Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 18

Indlela Imisebenti YeMbuso Lesekelwa Ngayo Ngekwetimali

Indlela Imisebenti YeMbuso Lesekelwa Ngayo Ngekwetimali

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Lokwenta bantfu baJehova basekele umsebenti weMbuso, nendlela labakwenta ngayo loko

1, 2. (a) UMzalwane Russell wawuphendvula njani umbuto wemfundisi lebekafuna kwati kutsi imisebenti yeBafundzi BeliBhayibheli isekelwa njani? (b) Yini lesitawucoca ngayo kulesehluko?

 NGALESINYE SIKHATSI uMzalwane Charles T. Russell wabutwa ngumfundisi weReformed Church kutsi imisebenti yeBafundzi BeliBhayibheli inakekelwa kanjani.

UMzalwane Russell watsi: “Asiyiceli iminikelo.”

Lomfundisi wabuta: “Pho niyitsatsaphi imali?”

Russell waphendvula watsi: “Nangikutjela liciniso ngalendzaba ngeke ungikholwe. Ngesikhatsi bantfu befika etindzaweni lesichubela kuto imihlangano, kute sitja labendluliselwa sona kuze banikele. Kodvwa bayabona kutsi kunetindleko lesibhekana nato. Bese batsi: ‘Lelihholwa linetindleko . . . Nginganikela njani?’”

Lomfundisi wabuka uMzalwane Russell amangele.

Russell wachubeka watsi: “Ngikutjela liciniso. Bavamile kungibuta lombuto lotsi: ‘Nginganikela njani?’ Nakwenteka kutsi umuntfu atfola sibusiso futsi anemali, ufuna kunikela ngayo eNkhosini. Nangabe ete imali, kungani kufanele aphocelelwe kutsi anikele?” a

2 UMzalwane Russell abekhuluma “liciniso.” Bantfu baNkulunkulu banemlandvo wekwenta iminikelo yekutitsandzela kuze basekele kukhonta kweliciniso. Kulesehluko, sitawuhlolisisa letinye tibonelo letiseBhayibhelini netesikhatsi salamuhla tekunikela. Njengobe sicoca ngendlela imisebenti yeMbuso lesekelwa ngayo ngekwetimali lamuhla, ngamunye wetfu wenta kahle kutibuta kutsi: ‘Ngingakhombisa njani kutsi ngiyawusekela uMbuso?’

“Wonkhe Lonenhlitiyo Levumako Akaletse Umnikelo”

3, 4. (a) Ngukuphi kuciniseka Jehova lanako ngetikhonti takhe? (b) Ema-Israyeli akhombisa njani kusekela kwawo kwakhiwa kwelithende lekukhontela?

3 Jehova uyatetsemba tikhonti takhe teliciniso. Uyati kutsi natiniketwa litfuba titawukhombisa kutinikela kwato kuye ngekwenta iminikelo yekutitsandzela. Ase sicoce ngetibonelo letimbili letenteka ngesikhatsi sema-Israyeli.

4 Ngemuva kwekuhola ema-Israyeli kutsi aphume eGibhithe, Jehova wawatjela kutsi akhe lithende lekukhontela. Lesakhiwo kanye nalokusekhatsi kuso bekudzinga tintfo letinyenti. Jehova wacondzisa Mosi kutsi anike bantfu litfuba lekusekela lomsebenti ngekutsi atsi: “Wonkhe lonenhlitiyo levumako akaletse umnikelo kuSimakadze.” (Eks. 35:5) Benta njani labantfu lebebake “basetjentiswa kamatima nangekugcilatwa”? (Eks. 1:14, NW.) Basekela kakhulu ngekutitsandzela banikela ngeligolide, lisiliva kanye nangaletinye tintfo tabo letiligugu, futsi letinyenti tato bebatitfole kubantfu baseGibhithe. (Eks. 12:35, 36) Ema-Israyeli anikela ngetintfo letinyenti kakhulu taba ngetulu kwaloko lebekudzingeka, kangangekutsi “acelwe kutsi asale angasayiletsi iminikelo.”​—Eks. 36:4-7NW.

5. Yini leyentiwa ngema-Israyeli ngesikhatsi Davide awaniketa litfuba lekunikelela kwakhiwa kwelithempeli?

5 Ngemuva kweminyaka lengu-475 kwenteke loko, Davide wanikela ngemcebo wakhe kuze asekele kwakhiwa kwelithempeli lebeliyindzawo yekucala yekukhonta kweliciniso emhlabeni. Ngemuva kwaloko waniketa ema-Israyeli litfuba lekunikela, ngekuwabuta: “Ngubani lofuna kunikela kuSimakadze?” Nasekasho loko, bantfu ‘banikela ngenkhululeko nangenhlitiyo yabo yonkhe kuSimakadze.’ (1 Khr. 29:3-9) Aphawula umtfombo weliciniso waleminikelo, Davide washo naku kuJehova ngemthantazo: “Konkhe kuphuma kuwe, natsi sikunike kona loko lokuphuma esandleni sakho.”​—1 Khr. 29:14.

6. Kungani imali idzingeka kuze kusekelwe umsebenti weMbuso lamuhla, futsi ngumiphi imibuto lephakamako?

6 BoMosi naDavide abazange bacindzetele bantfu baNkulunkulu kutsi banikele. Kunaloko, bantfu banikela ngetinhlitiyo letivumako. Kutsiwani ngasesikhatsini salamuhla? Siyati kutsi imisebenti leyentiwa nguMbuso waNkulunkulu idzinga imali. Kutindleko letinkhulu kushicilela nekusakata emaBhayibheli kanye netincwadzi letisekelwe kulo, kwakhiwa nekunakekelwa kwetindzawo tekukhontela netakhiwo temagatja, kanye nekuniketa bazalwane lusito loluphutfumako ngetikhatsi tenhlekelele. Ngako-ke, nayi imibuto lebalulekile lephakamako: Itfolakala njani imali yekwenta njalo? Balandzeli beNkhosi kuyadzingeka yini kutsi bacindzetelwe ekwenteni iminikelo?

“Angeke Sicele Nome Sincenge Bantfu Kutsi Basisekele”

7, 8. Kungani bantfu baJehova bangaceli nobe bancenge labanye kutsi babanike imali?

7 UMzalwane Russell kanye nalabo lebebabambisene naye abazange balingise imikhankaso yeTinkholo Letitsi TebuKhristu yekucela iminikelo. Ku-Sicongosekulindza sesibili lesashicilelwa, ngaphansi kwesihloko lebesitsi “Uyayifuna Yini I-‘Zion’s Watch Tower’?” Russell watsi: “Sikholelwa kutsi i-‘Zion’s Watch Tower’ isekelwa NGUJEHOVA futsi ngaleso sizatfu angeke sicele nome sincenge bantfu kutsi basisekele. Nangabe Nkulunkulu lotsi: ‘Isiliva yami, negolide ngeyami’ asahluleka kusisekela ngekwetimali, sitawucondza kutsi sekufanele siyekele kushicilela lomagazini.” (Hag. 2:7-9) Ngemuva kweminyaka lengetulu kwa-130, Sicongosekulindza kanye nenhlangano lesishicilelako solo kuyachubeka.

8 Bantfu baJehova abayiceli imali. Abawendlulisi emapuleti nobe babhale tincwadzi tekucela imali. Esikhatsini lesifananako, abagembuli nge-bingo, batsengise nobe babheje ema-lotto kuze bakhulise imali. Babambelela kuloko lokwashiwo ku-Sicongosekulindza kutsi: “Asikaze sikubone kufaneleka kutsi sicelele iNkhosi imali njengobe kungumkhuba lovamile . . . Sifinyelela esiphetfweni sekutsi timali letitfolwa ngekusebentisa tindlela letehlukahlukene tekucela egameni leNkhosi yetfu tiyahlambalata, atemukeleki kuye futsi atisiletsi sibusiso kulabo labente leminikelo nobe emsebentini labawentako.” b

“Nguloyo Naloyo Akente Njengobe Ancumile Enhlitiyweni Yakhe”

9, 10. Ngusiphi sizatfu lesenta sente iminikelo yekutitsandzela?

9 Njengobe sitikhonti teMbuso lamuhla, asikho sidzingo sekuphocelelwa kutsi sente iminikelo. Ngalokuphambene naloko, sijabulela kusebentisa imali kanye netintfo tetfu kuze sisekele imisebenti yeMbuso. Kungani sikulangatelela kunikela? Ase sicoce ngetizatfu letintsatfu.

10 Kwekucala, senta iminikelo yekutitsandzela ngobe sitsandza Jehova futsi sifisa kwenta ‘tintfo letijabulisako emehlweni akhe.’ (1 Joh. 3:22) Jehova uyajabula ngesikhonti lesipha ngekukhululeka ngalokusuka enhlityweni yaso. Ase sihlole loko umphostoli Pawula lakusho mayelana nekupha lokwentiwa ngemaKhristu. (Fundza 2 Khorinte 9:7.) UmKhristu weliciniso akaphi ngekungatsandzi nobe aphocelelwa. Kunaloko, upha ngobe “ancumile enhlitiyweni yakhe” kwenta njalo. c Lokusho kutsi upha ngemuva kwekuhlolisisa sidzingo nendlela langasigcwalisa ngayo. Umuphi lonjalo uyatsandzeka kuJehova ngobe “Nkulunkulu utsandza umuntfu lopha ajabulile.” Lelinye lihumusho litsi: “Nkulunkulu uyabatsandza bantfu labatsandza kupha.”

Labasebasha betfu eMozambique nabo bayakutsandza kupha

11. Yini lesenta sinikete Jehova sipho lesincono kakhulu lesinaso?

11 Kwesibili, sinikela ngetintfo tetfu kuze sikhombise kubonga Jehova ngetibusiso letinyenti lesinato. Ase ucabange ngesimiso lesidzinga usihlolisise lesitfolakala eMtsetfweni waMosi. (Fundza Dutheronomi 16:16, 17.) Ngesikhatsi isemikhosini lebeyigujwa katsatfu ngemnyaka, indvodza lengumIsrayeli bekufanele inikele ngesipho ‘lesifanele sibusiso lesemukele kuSimakadze Nkulunkulu.’ Loko kusho kutsi ngaphambi kwekuya kulomkhosi indvodza ngayinye bekufanele ibale tibusiso letitfolile iphindze ihlolisise inhlitiyo yayo, bese incuma sipho lesihle kakhulu lengasiletsa. Ngendlela lefanako, nasizindla ngetindlela letinyenti Jehova lasibusise ngato, sitiva sitsintseka kutsi simnike sipho lesincono kakhulu. Sipho setfu lesisuka enhlitiyweni, lesifaka ekhatsi kunikela ngetintfo lesinato, sikhombisa kutsi simbonga kangakanani Jehova ngetibusiso lasinikete tona.​—2 Khor. 8:12-15.

12, 13. Iminikelo yetfu yekutitsandzela ilukhombisa njani lutsandvo lesinalo ngeNkhosi, futsi ngamunye wetfu unikela lokungakanani?

12 Kwesitsatfu, ngeminikelo yetfu yekutitsandzela sikhombisa lutsandvo lwetfu ngeNkhosi Jesu Khristu. Sikwenta njani loko? Naka loko lokwashiwo nguJesu kubafundzi bakhe ngebusuku bekugcina asemhlabeni. (Fundza Johane 14:23.) Jesu watsi: “Nangabe umuntfu angitsandza utawugcina livi lami.” “Livi” laJesu lifaka ekhatsi sicondziso sakhe sekuyoshumayela tindzaba letimnandzi teMbuso emhlabeni wonkhe. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Silalela lelo “livi” ngekwenta konkhe lokusemandleni kuze sisebentise sikhatsi setfu, emandla kanye netintfo tetfu, khona sitewutfutfukisa umsebenti wekushumayela ngeMbuso. Ngaleyondlela sikhombisa lutsandvo lesinalo ngeNkhosi LenguMesiya.

13 Njengobe sitikhonti letetsembekile teMbuso, sifisa kwenta lokusemandleni kuze sikhombise kusekela kwetfu uMbuso ngekunikela ngemali. Sikwenta njani loko? Lesi sincumo semuntfu ngamunye. Ngamunye unikela ngalokusemandleni akhe. Nanobe kunjalo, bazalwane betfu labanyenti banetintfo letincane. (Mat. 19:23, 24; Jak. 2:5) Bazalwane labanjalo kungabadvudvuta kwati kutsi Jehova kanye neNdvodzana yakhe bayijabulela kakhulu iminikelo yabo lemincane lesuka enhlitiyweni.​—Mak. 12:41-44.

Siyitfola Njani Imali?

14. Eminyakeni leminyenti leyendlulile, BoFakazi BaJehova bebatihambisa njani tincwadzi?

14 Kwaphela iminyaka leminyenti BoFakazi BaJehova bacela bantfu kutsi bakhiphe imali letsite ngemuva kwekubanika tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini. Lemali lebeyicelwa beyiba yincane kuze nebantfu labahluphekako bakhone kutfola tincwadzi tetfu. Nanobe kunjalo, nangabe umnikati welikhaya anesifiso kodvwa ete imali yekunikela, bamemeteli beMbuso bebatimisela kumshiyela leyo ncwadzi. Sifiso sabo lesicotfo besikutsi tincwadzi tiniketwe bantfu labanesifiso futsi labatatifundza baphindze bazuze kuto.

15, 16. (a) Nguluphi lushintjo endleleni lesihambisa ngayo tincwadzi lolwacaliswa Sigungu Lesibusako nga-1990? (b) Yentiwa njani iminikelo yekutitsandzela? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Isetjentiswa Njani Iminikelo Yetfu?”)

15 Nga-1990, Sigungu Lesibusako sayishintja lendlela yekuhambisa tincwadzi tetfu. Kusukela ngalowo mnyaka eMelika, tonkhe tincwadzi tetfu tacala kuhanjiswa ngemnikelo wekutitsandzela. Incwadzi leyabhalelwa onkhe emabandla kulelo live yatsi: “Bomagazini kanye netincwadzi titawuniketwa bamemeteli kanye nebantfu ngaphandle kwekubacela nobe kusho linani lelitsite lemali lokufanele balinikele kuze batfole leyo ncwadzi. . . . Nobe ngabe ngubani lofisa kwenta umnikelo kuze asisite sinakekele tindleko temsebenti wetfu wekufundzisa ukhululekile kwenta loko, kodvwa angase atitfole tincwadzi ngisho ayentile nobe angakayenti iminikelo.” Lelilungiselelo lasita ekucaciseni kutinikela kwetfu neluhlobo lwemsebenti wetfu, kanye nekucacisa kutsi “asisibo batsengisi belivi laNkulunkulu.” (2 Khor. 2:17) Ngemuva kwesikhatsi, lelilungiselelo lemnikelo wekutitsandzela lasetjentiswa nakulamanye emagatja emhlabeni wonkhe.

16 Yentiwa njani iminikelo yekutitsandzela? EmaHholweni eMbuso aBoFakazi BaJehova kunemabhokisi emnikelo labekwe ngekuhlakanipha. Umuntfu ngamunye angawasebentisa nobe atfumele iminikelo kulenye yetinhlangano letisemtsetfweni letisetjentiswa BoFakazi BaJehova. Umnyaka ngamunye ku-Sicongosekulindza kuba nesihloko lesichaza tindlela tekwenta iminikelo yekutitsandzela.

Isetjentiswa Njani Lemali?

17-19. Chaza kutsi iminikelo isetjentiswa njani (a) emsebentini wemhlaba wonkhe, (b) ekwakhiweni kwemaHholwa eMbuso emhlabeni wonkhe kanye (c) nasetindlekweni telibandla.

17 Umsebenti wemhlaba wonkhe. Leminikelo isetjentiselwa kunakekela tindleko lokuhlangabetwana nato nakwentiwa umsebenti wekushumayela emhlabeni wonkhe. Letindleko tifaka ekhatsi timali letisetjentiswako nakushicilelwa tincwadzi kuze tisakatwe emhlabeni wonkhe, nakwakhiwa futsi kunakekelwa emahhovisi eligatja nemakhaya aseBethel, kanye nalapho kuchutjwa tikolwa letehlukahlukene tebuKhristu. Ngetulu kwaloko, iminikelo isetjentiselwa kunakekela titfunywa telivangeli, babonisi labajikeletako kanye nemahlahlandlela lakhetsekile. Iminikelo yetfu iphindze isetjentiswe kuze kuniketwe bazalwane betfu lusito loluphutfumako ngetikhatsi tenhlekelele. d

18 Kwakhiwa kwemaHholwa eMbuso emhlabeni wonkhe. Leminikelo isetjentiselwa kusita emabandla kutsi akhe aphindze alungise liHholwa leMbuso. Njengobe leminikelo inikelwa, kungaphindze kutfolakale lenye imali kuze kusitwe lamanye emabandla. e

19 Tindleko telibandla. Leminikelo isetjentiselwa kubhadala tindleko teliHholwa leMbuso nekulinakekela. Labadzala bangase bancome kutsi leminye iminikelo itfunyelwe ehhovisini leligatja labo kuze isetjentiselwe kutfutfukisa umsebenti wemhlaba wonkhe. Etimeni letinjalo, labadzala batawetfula livi lesincumo ebandleni. Nangabe lesincumo semukelwa, leyo minikelo lenconywako itawutfunyelwa egatjeni. Inyanga ngayinye, umzalwane lonakekela timali telibandla ulungiselela umbiko wetimali lofundzelwa libandla.

20. Ungamdvumisa njani Jehova ‘ngalokuhle lonako’?

20 Nasicabanga ngaloko lokutsintsekako kuze sente umsebenti wekushumayela ngeMbuso siphindze sente bafundzi emhlabeni wonkhe, siba nesifiso ‘sekudvumisa Simakadze ngalokuhle lesinako.’ (Taga 3:9, 10) Tintfo letinhle lesinato tifaka ekhatsi emandla etfu, ingcondvo yetfu kanye netintfo taNkulunkulu. Sifisa kutisebentisa ngalokugcwele emsebentini weMbuso. Khumbula kutsi tintfo tetfu letinhle tifaka ekhatsi loko lesinako. Shengatsi singatimisela kunikela ngaloko lesingakhona kunikela ngako. Iminikelo yetfu yekutitsandzela iletsa ludvumo kuJehova iphindze ikhombise kutsi siyawusekela uMbuso waNkulunkulu lobuswa nguMesiya.

a Sicongosekulindza saJuly 15, 1915, emakhasini 218-219, ngesiNgisi.

b Sicongosekulindza sa-August 1, 1899, ekhasini 201, ngesiNgisi.

c Lesinye sati sitsi ligama lesiGriki lelitsi ‘kuncuma’ “lindlulisela umcondvo wekuhlela kwenta intfo kusenesikhatsi.” Sichubeka sitsi: “Nanobe kunenjabulo ekupheni solo sikhona sidzingo sekukuhlela kanye nekukwenta.”​—1 Khor. 16:2.

d Fundza Sehluko 20 kuze utfole kwatiswa lokubanti ngemsebenti wekusita nakuvele tinhlekelele temvelo.

e Fundza Sehluko 19 kuze utfole kwatiswa lokubanti mayelana nekwakhiwa kwemaHholwa eMbuso.