Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 19

Tsumaa Nitsumɔ ni Woɔ Yehowa Hiɛ Nyam

Tsumaa Nitsumɔ ni Woɔ Yehowa Hiɛ Nyam

YITSO NƐƐ MLI SANE

Akɛ asafo lɛ tsumaa nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ tsuɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii

1, 2. (a) Mɛni Yehowa tsuji kɛ afii babaoo ená mli gbɛfaŋnɔ? (b) Mɛni Yehowa nyaa he waa?

 KƐJƐ blema tɔ̃ɔ lɛ, Yehowa tsuji anɔkwafoi lɛ emamɔ tsũi ni hãa ajieɔ egbɛ́i lɛ yi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ Israelbii lɛ jɛ miishɛɛ mli amɛkɛ amɛhe kɛ amɛnibii hã kɛma kpeebuu lɛ.—2 Mose 35:30-35; 36:1, 4-7.

2 Yehowa enaaa nibii ni akɛma tsũ lɛ akɛ nomɛi ji nibii titri ni woɔ ehiɛ nyam, ni jeee nomɛi hu kã etsui nɔ fe fɛɛ. (Mat. 23:16, 17) Nɔ ni Yehowa nyaa he waa, ni ji nikeenii ni woɔ ehiɛ nyam fe fɛɛ lɛ ji jamɔ ni etsuji lɛ kɛhãa lɛ lɛ; amɛhe ni amɛkɛhãa kɛ ekãa ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ hu fata he. (2 Mose 35:21; Mar. 12:41-44; 1 Tim. 6:17-19) Anɔkwa sane nɛɛ he hiaa waa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ tsũi abe nyɛɔ ehoɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kpeebuu lɛ kɛ sɔlemɔwe ni ama lɛ bɛ dɔŋŋ. Nakai tsũi lɛ eho etee moŋ, shi Yehowa hiɛ kpako ejurɔ ni etsuji anɔkwafoi lɛ fee kɛ deŋme ni amɛgbo kɛmamɔ tsũi nɛɛ anɔ.—Kanemɔ 1 Korintobii 15:58; Hebribii 6:10.

3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso nɛɛ mli?

3 Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu egbo deŋme kɛmamɔ jamɔhei. Ni nibii ni wɔnyɛ wɔtsu yɛ wɔ-Maŋtsɛ Yesu Kristo nɔyeli lɛ shishi lɛ sa kadimɔ waa! Eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa ejɔɔ wɔmɔdɛŋbɔi lɛ anɔ. (Lala 127:1) Wɔbaasusu nibii ni wɔnyɛ wɔtsu ni ewo Yehowa hiɛ nyam lɛ fioo komɛi ahe yɛ yitso nɛɛ mli. Kɛfata he lɛ, wɔbaanu mɛi ni yeɔ amɛbuaa kɛtsuɔ nitsumɔi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi anaa saji.

Maŋtsɛyeli Asai Amaamɔ

4. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔná jamɔhei babaoo lɛ? (b) Mɛni hewɔ afee nitsumɔhe niji komɛi ekome lɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Nitsumɔhe Niji Amaamɔ—Afee Tsakemɔi yɛ Hiamɔi lɛ Anaa” lɛ.)

4 Taakɛ wɔsusu he yɛ Yitso 16 lɛ mli lɛ, Yehowa biɔ koni wɔkpe kɛjá lɛ. (Heb. 10:25) Jeee akɛ wɔkpeei lɛ wajeɔ wɔhemɔkɛyeli kɛkɛ, moŋ lɛ ewoɔ miishɛɛ ni wɔkɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu mli hewalɛ. Yehowa kã he eewo nitsumɔ lɛ foi be ni naagbee gbii lɛ bɛŋkɛɔ nɛɛ. Enɛ hãa mɛi akpei ohai komɛi keɔ yuu kɛbaa egbɛjianɔtoo lɛ mli daa afi. (Yes. 60:22) Be ni Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ ayi faa lɛ, ehe bahiaa ni aná tsũi ni abaakala Biblia kasemɔ woji yɛ mli. Ehe bahiaa hu ni aná jamɔhei babaoo.

5. Mɛni hewɔ gbɛ́i Maŋtsɛyeli Asa lɛ sa jogbaŋŋ lɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ New Light Sɔlemɔtsu Lɛ” hu.)

5 Yɛ Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ amra beaŋ yinɔsane mli lɛ, Biblia Kaselɔi lɛ bana akɛ ehe miihia ni amɛná amɛ diɛŋtsɛ amɛkpeehei. Etamɔ nɔ ni ama klɛŋklɛŋ jamɔhei lɛ ateŋ ekome yɛ West Virginia ni yɔɔ Amerika lɛ yɛ afi 1890 mli. Be ni shɛɔ afi 1930 afiiaŋ lɛ, Yehowa webii lɛ emamɔ asai saŋŋ ni amɛsaa ekomɛi hu, shi no mli lɛ abɛ gbɛ́i pɔtɛɛ ko ni akɛtsɛɔ kpeehei nɛɛ. Kɛ̃lɛ, afi 1935 be ni amaa kpee asa ko kɛ nitsumɔhe nine yɛ Hawaii lɛ, Nyɛminuu Rutherford yasara jɛmɛ. Be ni abi akɛ mɛɛ gbɛ́i esa akɛ akɛtsɛ tsũ nɛɛ lɛ, Nyɛminuu Rutherford hã hetoo akɛ: “Bɛ wɔbaanyɛ wɔtsɛ lɛ ‘Maŋtsɛyeli Asa,’ ejaakɛ no he nii wɔtsuɔ lɛ, wɔmiishiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ, aloo mɛni nyɛkɛɛ?” (Mat. 24:14) No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, akɛ nakai gbɛ́i lɛ tsɛ kpee asai ni Yehowa webii asafoi lɛ kpeɔ yɛ mli yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ ateŋ babaoo.

6, 7. Mɛni Maŋtsɛyeli Asai ni akɛ be fioo mamɔɔ lɛ etsu?

6 Be ni shɛɔ afi 1970 afiiaŋ lɛ, Maŋtsɛyeli Asai ahe babɔi hiamɔ waa. Enɛ hã nyɛmimɛi komɛi ni yɔɔ Amerika lɛ to gbɛjianɔ kpakpa ko ni atsɔɔ nɔ akɛmamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai fɛfɛji ni sa jogbaŋŋ ni akɛ gbii fioo pɛ maa. Be ni shɛɔ afi 1983 lɛ, amamɔ nakai Maŋtsɛyeli Asai lɛ aaafee 200 sɔŋŋ yɛ Amerika kɛ Canada. Nyɛmimɛi je shishi amɛto tsumaa ajinafoi akui ahe gbɛjianɔ koni akɛtsu hiamɔ nɛɛ he nii. Gbɛjianɔ ni ato nɛɛ ye omanye jogbaŋŋ aahu akɛ yɛ afi 1986 lɛ, Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ kɛ ehe bawo mli ni ehã ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ, ni be ni shɛɔ afi 1987 lɛ, ato Tsumaa Ajinafoi Akui 60 ashishi yɛ Amerika. a Be ni shɛɔ afi 1992 lɛ, ato Tsumaa Ajinafoi Akui ashishi hu yɛ Argentina, Australia, France, Germany, Japan, Mexico, South Africa, kɛ Spain. Anɔkwa, esa akɛ wɔfĩ nyɛmimɛi ni gboɔ deŋme kɛmamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai kɛ Kpee Asai nɛɛ asɛɛ waa, ejaakɛ nitsumɔ ni amɛtsuɔ lɛ ji sɔɔmɔ krɔŋŋ lɛ fã.

7 Maŋtsɛyeli Asai ni akɛ be fioo mamɔɔ nɛɛ yeɔ mɛi ni yɔɔ akutsei ni amamɔɔ Asai lɛ yɛ lɛ odase waa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, adafitswaa wolo ko ni yɔɔ Spain lɛ kala sane ko ni hiɛ yitso akɛ, “Hemɔkɛyeli Fãmɔɔ Gɔji.” Be ni wolo nɛɛ wieɔ Maŋtsɛyeli Asa ko ni ama yɛ Martos lɛ he lɛ, wolo lɛ bi akɛ: “Yɛ jeŋ ni mɛi foɔ amɛ pɛ amɛnɔ mli nɛɛ mli lɛ, mɛi enyɛ amɛjɛ Spain hei srɔtoi amɛbaye amɛbua kɛma tsũ nɛɛ; be kukuoo ni akɛma, bɔ ni ama lɛ jogbaŋŋ ahã, kɛ gbɛjianɔ ni ato kɛma lɛ eko bako yɛ biɛ daŋ, te fee tɛŋŋ enɛ nyɛ eba lɛ nakai?” Wolo lɛ tsɛ sane ko ni Odasefoi ni kɛ amɛhe hã kɛma tsũ lɛ ateŋ mɔ kome wie lɛ yisɛɛ kɛhã sanebimɔ lɛ hetoo akɛ: “Wɔnyɛ wɔfee enɛ ejaakɛ Yehowa ji mɔ ni tsɔɔ wɔ nii.”

Tsũi Amaamɔ yɛ Shikpɔji ni Bɛ Nii Tsɔ lɛ Anɔ

8. Mɛɛ gbɛjianɔ ko Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ kwɛ ni ato shishi jogbaŋŋ yɛ afi 1999, ni mɛni hewɔ?

8 Be ni afi 1900 afii lɛ heɔ aba naagbee lɛ, mɛi ni yɔɔ shikpɔji ni bɛ nii tsɔ lɛ anɔ lɛ babaoo ke yuu kɛba Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli. Asafoi lɛ fee bɔ ni amɛbaanyɛ kɛmamɔ kpeehei. Shi yɛ maji komɛi anɔ lɛ, aŋmɔɔ nyɛmimɛi lɛ, ni ayeɔ amɛhe fɛo ejaakɛ kɛ́ akɛ amɛ-Maŋtsɛyeli Asai lɛ to sɔlemɔtsui komɛi ahe lɛ, anaa akɛ Asai lɛ egbɔ tsɔ. Shi kɛjɛ afi 1999 kɛbaa lɛ, Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ kwɛ ni ato gbɛjianɔ ko ni baahã amamɔ Maŋtsɛyeli Asai oyayaayai yɛ shikpɔji ni bɛ nii tsɔ lɛ anɔ. Akɛ shika ni shikpɔji ni yɔɔ nii saŋŋ lɛ anɔ bii lɛ tsuɔ lɛ yeɔ abuaa shikpɔji ni bɛ nii tsɔ lɛ anɔ bii lɛ koni “aye egbɔ pɛpɛɛpɛ.” (Kanemɔ 2 Korintobii 8:13-15.) Ni nyɛmimɛi hii kɛ yei ni jɛ shikpɔji krokomɛi anɔ lɛ kɛ amɛhe hãa kɛtsuɔ nitsumɔ lɛ.

9. Mɛɛ nitsumɔ ebafee tamɔ eda kwraa tsɔ, shi mɛni anyɛ atsu?

9 Shishijee lɛ, ebafee tamɔ nitsumɔ lɛ da kwraa tsɔ. Amaniɛbɔɔ ko ni nine shɛ nɔ yɛ afi 2001 lɛ tsɔɔ akɛ, ehe baahia ni amamɔ Maŋtsɛyeli Asai 18,300 kɛ sɛɛ yɛ shikpɔji 88 ni bɛ nii tsɔ lɛ anɔ. Shi yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kɛ wɔ-Maŋtsɛ Yesu Kristo yelikɛbuamɔ naa lɛ, nɔ ko kwraa bɛ ni anyɛŋ afee. (Mat. 19:26) Yɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 15 pɛ mli, kɛjɛ afi 1999 kɛyashi afi 2013 lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ tsɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ amɛmamɔ Maŋtsɛyeli Asai 26,849 sɔŋŋ. b Akɛni Yehowa miijɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lolo hewɔ lɛ, be ni shɛɔ afi 2013 lɛ, Maŋtsɛyeli Asai aaafee 6,500 ahe miihia lolo yɛ nakai shikpɔji lɛ anɔ, ni amrɔ nɛɛ daa afi lɛ, ehe bahiaa ni amamɔ Maŋtsɛyeli Asai ohai abɔ komɛi hu.

Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ yɛ shikpɔji ni bɛ nɔ ko tsɔ lɛ anɔ lɛ hu yɛ enaagbai

10-12. Mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛyeli Asai ni amamɔɔ lɛ ewo Yehowa hiɛ nyam?

10 Mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛyeli Asai ni amamɔɔ nɛɛ ewo Yehowa hiɛ nyam? Amaniɛbɔɔ ko ni jɛ Zimbabwe nitsumɔhe nine lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ ama Maŋtsɛyeli Asa agbe naa lɛ, nyɔɔŋ kome mli nɔŋŋ lɛ, mɛi ni baa asafoŋ kpeei lɛ ayibɔ lɛ kuɔ ebɔɔ he.” Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi komɛi sumɔɔɔ ni amɛkɛ wɔ bɔɔ akɛ ja aná jamɔhe ni sa dã. Shi kɛ́ ama Maŋtsɛyeli Asa lɛ, etsɛɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ lɛ eyi, ni ehe bahiaa ni ama ekroko. Kɛ̃lɛ jeee Asa lɛ fɛo kɛkɛ hãa mɛi keɔ yuu kɛbaa Yehowa we lɛ. Kristofoi asuɔmɔ krɔŋŋ ni tsumalɔi lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ hu saa bɔ ni mɛi naa Yehowa asafo lɛ amɛhãa lɛ he. Hã wɔsusu nɔkwɛmɔnii fioo komɛi ahe wɔkwɛ.

11 Indonesia. Be ni nuu ko ni kwɛɔ Maŋtsɛyeli Asa ni amaa lɛ ná le akɛ nitsulɔi lɛ fɛɛ kɛ amɛhe ehã ni awooo amɛ nyɔmɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Webii nɛɛ, nyɛhe yɛ naakpɛɛ ei! Eyɛ mli akɛ awooo nyɛ nyɔmɔ moŋ, shi mina bɔ ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ jɛɔ etsuiŋ etsuɔ nii kɛ miishɛɛ lɛ. Misusuɔ akɛ jamɔ ko bɛ ni tamɔ nyɛnɔ lɛ!”

12 Ukraine. Yoo ko ni daa gbi lɛ ebatsɔɔ he ko ni aama Maŋtsɛyeli Asa yɛ lɛ mu sane naa akɛ, mɛi ni maa tsũ nɛɛ, Yehowa Odasefoi ji amɛ, ni Maŋtsɛyeli Asa amɛmaa lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Minyɛmi yoo fioo ko ni batsɔ Yehowa Odasefonyo lɛ gba mi nyɛhe sane. Be ni mina bɔ ni nyɛmaa tsu nɛɛ, mikpɛ mli akɛ mi hu masumɔ ni mafata mumɔŋ weku nɛɛ he. Mina bɔ ni nyɛjieɔ suɔmɔ kpo lɛ.” Yoo nɛɛ kpɛlɛ ni akɛ lɛ bɔi nikasemɔ, ni abaptisi lɛ yɛ afi 2010.

13, 14. (a) Mɛni okase yɛ bɔ ni nuu ko kɛ eŋa fee amɛnii amɛhã be ni amɛna nɔ ni yaa nɔ yɛ he ni amaa Maŋtsɛyeli Asa ko yɛ lɛ mli? (b) Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua koni he ni oyaa kpee yɛ lɛ awo Nyɔŋmɔ gbɛ́i, Yehowa, lɛ hiɛ nyam?

13 Argentina. Nuu ko kɛ eŋa yana nyɛmi nuu ko ni miikwɛ Maŋtsɛyeli Asa ko maa nɔ. Nuu lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔkwɛ bɔ ni nyɛmaa Asa lɛ aahu . . . ni wɔkpɛ mli akɛ wɔbaasumɔ ni wɔkase Nyɔŋmɔ he nii yɛ biɛ.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ, “Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔnyɛ wɔba kpee yɛ Asa nɛɛ nɔ?” Nuu lɛ kɛ eŋa lɛ kɛɛ amɛbaasumɔ ni akɛ amɛ akase Biblia lɛ shi ja weku muu lɛ fɛɛ ná mli gbɛfaŋnɔ dã. Nyɛmimɛi lɛ kɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ.

14 Ekolɛ, ofataaa he ni ama Maŋtsɛyeli Asa ni oyaa kpeei yɛ mli lɛ, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, nibii pii yɛ ni obaanyɛ ofee yɛ nyɛ-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ kɛwo Yehowa hiɛ nyam. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ okɛ miishɛɛ afɔ̃ o-Biblia nikaselɔi, mɛi ni okuɔ osɛɛ oyasaraa amɛ, kɛ mɛi krokomɛi nine koni amɛkɛ bo aya kpeei yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Oyɛ hegbɛ hu akɛ oyeɔ obuaa kɛ jɛmɛ bɛɛmɔ kɛ ekwramɔ. Kɛ́ oto oshika he gbɛjianɔ lɛ, obaanyɛ okɛ eko atsu onia koni akɛkwra nyɛ-Maŋtsɛyeli Asa lɛ loo akɛye abua kɛmamɔ jamɔhei nɛɛ yɛ je lɛŋ hei krokomɛi. (Kanemɔ 1 Korintobii 16:2.) Anyɛɔ akɛ nifeemɔi nɛɛ fɛɛ hu jieɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i, Yehowa, lɛ yi.

Nitsulɔi ni ‘Kɛ Amɛhe Hãa yɛ Amɛsuɔmɔ Naa’

15-17. (a) Namɛi titri yeɔ amɛbuaa kɛmamɔɔ tsũi lɛ? (b) Mɛni okase kɛjɛ nɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni sɔmɔ akɛ maŋsɛɛ tsumaa nitsulɔi lɛ wie lɛ mli?

15 Nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ hei ni amamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai, Kpeei Asai, kɛ nitsumɔhe niji kɛ ehenɔi lɛ ji mɛi ni tsuɔ nitsumɔ lɛ titri. Shi bei pii lɛ, nyɛmimɛi hii kɛ yei ni he esa kɛ tsumaa lɛ jɛɔ maji krokomɛi anɔ amɛbayeɔ amɛbuaa. Mɛi ni kɛ amɛhe hãa lɛ ekomɛi eto amɛshihilɛ he gbɛjianɔ bɔ ni baahã amɛkɛ otsii komɛi ayaye abua kɛmamɔ Asai kɛ ehenɔi yɛ maŋsɛɛ. Mɛi komɛi hu eto gbɛjianɔ koni amɛnyɛ amɛkɛ amɛhe ahã afii saŋŋ, kɛ́ agbe nitsumɔ lɛ eko naa lɛ amɛyayeɔ amɛbuaa yɛ he kroko.

Timo kɛ Lina Lappalainen ((Kwɛmɔ kuku 16 lɛ)

16 Maŋsɛɛ tsumaa nitsulɔi lɛ kɛ naagbai komɛi kpeɔ, kɛ̃lɛ amɛnáa jɔɔmɔi ni hãa amɛtsuii nyɔɔ amɛmli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Timo kɛ eŋa Lina efã gbɛ kɛyasɔmɔ yɛ maji komɛi ni yɔɔ Asia, Yuropa, kɛ South America kpokpai lɛ anɔ lɛ nɔ, ni amɛye amɛbua kɛmamɔ Maŋtsɛyeli Asai, Kpeei Asai, kɛ nitsumɔhe niji. Timo kɛɛ akɛ: “Yɛ afii 30 ni mikɛsɔmɔ lɛ mli lɛ, kɛhoo kwraa lɛ, daa afii enyɔ lɛ ajieɔ mi kɛyaa he kroko.” Lina ni Timo kɛ lɛ bote gbãla mli afii 25 ni eho nɛɛ kɛɛ akɛ: “Mikɛ Timo esɔmɔ yɛ maji srɔtoi nyɔŋma mli. Ebiɔ hewalɛ kɛ be babaoo dani anyɛɔ atsakeɔ he awoɔ maji srɔtoi lɛ ashihilɛ mli, tamɔ amɛniyenii, kɔɔyɔɔŋ tsakemɔ, wiemɔ, kɛ shikpɔŋkuku ni ashiɛɔ yɛ mli lɛ nɛkɛ, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ nanemɛi anámɔ gbɛfaŋ hu.” c Ani amɛná deŋme ni amɛgbo lɛ he sɛɛ? Lina kɛɛ akɛ: “Naagbai ni wɔkɛkpe lɛ ehã wɔná jɔɔmɔi babaoo. Ajie Kristofoi asuɔmɔ kɛ gbɔfeemɔ su kpo atsɔɔ wɔ, ni wɔnuɔ he akɛ wɔyɛ Yehowa suɔmɔ kwɛmɔ shishi. Kɛfata he lɛ, wɔna shi ni Yesu wo ekaselɔi lɛ, ni yɔɔ Marko 10:29, 30 lɛ mlibaa yɛ wɔgbɛfaŋ. Wɔná mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei kɛ nyɛmɛi toi oha.” Timo kɛɛ, “Wɔtsui nyɔɔ wɔmli waa akɛ wɔkɛ wɔhesai lɛ tsuɔ nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ, ni ji Maŋtsɛ lɛ nibii lɛ ashweremɔ lɛ he nii.”

17 Darren kɛ eŋa Sarah ni amɛye amɛbua yɛ nitsumɔ nɛɛ mli yɛ Afrika, Asia, Central America, Yuropa, South America, kɛ South Pacific kpokpai lɛ anɔ lɛ nuɔ he akɛ amɛná nibii babaoo fe nibii ni amɛkɛshã afɔle lɛ. Yɛ naagbai ni amɛkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Darren kɛɛ akɛ: “Eji hegbɛ kple ni wɔná akɛ wɔkɛ nyɛmimɛi ni jɛ je lɛŋ hei srɔtoi lɛ tsu nii. Mibayɔse akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ tamɔ kpãa ko ni ebɔle je lɛ, efimɔ wɔ fɛɛ efee wɔ ekome.” Sarah kɛɛ akɛ: “Mikase nibii babaoo yɛ nyɛmimɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ adɛŋ! Kɛ́ mina nibii ni amɛkɛshãa afɔle bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛsɔmɔ Yehowa lɛ, ekanyaa mi koni maya nɔ mikɛ minyɛmɔ fɛɛ asɔmɔ.”

18. Gbalɛ ni yɔɔ Lala 110:1-3 lɛ miiná emlibaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Maŋtsɛ David gba akɛ eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ kɛ naagbai baakpe moŋ, shi ‘amɛkɛ amɛhe baahã yɛ amɛsuɔmɔ naa’ kɛfĩ Maŋtsɛyeli lɛ nitsumɔi lɛ asɛɛ. (Kanemɔ Lala 110:1-3.) Mɛi fɛɛ ni tsuɔ nitsumɔ ni fĩɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ miiná gbalɛ wiemɔi nɛɛ amlibaa mli gbɛfaŋnɔ. (1 Kor. 3:9) Nitsumɔhe niji babaoo ni wɔnaa, Kpeei Asai ohai abɔ, kɛ Maŋtsɛyeli Asai akpei nyɔŋmai abɔ ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ ji odaseyeli kple ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli diɛŋtsɛ ni miiye nɔ amrɔ nɛɛ. Kwɛ hegbɛ kple ni wɔná akɛ wɔbaatsɔ nitsumɔ ni kɛ yijiemɔ ni sa hãa Yehowa lɛ nɔ wɔsɔmɔ Maŋtsɛ Yesu Kristo!

a Yɛ afi 2013 lɛ, akpɛlɛ mɛi 230,000 kɛ sɛɛ ni tuu amɛhe amɛha lɛ anɔ akɛ amɛkɛ Tsumaa Ajinafoi Akui 132 ni yɔɔ Amerika lɛ ayatsu nii. Yɛ Amerika lɛ, daa afi lɛ ajinafoi akui nɛɛ kwɛɔ ni amamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai aaafee 75, ni amɛyeɔ amɛbuaa kɛsaa asai aaafee 900.

b Maŋtsɛyeli Asai babaoo ni amamɔ yɛ shikpɔji ni bɛ gbɛjianɔ ni ato nɛɛ mli lɛ fataaa yibɔ nɛɛ he.

c Maŋsɛɛ tsumaa nitsulɔi kɛ mɛi ni etuu amɛhe amɛhã lɛ yeɔ amɛbe lɛ mli fã titri kɛmamɔɔ tsũi lɛ, shi yɛ otsii lɛ anaagbee loo gbɛkɛnaashi lɛ, amɛyayeɔ amɛbuaa asafoi ni amɛkɛbɔɔ lɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.