Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 22

UmBuso Wenza Intando KaZimu Ephasini

UmBuso Wenza Intando KaZimu Ephasini

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

UmBuso uzalisa koke uZimu akuthembisileko ngabantu nangephasi

1, 2. (a) Kubayini kungaba budisi ngezinye iinkhathi ukuliqala njengelamambala iPharadeyisi? (b) Khuyini okungasisiza siqinise ukukholelwa kwethu eenthembisweni zakaZimu?

NANGU umzalwana othembekileko uze esifundweni, ufile kudinwa ngemva kokusuhlwa lilanga lamhloko. Ubuya emsebenzini begodu umphathi wakhe umphudlhele, ngapha ugandelelwe naziintjhijilo zokutlhogomela umndeni, nokugulelwa mkakhe. Njengombana kuthoma umbhino wengoma yokuvula, ukhokha umoya kancani, aledlhe be azizwe kamnandi ngokuba seWolweni lomBuso nabanakwabo nabodadwabo. Ingoma le ikhuluma ngePharadeyisi, begodu kunala ikhuluma khona ngokuthi zibone sewulapho. Ekhabolakhona, le vele ngiyo ingoma ayithanda khulu, begodu njengombana ayivuma nomndenakhe, uzizwa aduduzeka ngethemba lengomuso aliqalilekweli.

2 Kghani nawe wakhe wazizwa njalo? Kwabenengi bethu, lokhu kwakhe kwenzeka. Khona siyavuma ukuthi ipilo ephasini esiphila kilweli isibophela phasi kangangobana sigcine singasaliboni nePharadeyisi elingehla kwethu. Phela lezi ‘ziinkhanthi ezibudisi kwamambala,’ begodu ubujamo esiphila ngaphasi kwabo ephasineli abufani nebepharadeyisi. (2 Thim. 3:1) Khuyini-ke okungasisiza siliqale njengelamambala ithemba esinalweli? Sazi njani ukuthi umBuso kaZimu uzabe ubusa boke abantu kungasikade? Akhesiqale iimphorofido zakaJehova ezimbalwa ezazaliseka emehlweni wabantu bakhe bakade. Ngemva kwalokho sizokubuyekeza indlela iimphorofidwezo ezizaliseka ngayo esikhathini sethu. Bese emaswapheleni, njengombana sizabe sesiqinile ekukholweni, sizokuqala esizabe sikuphathelwe ziimphorofidwezi esikhathini esizako.

Indlela UJehova Azizalise Ngayo Iinthembiso Zakhe Esikhathini Sangaphambili

3. Ngisiphi isithembiso esatjhiriya amaJuda ebekaphalalele eBhabhiloni?

3 Akhewucabange ukuthi amaJuda wekadeni bewaphila njani ngesikhathi athunjelwe eBhabhiloni. Inengi lawo lakhulela ekuthunjweni njengababelethi balo, begodu ipilo beyibudisi. Abantu beBhabhiloni bebabadelela nangokukholelwa kwabo kuJehova. (Rhu. 137:1-3) Yoke iminyaka leyo amaJuda athembekileko la bewahlezi ethembeni lokuthi uJehova uzobabuyisela endawenabo abantu bakhe. UJehova watjho nokuthi kuzokuba mnandi lapho, kangangobana wabe wafanisa indawo yakwaJuda leyo nesivande se-Edeni—ipharadeyisi! (Funda u-Isaya 51:3.) Iinthembiswezi bezenzelwe ukuqinisekisa abantu bakaZimu, zisuse nanyana ngikuphi ukubilayela okukhona eenhliziyweni zabo. Ngayiphi indlela? Cabanga nganazi iimphorofido ezinqophileko.

4. UJehova wawaqinisekisa njani amaJuda ngevikeleko ebekazolithola ezweni lawo?

4 Ivikeleko. Abaphalali laba bebazokubuya, kodwana bebangekhe babuyele epharadeyisini lamambala, kunalokho bebazokubuyela endaweni ebeyisolo ilirhalawumba iminyaka ema-70, okuyindawo ebeyaziwa ngabambalwa. Ngeekhathi zeBhayibheli, amabhubezi, iimpisi, izingwe, nezinye iimbanda zomango bezirhagele. Yeke, umuntu bekangazibuza ukuthi, ‘Abantwabami nomkami bazokuphepha njani endaweni enjalo? Iinkomo nezimvu zami zona kazi ziyokuba yini?’ Lokho bekuyindlela evamileko umuntu angazizwa ngayo. Kodwana, cabanga ngesithembiso sakaZimu esiku-Isaya 11:6-9 ukuthi besiduduza kangangani. (Mfunde.) Ngamezwi lawo asakondlo, uJehova waqinisekisa abaphalelekwabo ukuthi bazokuphepha kunye nefuyo yabo. Amabhubezi bekazokudla utjani ngomnqondo wokuthi bengekhe azenze litho iinkomo zamaJuda. Abathembekilekwaba bekunganalitho okufuze balisabe ngeembanda ezinjalo, ngombana uJehova bekathembise ukuthi abantu bakhe bazokuhlala ngokuphepha endaweni yakwaJuda ababuyiselwe yona—emadlelweni nemahlathini imbala.—Hez. 34:25.

5. Ngiziphi iimphorofido ezasiza abaphalali baqiniseka bona uJehova uzobaqalelela ngakho koke abakutlhogako?

5 Ukuhloma. Zikhona nezinye izinto ebezingabatshwenya. Njengokuthi, ‘Kazi ngizokghona na ukondla umndenami endaweni esibuyiselwe yona leyo? Sizokuhlalaphi? Umsebenzi uzabe ukhona na, nokuthi ipilo yakhona izokuhluka na neyimadaniswa nokusuhleka kwekuthunjweni?’ Kanti-ke kutholakele ukuthi uJehova naye bekayicabangile imibuzo enjalo, ngombana uyakhuluma ngayo eemphorofidweni eziphefumulelweko. UJehova wathembisa abantu bakhe abalalelako ukuthi bazokuthola izulu elaneleko; ihlabathi nayo beyizakukhipha ‘umkhiqizo ohlomileko nononileko.’ (Isa. 30:23) Nasekuziwa kwezomsebenzi nendawo yokuhlala, uJehova wathembisa abantu bakhe wathi: “Bazakwakha iinkumba bebahlale kizo, batjale iindiribe, bagome isithelo sakhona. Angeze bakhe bese kuhlale omunye, batjale bese kugoma omunye.” (Isa. 65:21, 22) Kuyatjho bona ipilo beyizokuthabisa kwamambala nayimadaniswa neyekuthunjweni kweBhabhiloni yabarhedeni. Kodwana bekuzokwenzekani ngomraro wabo omkhulu—okungiwo owabangela bona bathunjwe kwekuthomeni?

6. Abantu bakaZimu bebasuhlwa ngimiphi imiraro yezamaphilo, begodu uJehova wabaqinisekisa ngani abaphalali ebebabuyilekwaba?

6 Ukulotjha uZimu ngendlela epheleleko. Ngaphambi kobana baye ekuthunjweni, abantu bakaZimaba besebabogaboga endleleni abamlotjha ngayo. UJehova wakhuluma nabo ngomphorofidi u-Isaya wathi: “Yoke ihloko ilimele ihliziywenu idanile.” (Isa. 1:5) Besebaphophele ngokomoya, bangasezwa, ngombana bebavala iindlebe zabo nakufuze balalele isiluleko esivela kuJehova, bavale namehlwabo kilokho abakhanyisele khona. (Isa. 6:10; Jor. 5:21; Hez. 12:2) Nengabe nakilaba ababuya ekuthunjweni bekusese ngiso leso, udlumbana bona bekuzobakhambela njani? Bengekhe na bafulathelwe nguJehova? Izwa-ke ukuthi besiqinisa kangangani isithembiso sakaJehova nakathi: “Mhlokho iinthulu zizakuzwa amezwi womsongo; kuthi iimphofu zivuleke amehlo ekufifiyeleni nebumnyameni bazo.” (Isa. 29:18) UJehova bekazobelapha abantu bakhe abahlubayezekileko nabaphendukako. Bekazobapha iinqophiso ezilisizo nebezizobakhanyisela ipilo yabo, kwaphela nje nabazimisele ukumlalela.

7. Zazaliseka njani iinthembiso zakaZimu ebantwini bakhe ebebathunjiweko, begodu kubayini ukuzaliseka kwazo kusenza sikholwe ngomdlandla?

7 Kghani uJehova wenza ngokuvumelana nesithembiso sakhe na? Ipendulo yombuzo lo siyithola kokwenzeka emlandweni. AmaJuda ebekabuyiselwe endawenawo la, abusiseka ngevikeleko, ngokuhloma, nangepilo ehle ekulotjheni kwawo uZimu. Ngokwesibonelo, uJehova wawavikela ebantwini abaziindlakela abebakhelene nabo nebebabanengi ngesibalo. Neembanda zomango akhenge ziyisahlele ifuyo yamaJuda. Kuyatjho-ke ukuthi amaJuda lawo akubona ngezinga elithileko ukuzaliseka kwesiphorofido esisapharadeyisi, esatlolwa madoda anjengo-Isaya, uJeremiya, noHezekiyeli. Kodwana isiphorofido esabonwa babantu bakaZimeso, bekuyinto ebebayitlhoga ngesikhatheso. Njengombana sizindla ngalokho uJehova akwenzela abantu bakhe bangesikhatheso, sizokuqina sibe namandla ekukholweni kwethu. Nengabe ukuzaliseka kwesikhatjhana kweemphorofidwezo bekuthabisa kangaka, kazi kuyokuthabisa kangangani-ke ukuzaliseka kwazo ngezinga elipheleleko? Khewucabange ngalokho esikwenzelwe nguJehova namhlanjesi.

Indlela UJehova Athome Ngayo Ukuzalisa Iinthembiso Zakhe Esikhathini Sethu

8. Abantu bakaZimu namhlanjesi bakuyiphi indawo engokomoya?

8 Namhlanjesi, abantu bakaJehova abasi sisizwe samambala namkha abantu abahlala enarheni eyodwa njengakade. Kunalokho, amaKrestu azesiweko ngiwo asisizwe esingokomoya, ‘u-Israyeli kaZimu.’ (Gal. 6:16) Abakhambisani babo ‘bezinye izimvu’ bakhamba nabo endaweni engokomoya, okuyindlela yokuphila abalotjha ngayo uZimu ngebumbano. Ikambiso leyo yokukhulekela, iyindlela yabo yokuphila. (Jwa. 10:16; Isa. 66:8) Yindawo enjani uJehova asipha yona le? Yindawo enokuthula, okulitjhebiswano elikhona phakathi kwabantu bakaZimu. Yeke, iinthembiso zakaZimu malungana nobujamo obufana nebe-Edeni, zizalisekile ngokwendlela engokomoya. Cabangela nazi iimbonelo.

9, 10. (a) Isiphorofido esiku-Isaya 11:6-9, sizaliseka njani namhlanjesi? (b) Ngibuphi ubufakazi bokuthula esibubona ebantwini bakaZimu?

9 Ivikeleko. Esiphorofidweni esiku-Isaya 11:6-9, kukhulunywa ngesithombe esihle esiveza itjhebiswano lokuthula ephasini, phakathi kweembanda zomango kunye nabantu neenlwana ezifuywako. Kazi siyakubona na lokho kwenzeka esikhathi sanamhlanjesi? Iye siyakubona, ngani ngoba evesini 9, siyatjelwa ukuthi kubayini iimbunjwezo zingekhe zibangele umonakalo nakuthiwa: “Iphasi lizakuzala ilwazi [‘lakaJehova,’ NW] njengamanzi asibekela ilwandle.” Inga-kghani ilwazi lakaJehova ngilo elitjhugulula indlela iinlwana eziphila ngayo? Awa, kodwana kutjhuguluka abantu, bathome ukwazi uMninimandlawoke uZimu, bese bafunda ukulingisa iindlela zakhe zokuthula. Ngikho-ke endaweni yethu le engokomoya esiyiphiwe nguZimu, okuyindlela yobunye esimlotjha ngayo, sikubona ukuzaliseka kwesiphorofidwesi. Ngaphasi komBuso kaKrestu, abalandeli bakhe bayayilahla imikghwa yabo yobulwana bese baphila ngendlela enokuthula nabanakwabo nabodadwabo.

10 Ngokwesibonelo, encwadini le sikhulume ngokuthi amaKrestu akazibandakanyi kwezombanaganarha, satjho nokuthi lokho sikwenza ngokusekelwe emiTlolweni, sabe sakhuluma nangeentjhijilo zokutlhoriswa kwabantu bakaZimu ngebanga lokuthi akunahlangothi abalisekelako kwezepolotiki. Kazi akuthabisi na, ukuthi ephasini elitjharaganekweli ngemiguruguru, kusese ‘nesizwe’ sabantu abangazingeniko zokulwa, nanyana sekuthiwa bathuselwa ngokubulawa? Lobu bufakazi bamambala obuveza ukuthi izakhamuzi zomBuso kaMesiya ziyakuzwa ukuthula u-Isaya ebekakhuluma ngakho! UJesu wabikezela bona abalandeli bakhe bazokubonakala ngokuthi bathandane. (Jwa. 13:34, 35) UKrestu usebenzisa “inceku ethembekileko nehlakaniphileko” ngesineke bona ifundise woke amaKrestu ukuthi azithobe, abe nethando, kunye nesisa.—Mat. 24:45-47.

11, 12. Mhlobo bani wendlala orhagele ephasini namhlanjesi, kodwana uJehova yena ubasororha njani abantu bakhe?

11 Ukuhloma. Iphasi lilambe liyafa ngokomoya. Phela iBhayibheli yakhe yayelelisa ngalokhu yathi: “[“UJehova,” NW] uSomandla wathi: ‘Isikhathi siyeza lapha ngizakuthumela khona indlala enarheni: kungabi yindlala yokugoma namkha yokomela amanzi, kodwana kube yindlala yokuzwa amezwi [“kaJehova,” NW]. (Amo. 8:11) Yeke, kghani lokhu kutjho ukuthi nezakhamuzi zomBuso kaZimu zilambile? UJehova wawuveza umehluko okhona phakathi kwabantu bakhe nezitha zakhe nakathi: “Qalani, iinceku zami zizakugoma, kodwana nina nizakulamba. Qalani, iinceku zami zizakusela, kodwana nina nizakoma, Qalani, iinceku zami zizakujekezela, kodwana nina nizakurhubutjhwa.” (Isa. 65:13) Kazi ukubonile na ukuzaliseka kwamezwi la?

12 Iimfundiso zakaJehova zigeleza ngezinga elingazange khelibonwe ngaphambili—ziimlambo ophuphumako. Iincwadi zethu ezisekelwe eBhayibhelini, imigadangiso elalelwako nebukelwako, imihlangano yethu yebandla, emincani, nemikhulu, kunye neZinzolwazi lethu—koke lokhu kumlambokazi ophuphumako wefundo evela kuZimu, ephasini elilambilekweli ngokomoya. (Hez. 47:1-12; Juw. 3:18) Yeke, akukuthabisi na ukubona indlela iimphorofido zakaJehova ezizaliseka ngayo emihleni esiphila kiyo le? Inga-kghani ukudla qobe ukudla uJehova akulungiselele khonokhu?

Amabandla wethu asisiza bona sondleke, sivikeleke, besihlale siphephile ebuhlotjeni bethu noZimu

13. Ukubone njani ukuzaliseka kwesithembiso sakaJehova sokuvula amehlo weemphofu nokuvula iindlebe zabangezwa?

13 Ubuhlobo obuhle noZimu. Namhlanjesi abantu baphumbutha ebumnyameni ngebanga lokuphophala okungokomoya. (2 Kor. 4:4) Ngapha uKrestu naye uphasi phezulu nokupholisa amagulo arhagele iphaseli loke nje. Wakhe wasibona isiphofu siphophuluka? Nengabe ubabonile abantu bangena elwazini leqiso eliseliZwini lakaZimu, basukela amasondo wamala okungiwo abaphophazileko, abenza neenthulu zeqiniso, kuyatjho ukuthi ukubonile ukuzaliseka kwesithembiswesi nasithi: “Mhlokho iinthulu zizakuzwa amezwi womsongo; kuthi iimphofu zivuleke amehlo ekufifiyeleni nebumnyameni bazo.” (Isa. 29:18) Ephasini mazombe, unyaka nonyaka kuba namakhulu weenkulungwana zabantu abathola intatha le yokulatjhwa ngokomoya. Umuntu ngamunye osukela iBhabhiloni eliKhulu, eze ekukhulekeleni kweqiniso okusapharadeyisi, unikela ubufakazi bokuthi iinthembiso zakaJehova ziyazaliseka!

14. Ngibuphi ubufakazi esingathi nasizindla ngabo, sibe nomdlandla ekukholweni?

14 Isahluko ngasinye sencwadi le sinobufakazi obunamandla bokuthi uKrestu ubalethele ipharadeyisi lamambala abalandeli bakhe emihleni le yokuphela esiphila kiyo. Yeke, asihlaleni sizindla ngeendlela ezinengi ezihlukahlukeneko esibusiseke ngazo epharadeyisi esikilo namhlanjesi. Njengombana senza njalo, ukukholelwa kwethu eenthembisweni zakaJehova zesikhathini esizako, nakho kuzokuhlala kuqinile.

“Umbuso Wakho Awufike”

15. Kubayini singaqiniseka bona iphasi lizokuba yipharadeyisi?

15 Umnqopho kaJehova bewukukuthi loke iphasi libe yipharadeyisi. Wabeka u-Adamu no-Eva esivandeni esiyipharadeyisi, wabatjela ukuthi babelethe bazalise iphasi, batlhogomele nazo zoke iimbunjwa eziphila kilo. (Gen. 1:28) Kunalokho, u-Adamu no-Eva bavumela uSathana wadlala ngabo, okwabangela nayo yoke inzalo yabo yangasaphelela, yaba nesono beyahlongakala. Kodwana uZimu akhenge awutjhugulule umnqophwakhe. Koke akutjho ngewakhe umlomo, kuyenzeka ngaso soke isikhathi. (Funda u-Isaya 55:10, 11.) Yeke, singaqiniseka bona inzalo ka-Adamu no-Eva izolizalisa iphaseli, ilihlule, beyitlhogomele nayo yoke indalo kaJehova esephasini. Ukufika kwesikhatheso, kuzabe kukuzaliseka okupheleleko kwesiphorofido sepharadeyisi esabikelwa amaJuda ebekaphalele! Cabanga ngananzi iimbonelo ezilandelako.

16. IBhayibheli liyihlathulula njani indlela esizabe sivikeleke ngayo ePharadeyisi?

16 Ivikeleko. Emaswapheleni, amezwi wesithombe esisibona nasifunda u-Isaya 11:6-9, azokuzaliseka nangendlela engeyamambala. Amadoda, abafazi, nabantwana bazokuhlala baphephile kinanayana ngiyiphi indawo abaya kiyo epasini. Akukho nasinye isibunjwa esizokusatjwa, kungaba silwana namkha umuntu. Khewucabange ngesikhathi lapho indawo le yoke nje ozabe sewuyiqala njengekhaya lakho, udude emilanjeni, emadamini, nemalwandle; ukhwele bewehlele ngale kweentaba, ufahle nomango ngaphandle kwevalo. Ubusuku angekhe busaba yinto ekutshwenyako. Amezwi kaHezekiyeli 34:25, azokuzaliseka ukwenzela bona abantu bakaZimu ‘bahlale baphephile emadlelweni nemahlathini.’

17. Kubayini singaqiniseka bona uJehova uzosisororha ngakho koke esikutlhogako, mhla umBuso wakhe sewubusa loke iphasi?

17 Ukuhloma. Khewucabange nangesikhathi lapho izabe ingasekho khona into ebathi yindlala, ukugula ngebanga lokungadli kuhle, nokubogaboga kwezehlalakuhle. Namhlanjesi, abantu bakaZimu badla kusale ngebanga lokuphuphuma kokudla okungokomoya, okufakazela indlela iKosi enguMesiya ezozitlhogomela ngayo izakhamuzi zayo. Ngesikhathi uJesu asese sephasini, wakutjengisa ngezinga elincani ukuthi angazizalisa iinthembiso ezinjalo, ngombana wasuthisa iwomakazi labantu abalambileko ngeezikwa neemfesi ezimbalwa kwaphela. (Mat. 14:17, 18; 15:34-36; Mar. 8:19, 20) Mhla umBuso kaZimu sewubusa loke iphasi, iimphorofido ezinjengalesi zizokuzaliseka ngendlela yamambala: “Uzakunisa izulu phezu kwembewu oyitjalileko esimini, [akunikele] ikoroyi okumkhiqizo wequlwani. Umkhiqizo lowo uzakuhloma bewunone. Mhlokho ifuywakho izakukarula emadlelweni abanzi.”—Isa. 30:23.

18, 19. (a) Sitjho ukuthini kuwe isiphorofido esiku-Isaya 65:20-22? (b) Kutjho ukuthini nakuthiwa amalanga wethu azakuba “njengamalanga womuthi”?

18 Namhlanjesi inengi labantu ligcina ngokuzibhudanga linomuzi omuhle namkha umsebenzi owanelisako. Ephasini elimbeli esiphila kilo, inengi lizizwa kwanga likhandlekela ilize ngombana kuncani abakuzuzako bona nemindenabo, kukulapho iinjinga zifumana yoke into. Bese uyacabanga-ke bona kuzabe kunjani mhla isiphorofidwesi sizaliseka kilo loke iphasi: “Bazakwakha iinkumba bebahlale kizo, batjale iindiribe, bagome isithelo sakhona. Angeze bakha bese kuhlala omunye, batjale bese kugoma omunye ngombana njengamalanga womuthi azakuba njalo-ke amalanga wabantu bami begodu abakhethiweko bami bazazikholisa mndundu ngomsebenzi wezandla zabo.”—Isa. 65:20-22.

19 Kutjho ukuthini nakuthiwa amalanga wethu azakuba “njengamalanga womuthi”? Nevane ujame ngaphasi komuthikazi omkhulu, awumangali na, nawucabanga ngendlela isitjalweso esesinesikhithi eside ngayo silapho? Ngas’ khathi ungathola ukuthi wabakhona nangaphambi kokubelethwa kwabokhokho bakho! Nabekungathiwa nawe uragele phambili nobujamo okibo bokungapheleli, bewungabe bewufe uwutjhiye usolo ugudla umuthi lo. Qala-ke ukuthi kuthabisa kangangani, ukwazi bona ePharadeyisi, uJehova usithembisa ukuthi sizokuphila ipilo ede nenokuthula! (Rhu. 37:11, 29) Siyeza isikhathi lapho nemithi ephila iminyaka engangeminyaka ezabe esiyifana khona notjani kithi, obutlhurha bebuthukghele, ekubeni thina sisaraga nokuphila!

20. Izakhamuzi ezithembekileko zomBuso zizoyithabela njani ipilo epheleleko?

20 Ipilo epheleleko. Namhlanjesi, amagulo nokufa kusahlela woke umuntu ephasineli. Soke siyagula, siphethwe yisindabelaphi esisono. Okukuphela kwepengu yobulwelobu sihlengo somhlatjelo kaKrestu. (Rom. 3:23; 6:23) Hlangana nokubusa kwakaKrestu kwemiNyaka eyiKulungwana, uJesu nalabo abusa nabo bazokusebenzisa umhlatjelo wesihlengo bonyana basuse yoke imithelela yesono ebantwini abathembekileko ephasini. Isiphorofido saka-Isaya sizokuzaliseka ngokupheleleko: “Akunamhlali . . . ozakuthi: ‘Ngiyagula.’ Abantu abahlala lapho, bazakuthethelelwa icala labo.” (Isa. 33:24) Awazi bona kuzabe kumnandi kangangani mhla ukuphophala, ukufa, nokurholophala kungasekho! (Funda u-Isaya 35:5, 6.) Akunamagulo azakubhalela ikghono lakaJesu lokupholisa—kungakhathaliseki bona kugula kwengqondo, ngokomzimba, namkha ngokwamazizo. Izakhamuzi ezithembekileko zomBuso zizokuphila ipilo emnandi nepheleleko!

21. Kuzokwenzekani ngokufa, begodu kubayini ududuzeka ngesithembisweso?

21 Kuthiwani ngomphumela wokugula—okukukufa? Leso ‘sisitha’ sethu “sokugcina” esenza boke abantu abanesono babonakale balilize. (1 Kor. 15:26) Inga-kghani noJehova uyakusaba ukufa? Khewuzwe ukuthi u-Isaya wathini nakathi: “Uzakuqeda ukufa unomphela. USomandla [“uJehova,” NW] uzokusula zoke iinyembezi kibo boke ubuso.” (Isa. 25:8) Uyasicabanga na isikhatheso? Phela kuzabe kungasenamingcwabo, amathuna, neenyembezi zesizi! Iinyembezi ezizabe zikhona kuzokuba ngezethabo lodwa, njengombana uJehova azabe azalisa isithembiso sakhe esitjhisa amadamu anamanzi sokuvusa abahlongakeleko! (Funda u-Isaya 26:19.) Lapho-ke, kula woke amanceba abangelwe kukufa ayokuphola khona!

22. Kuzokwenzekani mhla umBuso kaMesiya uqedelela intando kaZimu ephasini?

22 Ngekupheleni kweminNyaka eyiKulungwana, umBuso uzokuqedelela intando kaZimu ephasini, bese ngemva kwalokho uKrestu ubuyisela iintambo kuYise. (1 Kor. 15:25-28) Njengombana abantu nabo bazabe sebaphelele, bayokulungela ukuqalana nevivinyo lamaswaphela lamhla uSathana atjhatjhululwa emgodini otjhingako, egade atsirinyezelwe ngakiwo. Bese-ke ngemva kwalokho, uKrestu uzokuswaphelisa ukuhlula kwakhe ngokuyirhayila unomphela inyoka le nabasekeli bayo. (Gen. 3:15; IsAm. 20:3, 7-10) Kuzakuthi boke labo abamthanda kwamambala uJehova, bafumane unongorwana okarisako. Ekhabolakhona awekho amanye amezwi angasihlathulula ngcono isithombesi, ngaphandle kwalawo esitlolelwe wona eBhayibhelini. Lesi sithembiso esizokutholwa ngibo boke abathembekileko—‘ikululeko ephazimulako yabantwana bakaZimu.’—Rom. 8:21.

UmBuso uzokuzalisa zoke iinthembiso zakaJehova ezimalungana nabantu kunye nephasi

23, 24. (a) Kubayini siqiniseka ngokuzaliseka kweenthembiso zakaZimu? (b) Wena urhuluphele ukwenzani?

23 Iinthembiswezi akusimabudango engekhe enzeka namkha iimfiso namathemba alitjazisiweko. Iinthembiso zakaJehova zizokuzaliseka nakanjani! Khumbula amezwi kaJesu awatjho esahlukweni sokuthoma sencwadi le. Wafundisa abalandeli bakhe bona bathandaze kuJehova bathi: “Umbuso wakho awufike, intando yakho yenziwe ephasini njengombana kunjalo ezulwini.” (Mat. 6:9, 10) UmBuso kaZimu awusiyindabamlingwa. Kunalokho, mBuso wamambala! Sikhuluma nje, uyabusa ezulwini. Sekudlule iminyaka elikhulu yoke ubusa, begodu ezinengi zeenthembiso esewuzifezile, ziyabonakala ebandleni lobuKrestu namhlanjesi. Yeke, kwanga singaqiniseka bona iinthembiso zakaJehova zizokuzaliseka mhla umBuso kaZimu ufika ngokupheleleko la ephasini!

24 Siyazi ukuthi umBuso kaZimu zokufika. Siyazi nokuthi elinye nelinye ilizwi elivela kuJehova lizokuzaliseka. Lokhu sikutjhwiso kukuthi UMBUSO KAZIMU UYABUSA! Yeke, umbuzo ngamunye wethu angazibuza wona kukuthi, ‘UmBuso lo uyangibusa na mina?’ Bakwethu, asenzeni koke esingakwenza bona siphile njengezakhamuzi zomBuso ezithembekileko, khona sizokuzuza ngokupheleleko ekubuseni kwawo kokulunga!