Eliisabeti sünnitusaeg hakkab kätte jõudma. Tema sugulane Maarja on olnud tema juures kolm kuud. Nüüd on Maarjal aeg lahkuda ja asuda pikale teekonnale põhja poole oma kodulinna Naatsaretti. Umbes kuue kuu pärast saab temagi poja.

Eliisabet sünnitab varsti pärast Maarja lahkumist. Sünnitus läheb hästi ning tema ja ta lapsuke on mõlemad hea tervise juures. Eliisabet ja Sakarias on väga rõõmsad! Kui Eliisabet näitab oma pisikest poisipõnni naabritele ja sugulastele, rõõmustavad need ühes temaga.

Iisraellastele antud Jumala seaduse järgi tuleb poisslaps kaheksandal päeval pärast tema sündi ümber lõigata. Samuti pannakse talle siis nimi. (3. Moosese 12:2, 3.) Mõne arvates peaks Sakariase poeg saama nime oma isa järgi. Kuid Eliisabet lausub kindlalt: „Ei, tema nimeks saab Johannes.” (Luuka 1:60.) Mäletatavasti ütles ingel Gabriel, et lapsele tuleb nimeks panna Johannes.

Kuid naabrid ja sugulased protesteerivad: „Sinu sugulaste seas pole ju kellelgi sellist nime.” (Luuka 1:61.) Nad küsivad žestide abil Sakariase käest, mis tema tahaks oma pojale nimeks panna. Sakarias palub anda endale tahvli ja kirjutab sinna: „Tema nimi on Johannes.” (Luuka 1:63.)

Sedamaid saab Sakarias kõnevõime ime läbi tagasi. Sul on ehk meeles, et ta jäi tummaks, kui ta ei uskunud ingli sõnu, et Eliisabet saab poja. Kui siis naabrid kuulevad Sakariast rääkimas, imestavad nad: „Kes sellest lapsest küll saab?” (Luuka 1:66.) Nad mõistavad, et lapse nimeks sai Johannes Jumala juhtimisel.

Seejärel ütleb Sakarias, täis püha vaimu: „Ülistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, sest ta on pööranud pilgu oma rahvale, et sellele vabastus  tuua! Ta on tõstnud meile päästesarve oma teenija Taaveti soost.” (Luuka 1:68, 69.) Päästesarve all peab ta silmas isandat Jeesust, kes pole veel sündinud. Sakarias ütleb, et „pärast vaenlaste käest päästmist” annab Jumal Jeesuse kaudu meile „imelise võimaluse teenida teda kartmatult, ustavalt ja õigesti kõik meie elupäevad”. (Luuka 1:74, 75.)

Sakarias ennustab oma poja kohta: „Sind, lapsuke, hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Jehoova ees, et valmistada ette tema teid ja kuulutada tema rahvale, et neile tuleb pääste pattude andekssaamise kaudu, sest meie Jumal on kaastundlik. Tema kaastunne taevast on meile kui koidusära, mis valgustab neid, kes istuvad pimeduses ja surma varjus, ning juhib meid rahu teel.” (Luuka 1:76–79.) See on tõesti lootustandev ennustus!

Selleks ajaks on Maarja, kes pole veel abiellunud, jõudnud oma koju Naatsaretti. Mis saab, kui ilmneb, et ta on rase?