati, “Okuti Ove Uhanda ‘Torre de Vigia de Sião?” Russell wati: “Tutavela okuti o JEOVA ukahi nokukuatesako ‘Omutala Womulavi wo Sião,’ moluotyo, kamatuiti ekuateso kovanthu. Tyina Una wokuati: ‘Oolu aiho, nopalata yo monomphunda oviange,’ amayekepo okuava onombongo mbesukisa, matuimbuka okuti ou omuvo wokuyekapo okulinga omukanda.” (Ageu 2:7-9) Mokueenda kuomanima alamba po 130, Omutala Womulavi, neongano lilinga omukanda oo, nkhele vikahi tyapama!

8 Ovanthu va Jeova kavaiti onombongo. Kavalambesa onongalo ine okutuma omikanda pala okuita onombongo. Tupu kavatungu onosikola, no nosipitali ine okuundapesa ovipuka ovikuavo opo vamone onombongo. Valandula etyi Omutala Womulavi wapopile omanima omanyingi konyima, wati: “Katusoko okuti tyaviuka okuita onombongo pala Tatekulu, ngetyi tyilingwa monongeleya ononkhuavo . . . Tusoka okuti okumona onombongo mononkhalelo ombo mbapopiwa, menyina lia Tatekulu yetu katyaviukile, tupu ketyitavela, iya kayambe vana vaava, ine ovilinga vikahi nokulingwa.” b

“Kese Umwe Alinge Ngetyi Atokola Momutima Wae”

9, 10. Omokonda yatyi tulingila oviawa tyihakuluminyua?

9 Mokonda tukahi nokuhongolelwa Nouhamba hono, katuesukisile okukuluminyua opo tulinge oviawa. Mahi tuundapesa nehambu onombongo mbetu, nomalumono omakuavo tuna opo tukuateseko ovilinga Viouhamba. Omokonda yatyi tuavela tyahakuluminyua? Tutalei omahunga etatu.

10 Tete, tuava tyahakuluminyua mokonda tuhole Jeova iya tuhanda okulinga “etyi tyimuhambukiswa.” (1 João 3:22) Tyotyili, Jeova uhambukwa tyina una umufenda aava nomutima wae auho. Tutalei etyi apostolu Paulu apopia konthele yoviawa Ovakristau valinga. (Tanga 2 Coríntios 9:7.) Omukristau wotyotyili, kakuluminyua okuava. Mahi, ulinga oviawa mokonda otyo “atokola momutima wae.” c Otyo tyilekesa okuti, Omukristau ulinga otyiawa tyina atala okuti wesukisa okutyilinga iya upondola okutyilinga. Omuavi oo upandwa na Jeova, mokonda “Huku uhole una waava nehambu.” Ombimbiliya imwe ipopia okuti: “Huku uhole ovanthu vetyihole tyokuava.”

Ovana vetu ko Moçambique navo vetyihole tyokuava

11. Oityi tyitulunda okuavela Jeova etyi tuna?

11 Vali, tuava oviawa vietu opo tupandule ononkhano ononyingi onongwa Jeova etuavela. Tala otyitumino otyiwa tyikahi Movitumino Viapelwe Moisesi. (Tanga Deuteronômio 16:16, 17.) Tyina ankho vaya kovipito vitatu vilingwa kese enima, ovalume aveho vomo Isilayeli ankho vena okuava otyiawa “okutalela kononkhano onongwa Jeova” eveavela. Ngotyo, tyina nkhele otyipito tyehenehimbike, kese omulume una okutala ononkhano onongwa apewa iya asoko, opo aholovone otyiawa patyi tyikahi nawa apondola okutyinda. Tupu, tyina tusoka kononkhalelo ononyingi Jeova ekahi nokutuyamba, tyitulunda opo tumuavele otyiawa tyikahi nawa. Okuava nomutima auho, otyilekeso tyokuti tupanda unene ononkhano onongwa Jeova ekahi nokutuavela.​—2 Cor. 8:12-15.

12, 13. Oñgeni oviawa tulinga tyihakuluminyua vilekesa okuti tuhole Ohamba? Iya otyiñgapi kese omunthu aava?

12 Tatu, tyina tuava tyahakuluminyua, tulekesa okuti tuhole Ohamba Jesus Kristu. Ñgeni ngotyo? Tala etyi Jesus apopilile ovalongwa vae motyinthiki tyahulililako tyomuenyo wae pano pohi. (Tanga João 14:23.) Jesus wati: “Inkha omunthu umwe unthyole, metavela ondaka yange.” “Ondaka” ya Jesus yakutikinya otyitumino tyae tyokuivisa onondaka onongwa Mbouhamba kovanthu aveho pano pohi. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Tutavela “onondaka” ombo tyina tulinga atyiho tuvila, okuundapesa omuvo wetu, nononkhono, nomalumono etu opo tukuateseko ovilinga viokuivisa Ouhamba. Ngotyo, tulekesa okuti tuhole Ohamba Mesiya.

13 Tyotyili, mokonda tukahi nokuhongolelwa Nouhamba, tuhanda okulekesa okuti tukuatesako Ouhamba nomutima wetu auho mokulinga oviawa. Oñgeni tutyilinga? Tyitei ku kese omunthu. Kese omunthu, wava etyi evila. Ovanyingi povakuatate vetu vahepa. (Mat. 19:23, 24; Tia. 2:5) Mahi, tyipondola okuvepameka okunoñgonoka okuti Jeova, Nomona wae vapanda oviawa vihehi vaava nomutima wavo auho.​—Mar. 12:41-44.

Oñgeni Onombongo Mbutambulwa?

14. Mokueenda kuomanima omanyingi, oñgeni Onombangi mba Jeova ankho vaava omikanda viavo?

14 Mokueenda kuomanima omanyingi, opo Onombangi mba Jeova vaave omikanda vipopia konthele Yombimbiliya, omunthu ankho una okuava tyimwe. Ankho kavaiti unene, opo alo umwe ovanthu vana vahepa navo vapewe omikanda. Mahi, inkha omunthu vavasa una esuko iya utupu etyi maave, ovaivisi Vouhamba ankho vemuavela omukanda. Ehando liavo ankho okusila omikanda ovanthu vena omutima waviuka, mavevitange iya avapoloko ouwa.

15, 16. (a) Okuhimbikila mo 1990, epiluluko patyi Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova valinga konthele yokuava omikanda vietu? (b) Oñgeni oviawa vietu viundapeswa? (Tala okakasa kati, “ Oviawa Tulinga Vienda Napi?”)

15 Mo 1990, Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova vahimbika okupilulula onkhalelo yokuava omikanda vietu. Okuhimbikila menima olio, mo Estados Unidos, opo omunthu apewe omukanda ankho wava vala etyi ena. Omukanda umwe watuminwe komawaneno aeho motyilongo omo, wati: “Omutala Womulavi no Despertai! nomikanda omikuavo, maviavelwa ovaivisi, na vana vesuka, tyihaiti otyiawa natyike . . . Una uhanda okuaava tyimwe opo akuateseko ovilinga vietu viokulongesa, upondola okutyilinga, mahi ovanthu vapondola okutambula omikanda, tyilinge vena ine vetupu etyi vaava.” Otyo tyalekesa nawa okuti oviawa vietu tuvilinga nomutima auho, iya “katuvalandesi vondaka ya Huku.” (2 Cor. 2:17) Mokueenda kuomuvo, okulinga oviawa tyihakuluminyua tyahimbika okulingwa mono filiale ambuho.

16 Oñgeni oviawa ovio vilingwa? Monondyuo Mbomaliongiyo mbo Nombangi mba Jeova muna oukasa wokupaka oviawa. Ovanthu vapondola okupaka oviawa moukasa oo, ine okutuma oviawa viavo ko Filiyale Yonombangi mba Jeova avahapake vali moukasa womeuaneno. Kese enima, Momutala Womulavi muya onthele imwe ipopia oñgeni oviawa ovio vipondola okulingwa.

Oñgeni Onombongo Mbuundapeswa?

17-19. Hangununa oñgeni tyiundapeswa onombongo mbuenda motyikasa (a) ovilinga via Huku ouye auho, (b) ovilinga viokutunga Onondyuo Mbomaliongiyo ouye auho, (c) pala omasuko ewaneno.

17 Ovilinga via Huku Ouye Auho. Onombongo ombo, mbuundapeswa pala okukuatesako ovilinga viokuivisa ouye auho. Otyo tyakutikinya okulanda ovipuka viesukisa pala okulinga omikanda vikahi nokuawa ouye auho, no nosikola ononyingi Mbombimbiliya mbukahi nokulingwa, nokutunga, nokuviukisa nawa ono filiyale. Tupu onombongo mbuundapeswa pala okukuatesako onomisionaliu, novatalelipo vomawaneno, novakokoli-ndyila vavilapo. Oviawa tulinga tupu viundapeswa pala okukuatesako ovakuatate vetu momivo viovitateka. d

18 Ovilinga Viokutunga Onondyuo Mbomaliongiyo Ouye Auho. Onombongo mbuundapeswa pala okukuatesako omawaneno pala okutunga ine okuviukisa nawa Ondyuo Yomaliongiyo. Putyina palingwa oviawa, nkhele papondola okukala vali onombongo pala okukuatesako omawaneno. e

19 Pala Omasuko Ewaneno. Onombongo mbuundapeswa pala okulanda ovipuka viesukisa mewaneno, no pala okuviukisa nawa Ondyuo Yomaliongiyo. Ovakulu vewaneno vapondola okutokola opo onombongo mbumwe mbutumwe ko filiyale yo motyilongo opo mbukuateseko ovilinga via Huku ouye auho. Inkha vetyilinga, ovakulu vewaneno vena okuhoneka omukanda opo vetyipopile ewaneno. Inkha ewaneno aliho vetyitavela, onombongo mbutumwa ko filiyale. Kese hanyi, omukuatate uyunga onombongo mewaneno, uhoneka omukanda utangelwa ewaneno.

20. Oñgeni upondola okuhivilika Jeova ‘novipuka viove viakolela’?

20 Tyina tutala ovipuka ovio aviho viakutikinyuamo pala okufuisapo ovilinga viokuivisa Ouhamba, nokulinga ovalongwa ouye auho, tyitulunda “okuhivilika Jeova novipuka [vietu] viakolela.” (Prov. 3:9, 10) Ovipuka vietu viakolela, viakutikinya ononkhono mbetu, nomalusoke, noupanga wetu na Huku. Tyotyili, tuhanda okuundapesa ovipuka ovio nombili movilinga Viouhamba. Mahi hinangela okuti ovipuka vietu viakolela tupu viakutikinya omalumono etu. Tutokolei okuava etyi tuna, atuhakuluminyua. Oviawa vietu tulinga tyihakuluminyua vihivilika Jeova, nokulekesa okuti tukuatesako Ouhamba wa Mesiya.

a Omutala Womulavi 15 ya Kakwenye yo 1915, pomafo 218-219 (mo Ingelesi.)

b Omutala Womulavi 1 ya Kwenye Kunene yo 1899, pefo 201 (mo Ingelesi.)

c Omunongo umwe wapopia okuti melaka lio Gregu ondaka etyi “watokola” “ilekesa okupanga.” Ayawisako okuti: “Okuava tyihambukiswa unene, mahi nongotyo tyesukisa okupanga etyi matuave.”​—1 Cor. 16:2.

d Opo unoñgonoke vali konthele yokukuatesako vana vamonekelwa novitateka, tala okapitulu 20.

e Opo unoñgonoke vali ovipuka ovikuavo konthele yovilinga Viokutunga Onondyuo Mbomaliongiyo, tala okapitulu 19.