Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 22

Maŋtsɛyeli lɛ Ebɔi Nyɔŋmɔ Yiŋtoi Ahe Nitsumɔ yɛ Shikpɔŋ lɛ Nɔ

Maŋtsɛyeli lɛ Ebɔi Nyɔŋmɔ Yiŋtoi Ahe Nitsumɔ yɛ Shikpɔŋ lɛ Nɔ

YITSO NƐƐ MLI SANE

Maŋtsɛyeli lɛ baahã Nyɔŋmɔ shiwoi fɛɛ ni kɔɔ adesai kɛ shikpɔŋ lɛ he lɛ aba mli

1, 2. (a) Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ, ewaa akɛ wɔbaahe wɔye akɛ Paradeiso ni awieɔ he lɛ baaba lɛɛlɛŋ lɛ? (b) Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔwaje hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ amli lɛ?

 NYƐMI nuu ko ni kɛ anɔkwayeli sɔmɔɔ Yehowa lɛ ebashɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, etɔ lɛ bliboo yɛ gbi lɛ mli. Enitsumɔtsɛ ni kpaa babaoo gbɛ kɛjɛɔ edɛŋ lɛ kɛ lɛ eye bɔ ni esaaa, eweku lɛ kwɛmɔ miigbala emli waa, ni hela ko ni miiye eŋa lɛ hu ehã efee yeyeeye. Be ni abɔi shishijee lala lɛ lamɔ lɛ, emu fuaa, etsui enyɔ emli akɛ ekɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ebakpe yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Lala lɛ kɔɔ Paradeiso shihilɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ he, ni emli wiemɔi lɛ wo lɛ hewalɛ koni efee nakai hiɛnɔkamɔ lɛ he mfoniri akɛ eyɛ nakai shihilɛ lɛ mli. Esumɔɔ lala nɛɛ waa, ni be ni ekɛ eweku lɛ efee ekome kɛlaa lɛ, hiɛnɔkamɔ ni eyɔɔ kɛhã wɔsɛɛ lɛ shɛje emii.

2 Ani oná niiashikpamɔ tamɔ nakai pɛŋ? Wɔteŋ mɛi saŋŋ ená eko. Shi, anɔkwa sane ji akɛ, shihilɛ yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaahe wɔye akɛ Paradeiso ni awieɔ he lɛ baaba lɛɛlɛŋ. “Jaramɔ bei” amli wɔyɔɔ lɛ, ni jeŋ ni wɔyɔɔ mli lɛ jeee paradeiso kwraa. (2 Tim. 3:1) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔna akɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ baaba mli lɛɛlɛŋ? Ojogbaŋŋ, te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaye adesai fɛɛ anɔ lɛ? Hã wɔsusu gbalɛi ni Yehowa kɛhã ní ewebii lɛ na amɛmlibaa yɛ blema beaŋ lɛ fioo komɛi ahe wɔkwɛ. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni nakai gbalɛi lɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ baa mli amrɔ nɛɛ. Kɛkɛ lɛ be ni ewaje wɔhemɔkɛyeli lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni gbalɛi nɛɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ wɔ wɔsɛɛ be he.

Bɔ ni Yehowa Hã Eshiwoi Ba Mli yɛ Blema Beaŋ Tɔ̃ɔ

3. Mɛɛ shiwoo shɛje Yudafoi ni yaje nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lɛ amii?

3 Feemɔ bɔ ni shihilɛ lɛ baaji ahã Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom kɛtee Babilon yɛ afi 500 D.Ŋ.B. afiiaŋ lɛ he mfoniri okwɛ. Amɛteaŋ mɛi saŋŋ dara yɛ nomŋɔɔ mli taakɛ eji yɛ amɛfɔlɔi hu agbɛfaŋ lɛ, amɛnáaa shihilɛ lɛ mlɛo kwraa. Babilonbii lɛ ye amɛhe fɛo yɛ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ hewɔ. (Lala 137:1-3) Yɛ afii nyɔŋmai abɔ lɛ fɛɛ amli lɛ, Yudafoi anɔkwafoi lɛ kpɛtɛ hiɛnɔkamɔ kome nɛɛ he, no ji: Yehowa wo shi akɛ ebaabua ewebii lɛ anaa kɛba amɛmaŋ ekoŋŋ. Yehowa kɛɛ akɛ, jɛmɛ shihilɛ baafee miishɛɛ waa. Ekɛ Yuda maŋ ni asaa ato ekoŋŋ lɛ to Eden abɔɔ ni tamɔ paradeiso lɛ he. (Kanemɔ Yesaia 51:3.) Eyɛ faŋŋ akɛ, akɛ shiwoi nɛɛ hã koni ewaje Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛnɔkamɔ, ní ejie yiŋkɔshikɔshi ni baanyɛ ahao amɛ waa lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Susumɔ gbalɛi pɔtɛɛ komɛi ahe okwɛ.

4. Mɛni Yehowa fee ni no hã Yudafoi lɛ ná nɔmimaa akɛ amɛbaaná hebuu yɛ amɛmaŋ lɛ mli?

4 Hebuu. Jeee paradeiso diɛŋtsɛ mli nakai nomii lɛ baaku amɛsɛɛ kɛya lɛ, moŋ lɛ amɛbaaku amɛsɛɛ kɛya he ko shɔŋŋ ni ekã shi amaŋfɔ afii 70 sɔŋŋ, shikpɔŋ ni amɛteaŋ mɛi fioo ko pɛ ena pɛŋ. Jatai yɛ no beaŋ Biblia shikpɔji lɛ anɔ waa taakɛ eji yɛ klaji, kootsɛ, kɛ kooloi awuiyelɔi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ. Weku yitso ko baashwie eyiŋ akɛ, ‘Te mafee tɛŋŋ mabu miŋa kɛ mibii lɛ ahe lɛ? Ni too gwaŋtɛŋi kɛ tsinai lɛ hu—te mafee tɛŋŋ mabu amɛhe lɛ?’ Tɔ̃mɔ bɛ susumɔi nɛɛ ahe. Agbɛnɛ, susumɔ Nyɔŋmɔ shiwoi ni yɔɔ Yesaia wolo lɛ mli lɛ he okwɛ bɔ ni eshɛjeɔ mɔ mii ehãa. (Kanemɔ Yesaia 11:6-9.) Yehowa kɛ nakai lalafoo wiemɔi ni ŋɔɔ lɛ tsu nii kɛwo nomii lɛ hewalɛ akɛ, amɛ kɛ amɛkooloi lɛ fɛɛ baafee shweshweeshwe. Jata baakpe jwɛi kɛ shishinumɔ akɛ eyeŋ Yudafoi lɛ atsinai lɛ. Esaaa akɛ anɔkwafoi lɛ sheɔ kooloi awuiyelɔi tamɔ nɛkɛ lɛ gbeyei kwraa. Yehowa wo shi akɛ ewebii lɛ baahi shi shweshweeshwe yɛ Yuda shikpɔŋ ni akɛ amɛ eku sɛɛ kɛba nɔ ekoŋŋ lɛ nɔ, amɛbaafee shweshweeshwe yɛ ŋa nɔ kɛ kooi lɛ amli po.—Ezek. 34:25.

5. Mɛɛ gbalɛi ye bua nomii lɛ ni amɛná nɔmimaa akɛ Yehowa baahã amɛná amɛhiamɔ nibii fɛɛ?

5 Nibii kpakpai babaoo. Sanebimɔi krokomɛi hu baanyɛ ate shi. ‘Ani manyɛ malɛ miweku lɛ yɛ shikpɔŋ ni wɔyaa nɔ ekoŋŋ lɛ nɔ? Nɛgbɛ wɔbaahi? Ani maná nɔ ko matsu, ani ebaahi fe nitsumɔ keketee ni wɔtsu be ni wɔyɔɔ nomŋɔɔ mli yɛ mɛi ni yeɔ wɔnɔ lɛ ashishi lɛ?’ Yehowa tsɔ gbalɛi ni ehã agba lɛ anɔ ehã nakai sanebimɔi lɛ hu ahetoo. Yehowa wo shi akɛ, ebaahã nugbɔ anɛ yɛ ebe naa; enɛ baahã shikpɔŋ lɛ aba niyenii “kpakpa [babaoo] ní ŋɔɔ.” (Yes. 30:23) Yɛ wɔɔhe kɛ nitsumɔ ni hãa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ gbɛfaŋ lɛ, Yehowa wo ewebii lɛ shi akɛ: “Amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromi, ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsũi, ní mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu, ní mɔ kroko aye.” (Yes. 65:21, 22) Anɔkwa, yɛ gbɛi pii anɔ lɛ, shihilɛ lɛ baaŋɔɔ kwraa fe be ni amɛyɔɔ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon, wɔŋjalɔi amaŋ lɛ mli lɛ. Shi, amɛnaagbai ni kɛ amɛ tee nomŋɔɔ mli, ni ji amɛnaagbai ni yɔɔ hiɛdɔɔ fe fɛɛ lɛ hu?

6. Mɛɛ hela ye Nyɔŋmɔ webii lɛ be kplaŋŋ, ni mɛɛ shi Yehowa wo nomii ni kuɔ amɛsɛɛ lɛ?

6 Mumɔŋ hewalɛnamɔ. Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe baye yɛ mumɔŋ kwraa dani akɛ amɛ tee nomŋɔɔ mli. Yehowa tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ekɛɛ ewebii lɛ akɛ: “Yitso muu lɛ fɛɛ he miiye, ni tsui muu lɛ hu egbɔjɔ!” (Yes. 1:5) No mli lɛ, yɛ Yehowa he nilee gbɛfaŋ lɛ, amɛtsɔmɔ shwilafoi kɛ toimulɔi, ejaakɛ amɛtee nɔ amɛtsimɔ amɛtoi yɛ Yehowa ŋaawoi lɛ ahe, ni amɛku amɛhiɛ amɛshwie egbɛtsɔɔmɔi ni ekɛhãa amɛ lɛ anɔ. (Yes. 6:10; Yer. 5:21; Ezek. 12:2) Kɛ́ nomii ni kuɔ amɛsɛɛ lɛ yaje naagbai nɛɛ nɔŋŋ amli lɛ, mɛɛ hebuu amɛbaaná? Ani Yehowa hiɛ duromɔ eŋmɛŋ amɛ ekoŋŋ? Kwɛ bɔ ni Yehowa shiwoo nɛɛ baahã amɛtsui anyɔ amɛmli ahã: “Nakai gbi lɛ nɔ lɛ toimulɔi tete aaanu wolo lɛ mli wiemɔi lɛ, ni shwilafoi ahiŋmɛii hu aaajɛ kusuufeemɔ kɛ duŋ mli ana nii.” (Yes. 29:18) Lɛɛlɛŋ, Yehowa baatsa ewebii ni ekã amɛ ni amɛtsake amɛtsui lɛ yɛ mumɔŋ. Kɛ́ amɛtee nɔ amɛbo Yehowa toi ni amɛye emlai anɔ lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔi kɛ tsɔsemɔi ni baahã amɛná wala baahã amɛ.

7. Nyɔŋmɔ shiwoi kɛhã ewebii ni aŋɔ amɛ nom lɛ ba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni hewɔ esa akɛ amɛmlibaa lɛ awaje wɔhemɔkɛyeli lɛ?

7 Ani Yehowa ye eshiwoi lɛ anɔ? Nibii ni tee nɔ lɛ hãa sanebimɔ nɛɛ hetoo. Yudafoi ni ku amɛsɛɛ kɛtee amɛjakumaŋ lɛ ná hebuu kɛ niyenii babaoo, ni amɛhe wa amɛ yɛ mumɔŋ hu. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa bu amɛhe kɛje amɛhewɔ maji ni he wala ni yi fa kwraa fe amɛ lɛ adɛŋ. Kooloi awuiyelɔi buleee Yudafoi lɛ akooloi ni amɛlɛɔ lɛ ashishi. Eji anɔkwale akɛ nakai Yudafoi lɛ na shihilɛi ni tamɔ paradeiso lɛ ahe gbalɛi ní mɛi tamɔ Yesaia, Yeremia, kɛ Ezekiel ŋmala shwie shi lɛ amlibaa fioo kɛkɛ—shi gbalɛi nɛɛ amlibaa ní Nyɔŋmɔ webii lɛ na lɛ shɛje amɛmii, ni no tuuntu he hiaa amɛ yɛ no beaŋ. Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii ni Yehowa fee ehã ewebii yɛ no beaŋ lɛ anɔ lɛ, ebaawaje wɔhemɔkɛyeli lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Kɛ́ nakai gbalɛi lɛ aklɛŋklɛŋ mlibaa fioo lɛ po shɛje amɛmii waa nakai lɛ, te babaoo ni eshwɛ lɛ amlibaa lɛ baaji ahã tɛŋŋ? Susumɔ nɔ ni Yehowa efee ehã wɔ ŋmɛnɛ lɛ he okwɛ.

Bɔ ni Yehowa Ehã Eshiwoi Ebɔi Mlibaa yɛ Wɔbe Nɛɛ Mli

8. Mɛɛ “shikpɔŋ” Nyɔŋmɔ webii lɛ yɔɔ nɔ ŋmɛnɛ?

8 Amrɔ nɛɛ Yehowa webii jeee maŋ diɛŋtsɛ, ni amɛ fɛɛ amɛbɛ maŋ loo shikpɔŋ kome too nɔ. Moŋ lɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ feɔ mumɔŋ maŋ ni ji “Nyɔŋmɔ Israel lɛ.” (Gal. 6:16) Amɛnyɛmimɛi ni ji “tooi krokomɛi” lɛ fataa amɛhe yɛ “shikpɔŋ” ni ji mumɔŋ paradeiso lɛ mli, ni amɛfeɔ ekome kɛjáa Yehowa Nyɔŋmɔ. Nakai jamɔ lɛ ji amɛshihilɛ gbɛ. (Yoh. 10:16; Yes. 66:8) Mɛɛ “shikpɔŋ” nɛkɛ Yehowa kɛhã wɔ lɛ? Eji mumɔŋ paradeiso. Nyɔŋmɔ shiwoi ni kɔɔ Eden abɔɔ lɛ mli shihilɛi ahe lɛ ená emlibaa ni yɔɔ miishɛɛ yɛ mumɔŋ paradeiso nɛɛ mli. Hã wɔkwɛ enɛ he nɔkwɛmɔ nii komɛi.

9, 10. (a) Gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 11:6-9 lɛ miiba mli ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni wɔnaa ŋmɛnɛ ni tsɔɔ akɛ toiŋjɔlɛ yɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ?

9 Hebuu. Kɛ́ wɔkwɛ gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 11:6-9 lɛ mli lɛ, wɔnaa ekomefeemɔ kɛ toiŋjɔlɛ he mfoniri fɛfɛo ko—ni kã kooloi awuiyelɔi akɛ kuu kome kɛ adesai kɛ amɛshĩa kooloi akɛ kuu kroko lɛ ateŋ. Ani nakai mfoniri lɛ miiba mli yɛ mumɔŋ ŋmɛnɛ? Hɛɛ! Yɛ kuku 9 lɛ mli lɛ, wɔnaa nɔ hewɔ ni nakai kooloi lɛ efeŋ efɔŋ ni amɛfiteŋ nii lɛ: “Ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ̃ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.” Ani “Yehowa he nilee” tsakeɔ kooloi lɛ anifeemɔi? Dabi, gbɔmɛi moŋ ni kɛ́ amɛbale Nyɔŋmɔ Ofe lɛ ni amɛkase etoiŋjɔlɛ gbɛi ahe nii lɛ, amɛsubaŋ tsakeɔ. No hewɔ ni ŋmɛnɛ lɛ, wɔnaa nakai gbalɛ ni hãa mɔ tsui nyɔɔ emli waa lɛ mlibaa yɛ wɔmumɔŋ paradeiso lɛ mli lɛ. Yɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli shishi lɛ, Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ miibɔ mɔdɛŋ amɛjie sui gbohii ni tamɔ kooloi anifeemɔ lɛ yɛ amɛshihilɛ mli, koni amɛkɛ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ mli.

10 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ wolo nɛɛ mli lɛ, wɔsusu afã ko sɛɛ ni Kristofoi fĩii lɛ he—wɔsusu Ŋmalɛ naa nɔdaamɔnɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ webii feɔ nakai, kɛ yiwaa ni akɛbaa amɛnɔ yɛ afã ko sɛɛ ni amɛfĩii lɛ hewɔ lɛ he. Ani kɛ́ okwɛ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ yɛ yiwalɛ je nɛɛ mli lɛ, mɛi saŋŋ, ni ji “maŋ” ko yɛ ni kɛ́ aka akɛ abaagbe amɛ po lɛ, amɛkɛ amɛhe wooo yiwalɛ nifeemɔ ko kwraa mli? Enɛ ji odaseyeli ni maa nɔ mi diɛŋtsɛ akɛ Mesia Maŋtsɛ lɛ shishi bii ená toiŋjɔlɛ shihilɛ yɛ amɛteŋ lɛɛlɛŋ taakɛ Yesaia wie he lɛ. Yesu wie akɛ suɔmɔ ni yɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ lɛ ji nɔ ni akɛbaale amɛ. (Yoh. 13:34, 35) Yɛ asafo lɛ mli lɛ, Kristo eto etsui shi eetsɔ ‘enyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ’ lɛ nɔ eeye eebua anɔkwa Kristofoi fɛɛ koni amɛkase bɔ ni atiuɔ toiŋjɔlɛ, suɔmɔ, kɛ tsuishitoo sɛɛ.—Mat. 24:45-47.

11, 12. Mɛɛ hɔmɔ yeɔ je lɛ ŋmɛnɛ, kɛ̃lɛ mɛni Yehowa efee kɛhã ewebii lɛ niyenii babaoo?

11 Nibii kpakpai babaoo. Mumɔŋ hɔmɔ miiye je lɛ. Biblia lɛ bɔ kɔkɔ akɛ: “Naa, gbii miiba, Nuŋtsɔ Yehowa kɛɛ, ni mahã hɔmɔ aba shikpɔŋ lɛ nɔ, jeee aboloo hɔmɔ loo nu kumai ni, shi Yehowa wiemɔi lɛ atoiboo nɔ ni!” (Amos 8:11) Ani mumɔŋ hɔmɔ yeɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ hu? Yehowa gba srɔto ni baakã ewebii lɛ kɛ ehenyɛlɔi lɛ ateŋ lɛ efɔ̃ shi akɛ: “Mitsuji lɛ aaaye nii, shi nyɛ lɛ hɔmɔ aaaye nyɛ; naa, mitsuji lɛ aaanu nii, shi nyɛ lɛ, kumai aaaye nyɛ; naa, mitsuji lɛ aaanyá, shi nyɛ lɛ, nyɛhiɛ aaagboi.” (Yes. 65:13) Ani oyɔse bɔ ni wiemɔi nɛɛ baa mli lɛ?

12 Wɔnine shɛɔ mumɔŋ niyenii babaoo nɔ tamɔ bɔ ni faa ko lɛɔ ni emli kwɔɔ lɛ. Wɔwoji ni adamɔɔ Biblia lɛ nɔ aŋmalaa, woji kɛ nibii ni atswaa aboɔ toi, asafoŋ kpeei kɛ kpeei wuji, kɛ nibii ni akɛwoɔ wɔ-Wɛb saiti lɛ nɔ lɛ—fɛɛ bafeɔ mumɔŋ niyenii babaoo ni tamɔ nu ni miiho yoo ni wɔnáa yɛ jeŋ ni mumɔŋ hɔmɔ miigbe mɛi nɛɛ mli lɛ. (Ezek. 47:1-12; Yoel 3:18) Kɛ́ okwɛ bɔ ni Yehowa shiwoi ni kɔɔ nibii kpakpai babaoo lɛ he lɛ baa mli yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ, aso omii shɛɛɛ ohe? Ani obɔɔ mɔdɛŋ oyeɔ nii daa yɛ Yehowa okpɔlɔ lɛ nɔ?

Wɔsafoi lɛ yeɔ buaa wɔ koni wɔná niyenii kpakpai wɔye, wɔná hebuu, ni wɔhe awa yɛ mumɔŋ

13. Mɛni ona ni tsɔɔ akɛ Yehowa shiwoo akɛ abaagbele shwilafoi ahiŋmɛi kɛ toimulɔi atoi lɛ eba mli?

13 Mumɔŋ hewalɛnamɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo etsɔmɔ mumɔŋ shwilafoi kɛ toimulɔi. (2 Kor. 4:4) Fɛɛ sɛɛ lɛ, Kristo miitsa helai nɛɛ kɛ ekrokomɛi. Ani ona ni agbele shwilafo ko hiŋmɛi kɛ toimulɔ ko hu toi? Kɛ́ ona akɛ mɛi ebaná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nilee ni ja, ni amɛŋmɛɛ jamɔŋ amalei ni hã amɛtsɔmɔ anɔkwale lɛ he shwilafoi kɛ toimulɔi be ko ni eho lɛ ahe lɛ, belɛ ona gbalɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ mlibaa, ekaneɔ akɛ: “Nakai gbi lɛ nɔ lɛ toimulɔi tete aaanu wolo lɛ mli wiemɔi lɛ, ni shwilafoi ahiŋmɛii hu aaajɛ kusuufeemɔ kɛ duŋ mli ana nii.” (Yes. 29:18) Mɛi akpei ohai komɛi náa mumɔŋ tsamɔi nɛɛ daa afi yɛ je lɛŋ fɛɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni shiɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli kwraa, ni ebafataa wɔhe kɛjáa Nyɔŋmɔ yɛ wɔmumɔŋ paradeiso lɛ mli lɛ bafeɔ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yehowa shiwoi lɛ eba mli lɛɛlɛŋ!

14. Mɛni kɛ́ wɔjwɛŋ nɔ lɛ ebaawaje wɔhemɔkɛyeli?

14 Wolo nɛɛ mli yitso lɛ eko fɛɛ eko hiɛ odaseyeli ni maa nɔ mi diɛŋtsɛ akɛ Kristo eye ebua esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛbote mumɔŋ paradeiso diɛŋtsɛ mli yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Esa akɛ wɔya nɔ wɔjwɛŋ gbɛi srɔtoi ni Yehowa tsɔɔ nɔ ejɔɔ wɔ yɛ mumɔŋ paradeiso lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ anɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa shiwoi kɛhã wɔsɛɛ lɛ amli lɛ mli baaya nɔ awa.

“Omaŋtsɛyeli lɛ Aba”

15. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná nɔmimaa akɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso lɛ?

15 Kɛjɛ jeeŋmɔ beebe lɛ, Yehowa yiŋtoo ji ní ehã shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ atsɔ paradeiso. Ekɛ Adam kɛ Hawa wo paradeiso abɔɔ ko mli, ni efã amɛ akɛ amɛfɔ ni amɛshwiei ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ̃, ni amɛkwɛ shikpɔŋ lɛ nɔ bɔɔnii fɛɛ anɔ. (1 Mose 1:28) Adam kɛ Hawa eyabooo Yehowa toi, amɛyafata Satan he kɛtse atua, ni enɛ kɛ amɛshwiei fɛɛ yawo emuu ni ayeee, esha, kɛ gbele mli. Kɛ̃lɛ, Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ tsakeee kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ Nyɔŋmɔ wie lɛ, ewiemɔ lɛ baa mli kɛmɔɔ shi be fɛɛ be. (Kanemɔ Yesaia 55:10, 11.) Belɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Adam kɛ Hawa shwiei lɛ baayi shikpɔŋ nɛɛ nɔ obɔ̃, ní amɛye nɔ kɛkwɛ Yehowa bɔɔnii fɛɛ ni yɔɔ paradeiso lɛ mli lɛ anɔ. Nakai be lɛ, gbalɛi ni Yudafoi nomii lɛ anine shɛ nɔ klɛŋklɛŋ ni kɔɔ paradeiso shihilɛi lɛ ahe lɛ baaba mli kɛmɔ shi kwraa! Susumɔ nɔkwɛmɔnii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ.

16. Te Biblia lɛ tsɔɔ shweshweeshwe shihilɛ ni wɔbaaná yɛ Paradeiso lɛ mli ehãa tɛŋŋ?

16 Hebuu. Agbɛnɛ, shihilɛ ni hãa mɔ tsui nyɔɔ emli ni afee he mfoniri yɛ Yesaia 11:6-9 lɛ baaba mli kɛmɔ shi, jeee yɛ mfonirifeemɔ mli pɛ kɛkɛ. Hii, yei, kɛ gbekɛbii fɛɛ baanu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe, ni nɔ ko kwraa yeŋ amɛ awui yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he ni amɛbaaya. Bɔɔnɔ ko kwraa, gbɔmɔ jio, kooloo jio, nyɛŋ aye awui yɛ jɛmɛ. Feemɔ ohe mfoniri okwɛ, ni be eshɛ agbɛnɛ ni oona shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ akɛ oshĩa, ni obaanyɛ owu fai, kpaakpoi, kɛ ŋshɔi ni yɔɔ mli lɛ; okwɔlɔ gɔji srɔtoi lɛ; ni onyiɛ kɛkpa shi yɛ jwɛi fɔ lɛ anɔ ni nɔ ko kwraa yeee bo awui. Kɛ́ je na hu lɛ, osheŋ gbeyei kwraa. Ezekiel 34:25 lɛ mli wiemɔi lɛ baaba mli bɔ ni baahã Nyɔŋmɔ webii lɛ anyɛ ‘ahi shi shweshweeshwe yɛ ŋã lɛ nɔ, ní amɛwɔwɔi yɛ kooi lɛ amli’ po.

17. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ kɛ́ Maŋtsɛyeli lɛ miiye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ, Yehowa baahã wɔná wɔhiamɔ nibii fɛɛ lɛ?

17 Nibii kpakpai babaoo. Feemɔ ohe mfoniri okwɛ ni oyɛ shihilɛ ko mli, ni nibii tamɔ ohia, niyenii kpakpa ni anáaa, hɔmɔ, loo gbɛjianɔtoi ni kwɛɔ mɛi atsiabo ko kwraa bɛ jɛmɛ. Mumɔŋ niyenii babaoo ni Nyɔŋmɔ webii lɛ anine shɛɔ nɔ ŋmɛnɛ lɛ maa nɔ mi akɛ Mesia Maŋtsɛ lɛ baalɛ eshishi bii lɛ yɛ shihilɛi fɛɛ amli. Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, efee nɔ ko fioo ko kɛtsɔɔ akɛ ebaanyɛ ehã shiwoi nɛɛ aba mli, ejaakɛ ekɛ aboloi kɛ looi fioo ko lɛ mɛi akpei komɛi ni hɔmɔ miiye amɛ. (Mat. 14:17, 18; 15:34-36; Mar. 8:19, 20) Kɛ́ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ bɔi shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔyeli lɛ, gbalɛi tamɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baaba mli diɛŋtsɛ: “Eeehã nu anɛ ashwie nyɛdumɔ wui ni nyɛdu lɛ nɔ, kɛ ŋmãa ni ekwɛ̃ lɛ nɔ, ni amɛaawo yibii babaoo. Nakai be lɛ mli lɛ, nyɛtsinai lɛ aaaye nii yɛ ŋa ni lɛɛ nɔ.”—Yes. 30:23, Ga Biblia hee.

18, 19. (a) Mɛɛ shishinumɔ gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 65:20-22 lɛ hiɛ kɛhã bo? (b) Kɛ́ akɛɛ wɔgbii lɛ “aaatamɔ tsei agbii” lɛ te atsɔɔ tɛŋŋ?

18 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii yɛ ni ebɛ amɛnyɛmɔ mli akɛ amɛbaaná shĩa kpakpa mli amɛwɔ, loo nitsumɔ kpakpa amɛtsu. Yɛ jeŋ ni juu kɛ fɔ̃ eyi mli tɔ nɛɛ mli lɛ, mɛi babaoo nuɔ he akɛ amɛkɛ ŋmɛlɛtswai abɔ tsuɔ nii dɛŋdɛŋ, shi amɛ diɛŋtsɛ loo amɛweku lɛ naaa he sɛɛ kpakpa ko, niiatsɛmɛi kɛ amimyelɔi moŋ kpaa amɛdeŋmegbomɔ lɛ mli yibii lɛ fɛɛ. Feemɔ bɔ ni shihilɛ lɛ baaji ahã be ni gbalɛ nɛɛ eba mli yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ he mfoniri okwɛ: “Amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromii, ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsũi, ní mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu, ní mɔ kroko aye; ejaakɛ mimaŋ lɛ gbii aaatamɔ tsei agbii, ni mɛi ni mihala lɛ aaaye amɛnine naa nitsumɔ lɛ mli nii aahu po.”—Yes. 65:20-22.

19 Kɛ́ akɛɛ wɔgbii lɛ “aaatamɔ tsei agbii” lɛ te atsɔɔ tɛŋŋ? Kɛ́ odamɔ tso wulu ko ni kwɔ gojoo shishi, ni osusu afii abɔ ni ekolɛ tso lɛ kɛhi jɛmɛ lɛ he—ekolɛ eyɛ kwraa po dani afɔ onanakaŋsowa lɛ, aso onaa ekpɛŋ ohe? Ekolɛ, obaanu he po akɛ kɛ́ obaakã he ohi shi akɛ mɔ ni yeee emuu lɛ, ebaanyɛ eba akɛ obaagbo ní tso nɛɛ kã he ema shi, eelɛɛ eniji amli ní nɔ ko gbaaa enáa be ni ogbo sɛɛ afii babaoo po. Kwɛ bɔ ni Yehowa ejie mlihilɛ kpo etsɔɔ wɔ, ema nɔ mi ehã wɔ akɛ yɛ Paradeiso ni kã wɔhiɛ lɛ mli lɛ, wɔbaahi shi afii abɔ ni nɔ ko kwraa gbaŋ wɔnaa! (Lala 37:11, 29) Gbi ko baaba ni wɔbaana tsei ni ehi shi afii abɔ po lɛ tamɔ jwɛi ni kɛ́ hulu shã lɛ nɔŋŋ lɛ egbiɔ ni efiteɔ lɛ, amɛbaaba ni amɛbaaya, ní wɔyɛ wala mli lolo kɛmiiya naanɔ!

20. Te Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii anɔkwafoi lɛ baafee tɛŋŋ amɛná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni yeɔ emuu lɛ?

20 Hewalɛnamɔ ni yeɔ emuu. Ŋmɛnɛ lɛ hela kɛ gbele eŋɔ adesai fɛɛ nom. Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, wɔ fɛɛ wɔhe miiye—gbele hela ko ni atsɛɔ lɛ esha lɛ emɔmɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ. Enaa tsabaa kome pɛ ji Kristo kpɔ̃mɔ afɔle lɛ. (Rom. 3:23; 6:23) Yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, Yesu kɛ ehefatalɔi nɔyelɔi lɛ baaye abua mɛi koni amɛná nakai afɔle lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi, ni fiofio lɛ abaajie nibii fɛɛ ni ejɛ esha mli kɛba lɛ yɛ adesai anɔkwafoi lɛ ahe. Yesaia gbalɛ lɛ baaba mli kwraa kɛmɔ shi akɛ: “Maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛŋ akɛ: Migbɔjɔ! Ejaakɛ mɛi ní yɔɔ mli lɛ, aaaŋɔ amɛnishaianii lɛ afa amɛ.” (Yes. 33:24) Feemɔ be ni mɔ ko ehiŋ shi kwraa akɛ shwilafo, toimulɔ, loo obubuafo lɛ he mfoniri okwɛ. (Kanemɔ Yesaia 35:5, 6.) Hela ko kwraa bɛ ni Yesu nyɛŋ atsa—gbɔmɔtsoŋ nɔ jio, jwɛŋmɔŋ nɔ jio, henumɔŋ nɔ jio. Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii anɔkwafoi lɛ baaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni yeɔ emuu!

21. Mɛni baaba gbele nɔ, ni mɛni hewɔ nakai shiwoo lɛ shɛjeɔ omii waa lɛ?

21 Shi, mɛni abaafee gbele hu, ni ji esha nyɔmɔwoo ni anyɛɛɛ naa foi ajo ni hela kɛbaa lɛ? Gbele ji ‘wɔnaagbee henyɛlɔ,’ henyɛlɔ ko ni yeɔ adesai ni yeee emuu fɛɛ anɔ be fɛɛ be ni esumɔɔ lɛ. (1 Kor. 15:26) Ani gbele baanyɛ ekɛ Yehowa atswa, loo ekɛ lɛ ashi mple ni eye enɔ? Kadimɔ nɔ ni Yesaia gba efɔ̃ shi lɛ: “Eeemi gbele kɛaatee naanɔ; ni Nuŋtsɔ Yehowa aaatsumɔ hiɛaŋ fɛɛ yaafonui.” (Yes. 25:8) Feemɔ be nɛɛ he mfoniri okwɛ. Afeŋ yara dɔŋŋ, gɔɔ bɛ dɔŋŋ, mɔ ko gboŋ po ni abaafo! No najiaŋ lɛ, be ni Yehowa yeɔ eshiwoo ni yɔɔ miishɛɛ ni ji akɛ ekɛ gbohii lɛ baaba wala mli ekoŋŋ lɛ nɔ lɛ, miishɛɛ sɔŋŋ ni mɛi baaná hewɔ lɛ, amɛhiŋmɛiaŋ baakpala nui! Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Omɛi ní egboi lɛ ahiɛ aaatsɛ̃, ni amɛgbɔmɔtsei lɛ aaate shi. Ao nyɛ su mli bii, nyɛhiɛ atsɛ̃a, nyɛláa kɛ miishɛɛ! Ejaakɛ obɔ ni nɛɔ lɛ, bɔ ni kpɛlɛɔ ni, ni ooohã gbohii lɛ ate shi.” (Yesaia 26:19, Ga Biblia hee) Agbɛnɛ, abaajie piŋmɔi kɛ nɔnai fɛɛ ni gbele kɛba lɛ yɛ shihilɛ mli.

22. Mɛni baaba be ni Mesia Maŋtsɛyeli lɛ egbe Nyɔŋmɔ yiŋtoi kɛhã shikpɔŋ lɛ he nitsumɔ naa?

22 Be ni Afii Akpe lɛ baaba naagbee lɛ, no mli lɛ Maŋtsɛyeli lɛ etsu Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛhã shikpɔŋ lɛ he nii egbe naa, kɛkɛ lɛ Kristo baaŋɔ nɔyeli lɛ ewo e-Tsɛ dɛŋ. (1 Kor. 15:25-28) Agbɛnɛ, be ni adesai eye emuu egbe naa lɛ, amɛbaafee klalo kɛhã naagbee kaa ni Satan kɛbaaba amɛnɔ be ni ajie lɛ yɛ bu kwɔŋkwɔŋ ni ji shihilɛ ni no mli lɛ enyɛɛɛ nɔ ko efee yɛ mli lɛ mli. No sɛɛ lɛ, Kristo baakpãta nakai onufu fɔŋ lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni fĩɔ esɛɛ lɛ ahiɛ kwraa. (1 Mose 3:15; Kpoj. 20:3, 7-10) Shi, mɛi fɛɛ ni kɛ amɛtsui fɛɛ sumɔɔ Yehowa lɛ baaná hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ. Ekolɛ, wiemɔ ko kwraa bɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsɔɔ nakai miishɛɛ lɛ mli jogbaŋŋ akɛ ja wiemɔi nɛɛ ni wɔnaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ. No ji shiwoo akɛ anɔkwafoi lɛ baaná “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ.”—Rom. 8:21.

Maŋtsɛyeli lɛ baahã Nyɔŋmɔ shiwoi fɛɛ ni kɔɔ adesai kɛ shikpɔŋ lɛ he lɛ aba mli

23, 24. (a) Mɛni hewɔ anyɛŋ aje Yehowa shiwoi amlibaa lɛ he ŋwane lɛ? (b) Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

23 Shiwoi nɛɛ damɔɔɔ hiɛnɔkamɔi, shwelɛi, loo lamɔi komɛi kɛkɛ anɔ. Yehowa shiwoi amlibaa ji nɔ ko ni ajeee he ŋwane. Mɛni hewɔ? Kaimɔ Yesu wiemɔi ni wɔsusu he yɛ wolo nɛɛ klɛŋklɛŋ yitso lɛ mli lɛ. Etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛsɔle amɛhã Yehowa akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mat. 6:9, 10) Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ jeee mɔ ko susumɔ ko kɛkɛ ni eka eyiŋ ewie. Eji nɔyeli diɛŋtsɛ! Eeye nɔ yɛ ŋwɛi amrɔ nɛɛ. Afii 100 sɔŋŋ nɛ ní ehã Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ eba mli yɛ gbɛi srɔtoi anɔ, ni wɔnaa enɛ faŋŋ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Belɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kpã enɔyeli lɛ mli kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yehowa shiwoi lɛ fɛɛ baaba mli!

24 Wɔle akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaba. Wɔle hu akɛ shi ni Yehowa ewo lɛ fɛɛ baaba mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ NYƆŊMƆ MAŊTSƐYELI LƐ EBƆI NƆYELI! Sane ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ji, ‘Ani Maŋtsɛyeli lɛ miiye minɔ?’ Nyɛhãa wɔfea nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ kɛhi shi akɛ Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii anɔkwafoi amrɔ nɛɛ, koni wɔnyɛ wɔná enɔyeli ni yeɔ emuu ni yeɔ jalɛsane lɛ he sɛɛ kɛya naanɔ!