Olnud 40 päeva kõrbes, läheb Jeesus enne Galileasse naasmist uuesti Johannese juurde, kes ta ristis. Jeesust nähes osutab Johannes talle ja ütleb teistele vaimustunult: „Ennäe, Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu! Tema on see, kelle kohta ma ütlesin: „Pärast mind tuleb mees, kes on minust suurem, sest ta oli olemas enne mind.”” (Johannese 1:29, 30.) Ehkki Johannes on Jeesusest veidi vanem, teab ta, et Jeesus elas enne tema olemasolu taevas vaimolendina.

Veel mõni nädal varem, kui Jeesus tuli end ristida laskma, polnud Johannes sugugi kindel, et Jeesus on messias. „Minagi ei tundnud teda,” tunnistab Johannes, „aga ma olen tulnud veega ristima selleks, et Iisrael temast teada saaks.” (Johannese 1:31.)

Edasi räägib Johannes oma kuulajatele, mis juhtus, kui ta Jeesuse ristis: „Ma nägin, kuidas vaim tuvina taevast alla laskus ja jäi tema peale. Ka mina ei tundnud teda, aga see, kes saatis mind veega ristima, ütles mulle: „Kelle peale sa näed vaimu laskuvat ja jäävat, ongi see, kes ristib püha vaimuga.” Ma nägin seda ja tunnistan, et tema on Jumala poeg.” (Johannese 1:32–34.)

Järgmisel päeval, kui Jeesus tagasi tuleb, on Johannes koos oma kahe jüngriga. Johannes ütleb: „Vaadake, Jumala Tall!” (Johannese 1:36.) Seepeale hakkavad need kaks Ristija Johannese jüngrit Jeesust järgima. Üks neist on Andreas. Teine jünger on ilmselt selle loo kirjapanija, kelle nimi on samuti Johannes. Näib, et see Johannes on Jeesuse nõbu, Saloome poeg. Saloome on arvatavasti Maarja õde ning tema mehe nimi on Sebedeus.

Pöördudes ümber ning nähes Andreast ja Johannest endale järgnemas, küsib Jeesus: „Mida te soovite?”

„Rabi,” pärivad nad, „kus sa peatud?”

„Tulge, siis näete,” kostab Jeesus. (Johannese 1:37–39.)

On umbes kell neli pärastlõunal ning Andreas ja Johannes veedavad koos Jeesusega ülejäänud päeva. Andreas on nii elevil, et läheb otsima oma venda Siimonit, keda kutsutakse ka Peetruseks. Kui ta tema leiab, sõnab ta: „Me oleme leidnud messia!” (Johannese 1:41.) Andreas läheb Peetrusega Jeesuse juurde. Hilisemate sündmuste põhjal võib arvata, et Johannes otsib samamoodi üles oma venna Jaakobuse ja viib ta Jeesuse juurde. Johannes aga jätab sellise isiklikku laadi teabe oma jutustusest välja.

Järgmisel päeval leiab Jeesus Filippuse,  kes on pärit Betsaidast. See linn asub Galilea mere põhjarannikul ning on Andrease ja Peetruse kodulinnaks. Jeesus ütleb Filippusele: „Järgne mulle!” (Johannese 1:43.)

Seejärel leiab Filippus Naatanaeli, keda kutsutakse ka Bartolomeuseks, ja sõnab: „Me oleme leidnud selle, kellest Mooses on kirjutanud oma seaduses ja prohvetid oma raamatutes: Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist.” Naatanael on kahevahel ja ütleb Filippusele: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?”

„Eks tule ja vaata,” õhutab teda Filippus. Jeesus märkab Naatanaeli enda poole tulemas ja lausub: „See on tõeline iisraellane, kelles pole valelikkust.”

„Kust sa mind tunned?” küsib Naatanael.

Jeesus vastab: „Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind kutsus.”

Naatanael on hämmastunud ja kostab: „Rabi, sina oled Jumala poeg, sina oled Iisraeli kuningas.”

„Kas sa usud sellepärast, et ma ütlesin, et nägin sind viigipuu all?” küsib Jeesus. „Sa saad näha veel suuremaid asju kui need.” Seejärel tõotab Jeesus: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: te saate näha taevast avatuna ja Jumala ingleid tõusmas ja laskumas Inimesepoja juurde.” (Johannese 1:45–51.)

Peagi pärast seda lahkub Jeesus oma uute jüngritega Jordani orust ja rändab Galileasse.