1., 2. a) Milliste raskustega seisid Juudamaa kristlased silmitsi? b) Kuidas kogesid Juudamaa kristlased usukaaslaste armastust?

 ON AASTA 46 m.a.j ning Juudamaa vaevleb nälja küüsis. Vili on otsa lõppemas, mistõttu toidu hinnad on tõusnud taevasse ja Kristuse jüngritel pole raha, et endale süüa osta. Nad on näljasurma äärel. Kuid peagi saavad nad tunda Jehoova hoolitsevat kätt, ja seda viisil, mida Kristuse jüngrid pole seni kogenud. Kuidas sündmused hargnevad?

² Jeruusalemma ja Juudamaa juudikristlaste täbar olukord ajendab nii juutidest kui ka mittejuutidest Süüria Antiookia kristlasi koguma humanitaarabi. Seejärel valivad nad endi seast kaks vastutavat venda, Barnabase ja Sauluse, et nad toimetaksid abisaadetise Jeruusalemma koguduse vanematele. (Loe Apostlite teod 11:27–30; 12:25.) Pole kahtlustki, et hädas olevad Juudamaa vennad on Antiookia usukaaslaste armastusest väga liigutatud.

3. a) Kuidas me järgime tänapäeval Antiookia kristlaste eeskuju? Too näide. (Vaata ka kasti „ Meie esimene suurem humanitaarabi organiseerimine nüüdisajal”.) b) Milliseid küsimusi me selles peatükis arutame?

³ See on esimene ülestähendus selle kohta, kuidas ühes paigas elavad kristlased saatsid humanitaarabi teises paigas elavatele kristlastele. Tänapäeval me järgime Antiookia vendade eeskuju. Kui kuuleme, et meie usukaaslased kannatavad mingi katastroofi või keerulise olukorra tõttu, ruttame neile appi. a Et mõista, kuidas kaasusklike aitamine on seotud teiste jumalateenimise valdkondadega, mõelgem kolmele küsimusele: miks me peame päästetöid jumalateenimise osaks, mis on päästetööde eesmärk ja kuidas tuleb neis kaasalöömine meile kasuks?

4. Mida ütles Paulus korintlastele jumalateenimise kohta?

⁴ Paulus selgitas teises kirjas korintlastele, et jumalateenimisega on seotud kaks tahku. Kuigi Pauluse kiri oli suunatud võitud kristlastele, käivad tema sõnad tänapäeval ka „teiste lammaste” kohta. (Joh. 10:16.) Üks  meie jumalateenimise tahk on „lepitusteenistus” ehk kuulutus- ja õpetustöö. (2. Kor. 5:18–20; 1. Tim. 2:3–6.) Teine tahk on seotud usukaaslaste aitamisega. Paulus rääkis sellest kui „pühade abistamisest” ehk teenimisest. (2. Kor. 8:4; allmärkus.) Väljendites, mis on tõlgitud vastetega „lepitusteenistus” ja „pühade abistamine”, esineb kreeka keeles sõna diakonia. Miks on see nii tähelepanuväärne?

5. Mida võib järeldada sellest, et Paulus kasutas kahe erineva teenistusvormi kohta sama sõna?

⁵ Kasutades mõlema väljendi puhul sama kreeka sõna, näitas Paulus, et usukaaslaste abistamine kuulub samuti kristliku koguduse ülesannete hulka. Paulus oli varem korintlastele kirjutanud: „On erinevaid teenistusülesandeid, ent on üks ja sama Isand, on erinevaid viise, kuidas inimesed püha vaimu mõjutusel toimivad ... Aga kõike seda teeb üks ja sama vaim.” (1. Kor. 12:4–6, 11.) Niisiis seostas Paulus jumalateenimisega erinevaid ülesandeid, mida koguduses täidetakse. b (Rooml. 12:1, 6–8.) On arusaadav, miks ta pidas kohaseks kasutada osa oma aega selleks, et „aidata pühasid”. (Rooml. 15:25, 26.)

6. a) Kuidas näitab Pauluse arutluskäik, et päästetööd on jumalateenimise osa? b) Selgita, kuidas korraldatakse tänapäeval päästetöid. (Vaata skeemi „ Kui toimub katastroof”, lk 214.)

⁶ Paulus aitas korintlastel mõista, et kaaskristlaste hädas aitamine kuulub Jehoova teenimise juurde. Pane tähele tema arutluskäiku. Kristlased, kes teistele abi annavad, toimivad „kooskõlas hea sõnumiga Kristusest”. (2. Kor. 9:13.) Seega aitavad kristlased kaasusklikke, kuna nad soovivad Kristuse õpetusi ellu rakendada. Pauluse sõnul peegeldavad nende lahked teod tegelikult „Jumala võrratut armu”. (2. Kor. 9:14; 1. Peetr. 4:10.) Sel põhjusel öeldigi 1975. aasta 1. detsembri Vahitornis hädas olevate vendade aitamise, sealhulgas päästetööde kohta: „Me ei peaks kunagi kahtlema selles, kas Jumal Jehoova ja tema poeg Jeesus Kristus peavad sedalaadi teenistust oluliseks.” Tõepoolest, päästetöödes osalemine on jumalateenimise väga tähtis osa. (Rooml. 12:1, 7; 2. Kor. 8:7; Heebr. 13:16.)

7., 8. Mis on päästetööde esimene eesmärk? Selgita.

⁷ Mis on meie päästetööde eesmärgid? Paulus vastas sellele küsimusele oma teises kirjas korintlastele. (Loe 2. Korintlastele 9:11–15.) Nendes salmides tõstab Paulus esile „sellise abistamise” ehk päästetööde kolme peamist eesmärki. Uurigem neid ükshaaval.

⁸ Esiteks toovad päästetööd au Jehoovale. Pangem tähele, kui tihti suunab Paulus eeltoodud viies salmis vendade tähelepanu Jumal Jehoovale. Apostel ütleb, et „nii tänavad inimesed ... Jumalat” ja et „selline abistamine ... kutsub esile hulgaliselt tänupalveid” (salmid 11, 12). Ta  sõnab, et need, keda abistatakse, „ülistavad Jumalat” ja „Jumala võrratut armu” (salmid 13, 14). Ning Paulus lõpetab oma mõttekäigu sõnadega „Tänu olgu Jumalale” (salm 15). (1. Peetr. 4:11.)

9. Kuidas aitavad päästetööd eelarvamusi kummutada? Too näide.

⁹ Nii nagu Paulus soovivad ka tänapäeva kristlased kaasusklikke aidates tuua au Jehoovale ning kaunistada tema õpetust. (1. Kor. 10:31; Tiit. 2:10.) Tegelikult ongi tihtipeale just päästetööd aidanud kummutada eelarvamusi, mis inimestel on Jehoova ja tema tunnistajate suhtes. Mõtle järgnevale juhtumile. Ühe naise uksel oli silt „Jehoova tunnistajatel palun mitte koputada”. Ühel päeval pani ta tähele, et teisel pool tänavat remondivad päästetöölised orkaanis kannatada saanud maja. Ta jälgis mitu päeva, kuidas sõbralikud töölised seal usinalt tegutsesid, ja astus lõpuks ligi, et teada saada, kes nad on. Kui ta kuulis, et nad on Jehoova tunnistajatest vabatahtlikud, oli ta hämmastunud ja sõnas: „Mul oli teist täiesti vale ettekujutus.” Mis oli tulemus? Ta võttis oma ukselt sildi ära.

10., 11. a) Millised näited kinnitavad, et oleme aidanud usukaaslasi? b) Millisest väljaandest on päästetöödel abi? (Vaata kasti „ Abivahend päästetöötajatele”.)

¹⁰ Teiseks saame aidata puudust kannatavaid usukaaslasi. (2. Kor. 9:12a.) Kui toimub katastroof, ruttame vendadele ja õdedele appi, et leevendada nende kannatusi ja varustada neid eluks hädavajalikuga. Miks? Sest kristliku koguduse liikmed moodustavad justkui ühe keha ja „kui üks liige kannatab, kannatavad kõik teised liikmed koos temaga”. (1. Kor. 12:20, 26.) Vennalik kiindumus ja kaastunne ajendab paljusid vendi-õdesid jätma jalamaid kõik oma tegevused pooleli, võtma tööriistad ning kiirustama katastroofipiirkonda kaasusklikele appi. (Jaak. 2:15, 16.) Näiteks pärast seda, kui 2011. aastal tabas Jaapanit tsunami, saatis USA harubüroo regionaalsetele ehituskomiteedele kirja, milles küsis, kas „mõned oskuslikud vennad” oleksid valmis minema Jaapanisse kuningriigisaale üles ehitama. Milline oli vastukaja? Kõigest mõne nädala jooksul pakkus oma abi umbes 600 vabatahtlikku, kes olid valmis omal kulul Jaapanisse lendama! „Me olime rabatud,” sõnasid USA harubüroo vennad. Kui üks Jaapani vend küsis päästetöötajalt, miks ta oli appi tulnud, kostis see: „Me oleme ju Jaapani vendadega üks keha. Kui nemad kannatavad, kannatame ka meie.” Ennastohverdav armastus on ajendanud päästetöötajaid isegi eluga riskima, et usukaaslasi aidata. c (1. Joh. 3:16.)

¹¹ Meie abi hindavad ka mittetunnistajad. Näiteks kui 2013. aastal toimus USA-s Arkansase osariigis loodusõnnetus, kommenteeriti ühes ajalehes tunnistajatest vabatahtlike  kiiret reageeringut katastroofide ajal ja öeldi: „Jehoova tunnistajad on saavutanud vabatahtlike tööliste organiseerimises tipptaseme.” Tõepoolest, nagu apostel Paulus täheldas, me aitame puudust kannatavaid usukaaslasi kitsikusest välja.

12.–14. a) Miks on päästetööde kolmas eesmärk niivõrd tähtis? b) Millised mõtteavaldused rõhutavad seda, kui tähtis on järgida vaimset tegevuskava?

¹² Kolmandaks aitame kannatanutel taastada vaimse tegevuskava. Miks on tähtis seda teha? Paulus märkis, et abisaanud esitavad „hulgaliselt tänupalveid”. (2. Kor. 9:12b.) Mis võiks olla veel paremaks viisiks tänada Jehoovat abi eest kui see, et hakatakse võimalikult kiiresti taas järgima head vaimset tegevuskava! (Filipl. 1:10.) 1945. aasta Vahitornis öeldi: „Paulus kiitis heaks ... annetuste kogumise, sest sel moel sai materiaalselt toetada ... puudust kannatavaid vendi ning aidata neil vabamalt ja tarmukamalt osaleda Jehoovast tunnistamise töös.” Praegu on meil sama eesmärk. Kui vennad saavad jätkata kuulutustöö tegemist, ei kosuta nad oma tegevusega üksnes muserdunud naabreid, vaid ka iseennast. (Loe 2. Korintlastele 1:3, 4.)

¹³ Paljudele hädaabi saanutele on toonud kuulutustöö vaimset kosutust. Näiteks ütles üks vend: „Kuulutustöö oli meie perele tõeliseks õnnistuseks. See, et püüdsime lohutada teisi, andis meile võimaluse unustada hetkeks oma mured.” Üks õde täheldas: „Vaimsele tegevusele keskendumine aitas mul viia mõtted eemale mind ümbritsevast kaosest. See andis mulle turvatunde.” Teine õde nentis: „Kuigi paljud asjad polnud meie kontrolli all, aitas kuulutustöö meie perel suunata pilgu ettepoole. Kui rääkisime teistele lootusest, et saabub uus maailm, kinnitas see ka meie enda usku, et Jumal teeb kõik uueks.”

¹⁴ Koosolekutel käimine on samuti osa vaimsest tegevuskavast, mida meie usukaaslastel oleks hea hakata järgima nii kiiresti kui võimalik. Näiteks ligi 60-aastane õde Kiyoko kaotas tsunami tõttu kõik, välja arvatud riided ja sandaalid, mida ta kandis. Ta oli nõutu, kuidas ta küll hakkama saab. Siis helistas talle üks kogudusevanem, kes ütles, et nad peavad iganädalase koosoleku kogudusevanema autos. Kiyoko jutustab: „Autos olid kogudusevanem, tema naine, üks õde ja mina. Koosolek oli äärmiselt lihtne, aga minu suureks üllatuseks viis see mu mõtted tsunamist eemale. Mind valdas meelerahu. See koosolek näitas, milline vägi on kristlikul koosolemisel.” Üks teine õde meenutab katastroofijärgseid koosolekuid ja ütleb: „Need olid mulle päästenööriks!” (Rooml. 1:11, 12; 12:12.)

15., 16. a) Kuidas tuli Korintoses ja mujal elavatele kristlastele kasuks see, kui nad saatsid teistele humanitaarabi? b) Kuidas on päästetöödes kaasalöömine Jumala rahvale tänapäeval kasuks tulnud?

¹⁵ Kui Paulus rääkis korintlastele usukaaslaste aitamisest, selgitas ta lisaks veel seda, kuidas tuleb nii neile kui ka teistele päästetöödes osalemine kasuks. Ta ütles: „Nad [Jeruusalemma juudikristlased, kellele saadeti humanitaarabi] paluvad Jumalat teie eest, sest nad armastavad teid Jumala võrratu armu pärast, mis on teie peal.” (2. Kor. 9:14.) Korintlaste heldekäelisus ajendas juudikristlasi palvetama Korintoses elavate vendade eest, kelle hulgas olid ka mittejuudid. Seeläbi kasvas Jeruusalemma juudikristlaste kiindumus korintlaste vastu.

¹⁶ 1945. aasta 1. detsembri Vahitornis selgitati Pauluse sõnu seoses kaasusklike aitamisega ja näidati, kuidas need käivad tänapäeva kohta. Seal öeldi: „Mõtle, kuidas see küll ühendab Jumala pühendunud teenijaid, kui üks rühm kristlasi annetab midagi teise rühma kristlaste heaks!” Just seda on kogenud need, kes tänapäeval päästetöödes osalevad. Üks kogudusevanem, kes aitas üleujutuse ohvreid, sõnas: „Päästetöödes kaasalöömine tegi mind vendadega erakordselt lähedaseks.” Ja üks tänulik õde, kes sai hädaabi, lausus: „Meie vennaskond on nagu tükike paradiisist!” (Loe Õpetussõnad 17:17.)

17. a) Kuidas käib kirjakoht Jesaja 41:13 päästetööde kohta? b) Too näiteid selle kohta, kuidas päästetööd toovad Jehoovale kiitust ja tugevdavad ühtsuse sidet. (Vaata ka infot pealkirja all „ Vabatahtlikud löövad kaasa kogu maailmas”.)

 ¹⁷ Kui päästetöölised saabuvad katastroofipiirkonda, kogevad kohalikud vennad väga erilisel moel, kuidas täitub Jumala tõotus „Mina, sinu Jumal Jehoova, haaran kinni su paremast käest ja kinnitan sulle: „Ära karda, mina aitan sind!””. (Jes. 41:13.) Üks katastroofis ellu jäänud õde ütles: „Kui nägin purustusi, valdas mind lootusetuse tunne, aga Jehoova sirutas oma käe. Vendade abi oli hindamatu väärtusega.” Kaks kogudusevanemat kirjutasid pärast nende kodukandis toimunud loodusõnnetust oma koguduse nimel: „Maavärin tõi palju valu, aga me nägime, kuidas Jehoova meid vendade kaudu aitab. Varem olime päästetöödest üksnes lugenud, kuid nüüd nägime oma silmaga, mida see endast kujutab.”

18. Mida sa võid teha, kui soovid osaleda päästetöödes? (Vaata ka kasti „ See andis ta elule uue suuna”.)

¹⁸ Kas tahaksid kogeda rõõmu, mida annab päästetöödes osalemine? Päästetöötajad valitakse tavaliselt kuningriigisaalide ehitajate hulgast. Seega võid öelda oma koguduse vanematele, et soovid täita sellekohase avalduse. Üks kogudusevanem, kes on paljudes päästeoperatsioonides kaasa löönud, annab nõu: „Sõida katastroofipiirkonda alles siis, kui oled saanud hädaabikomiteelt ametliku kutse.” Sel moel toimuvad päästetööd organiseeritult.

19. Kuidas tõendab päästetöödes osalemine, et me oleme tõelised Kristuse jüngrid?

¹⁹ Päästetöödes osalemine näitab selgelt, et me kuuletume Kristuse käsule „armastage üksteist”. Selline armastus tõendab, et me oleme tõelised Kristuse jüngrid. (Joh. 13:34, 35.) Milliseks õnnistuseks see küll on, et nii paljud vennad ja õed on valmis päästetöödel innuga kaasa lööma! Kuningriigi ustavaid alamaid aidates toovad nad ülistust Jehoovale.