Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 42

UJesu Ukhalima AbaFarisi

UJesu Ukhalima AbaFarisi

MATEWU 12:33-50 MARKOSI 3:31-35 LUKASI 8:19-21

  • UJESU UKHULUMA ‘NGESIBONAKALISO SAKAJONA’

  • ISINGANI SAKHE NABAFUNDI BAKHE SIQINE UKUDLULA SOMNDENI

Ngokuphika ukuthi uJesu ukhupha amadimoni ngamandla kaZimu, abatloli nabaFarisi basengozini yokuthuka ummoya ocwengileko. Bazokukhetha ihlangothi lakabani, lakaZimu namkha lakaSathana? UJesu uthi: “Nangabe umumuthi omuhle neenthelo zakho zizokuba zihle, nangabe umumuthi omumbi neenthelo zakho zizokuba zimbi, ngombana umuthi waziwa ngeenthelo zawo.”—Matewu 12:33.

Budlhadlha ukubeka uJesu umlandu wokuthi isithelo esihle sokukhupha amadimoni usenza ngombana alotjha uSathana. UJesu wakwenza kwakhanya eTjumayelwenakhe yeNtabeni ukuthi nangabe isithelo sihle, nomuthi muhle, awusimumbi. Alo isithelo sabaFarisi namkha umlandu onganangqondo abawubeka uJesu utjengisani? Utjengisa ukuthi bambi. UJesu uthi kibo: “Bantwana beenyoka, ningakukhuluma njani okuhle nibambi? Ngombana umlomo ukhuluma lokho okuphuphuma ngehliziyweni.”—Matewu 7:16, 17; 12:34.

Iye, amezwethu aveza lokho okuseenhliziyweni zethu begodu asisekelo uJehova noJesu abazosisebenzisa nabasahlulelako. Kungebangelo uJesu athi: “Ngiyanitjela bona abantu bazaziphendulela ngeLanga lesaHlulelo malungana nezinto ezingakhi abazikhulumako; ngombana ngamezwenu kuzokuthiwa nilungile begodu ngamezwenu kuzokuthiwa nimlandu.”—Matewu 12:36, 37.

Naphezu kwemikarisomraro uJesu ayenzako, abatloli nabaFarisi basafuna ukubona eminye, bathi: “Mfundisi, senzela isibonakaliso.” Akunandaba ukuthi abakamboni ngawabo enza imikarisomraro, banengi abofakazi abayibonako. Yeke kunengqondo ukuthi uJesu atjele abadosiphambili bamaJudabo athi: “Sizukulwana esimbi nesifebako nihlala nifuna isibonakaliso, kodwana akunasibonakaliso enizokwenzelwa sona ngaphandle kwesibonakaliso somphorofidi uJona.”—Matewu 12:38, 39.

UJesu akabatjhiyi bazinghwaya iinhloko bazibuza ukuthi utjho ukuthini, uthi: “Njengombana uJona bekangemathunjini wehlambi ekulu amalanga amathathu nobusuku obuthathu, neNdodana yomuntu izokuba sethuneni amalanga amathathu nobusuku obuthathu.” UJona waginywa yihlambi ekulu kodwana waphuma, kwaba ngasuthi uvuswe kwabafileko. Nje-ke uJesu ubikezela ukuthi naye uzokufa begodu ngelanga lesithathu uzokuvuswa. Ngemva kwesikhathi lokho nakwenzekako, abadosiphambili bamaJuda bayala ukutjhuguluka, balahla ‘isibonakaliso sakaJona.’ (Matewu 27:63-66; 28:12-15) Ngokuhlukileko, “abantu beNiniva” batjhuguluka ngemva kokutjhunyayezwa nguJona. Nje-ke bazosibeka umlandu isizukulwanesi. UJesu uyangezelela uthi indlovukazi yeTjheba nayo izobabeka umlandu ngesibonelo sayo. Beyinesifiso sokuzwa ukuhlakanipha kwakaSolomoni begodu yakareka khulu ngalokho eyakuzwako. UJesu uthi, “lapha kunomkhulu kunoSolomoni.”—Matewu 12:40-42.

UJesu ufanisa ubujamo besizukulwana esimbesi nendoda ekuphume kiyo ummoya omumbi. (Matewu 12:45) Ummoya omumbi ubuya neminye imimoya elikhomba emimbi ukudlula wona bese ingene kuye, ngombana indoda le ayizalisi indawo ekuphume kiyo ummoya omumbi ngezinto ezihle. Ngendlela efanako isitjhaba sakwa-Israyeli besihlwengisiwe begodu sitjhugulukile, njengendoda ekuphume kiyo ummoya omumbi. Kodwana isitjhabesi salahla abaphorofidi bakaZimu. Njenganje sesiphikisa uJesu, okusemtarini ukuthi unommoya kaZimu. Lokhu kutjengisa ukuthi isitjhabesi simbi ukudlula ekuthomeni kwaso.

UJesu nakasakhulumako, kufika unina nabafowabo bajama ngaphandle. Abanye abahlezi eduze naye bathi: “Unyoko nabafowenu bajame ngaphandle, bafuna ukukubona.” UJesu uveza ukuthi ubaqala njani abafundi bakhe, kuye bafana nabafowabo, nabodadwabo nabonina bamambala. Ulula isandla ukhomba abafundi bakhe uthi: “Umma nabafowethu ngilaba abezwa ilizwi lakaZimu begodu balenze.” (Lukasi 8:20, 21) Ngamezwi la, uJesu utjengisa ukuthi nanyana iinhlobo zakhe ziqakathekile kuye, isingani sakhe nabafundi bakhe, siligugu ngaphezulu. Kuhle khulu bona sibe nesingani esiqinileko nalabo esilotjha nabo, khulukhulu abanye nabasithukako namkha banokuzaza ngemisebenzethu emihle!