Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 22

UMbuso Wenta Intsandvo YaNkulunkulu Emhlabeni

UMbuso Wenta Intsandvo YaNkulunkulu Emhlabeni

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

UMbuso ugcwalisa tonkhe tetsembiso taNkulunkulu letimayelana nebantfu nemhlaba

1, 2. (a) Ngaletinye tikhatsi, yini lengabangela kutsi kube matima ngatsi kubona liPharadisi njengentfo lekhona mbamba? (b) Yini lengasisita sicinise kukholwa kwetfu etetsembisweni taNkulunkulu?

 UMZALWANE lowetsembekile ufika emihlanganweni adziniwe ngemuva kwelilanga lelicindzetelako. Uhlangabetana nekuphatfwa kabi ngubasi wakhe longajabuliseki melula, ucindzetelwe bumatima bekunakekela umndeni wakhe, futsi ukhatsatwe kugula lokuhlasele umkakhe. Njengobe ingoma levula umhlangano icala, ukhokha umoya aveta kukhululeka kwakhe kanye nekujabula lanako ngekutsi useHholweni leMbuso kanye nebazalwane nabodzadze wabo. Lengoma ikhuluma ngelitsemba lekuphila ePharadisi, futsi emavi ayo atsi akabone lelitsemba selifezeka naye atibone alapho. Abesolo ayitsandza lengoma, futsi njengobe ayihlabela akanye nemndeni wakhe, lelitsemba lelikusasa liyamdvudvuta.

2 Kuke kwenteka yini wativa ngaleyondlela? Linyenti letfu like lativa. Nanobe kunjalo, kuyavunywa kutsi kuphila kulelive lelidzala kungenta kube matima ngatsi kutsi sikubone njengentfo lekhona mbamba kufika kweliPharadisi. Leti ‘tikhatsi letibucayi lokumatima kubhekana nato,’ futsi lelive lesiphila kulo alifanani nakancane nelipharadisi. (2 Thim. 3:1) Yini lengasisita kutsi litsemba letfu silitsatse njengentfo lekhona sibili? Sati njani kutsi madvutane uMbuso waNkulunkulu utawubusa bonkhe bantfu? Ase sicoce ngetiphrofetho letimbalwa letivela kuJehova, bantfu bakhe labatibona tigcwaliseka kadzeni. Ngemuva kwaloko sitawucoca ngendlela tiphrofetho letifananako kanye naletinye letinjengato letigcwaliseka ngayo ngendlela lemangalisako lamuhla. Ekugcineni, njengobe kukholwa kwetfu kutawube sekucinisiwe, sitawucoca ngekutsi letiphrofetho tisho kutsini ngelikusasa letfu.

Indlela Jehova Latifeze Ngayo Tetsembiso Takhe Kadzeni

3. Ngusiphi setsembiso lesadvudvuta emaJuda labetfunjelwe eBhabhulona?

3 Ase ucabange kutsi kuphila bekunjani kumaJuda labetfunjelwe eBhabhulona ngelikhulu lesitfupha B.C.E. Lamanyenti awo akhulela lapho njengobe kwenteka nakubatali bawo, futsi kuphila kulendzawo bekumatima. Bantfu baseBhabhulona bebawedzelela ngenca yekukholwa kwawo kuJehova. (Hla. 137:1-3) Kuleminyaka leminyenti layicitsa lapho, emaJuda letsembekile anamatsela kulelitsemba lekutsi: Jehova wetsembisa kubuyisela bantfu bakhe eveni lakubo. Watsi tintfo betitawuba tinhle kakhulu lapho. Wadzimate wafananisa live lakaJuda lelibuyiselwe nensimi yase-Edeni​—lokulipharadisi. (Fundza Isaya 51:3.) Kuyacaca kutsi tetsembiso letinjalo betentelwe kutsi tiphindze ticinise litsemba lebantfu baNkulunkulu, kulungiswe kungabata lokungenteka kutsi bekubahlupha. Kwentiwa njani loko? Ase sicoce ngetiphrofetho letimbalwa.

4. Jehova wawacinisekisa njani emaJuda mayelana nekuphepha lebekutawuba seveni lawo?

4 Kulondzeka. Labantfu lebebatfunjiwe bebangeke babuyele epharadisi, kodvwa bebatawubuyela eveni lebelisolo liyincitsakalo iminyaka lengu-70, futsi bambalwa kubo lebebake balibona. Emabhubesi abevamile emaveni lokukhulunywa ngawo eBhayibhelini angaleso sikhatsi, futsi kunjalo nangetimphisi, tingwe kanye naletinye tilwane letidla inyama. Indvodza bekungenteka itibute: ‘Ngitamvikela njani umkami kanye nebantfwabami? Kutsiwani ngetimvu kanye netinkhomo tami—tona ngitawutivikela njani?’ Kukhatsateka lokunjalo bekuyintfo levamile. Ngako cabanga ngesetsembiso saNkulunkulu lesiku-Isaya 11:6-9, kanye nekutsi besidvudvuta kangakanani. (Fundza.) Ngalamavi lamnandzi embongi, Jehova wacinisekisa labantfu lebebatfunjiwe kutsi bona kanye netilwane tabo bebatawuvikeleka. Libhubesi beliyodla tjani ngemcondvo wekutsi belingeke litidle tinkhomo temaJuda. Labantfu labetsembekile bebete sizatfu sekutesaba letilwane letiyingoti. Jehova wetsembisa kutsi bantfu bakhe bebatawulondzeka eveni lakaJuda lelibuyiselwe, ngisho nasehlane kanye nasemahlatsini.​—Hez. 34:25.

5. Ngutiphi tiphrofetho letasita emaJuda labetfunjiwe aciniseka kutsi Jehova utatinakekela tidzingo tawo?

5 Inala. Bekunalokunye kukhatsateka lobekungase kuvele. Umuntfu bekangatibuta: ‘Ngitawukhona yini kondla umndeni wami kulelive lelibuyiselwe? Sitawuhlala kuphi? Utawuba khona yini umsebenti, futsi utawuba ncono yini kunekuphila ekugcilatweni bancobi betfu?’ Asebentisa tiphrofetho letiphefumulelwe, Jehova wayiphendvula naleyo mibuto. Wetsembisa kutsi bantfu bakhe labalalelako bebatawetsembela etimvuleni, nemhlabatsi bewutawukhicita kudla ‘lokunonile futsi lokunyenti.’ (Isa. 30:23) Mayelana nendzawo yekuhlala kanye nemsebenti lowenetisako, Jehova wetsembisa naku ngebantfu bakhe: “Bayakwakha tindlu, bahlale kuto, bayawuhlanyela tivini, badle titselo tato. Bangeke baphindze bakhe tindlu, bese kuhlala labanye bantfu kuto, nome bahlanyele, bese kudla labanye.” (Isa. 65:21, 22) Kuphila kwabo bekutawuba ncono kakhulu nakucatsaniswa nekutfunjwa kwabo eBhabhulona lebantfu labangakholwa. Kodvwa kutsiwani ngetinkinga tabo letinkhulu​—lokutinkinga letabenta batfunjwa kwasekucaleni?

6. Bantfu baNkulunkulu bebahlushwa ngutiphi tinkinga temphilo, futsi ngusiphi sicinisekiso Jehova lasinika emaJuda labebuya ekutfunjweni?

6 Buhlobo lobuhle naNkulunkulu. Eminyakeni leminyenti ngaphambi kwekutfunjwa kwabo, buhlobo bantfu lebebanabo naNkulunkulu bese bulimele. Asebentisa umphrofethi Isaya, naku Jehova lakusho ngebantfu bakhe: “Inhloko yenu yonkhe ilimele, nenhlitiyo yenu yonkhe ishayiwe.” (Isa. 1:5) Ngemcondvo lotsite, bebatimphumphutse futsi batihhulu, ngobe bebachubeka bavala tindlebe tabo ekulaleleni seluleko saJehova, bavala nemehlo abo ekuboneni kukhanya labanika kona. (Isa. 6:10; Jer. 5:21; Hez. 12:2) Nangabe tinkinga letinjalo betingahlasela labantfu lababuya ekutfunjweni, ngukuphi kuvikeleka lebebatawuba nako? Bebangeke yini baphindze balahlekelwe ngumusa waJehova? Lesetsembiso saJehova besibacinisa: “Ngalelo langa tihhulu tiyakuva emavi alencwadzi legocotwako; ekhatsi ebumnyameni kahlongasibi emehlo etimphumphutse ayawubona.” (Isa. 29:18) Jehova bekatawubaphilisa labantfu bakhe labatfobekile nalabaphendvukile. Nabachubeka balalela futsi batitfoba, abetabaniketa sicondziso nekukhanya lokuletsa kuphila.

7. Tetsembiso Nkulunkulu latenta kubantfu bakhe labatfunjiwe tagcwaliseka njani, futsi kungani lokugcwaliseka kufanele kucinise kukholwa kwetfu?

7 Jehova watifeza yini letetsembiso takhe? Umlandvo nguwo lophendvula lombuto. EmaJuda labuyela eveni lawo abusiswa ngekulondzeka, inala nangekuba nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu. Sibonelo saloko kutsi Jehova wabavikela kubomakhelwane babo labanemandla futsi labanyenti kakhulu kunabo. Tilwane letidla inyama atizange tiyibulale imfuyo yemaJuda. Kuliciniso kutsi lamaJuda abona incenye lencane yekugcwaliseka kwetiphrofetho letikhuluma ngelipharadisi letabhalwa bo-Isaya, Jeremiya kanye naHezekeli​—kodvwa kugcwaliseka kwato labakubona bekumangalisa kakhulu, futsi bekunguloko bebakudzinga ngaleso sikhatsi. Nasicabangisisa ngaloko Jehova lakwentela bantfu bakhe ngaleso sikhatsi, kukholwa kwetfu kutawucina. Nangabe lokugcwaliseka kwekucala futsi lokuncane kwaletiphrofetho bekujabulisa, kugcwaliseka lokukhulu kwato kutawujabulisa kangakanani? Ase sicoce ngaloko Jehova lasentele kona lamuhla.

Indlela Jehova Lacale Ngayo Kufeza Tetsembiso Takhe Lamuhla

8. Bantfu baNkulunkulu lamuhla bajabulela liphi “live”?

8 Lamuhla, bantfu baJehova abakhi sive nobe abahlali endzaweni yinye lebonakalako. Kunaloko, emaKhristu lagcotjiwe akha sive lesingasiso senyama, ‘lokungu-Israyeli waNkulunkulu.’ (Gal. 6:16) Bangani babo ‘labanguletinye timvu,’ bahlanganyela nabo ‘eveni,’ lelisho indlela yekuphila lapho labakhonta khona Jehova Nkulunkulu ngebunye. Lokukhonta kuyindlela yabo yekuphila. (Joh. 10:16; Isa. 66:8) Nguliphi “live” Jehova lasinikete lona? Usinikete lipharadisi lelingabonakali. Kulo, tetsembiso takhe letimayelana nesimo lesifanana nesase-Edeni, tigcwaliseke ngendlela lemangalisako. Ase sicoce ngaletinye tibonelo.

9, 10. (a) Siphrofetho lesiku-Isaya 11:6-9 sigcwaliseka njani lamuhla? (b) Ngubuphi bufakazi bekuthula lesibubona kubantfu baNkulunkulu?

9 Kulondzeka. Esiphrofethweni lesiku-Isaya 11:6-9, sitfola umbono lojabulisako webunye nekuthula, lokusetilwaneni tesiganga, kanye nakubantfu netilwane tasekhaya. Lombono uyagcwaliseka yini lamuhla? Yebo uyagcwaliseka. Evesini 9, siyafundza kutsi kungani letilwane tingeke tilimate nobe tibangele umonakalo: “Ngobe umhlaba uyawugcwala kwati Simakadze, njengobe nemanti agcwalisa lwandle.” “Kwati Simakadze” kuyayishintja yini imikhuba yetilwane? Cha, kodvwa bantfu ngibo labashintjwa kwati Nkulunkulu Losetikwako Konkhe kanye nekufundza kulingisa tento takhe tekuthula. Kungako lamuhla epharadisi laNkulunkulu, singabona kugcwaliseka kwalesiphrofetho lokutsintsa inhlitiyo. Ngaphansi kwekubusa kweMbuso, balandzeli baKhristu bafundza kuyekela imikhuba yabo yebudlova nebulwane, futsi baphile ngekuthula nangebunye nebazalwane babo nabodzadze.

10 Sibonelo saloko kutsi kulencwadzi sicoce ngekungabi nencenye eveni kwemaKhristu​—sicoce ngesisekelo setfu sekucondza liBhayibheli kanye nekuphatfwa kabi bantfu baNkulunkulu labahlangabetana nako ngenca yekungabi nencenye eveni. Akumangalisi yini kutsi kulelive lelinebudlova ‘kunesive’ sebantfu lesingavumi kuhlanganyela etentweni tebudlova tanobe nguluphi luhlobo, ngisho nobe sesatjiswa ngekufa? Lolu luphawu lolukhulu lwekutsi tinceku teNkhosi lenguMesiya tijabulela kuthula lokufanana naloko lokwachazwa ngu-Isaya. Jesu washo kutsi balandzeli bakhe bebatawatiwa ngelutsandvo labanalo ngalomunye nalomunye. (Joh. 13:34, 35) Ebandleni lamuhla, Khristu usebentisa ngesineke ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile’ kuze afundzise onkhe emaKhristu eliciniso kutsi abe nekuthula, lutsandvo nemusa.​—Mat. 24:45-47.

11, 12. Nguyiphi indlala lehlasele live lalamuhla, kodvwa Jehova ubanakekele njani ngendlela lenkhulu bantfu bakhe?

11 Inala. Live linendlala ebuhlotjeni balo naNkulunkulu. LiBhayibheli liyecwayisa: “INkhosi Simakadze itsi: ‘Lalelani la, ayeta emalanga lapho ngiyawutfumela khona indlala kulo lonkhe live, kungabi yindlala yekufuna kudla neyekomela emanti, kodvwa kube yindlala yekufuna livi laSimakadze.’” (Amo. 8:11) Takhamuti teMbuso waNkulunkulu nato tihlaselwe yindlala yini? Jehova wabiketela nangu umehluko emkhatsini webantfu bakhe netitsa takhe: “Tinceku tami tiyawudla, kodvwa nine niyawulamba; tinceku tami tiyawunatsa, kodvwa nine niyawukoma; tinceku tami tiyawujabula, kodvwa nine niyawuhlazeka, nijabhe.” (Isa. 65:13) Ukubonile yini kugcwaliseka kwalamavi?

12 Kudla lokuvela kuNkulunkulu kwandza njengemfula lochubeka ukhula futsi ujula. Tincwadzi tetfu letisekelwe eBhayibhelini, lokurekhodiwe nema-video, imihlangano yetfu yelibandla nemihlangano lemikhulu kanye nekwatiswa lokufakwe ku-Web site yetfu, kusekhatsi kwetintfo letisinakekelako kulelive lelilambile. (Hez. 47:1-12; Jow. 3:18) Wena awujabuli yini ngekubona kugcwaliseka kwetetsembiso taJehova tekuba nenala ekuphileni kwakho kwamalanga onkhe? Uyaciniseka yini kutsi uyatondla ngaso sonkhe sikhatsi etafuleni laJehova?

Emabandla etfu asisita kutsi sondleke kahle ebuhlotjeni betfu naNkulunkulu, sivikeleke futsi sibe nemphilo lenhle

13. Ukubone njani kugcwaliseka kwesetsembiso saJehova lesimayelana nekuvulwa kwemehlo etimphumphutse kanye nekutsi tindlebe tetihhulu tiphindze tisebente?

13 Buhlobo lobuhle naNkulunkulu. Kuba yimphumphutse kanye nekuba sihhulu ebuhlotjeni bemuntfu naNkulunkulu kuyintfo levamile lamuhla. (2 Khor. 4:4) Nanobe kunjalo, Khristu welapha tifo nekugula emhlabeni wonkhe. Uke wawabona yini emehlo emphumphutse avulwa netindlebe tesihhulu tiphindze tisebenta? Nangabe uke wababona bantfu batfola lwati lolungulonalona lweliciniso eVini laNkulunkulu, bashiya nemanga enkholo lake abenta baba timphumphutse nobe tihhulu teliciniso, kusho kutsi ukubonile kugcwaliseka kwesetsembiso lesitsi: “Ngalelo langa tihhulu tiyakuva emavi alencwadzi legocotwako; ekhatsi ebumnyameni kahlongasibi emehlo etimphumphutse ayawubona.” (Isa. 29:18) Emhlabeni wonkhe, bantfu labanyenti umnyaka ngamunye batfola lokulashwa lokunjalo. Umuntfu ngamunye loshiya iBhabhulona Lenkhulu futsi ahlanganyele natsi ekukhonteni epharadisi laJehova lelingabonakali, ufakazela kutsi letetsembiso setigcwalisekile.

14. Kuzindla ngabuphi bufakazi lokungacinisa kukholwa kwetfu?

14 Sehluko ngasinye salencwadzi sinebufakazi lobucinile bekutsi Khristu uletse balandzeli bakhe epharadisi laNkulunkulu kulesikhatsi sekuphela. Asichubeke sizindla ngetindlela letinyenti lesibusiswe ngato kulelipharadisi lalamuhla. Nasenta njalo, kukholwa kwetfu etetsembisweni taJehova letimayelana nelikusasa, kutawuchubeka kukhula.

“UMbuso Wakho Awute”

15. Kungani singaciniseka kutsi umhlaba utawuba lipharadisi?

15 Injongo yaJehova beyisolo ikwenta umhlaba wonkhe ube lipharadisi. Wabeka bo-Adamu na-Eva ensimini lelipharadisi, futsi wabanika umyalo wekutsi bagcwalise umhlaba ngentalo yabo baphindze banakekele tonkhe tidalwa letikhona kuwo. (Gen. 1:28) Kodvwa bo-Adamu na-Eva bahlubuka kanye naSathane, futsi bacwilisa yonkhe intalo yabo ekubeni nesono nasekufeni. Nanobe kunjalo, injongo yaNkulunkulu isengakashintji. Nangabe emavi akhe asawakhulumile, ayagcwaliseka. (Fundza Isaya 55:10, 11.) Ngako-ke, singaciniseka kutsi intalo ya-Adamu na-Eva itawugcwalisa lomhlaba futsi iwuncobe, bese inakekela ngelutsandvo indalo yaJehova lesepharadisi lasemhlabeni. Ngaleso sikhatsi, tiphrofetho letacale tanikwa emaJuda labetfunjiwe letimayelana netimo letinjengepharadisi, titawugcwaliseka ngalokuphelele. Ase sicoce ngaletibonelo letilandzelako.

16. LiBhayibheli likuchaza njani kulondzeka lesitakujabulela ePharadisi?

16 Kulondzeka. Ekugcineni, umbono lokhutsatako lochazwe ku-Isaya 11:6-9 utawugcwaliseka ngemcondvo lophelele. Emadvodza, bafati kanye nebantfwana batawuphepha futsi balondzeke nobe ngukuphi lapho baya khona emhlabeni. Kute sidalwa lesingabanga ingoti, kungaba ngumuntfu nobe silwane. Cabanga ngesikhatsi lapho utawutsatsa khona leplanethi yonkhe njengelikhaya lakho, lapho ungakwati kuhlamba khona emifuleni, emachibini kanye naselwandle; ungakhona kucanca netintsaba futsi uhamba hambe etindzaweni letinetjani ungesabi lutfo. Ebusuku, ngeke ukhatsateke. Emavi lakuHezekeli 34:25 atawugcwaliseka, kangangekutsi bantfu baNkulunkulu batawukwati ‘kuhlala ehlane balale emahlatsini baphephile.’

17. Kungani singaciniseka kutsi Jehova utatinakekela ngalokugcwele tidzingo tetfu ngesikhatsi uMbuso sewubusa emhlabeni wonkhe?

17 Inala. Ake usibone ngeliso lengcondvo sikhatsi lapho kungeke kusaba khona kweswela, kungondleki, indlala nobe tinhlelo tetenhlalakahle. Inala levela kuNkulunkulu bantfu bakhe labayijabulelako lamuhla isicinisekiso sekutsi iNkhosi lenguMesiya itawutondla tikhonti tayo ngalokuphelele. Ngesikhatsi Jesu alapha emhlabeni, wakuveta ngelizinga lelincane kutsi angakwati kutigcwalisa tetsembiso letinjalo, ngobe wabapha kudla bantfu labalambile labatinkhulungwane, asebentisa tinkhwa letimbalwa kanye netinhlanti. (Mat. 14:17, 18; 15:34-36; Mak. 8:19, 20) Ngesikhatsi uMbuso waNkulunkulu sewubusa emhlabeni wonkhe, tiphrofetho letinjengalesi titawugcwaliseka ngalokucondzile: “Utawubuye anitfumelele imvula ngenca yenhlanyelo yenu leseniyihlanyele phansi emhlabatsini, kudla lokuphuma emhlabatsini kutawunona, futsi kube kunyenti. Ngalelo langa tinkhomo tenu tiyawukudla emadlelweni labanti nalaluhlata.”​—Isa. 30:23.

18, 19. (a) Siphrofetho lesiku-Isaya 65:20-22 sisho kutsini kuwe? (b) Emalanga etfu atawufana njani ‘nemalanga esihlahla’?

18 Lamuhla, bantfu labanyenti bagcina ngekukucabanga nje kuphela kuba nemakhaya lakahle nobe kwenta umsebenti lozuzisako futsi lowenetisako. Kulelive lelibi, bantfu labanyenti banemuva wekutsi basebenta ema-awa lamanyenti futsi kamatima, kepha batfole umvuzo lomncane wekutisita bona nobe imindeni yabo, kodvwa bantfu labanjingile bona kanye nalabo labanebugovu batfola konkhe labakufunako. Ase ucabange kutsi kutawuba njani ngesikhatsi lesiphrofetho sigcwaliseka emhlabeni wonkhe: “Bayakwakha tindlu, bahlale kuto, bayawuhlanyela tivini, badle titselo tato. Bangeke baphindze bakhe tindlu, bese kuhlala labanye bantfu kuto, nome bahlanyele, bese kudla labanye. Ngobe njengemalanga esihlahla ayawuba njalo-ke nemalanga ebantfu bami. Labakhetsiwe bami bayawutijabulisa sikhatsi lesidze ngemisebenti yetandla tabo.”​—Isa. 65:20-22.

19 Kusho kutsini kutsi emalanga etfu ayawuba “njengemalanga esihlahla”? Nawume eceleni kwesihlahla lesikhulu, awufikelwa yini kumangala njengobe ucabanga ngekutsi lesihlahla sesibe khona sikhatsi lesidze kangakanani​—mhlawumbe saba khona basengakatalwa ngisho nekutalwa bokhokho bakho? Kungenteka ubona kutsi nangabe usasolo unesono, lesihlahla sisatochubeka siphila kwendlula wena, sinekuthula ngisho nangemuva kwesikhatsi lesidze wafa. Ngako ngemusa, Jehova usicinisekisa ngekutsi ePharadisi emalanga etfu ekuphila atawuba madze futsi agcwale kuthula. (Hla. 37:11, 29) Atawufika emalanga lapho sihlahla lesesibe khona sikhatsi lesidze sitawuba lite njengetjani, sibe khona lamuhla kusasa singabi khona, kepha tsine sichubeke siphile.

20. Tikhonti teMbuso letetsembekile titayijabulela njani imphilo lencono?

20 Imphilo lencono. Lamuhla, kugula kanye nekufa kumbonye wonkhe umhlaba ngelifu lelimnyama. Ngemcondvo lotsite, sonkhe siyagula​—siphetfwe sifo lesibulalako lokutsiwa sono. Lokukuphela kwelikhambi lelikhona, yinhlawulo yaKhristu. (Rom. 3:23; 6:23) Eminyakeni Leyinkhulungwane, Jesu kanye nalabo latawubusa nabo batawutisebentisa ngalokugcwele tinzuzo talomhlatjelo, futsi kancane kancane batawucedza imiphumela yesono lekubantfu labetsembekile. Lesiphrofetho sa-Isaya sitawugcwaliseka ngalokuphelele: “Kute [losakhamuti] loyakutsi: ‘Ngiyagula,’ netono talabo labahlala khona tiyawutsetselelwa.” (Isa. 33:24) Ase ucabange ngesikhatsi lapho kutawuba bete umuntfu loyimphumphutse, losihhulu nobe lokhubatekile. (Fundza Isaya 35:5, 6.) Kute kugula Jesu latakwehluleka kukwelapha​—kungaba kwasemtimbeni, engcondvweni nobe emivelweni. Tikhonti teMbuso letetsembekile titawuba nemphilo lencono.

21. Yini letawenteka ngekufa, futsi kungani lesetsembiso sikudvudvuta?

21 Kutsiwani ngemphumela lovamile wekugula, lokungumphumela wesono longeke uwuvimbe​—kufa? Lesi ‘sitsa sekugcina’ setfu wonkhe umuntfu lonesono lotawugcine ancotjwe ngiso. (1 Khor. 15:26) Kodvwa kufa kusitsa lesinemandla yini nakuJehova? Naka loko lokwabiketelwa ngu-Isaya: “Amite kufa phakadze naphakadze. Somandla longuSimakadze uyawukwesula tinyembeti kubo bonkhe buso.” (Isa. 25:8) Uyasibona yini ngeliso lengcondvo leso sikhatsi? Kutawube sekute imingcwabo, emathuna kanye netinyembeti tekulila. Ngalokwehlukile kuloko, kutawuba netinyembeti tenjabulo njengobe Jehova atawugcwalisa setsembiso sakhe lesimangalisako sekuvusa labafile. (Fundza Isaya 26:19.) Ekugcineni, bonkhe buhlungu lobebubangelwe kufa butawuphela.

22. Yini letakwenteka nangabe uMbuso WaNkulunkulu Lobuswa NguMesiya sewucedzile kufeza intsandvo yaNkulunkulu emhlabeni?

22 Naseyiphelile iminyaka Leyinkhulungwane, uMbuso utawube sewukucedzile kufeza intsandvo yaNkulunkulu emhlabeni, futsi Khristu utawubuyisela uMbuso kuBabe wakhe. (1 Khor. 15:25-28) Bantfu labatawube sebete sono batawube sebakulungele kuhlangabetana nekuvivinywa kwekugcina ngesikhatsi Sathane akhululwa emgodzini longenamkhawulo latawube angenti lutfo kuwo. Ngemuva kwaloko, Khristu utayifihlita lenyoka lembi kanye nalabo labayisekelako. (Gen. 3:15; Semb. 20:3, 7-10) Kodvwa bonkhe labamtsandza ngebucotfo Jehova, batawuba nelikusasa lelichakatile. Kute emavi lakhona kukuchaza kahle loko, ngaphandle kwalawo latfolakala eBhayibhelini. Setsembiso sikutsi labetsembekile bayotfola “inkhululeko lekhatimulako yebantfwana baNkulunkulu.”​—Rom. 8:21.

UMbuso utawugcwalisa tonkhe tetsembiso taJehova letimayelana nebantfu kanye nemhlaba

23, 24. (a) Yini leyenta kugcwaliseka kwetetsembiso taNkulunkulu kuciniseke? (b) Wena utimisele kwentani?

23 Letetsembiso atikasekelwa ematsembeni langasho lutfo, etifisweni nobe emaphusheni. Kugcwaliseka kwetetsembiso taJehova kucinisekisiwe. Kungani sisho njalo? Khumbula emavi aJesu lesicoce ngawo esehlukweni sekucala salencwadzi. Wafundzisa balandzeli bakhe kutsi bathantaze kuJehova, batsi: “UMbuso wakho awute. Intsandvo yakho ayentiwe emhlabeni njengasezulwini.” (Mat. 6:9, 10) UMbuso waNkulunkulu awukho emcabangweni wemuntfu lotsite. Uyintfo sibili. Ubusa ezulwini njenganyalo. Kuleminyaka lelikhulu lendlulile, ugcwalise tetsembiso taJehova ngendlela lecacile lesiyibona ebandleni lebuKhristu. Ngako-ke, singaciniseka kutsi tonkhe tetsembiso taJehova titawugcwaliseka ngesikhatsi uMbuso wakhe uta kute uvete emandla awo laphelele emhlabeni.

24 Siyati kutsi uMbuso waNkulunkulu utawuta. Siyati nekutsi tonkhe tetsembiso taJehova titawugcwaliseka. Yini lesenta sati? Kungenca yekutsi UMBUSO WANKULUNKULU UYABUSA! Umbuto ngamunye wetfu lokufanele atibute wona kutsi: ‘LoMbuso uyangibusa yini mine?’ Asente konkhe lokusemandleni etfu kute sibe tikhonti letetsembekile taloMbuso, futsi sizuze ekubuseni kwawo lokuphelele nalokunekulunga kwaphakadze!