Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 21

UMbuso WaNkulunkulu Ususa Titsa Tawo

UMbuso WaNkulunkulu Ususa Titsa Tawo

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Tentakalo letitawuholela emphini ye-Amagedoni

1, 2. (a) Ngubuphi bufakazi lobukhombisa kutsi iNkhosi yetfu beyisolo ibusa kusukela nga-1914? (b) Yini lesitawucoca ngayo kulesehluko?

 KUSICINISE kukholwa kubuketa loko uMbuso waNkulunkulu lokufezile emkhatsini wetitsa tawo. (Hla. 110:2) INkhosi yetfu icalise libutfo lebashumayeli labatinikele ngekutitsandzela. Ihlante yaphindze yacenga balandzeli bayo etimfundzisweni teliBhayibheli kanye nasekutiphatseni. Nangetulu kwemetamo yetitsa teMbuso wekusehlukanisa, sijabulela bunye bemhlaba wonkhe lamuhla. Loku kanye nalokunyenti lokufezwe nguMbuso lesicoce ngako, kusiniketa bufakazi lobukhulu bekutsi kusukela nga-1914, iNkhosi yetfu beyisolo ibusa emkhatsini wetitsa teMbuso.

2 LoMbuso utawenta tintfo letinyenti letimangalisako esikhatsini lesitako lesisondzele. ‘Utawuta,’ futsi ‘upitjite ucedze’ tonkhe titsa tawo. (Mat. 6:10; Dan. 2:44) Kodvwa sisengakefiki leso sikhatsi, letinye tentakalo letibalulekile titawenteka. Ngutiphi? Tiphrofetho letitsite letiseBhayibhelini tiyawuphendvula lombuto. Ake sihlolisise letinye taletiphrofetho kuze sibone loko lokutawenteka esikhatsini lesisondzelako.

Lokutakwenteka Ngaphambi ‘Kwekubhujiswa Lokutumako’

3. Nguyiphi intfo yekucala lesiyilindzele letawenteka?

3 Kumemetela kuthula. Ngesikhatsi abhalela baseThesalonika, umphostoli Pawula wachaza sentakalo sekucala lesitawenteka lesisilindzele. (Fundza 1 Thesalonika 5:2, 3.) Kulencwadzi, Pawula wakhuluma ‘ngelilanga laJehova’ lelitawucala ngekuhlaselwa ‘kweBhabhulona Lenkhulu.’ (Semb. 17:5) Nanobe kunjalo, ngembikwekutsi kucale lilanga laJehova, tive titawube titsi: “Kuthula nekulondzeka!” Lamavi angase asho simemetelo sinye nobe luchungechunge lwato. Baholi benkholo batawuba nayo yini incenye? Njengobe bayincenye yelive, kufanele kutsi batawuhlanganyela netive batsi: “Kunekuthula.” (Jer. 6:14, NW; 23:16, 17; Semb. 17:1, 2) Lesimemetelo sekutsi kunekuthula nekulondzeka sitawuba luphawu lwekutsi lilanga laJehova selitawucala. Titsa teMbuso waNkulunkulu ‘ngeke tikhone kubaleka.’

4. Sizuza njani ngekucondza kubaluleka kwesiphrofetho saPawula lesimayelana nekhuthula nekulondzeka?

4 Sizuza njani ngekucondza kubaluleka kwalesiphrofetho? Pawula utsi: “Anikho ebumnyameni, kutsi lelilanga lingefika ningakalilindzeli njengelisela.” (1 Thes. 5:3, 4) Tsine asifanani nalabanye bantfu ngobe siyacondza kutsi tintfo letentekako nyalo tiholelaphi. Lesiphrofetho lesimayelana nekuthula nekulondzela sitawugcwaliseka ngayiphi indlela? Kufanele silindze kuze sibone loko lokutawenteka emhlabeni. Ngako-ke, “asihlale siphapheme futsi sisangulukile etingcondvweni.”​—1 Thes. 5:6; Zef. 3:8.

Kuhlupheka Lokukhulu Kuyacala

5. Kutawucala njani ‘kuhlupheka lokukhulu’?

5 Kuhlaselwa kwenkholo. Khumbula kutsi Pawula watsi: “Nome nini lapho batsi: ‘Kuthula nekulondzeka!’ kubhujiswa kuyawubatuma ngekushesha lokukhulu.” Njengobe umbani ulandzelwa kudvuma kwelitulu, ngaleyo ndlela, ngesikhatsi kutsiwa: “Kuthula nekulondzeka!” kutawulandzela ‘kubhujiswa lokutumako.’ Yini letawubhujiswa? Kwekucala, “iBhabhulona Lenkhulu,” lokungumbuso wemhlaba wenkholo yemanga, lephindze ibitwe ngekutsi ‘yingwadla.’ (Semb. 17:5, 6, 15) Kubhujiswa kweTinkholo Letitsi TebuKhristu kanye naletinye tinhlangano tenkholo yemanga, kutawuba yincenye yekucala ‘yekuhlupheka lokukhulu.’ (Mat. 24:21; 2 Thes. 2:8) Kulabanyenti, loku kutabamangalisa. Kungani kutabamangalisa? Kungobe kuze kube nguleso sikhatsi, ingwandla itawube icabanga kutsi ‘iyindlovukazi’ ‘lengayoze ilile.’ Kodvwa itawubona kutsi kutetsemba lebeyinako akuphumeleli. Itawususwa ngekushesha kube shengatsi “ngelilanga linye.”​—Semb. 18:7, 8.

6. Ngubani nobe yini letawuhlasela “IBhabhulona Lenkhulu”?

6 Ngubani nobe yini letawuhlasela “iBhabhulona Lenkhulu”? ‘Silo sasendle’ ‘lesinetimphondvo letilishumi.’ Incwadzi yeSembulo iveta kutsi lesilo sasendle simelela Mhlabuhlangene (UN). Timphondvo letilishumi timelela yonkhe imibuso yetepolitiki lekhona lesekela ‘silo sasendle lesibovu.’ (Semb. 17:3, 5, 11, 12) Kutaba kukhulu kangakanani lokuhlasela? Tive te-UN titawutsatsa umcebo walengwadla, tiyishwabadzele, “tiphindze tiyishise ingcongce.”​—Fundza Sembulo 17:16. a

7. Emavi aJesu lakuMatewu 24:21, 22 agcwaliseka njani ngesikhatsi sebaphostoli, futsi atawugcwaliseka njani esikhatsini lesitako?

7 Kufinyetwa kwemalanga. INkhosi yetfu yembula loko lokutawenteka ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu. Jesu watsi: “Ngenca yalabo labakhetsiwe, lawo malanga ayawufinyetwa.” (Fundza Matewu 24:21, 22.) Emavi aJesu agcwaliseka ngelizinga lelincane nga-66 C.E. ngesikhatsi Jehova ‘afinyeta’ kuhlasela kwelibutfo lemaRoma eJerusalema. (Mak. 13:20) Leso sinyatselo sabangela kutsi emaKhristu laseJerusalema naseJudiya asindziswe. Yini-ke letawenteka emhlabeni wonkhe ngesikhatsi sekucala kwekuhlupheka lokukhulu? Jehova utawusebentisa iNkhosi yetfu kute ‘afinyete’ kuhlasela kwaMhlabuhlangene inkholo, kute inkholo yeliciniso ingabhujiswa neyemanga. Ngaleyondlela, nakubhujiswa tonkhe tinhlangano tetinkholo temanga, inkholo yeliciniso itawusindza. (Hla. 96:5) Ase sicoce ngekutsi ngutiphi tentakalo letitawuvela ngemuva kwekutsi lencenye yekuhlupheka lokukhulu seyendlulile.

Tentakalo Letiholela E-Amagedoni

8, 9. Ngusiphi sibonakaliso sentfo lengakavami lokungenteka kutsi Jesu bekabhekisele kuso, futsi yini letawentiwa bantfu nabasibona?

8 Siphrofetho saJesu lesimayelana nemalanga ekugcina sembula kutsi kunetintfo letibalulekile letitawenteka esikhatsini lesitawuholela e-Amagedoni. Tentakalo letimbili tekucala lesitawucoca ngato kukhulunywa ngato eVangelini laMatewu, laMakho nelaLukha.​—Fundza Matewu 24:29-31; Mak. 13:23-27; Luk. 21:25-28.

9 Lokuyowenteka esibhakabhakeni. Jesu watsi: “Lilanga liyawufiphala, inyeti ayiyukhanyisa, tinkhanyeti tiyawukuwa esibhakabhakeni.” Siyaciniseka kutsi baholi benkholo ngeke basatsatfwa njengekukhanya, lokusho kutsi bantfu ngeke basatsembela kubo kutsi babanikete ticondziso. Jesu bekasho tibonakaliso letingakavami yini letitawenteka esibhakabhakeni? Kungenteka bekasho tona. (Isa. 13:9-11; Jow. 2:1, 30, 31) Yini letawentiwa bantfu nababona loko? ‘Bayawucindzeteleka’ ngobe bayawube ‘bangati kutsi kufanele bente njani.’ (Luk. 21:25; Zef. 1:17) Ngalokucinisekile titsa teMbuso waNkulunkulu, letifaka ekhatsi ‘emakhosi netigcili,’ ‘tiyawukwesaba kakhulu ngenca yaloko letitawube tilindzele kutsi kwenteke’ futsi titawufuna indzawo yekubhaca. Nanobe kunjalo, angeke tiyitfole indzawo levikelekile yekukhosela lengatisita kutsi tibalekele lulaka lweNkhosi yetfu.​—Luk. 21:26; 23:30; Semb. 6:15-17.

10. Ngusiphi sehlulelo lesitawumenyetelwa nguJesu, futsi yini letawentiwa ngulabo labasekela uMbuso waNkulunkulu nalabo labangawusekeli?

10 Simemetelo sesehlulelo. Tonkhe titsa teMbuso waNkulunkulu titawuphoceleleka kutsi tibone sentakalo lesitatenta ticindzeteleke kakhulu. Jesu watsi: “Bayawubona iNdvodzana yemuntfu ita isemafini, inemandla nenkhatimulo.” (Mak. 13:26) Lokubonakaliswa kwemandla ngendlela lengakavami kutawuba luphawu lwekutsi Jesu sewutele kutewumemetela sehlulelo. Kulenye incenye yesiphrofetho lesifananako lesimayelana nemalanga ekugcina, Jesu usiniketa imininingwane lebanti lemayelana nesehlulelo lesitawumenyetelwa ngaleso sikhatsi. Sitfola loko kwatiswa emfanekisweni wetimvu netimbuti. (Fundza Matewu 25:31-33, 46.) Bantfu labasekela uMbuso waNkulunkulu ngekwetsembeka batawehlulelwa ‘njengetimvu,’ futsi ‘batawuphakamisa tinhloko tabo’ baphawula kutsi ‘kusindziswa kwabo sekusedvute.’ (Luk. 21:28) Nanobe kunjalo, labo labaphikisana neMbuso batawehlulelwa ‘njengetimbuti’ futsi ‘bayawulila’ baphawule kutsi balindzelwe ‘kubhujiswa ngalokuphelele.’​—Mat. 24:30; Semb. 1:7.

11. Yini lokufanele sihlale siyikhumbula njengobe sicabanga ngaletentakalo letitako?

11 Ngemuva kwekutsi Jesu asamemetele sehlulelo sakhe ‘kuto tonkhe tive,’ kunetentakalo letimbalwa letibalulekile lokusafanele tenteke ngaphambi kwekucala kwemphi ye-Amagedoni. (Mat. 25:32) Sitawucoca ngaletimbili taletentakalo: Kuhlaselwa kwaGogi kanye nekubutfwa kwalabagcotjiwe. Njengobe sihlolisisa letentakalo letimbili kufanele sikhumbule kutsi liVi laNkulunkulu alisembuli sikhatsi lesicondzile sato. Ecinisweni kubonakala shengatsi sinye salesentakalo sitawugabancela kulesinye ngelizinga lelitsite.

12. Nguyiphi imphi lenkhulu Sathane latayilwa neMbuso?

12 Kuhlasela lokukhulu kakhulu. Gogi wakaMagogi utawuhlasela labasasele kulabagcotjiwe kanye naletinye timvu. (Fundza Hezekeli 38:2, 11.) Lokuhlaselwa kweMbuso lobekiwe, kutawuba kuhlasela kwekugcina Sathane labesolo akubhekisele kumaKhristu lagcotjiwe lasekhona, lokwacala ngesikhatsi yena acoshwa ezulwini. (Semb. 12:7-9, 17) Kusukela labagcotiwe bacala kubutselwa ebandleni lebuKhristu lelibuyiselwe, Sathane wetamile kucedza kutfutfuka kwebuhlobo babo naNkulunkulu, kodvwa akaphumelelanga. (Mat. 13:30) Nanobe kunjalo, ngesikhatsi tonkhe tinhlangano tetinkholo temanga setingekho, futsi bantfu baNkulunkulu kubonakala shengatsi “abanamasango namicabo” lebavikele, Sathane utawucabanga kutsi leso sikhatsi sekubahlasela. Utawukhutsata emabutfo akhe kutsi aphume ngalokuphelele ayohlasela labo labasekela uMbuso waNkulunkulu.

13. Jehova utawungenela njani kuze asite bantfu bakhe?

13 Hezekeli uchaza loko lokutawenteka. Mayelana naGogi, lesiphrofetho sitsi: “Uyawuchamuka endzaweni yakho lesenyakatfo lekhashane, wena netive letinyenti letikanye nawe, bonkhe bagibele emahhashi, inyakanyaka yemabutfo, imphi lenemandla kakhulu. Uyawushuca usukele sive sami . . , njengelifu lelisibekela live.” (Hez. 38:15, 16) Yini letawentiwa nguJehova ngalokuhlasela lokubonakala kungavimbeki? Jehova utsi: “Intfukutselo yami leshisako iyawuvuka. Ngiyawumbitela inkemba.” (Hez. 38:18, 21; fundza Zakhariya 2:8.) Jehova utawungenela amelele tinceku takhe letisemhlabeni. Lokungenela yimphi ye-Amagedoni.

14, 15. Ngusiphi sentakalo lesitawuvela ngalesinye sikhatsi ngemuva kwekucala kwekuhlasela kwaSathane lokukhulu?

14 Ngembikwekutsi sichubekele phambili sicoce ngendlela Jehova latawuvikela ngayo bantfu bakhe ngesikhatsi semphi ye-Amagedoni, ake sime kancane siphindze sihlolisise lesinye sentakalo lesibalulekile. Lesi sitawenteka emkhatsini wekucala kwekuhlasela kwaSathane lokukhulu kanye nekucala kwekungenela kwaJehova e-Amagedoni. Njengobe kucociwe esigabeni 11, lesentakalo sesibili sikubutfwa kwalabagcotjiwe labasele.

15 Kubutfwa kwalabagcotjiwe. BoMatewu naMakho babhala emavi aJesu lamayelana ‘nalabakhetsiwe’​—lokungemaKhristu lagcotjwe ngemoya, njengencenye yetentakalo letiluchungechunge letitawenteka ngembikwekutsi kucale i-Amagedoni. (Fundza sigaba 7.) Atisho yena njengeNkhosi, Jesu waphrofetha: “Iyawutfumela tingilosi tayo tiphume, futsi tigcogcele ndzawonye labo labakhetsiwe, emagumbini omane emhlaba; kusukela emhlabeni kuze kube sezulwini.” (Mak. 13:27; Mat. 24:31) Jesu ubhekisele kusiphi sento sekugcogca lapha? Akabhekiseli ekubekweni luphawu kwekugcina kwemaKhristu lagcotjiwe lasele, lokutawenteka ngembikwekutsi kuhlupheka lokukhulu kucale. (Semb. 7:1-3) Kunaloko, Jesu usho sentakalo lesitawenteka ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu lokutako. Ngalokucinisekile, ngalesinye sikhatsi ngemuva kwekutsi Sathane asacale kuhlasela lokukhulu akubhekisele kubantfu baNkulunkulu, labagcotjiwe labatawube basasele emhlabeni batawubutselwa ezulwini.

16. Labagcotjiwe labavusiwe batawuba nayiphi incenye emphini ye-Amagedoni?

16 Kugcogcwa kwalabagcotjiwe kuhlobana njani nesentakalo lesitawenteka ngemuva kwaloko, lokuyi-Amagedoni? Sikhatsi salokugcogcwa sibonisa kutsi bonkhe labagcotjiwe batawube sebasezulwini ngembikwekutsi imphi yaNkulunkulu ye-Amagedoni icale. Ezulwini, babusi labangu-144 000 labatawube banaKhristu batawemukela ligunya lekuhlanganyela naJesu ekusebentiseni ‘intfonga yensimbi’ kuze babhubhise tonkhe titsa teMbuso waNkulunkulu. (Semb. 2:26, 27) Ngemuva kwaloko, akanye netingilosi letinemandla, emaKhristu lagcotjiwe lavusiwe atawulandzela Khristu, iNkhosi Lelichawe njengobe ahlelembisa kuhlasela “imphi lenemandla kakhulu” yetitsa letitawube tisondzela kubantfu baJehova. (Hez. 38:15) Ngesikhatsi lokuhlaselana lokunebudlova kwenteka, kuyobe kusho kucala kwemphi i-Amagedoni.​—Semb. 16:16.

Siphetfo Lesimangalisako Sekuhlupheka Lokukhulu

Imphi ye-Amagedoni iyacala!

17. Kutawentekani kulabo ‘labatimbuti’ nge-Amagedoni?

17 Kukhishwa kwesehlulelo. Imphi ye-Amagedoni itawuba siphetfo sekuhlupheka lokukhulu. Ngaleso sikhatsi, Jesu utawenta nalomunye umsebenti. Ngaphandle kwekuba nguMehluleli wato “tonkhe tive,” utawuphindze abe nguMkhiphi Wesehlulelo wetive, lokusho bonkhe bantfu latawube abehlulele ngaphambili ‘njengetimbuti.’ (Mat. 25:32, 33) Iphetse “inkemba lekhaliphako futsi lendze,” iNkhosi yetfu ‘itawushaya ngayo tive.’ Bonkhe labafanana netimbuti, kusukela ‘emakhosini’ kuya ‘etigcilini,’ “bayawubhujiswa ngalokuphelele.”​—Semb. 19:15, 18; Mat. 25:46.

18. (a) Titabashintjela njani tintfo ‘labatimvu’? (b) Jesu utakucedzela njani kuncoba kwakhe?

18 Tintfo betitawehluka kulabo Jesu labehlulele ‘njengetimvu.’ Kunekutsi sipitjitwe libutfo laSathane lelikhulu ‘letimbuti,’ “sicumbi lesikhulu” sebantfu ‘labatimvu’ lababonakala bangakavikeleki, sitawusindza ekuhlaselweni sitsa futsi ‘sitawuphuma ekuhluphekeni lokukhulu.’ (Semb. 7:9, 14) Ngemuva kwekutsi Jesu asancobe futsi wasusa tonkhe titsa teMbuso waNkulunkulu letibantfu, utawujikijela Sathane kanye nemadimoni akhe emgodzini longenamkhawulo. Lapho, batawugcinwa basesimeni sekungaphili nesekungakhoni kwenta lutfo iminyaka leyinkhulungwane.​—Fundza Sembulo 6:2; 20:1-3.

Indlela Lesingatilungiselela Ngayo

19, 20. Ungasisebentisa njani sifundvo lesitfolakala emavini laku-Isaya 26:20 naku-30:21?

19 Singatilungiselela njani lesentakalo lesitako lesitawunyakatisa umhlaba? Sicongosekulindza sasho naku eminyakeni leyendlulile: “Kutsi sitawusindza yini kutawuya ngekutsi siyalalela yini.” Kungani kunjalo? Imphendvulo itfolakala esecwayisweni Jehova lasinika emaJuda labetfunjwe eBhabhulona yasendvulo. Jehova waphrofetha kutsi iBhabhulona beyitawuncotjwa, kodvwa yini lebekufanele yentiwe bantfu baNkulunkulu kuze batilungiselele lesentakalo? Jehova watsi: “Balekani, sive sami, ngenani etindlini tenu, nitivalele ngekhatsi. Tifihleni ngekhatsi kwesikhashana, kuze kwendlule lulaka lwakhe.” (Isa. 26:20) Naka lamagama lasetjentisiwe kulelivesi latsi: “Balekani,” “ngenani,” “nitivalele,” “tifihleni”​—onkhe akhipha sicondziso lokufanele sentiwe; angumyalo. EmaJuda lalalela lomyalo bekatawuhlala etindlini tawo abekhashane nemasotja lebekancoba etitaladini. Ngako kusindza kwawo bekuhambisana nekulalela ticondziso taJehova. b

20 Yini lesiyifundzako? Njengobe kwenteka etincekwini taNkulunkulu tasendvulo, kusindza kwetfu kuletentakalo letitako kutawuya ngekutsi siyatilalela yini ticondziso taJehova. (Isa. 30:21) Ticondziso letinjalo sititfola ngelilungiselelo lelibandla. Ngako-ke, sifuna kutilalela ngalokusuka enhlitiyweni ticondziso lesititfolako. (1 Joh. 5:3) Nangabe senta njalo lamuhla, kutawuba melula kutsi silalele ngalokusuka enhlitiyweni esikhatsini lesitako, ngaleyo ndlela sitfole sivikelo saBabe wetfu Jehova kanye neseNkhosi yetfu, Jesu. (Zef. 2:3) Lesivikelo lesibuya kuNkulunkulu sitawusenta sitibonele tsine indlela uMbuso wakhe lotawutisusa ngayo ngalokuphelele titsa tawo. Leso kuyawuba sentakalo lesingeke sisikhohlwe.

a Kubonakala kunengcondvo kutsi kubhujiswa ‘kweBhabhulona Lenkhulu’ ngalokuyinhloko kusho kubhujiswa kwetinhlangano tenkholo, hhayi kubulawa kwabo bonkhe bantfu labangemakholwa. Ngaleyondlela, linyenti lalabo lebebatihlanganisa neBhabhulona batawusindza kulokubhujiswa, futsi ngalokusebaleni, betame kutehlukanisa nenkholo njengobe kuvetwe kuZakhariya 13:4-6.

b Kute utfole kwatiswa lokubanti, fundza incwadzi letsi “Isiprofetho Sika-Isaya​—Ukukhanya Kuso Sonke Isintu I,” emakhasini 282-283, ngesiZulu.