Pool aastat pärast seda, kui Ristija Johannes kuulutustööd alustab, tuleb tema juurde Jordani jõe äärde Jeesus, kes on nüüd umbes 30-aastane. Miks? Ta ei tule lihtsalt oma sugulast vaatama või uudistama, kuidas sellel töö edeneb. Selle asemel palub Jeesus, et Johannes teda ristiks.

Mõistagi puikleb Johannes vastu, öeldes: „Sina peaksid hoopis mind ristima, aga nüüd tuled sina minu juurde!” (Matteuse 3:14.) Johannes teab, et Jeesus on Jumala eriline poeg. Mäletatavasti hüppas Johannes rõõmust oma ema Eliisabeti kõhus, kui Jeesust ootav Maarja tema emale külla tuli. Kahtlemata rääkis Eliisabet sellest hiljem Johannesele. Ja arvatavasti kuulis Johannes ingli teadaandest Jeesuse sünni kohta ja sellest, et inglid ilmutasid end karjastele ööl, kui Jeesus sündis.

Johannes teab, et tema ristimine on nende tarvis, kes kahetsevad oma patte. Kuid Jeesus on patuta. Hoolimata Johannese vastuväidetest jääb Jeesus endale kindlaks ja ütleb: „Olgu nüüd nii, sest nõnda toimides me teeme kõik õigesti.” (Matteuse 3:15.)

Miks on õige, et Jeesus laseb end ristida? Jeesus ei tee seda patukahetsuse märgiks. Tema ristimine näitab hoopis seda, et ta on valmis täitma oma isa tahet. (Heebrealastele 10:5–7.) Jeesus on olnud puusepp, kuid nüüd on aeg astuda teenistusse, milleks tema taevane isa ta maa peale saatis. Kas sinu arvates ootab Johannes, et Jeesust ristides juhtub midagi ebatavalist?

Hiljem annab Johannes teada: „See, kes saatis mind veega ristima, ütles mulle: „Kelle peale sa näed vaimu laskuvat ja jäävat, ongi see, kes ristib püha vaimuga.”” (Johannese 1:33.) Niisiis ootab Johannes, et Jumala vaim tuleb kellegi peale, keda ta ristib. Nähes Jeesust veest välja tulemas, pole Johannes ilmselt kuigi üllatunud, kui näeb „Jumala vaimu nagu tuvi Jeesuse peale laskuvat”. (Matteuse 3:16.)

Kuid Jeesuse ristimisel toimub veel midagi. Piiblijutustus ütleb, et talle avaneb taevas.  Mida see tähendab? Tõenäoliselt seda, et ristimise ajal tuleb Jeesusele meelde ta elu taevas enne inimeseks saamist. Seega meenub Jeesusele nüüd elu Jehoova vaimpojana, sealhulgas kõik, mida Jumal talle taevas enne maa peale saatmist õpetanud oli.

Lisaks ütleb tema ristimise ajal hääl taevast: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel.” (Matteuse 3:17.) Kelle hääl see on? See ei saa olla Jeesuse enda hääl, tema ju seisab Johannese kõrval. See on Jumala hääl. On selge, et Jeesus on Jumala poeg, mitte Jumal.

Väärib märkimist, et Jeesus on Jumala inimpoeg, nii nagu oli ka esimene inimene Aadam. Kirjeldanud Jeesuse ristimist, kirjutab Luukas: „Jeesus oli oma tööd alustades umbes 30-aastane. Teda peeti Joosepi pojaks. Joosep oli Heeli poeg, ... Taaveti poeg, ... Aabrahami poeg, ... Noa poeg, ... Aadama poeg, Aadam oli Jumala poeg.” (Luuka 3:23–38.)

Nii nagu Aadam oli Jumala poeg, on seda Jeesuski. Ristimisega astub Jeesus Jumalaga uutesse suhetesse ja saab tema vaimseks pojaks. Seepärast on Jeesusel voli õpetada Jumala tõdesid ja juhatada inimestele kätte elutee. Jeesus hakkab käima teed, mis lõppeb sellega, et ta ohverdab oma inimelu patuse inimkonna eest.