Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 19

Ufundisa Umfazi WomSamariya

Ufundisa Umfazi WomSamariya

JWANISI 4:3-43

  • UJESU UFUNDISA UMFAZI WOMSAMARIYA NABANYE

  • UKULOTJHA OKWAMUKELWA NGUZIMU

UJesu nabafundi bakhe nabasuka eJudiya baya eGalile, batjhinga etlhagwini badlula esifundeni seSamariya. Badiniwe ngebanga lekhambo labo. Pheze ngamadina, bajama eduze nedorobho leSikhari bona baphumule epetsini okungenzeka yenjiwa nguJakopo, namkha wabhadela abantu bona bayembe emakhulwini weminyaka adlulileko. Ipetsi leyo isesekhona ngitjho nanamhlanjesi, eduze nedorobho lagadesi leNablus.

Njengombana uJesu asaphumulile eduze nepetsi, abafundi bakhe baya ngedorobheni bayokuthenga ukudla. Basakhambile, kufika umfazi womSamariya azokukha amanzi. UJesu uthi kuye: “Akhungiseze.”​—Jwanisi 4:7.

Ngokujayelekileko amaJuda namaSamariya awatjhebisani ngebanga lebandlululo ekulu. Nje-ke umfazi lo ararekile uyambuza: “Kuza njani bona wena, nanyana umJuda, ungibawe bona ngikuseze ngitjho nanyana ngimfazi womSamariya?” UJesu uthi kuye: “Ngathana bewazi ngesipho sesihle sakaZimu nokuthi ngubani lo othi kuwe, ‘Akhungiseze,’ bewuzambawa, yena bekazokunikela amanzi aphilako.” Umfazi uyamphendula uthi: “Mnumzana, awunalo ngitjho nethunga lokukha amanzi, nepetsi le iyatjhinga. Alo-ke, amanzi aphilako lawo avela kimuphi umthombo? Kghani wena umkhulu kunokhokho wethu uJakopo, owasipha ipetsi le bewasela kiyo yena, namadodanakhe, neenkomo zakhe na?”—Jwanisi 4:9-12.

UJesu uthi, “Woke umuntu osela emanzini la uzokoma godu. Nanyana ngubani osela amanzi engizomupha wona angekhe asoma nakanye, kodwana amanzi engizomupha wona azokuba mthombo wamanzi aphuphumako kuye bona amnikele ukuphila okungapheliko.” (Jwanisi 4:13, 14) Nanyana adiniwe, uJesu uzimisele ukucoca nomfazi womSamariya ngamezwi aliqiniso anikela ukuphila.

Nje-ke umfazi uthi kuJesu: “Mnumzana, ngipha amanzi lawo, ukwenzela bona ngingasoma namkha ngisolo ngiza lapha ngizokukha amanzi.” UJesu utjhentjha indaba abacoca ngayo uthi: “Khamba, uyokubiza indodakho uze nayo lapha.” Uyamphendula uthi: “Anginandoda.” Kodwana uyathukwa uJesu nakamtjela lokho akwaziko nakathi: “Uqinisile nawuthi, ‘Anginandoda.’ Ngombana ube namadoda amahlanu, nendoda ohlala nayo nje akusiyindodakho.”—Jwanisi 4:15-18.

Ukuzwa lokho kwenza umfazi lo alemuke ukuthi uJesu akasimumuntu ojayelekileko, ararekile uthi kuye: “Mnumzana, ngiyabona ukuthi umphorofidi.” Umfazi lo utjengisa ukuthi unekareko ezintweni ezimalungana noZimu. Ukutjengisa njani? Uragela phambili uthi: “Abokhokho bethu [amaSamariya] bebalotjha uZimu entabeni le [iNtaba iGerizimu, eseduze], kodwana nina maJuda nithi iJerusalema yindawo abantu okufuze bamlotjhe kiyo.”—Jwanisi 4:19, 20.

UJesu uhlathulula bona indawo yokulotjha ayikaqakatheki. Uthi: “Isikhathi siyeza lapho ningekhe nilotjhe uBaba entabeni le namkha eJerusalema.” Godu uthi kuye: “Isikhathi siyeza begodu ngiso lesi, lapho abalotjha ngeqiniso bazokulotjha uBaba ngommoya nangeqiniso, ngombana kwamambala, uBaba ufuna ukulotjhwa babantu abanjalo.”—Jwanisi 4:21, 23, 24.

Lokho uBaba akuqalako ebantwini abamlotjha ngeqiniso akusiyindawo abamlotjhela kiyo kodwana yindlela abamlotjha ngayo. Kuyamthabisa lokho umfazi lo. Uthi kuJesu, “Ngiyazi ukuthi uMesiya obizwa ngokuthi nguKrestu uyeza. Nakafikako, uzokumemezela zoke izinto kithi.”—Jwanisi 4:25.

Nje-ke uJesu uveza iqiniso eliqakathekileko uthi: “Nguye lo okhuluma nawe.” (Jwanisi 4:26) Akhucabange ngalokho! Nang’ umfazi ozozikhela amanzi emini ekulu. Kodwana uJesu umtjengisa umusa orarako. Umtjela ngokunqophileko into okungenzeka akakab’ ukuyitjela nanyana ngubani—ukuthi unguMesiya.

AMASAMARIYA AMANENGI AYAKHOLWA

Abafundi bakaJesu babuy’ okuthenga ukudla eSikhari. Bafumana uJesu epetsini kaJakopo lapho bamtjhiye khona, kodwana nje ukhuluma nomfazi womSamariya. Abafundi nabafikako, umfazi lo utjhiya umjekakhe wamanzi uyakhamba uya ngedorobheni.

Nakafika eSikhari, umfazi utjela abantu izinto uJesu amtjele zona. Aqinisekile, uthi kibo: “Yenize nizokubona umuntu ongitjele koke engikwenzileko.” Mhlamunye bona abenze bakhanukele ukuzwa okungeziweko, uyababuza: “Kungenzeka na bona unguKrestu?” (Jwanisi 4:29) Lo mbuzo wendaba eqakatheke khulu—ebesolo ingundabamlonyeni kusukela ngesikhathi sakaMosi. (Duteronomi 18:18) Lokhu kwenza abantu bedorobheneli bakhambe bayozibonela ngokwabo uJesu.

Kwenzeka koke nje, abafundi bakhuthaza uJesu bona adle. Kodwana uthi kibo: “Nginokudla engikudlako eningakwaziko.” Abafundi kuyabarara lokho, nje-ke bayabuzana: “Kghani kunomuntu omlethele ukudla?” Ngomusa uJesu uhlathulula ngamezwi aqakathekileko kubalandeli bakhe boke: “Ukudla kwami kukwenza intando yongithumileko nokuqeda umsebenzakhe.”​—Jwanisi 4:32-34.

Umsebenzi uJesu akhuluma ngawo awusingowokuvuna iinthoro, okusazokwenzeka eenyangeni ezine ezizako. Kunalokho, uJesu ukhuluma ngokwenza abafundi, njengombana atjho: “Phakamisani amehlwenu niqale amasimu, bona sekalungele ukuvunwa. Nje-ke umvuni sekafumana umvuzo begodu ubuthelela iinthelo zokuphila okungapheliko, ukwenzela bona umtjali nomvuni bathabe boke.”—Jwanisi 4:35, 36.

Kungenzeka uJesu sekayawubona umphumela wokukhuluma kwakhe nomfazi womSamariya. Abantu abanengi beSikhari bakholelwa kuye ngebanga lobufakazi obunikelwa mfazi lo, ngombana utjela abantu uthi: “Ungitjele koke engikwenzileko.” (Jwanisi 4:39) Nje-ke nabafika kuJesu epetsini, bambawa bona ahlalahlale nabo begodu abatjele okungeziweko. UJesu uyavuma ukuhlala eSamariya amalanga amabili.

AmaSamariya alalela uJesu begodu abanengi bakholelwa kuye. Bathi emfazini: “Asisakholwa ngebanga lalokho ositjele khona kwaphela; ngombana nathi sizizwele ngezethu, begodu siyazi ukuthi umuntu lo kwamambala umsindisi wephasi.” (Jwanisi 4:42) Kwamambala umfazi womSamariya lo usibonelo esihle sendlela esingatjhumayela ngayo ngoKrestu, ngokwenza abantu bakhanukele ukuzwa okungeziweko.

Khumbula ukuthi kusele iinyanga ezine bona kuvunwe—kungenzeka kuvunwa ibhali, ngombana esifundenesi ngiyo evunwa ngetwasahlobo. Nje pheze nguNovemba namkha nguDisemba. Lokhu kutjho bona ngemva kwePhasika langomnyaka ka-30, uJesu nabafundi bakhe bahlezi pheze iinyanga ezibunane eJudiya, bafundisa begodu babhabhadisa. Nje-ke batjhinga etlhagwini, babuyela endaweni yangekhabo eGalile. Bazokufumanani nabafika lapho?