Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 43

Maŋtsɛyeli lɛ He Nɔkwɛmɔnii

Maŋtsɛyeli lɛ He Nɔkwɛmɔnii

MATEO 13:1-53 MARKO 4:1-34 LUKA 8:4-18

  • YESU GBA MAŊTSƐYELI HE NƆKWƐMƆNII

Be ni Yesu kã Farisifoi lɛ ahiɛ lɛ, no mli lɛ eeenyɛ efee akɛ eyɛ Kapernaum. Sɛɛ mli yɛ nakai gbi lɛ mli lɛ, eshi shĩa lɛ ni enyiɛ kɛtee Galilea Ŋshɔ ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ naa, ni asafoku babua amɛhe naa yɛ jɛmɛ. Yesu kwɔ lɛlɛ ko ni eta mli kɛtee ŋshɔ lɛ hiɛ fioo, ni ebɔi mɛi lɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ he nii tsɔɔmɔ. Ekɛ nɔkwɛmɔnii loo abɛbuai babaoo tsu nii kɛtsɔɔ amɛ nii. Mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ le shihilɛi loo nibii ni Yesu wie he lɛ ateŋ babaoo, no hewɔ lɛ ewaaa kɛhãaa amɛ akɛ amɛbaanu Maŋtsɛyeli lɛ he nibii srɔtoi lɛ ashishi.

Klɛŋklɛŋ lɛ, Yesu gba nidulɔ ko ni miidu dumɔwui he sane. Dumɔwui lɛ ekomɛi yashwie gbɛ he ni loofɔji baye. Ekrokomɛi yashwie tɛsaa nɔ, he ni amɛnáaa sũ babaoo yɛ lɛ. Amɛshishifã lɛ nyɛɛɛ aya sũ lɛ shishi shɔŋŋ, ni hulu shã kwɛ̃ɛ nii hei lɛ ni amɛŋala. Ekrokomɛi hu yashwie ŋmeii ateŋ, ni be ni ŋmeii lɛ hole amɛhe nɔ lɛ, amɛmia kwɛ̃ɛ nii hei lɛ. Naagbee lɛ, dumɔwui lɛ ekomɛi yashwie sũ kpakpa nɔ. Dumɔwui nɛɛ wo yibii, “eko wo oha, eko wo nyɔŋmai ekpaa, ni ekroko hu wo nyɔŋmai etɛ.”​—Mateo 13:8.

Yesu kɛ Maŋtsɛyeli lɛ to be ni nuu ko duɔ dumɔwui lɛ he yɛ nɔkwɛmɔnɔ kroko mli. Yɛ enɛ mli lɛ, kɛ́ nuu lɛ ewɔ jio, ete shi jio lɛ, dumɔwui lɛ daraa. Shi “eleee bɔ ni feɔ ni ebaa lɛ nakai.” (Marko 4:27) Dumɔwui lɛ diɛŋtsɛ daraa ni amɛwoɔ yibii ní ebaanyɛ ekpa.

No sɛɛ lɛ, Yesu gba nɔkwɛmɔnɔ ni ji etɛ ni kɔɔ nidumɔ he. Etsɔɔ akɛ, nuu ko du dumɔwu kpakpa, shi “be ni mɛi ewɔ lɛ,” henyɛlɔ ko ba ni ebadu jwɛii kɛfutu ŋmaa lɛ. Nuu lɛ nyɔji lɛ bi akɛ amɛyafãmɔ jwɛii lɛ lo? Ehã amɛ hetoo akɛ: “Dabi, bɔ ni afee ni ekaba lɛ akɛ be ni nyɛfãmɔɔ jwɛii lɛ, nyɛaafãmɔ ŋmaa lɛ hu kɛfutu. Nyɛhãa fɛɛ adaraa kɛyashi nikpamɔ be lɛ, ni nikpamɔ be lɛ mli lɛ, makɛɛ nikpalɔi lɛ akɛ: Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛfãmɔa jwɛii lɛ, ni nyɛfimɔa amɛ keikei, ni nyɛshãa; no sɛɛ lɛ, nyɛbuaa ŋmaa lɛ naa kɛyawoa minitoohe lɛ.”​—Mateo 13:24-30.

Mɛi ni boɔ Yesu toi lɛ ateŋ mɛi babaoo le okwaayeli he nii. Etsĩ nɔ kroko hu ni mɛi babaoo le jogbaŋŋ lɛ tã, no ji sinapi wu. Edaa kɛbatsɔɔ tso agbo aahu akɛ loofɔji baanyɛ ahi eniji lɛ anɔ. Ewie dumɔwu nɛɛ he akɛ: “Ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ tamɔ sinapi wu, ni mɔ ko kɔ ni eyadu yɛ eŋmɔ mli.” (Mateo 13:31) Jeee jeŋ shikpamɔ he nii ni kɔɔ kwɛ̃ɛ nii ahe Yesu tsɔɔ yɛ biɛ lɛ. Eefee bɔ ni nɔ ko bibioo kwraa baanyɛ ada loo elɛɛ kɛbatsɔ nɔ ko wulu yɛ gbɛ ni sa kadimɔ waa nɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

No sɛɛ lɛ, Yesu gbala mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ ajwɛŋmɔ kɛtee nifeemɔ ko ni amɛteŋ mɛi babaoo le lɛ nɔ. Ekɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ to “masha ni yoo ko ŋɔ efutu mamu ni falɛ shɛɔ susumɔnii agboi etɛ mli” lɛ he. (Mateo 13:33) Eyɛ mli akɛ anaaa masha nɛɛ moŋ, shi efutuɔ ma muu lɛ fɛɛ ni ehãa efuɔ. Masha hãa nɔ ko fuɔ ni ehãa nii lɛ tsakeɔ hu, shi anaaa fumɔ kɛ tsakemɔi nɛɛ oya nɔŋŋ.

Be ni Yesu gba nɔkwɛmɔnii nɛɛ sɛɛ lɛ, ewo asafoku lɛ gbɛ ni eku esɛɛ kɛtee shĩa ni eyɔɔ mli lɛ mli. Etsɛɛɛ ni ekaselɔi lɛ ba eŋɔɔ, ni amɛmiitao amɛnu nɔ ni etsɔɔ lɛ shishi.

BƆ NI WƆNÁA YESU NƆKWƐMƆNII LƐ AHE SƐƐ

Kaselɔi lɛ enu ni Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii miitsu nii pɛŋ, shi jeee babaoo nɛkɛ yɛ be kome too mli. Amɛbi lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ okɛ nɔkwɛmɔnii tsuɔ nii kɛwieɔ otsɔɔ amɛ lɛ?”​—Mateo 13:10.

Yiŋtoo kome hewɔ ni efeɔ nakai ji, koni ekɛwo Biblia mli gbalɛ obɔ. Mateo bɔ amaniɛ akɛ: “Ekɛ amɛ ewieee ni ekɛ nɔkwɛmɔnɔ tsuuu nii, bɔ ni afee ni nɔ ni atsɔ gbalɔ lɛ nɔ awie lɛ aba mli akɛ: ‘Magbele minaa kɛ nɔkwɛmɔnii; majaje nibii ni aŋɔtee kɛjɛ be ni ato shishi lɛ matsɔɔ.’”​—Mateo 13:34, 35; Lala 78:2.

Shi jeee no pɛ hewɔ Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii lɛ. Nɔkwɛmɔnii lɛ hãa anaa mɛi lɛ asui. Amɛteŋ mɛi babaoo naa Yesu akɛ mɔ ko ni he esa jogbaŋŋ kɛ adesãtãmɔ kɛ mɔ ko ni feɔ naakpɛɛ nii kɛkɛ, ni no hewɔ amɛsumɔɔ esane lɛ. Amɛnaaa lɛ akɛ Nuŋtsɔ ni esa akɛ amɛbo lɛ toi, ní amɛkɛ amɛtsui muu fɛɛ anyiɛ esɛɛ. (Luka 6:46, 47) Amɛsumɔɔɔ ni amɛtsakeɔ amɛsusumɔi loo amɛnifeemɔi. Dabi, amɛsumɔɔɔ ni sane lɛ boteɔ amɛtsuiŋ tɔ̃ɔ.

Yesu hã kaselɔi lɛ asanebimɔ lɛ hetoo akɛ: “Enɛ hewɔ mikɛ nɔkwɛmɔnii tsuɔ nii kɛwieɔ tsɔɔ amɛ lɛ; ejaakɛ amɛkwɛɔ nii moŋ, shi yakatswaa amɛkwɛɔ lɛ, ni amɛnuɔ moŋ, shi yakatswaa amɛnuɔ lɛ, asaŋ amɛnuuu shishi. Ni Yesaia gbalɛ lɛ miiba mli yɛ amɛgbɛfaŋ. Ekɛɔ akɛ: ‘. . . Mɛi nɛɛ atsui ekpiliŋ.’”​—Mateo 13:13-15; Yesaia 6:9, 10.

Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ nakai mɛi fɛɛ ni boɔ Yesu toi lɛ yɔɔ. Etsɔɔ mli akɛ: “Nyɛhiŋmɛii yɛ miishɛɛ ejaakɛ amɛmiina nii, kɛ nyɛtoii hu, ejaakɛ amɛmiinu nii. Ejaakɛ lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ, gbalɔi kɛ jalɔi babaoo shwe akɛ amɛna nibii ni nyɛnaa nɛɛ, shi amɛyanaaa, asaŋ amɛshwe akɛ amɛnu nibii ni nyɛnuɔ nɛɛ, shi amɛyanuuu.”​—Mateo 13:16, 17.

Hɛɛ, bɔfoi 12 lɛ kɛ kaselɔi krokomɛi ni yeɔ anɔkwa lɛ yɛ tsui kpakpa. No hewɔ lɛ, Yesu wie amɛhe akɛ: “Nyɛ lɛ akɛhã nyɛ akɛ nyɛnu ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ he teemɔŋ saji krɔŋkrɔŋi lɛ ashishi, shi amɛ lɛ akɛhãko amɛ.” (Mateo 13:11) Akɛni Yesu kaselɔi lɛ yɛ tsui kpakpa ni amɛmiitao amɛnu nidulɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ shishi hewɔ lɛ, egbala mli etsɔɔ amɛ.

Yesu kɛɛ “dumɔwu lɛ ji Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.” (Luka 8:11) Ni su lɛ ji tsui lɛ. Enɛ ji nɔ ko ni he hiaa ní baahã anu enɔkwɛmɔnɔ lɛ shishi.

Etsɔɔ dumɔwu ni adu yɛ gbɛ he sũ ní anaanaa nɔ lɛ mli lɛ mli akɛ: “Abonsam baa ebaŋɔɔ wiemɔ lɛ kɛjɛɔ amɛtsuii amli koni amɛkahe amɛye ni ahere amɛyiwala.” (Luka 8:12) Yesu tsɔɔ dumɔwu ni adu yɛ tɛsaa nɔ lɛ mli akɛ, no tsɔɔ mɛi ni kɛ miishɛɛ mɔɔ wiemɔ lɛ mli, shi wiemɔ lɛ náaa shishifã ni wa yɛ amɛtsuii amli lɛ. “Kɛ́ amanehulu loo yiwaa te shi yɛ wiemɔ lɛ hewɔ lɛ,” amɛnane tɔ̃tɔɔ. Hɛɛ, yɛ “kaa be mli lɛ,” ekolɛ kɛ́ amɛweku mli bii loo mɛi krokomɛi te shi wo amɛ lɛ, amɛbaakwa hemɔkɛyeli lɛ.​—Mateo 13:21; Luka 8:13.

Ni dumɔwui ni yashwie ŋmeii ateŋ lɛ hu? Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ, enɛ kɔɔ mɛi ni nuɔ wiemɔ lɛ he. Shi mɛi nɛɛ hãa “shihilɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ mli yeyeeyefeemɔ lɛ kɛ ninámɔ lakamɔ lɛ” yeɔ amɛnɔ. (Mateo 13:22) Wiemɔ lɛ yɛ amɛtsui mli moŋ nɛ, shi agbɛnɛ nibii nɛɛ miaa lɛ ni ewooo yibii.

Naagbee sũ ni Yesu wie he lɛ ji sũ kpakpa lɛ. Enɛ kɔɔ mɛi ni nuɔ wiemɔ lɛ, ní amɛkpɛlɛɔ nɔ yɛ amɛtsui mli, ní amɛnuɔ shishi jogbaŋŋ lɛ ahe. Mɛni jɛɔ mli kɛbaa? ‘Amɛwoɔ yibii.’ Akɛni esoro shihilɛ mli ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ, tamɔ afii ni mɔ ko eye loo egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, hewɔ lɛ, amɛ fɛɛ amɛnyɛŋ amɛwo yibii kome too lɛ nɔŋŋ; mɔ ko woɔ 100, mɔ ko hu woɔ 60, ni mɔ kroko hu woɔ 30. Hɛɛ, mɛi ni Nyɔŋmɔ jɔɔ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli ji, “mɛi ni kɛ́ amɛkɛ tsui kpakpa ni yɔɔ krɔŋŋ nu wiemɔ lɛ, amɛhiɛɔ mli ni amɛkɛ shifimɔ woɔ yibii” lɛ.​—Luka 8:15.

Ekã shi faŋŋ akɛ, wiemɔi nɛɛ ta kaselɔi ni yabi Yesu koni egbala nibii ni ewie lɛ mli etsɔɔ amɛ lɛ atsuiŋ waa! Amɛnu nɔkwɛmɔnii lɛ ashishi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ agbɛnɛ, jeee eko kɛ eko kɛkɛ. Yesu miitao ni amɛnu enɔkwɛmɔnii lɛ ashishi koni amɛ hu amɛnyɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi anɔkwale lɛ. Ebi amɛ akɛ: “Ani akɛ kane maa kɛntɛŋ loo saatso shishi? Ani jeee kanetso nɔ akɛmaa?” No hewɔ lɛ, Yesu wo amɛ ŋaa akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ toi ni ekɛaabo toi lɛ, hã ebo toi.”​—Marko 4:21-23.

ETSƆƆ AMƐ NIBII BABAOO

Be ni Yesu gbala nidulɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli etsɔɔ kaselɔi lɛ sɛɛ lɛ, amɛtao akɛ amɛle nibii krokomɛi kɛfata he. Amɛbi lɛ akɛ: “Tsɔɔmɔ wɔ ŋmɔ lɛ mli jwɛii lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ shishi.”​—Mateo 13:36.

Sane nɛɛ ni amɛbi lɛ lɛ tsɔɔ akɛ, amɛyɛ su ko ni esoro no kwraa yɛ mɛi krokomɛi ni fata amɛhe yɛ ŋshɔ lɛ naa lɛ anɔ lɛ he. Ekã shi faŋŋ akɛ, nakai mɛi lɛ nu wiemɔ lɛ, shi amɛsumɔɔɔ ni amɛle nɔ ni nɔkwɛmɔnii lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ, kɛ bɔ ni ekɔɔ amɛhe hãa. Nibii ni atsĩtsĩi tã yɛ nɔkwɛmɔnii lɛ amli lɛ kɛkɛ fa hã amɛ. Yesu tsɔɔ akɛ, esoro nakai toibolɔi ni yɔɔ ŋshɔ lɛ naa lɛ kwraa yɛ ekaselɔi ni miitao ale nibii babaoo ní ba eŋɔɔ koni etsɔɔ amɛ nibii pii kɛfata he lɛ ahe. Ekɛɛ akɛ:

“Nyɛjwɛŋmɔ ahia nɔ ni nyɛnuɔ lɛ nɔ. Susumɔnɔ ni nyɛkɛsusuɔ nyɛhãa mɛi lɛ, akɛbaasusu ahã nyɛ, hɛɛ, akɛ eko baafata he ahã nyɛ.” (Marko 4:24) Kaselɔi lɛ miihã amɛjwɛŋmɔ miihi nɔ ni amɛnuɔ yɛ Yesu naa lɛ nɔ. Amɛná nɔ ni Yesu wieɔ lɛ he miishɛɛ waa ni amɛbo lɛ toi, ni no hã etsɔɔ amɛ nibii babaoo efata he. No hewɔ lɛ, be ni Yesu hãa ekaselɔi lɛ asanebimɔ ni kɔɔ ŋmaa lɛ kɛ jwɛii lɛ he lɛ hetoo lɛ, egbala mli akɛ:

“Dumɔwu kpakpa lɛ dulɔ lɛ ji gbɔmɔ Bi lɛ; ŋmɔ lɛ ji je lɛ. Dumɔwu kpakpa lɛ ji Maŋtsɛyeli lɛ bii lɛ, shi jwɛii lɛ ji mɔ fɔŋ lɛ bii lɛ, ni henyɛlɔ ni du amɛ lɛ ji Abonsam. Nikpamɔ be lɛ ji shihilɛ gbɛjianɔtoo ko naagbee gbii, ni nikpalɔi lɛ ji ŋwɛibɔfoi.”​—Mateo 13:37-39.

Be ni Yesu tsɔɔ nɔ ni nibii ni yɔɔ enɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ ateŋ eko fɛɛ eko damɔ shi kɛhã lɛ sɛɛ lɛ, etsɔɔ nɔ ni baajɛ mli kɛba lɛ hu. Ekɛɛ akɛ, yɛ shihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, nikpalɔi lɛ, loo ŋwɛibɔfoi lɛ, baatse mɛi ni ji “Maŋtsɛyeli lɛ bii” lɛɛlɛŋ lɛ kɛje amale Kristofoi, ní jwɛii lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ ahe. Abaabua “jalɔi” lɛ anaa, ni yɛ naagbee lɛ, amɛbaakpɛ waa “yɛ amɛ-Tsɛ lɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli.” Ni “mɔ fɔŋ lɛ bii lɛ” hu? “Amɛbaafo ni amɛbaakpe amɛnyanyɔjiashi,” yɛ hiɛkpatamɔ ni sa amɛ ni baaba amɛnɔ lɛ hewɔ.​—Mateo 13:41-43.

No sɛɛ lɛ, Yesu gba ekaselɔi lɛ nɔkwɛmɔnii krokomɛi etɛ efata he. Klɛŋklɛŋ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ tamɔ jwetri ko ni aŋɔtee yɛ koo mli, ni nuu ko yana ni eŋɔtee; ni miishɛɛ ni ená lɛ sɔŋŋ hewɔ lɛ etee eyahɔ̃ɔ nibii fɛɛ ni eyɔɔ, ni eyahé nakai shikpɔŋ lɛ.”​—Mateo 13:44.

Etsa nɔ akɛ: “Ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ tamɔ jarayelɔ gbɛfãlɔ ko ni miitao adiagbai kpakpai. Be ni eyana adiagba kome ni jara wa lɛ, etee ni amrɔ lɛ eyahɔ̃ɔ nibii fɛɛ ni eyɔɔ lɛ ni eyahé.”​—Mateo 13:45, 46.

Yɛ nɔkwɛmɔnii enyɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, Yesu wie bɔ ni mɔ ko sumɔɔ ni ekɛ nibii ashã afɔle koni enine ashɛ nɔ ko ni jara wa waa nɔ lɛ he. Jarayelɔ lɛ yahɔ̃ɔ “nibii fɛɛ ni eyɔɔ lɛ” amrɔ nɔŋŋ koni ekɛyahé adiagba kome ni jara wa lɛ. Yesu kaselɔi lɛ baanyɛ anu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ adiagba ko ni jara wa lɛ he lɛ shishi. Ni nuu ni yana jwetri ni aŋɔtee yɛ koo ko mli lɛ hu ‘yahɔ̃ɔ enibii fɛɛ’ koni ekɛyahé. Yɛ shihilɛi enyɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, awie nɔ ko ni jara wa, nɔ ko ni sa akɛ aná, ní esaaa akɛ akɛshwɛɔ kwraa lɛ he. Abaanyɛ akɛ enɛ ato nibii ni mɔ ko kɛshãa afɔle koni enyɛ ehi shi akɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ he hiaa lɛ lɛ he. (Mateo 5:3) Mɛi ni boɔ Yesu toi be ni egbaa nɔkwɛmɔnii nɛɛ ateŋ mɛi komɛi etsɔɔ momo akɛ amɛmiisumɔ ni amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛhi shi akɛ mɛi ni Nyɔŋmɔ he hiaa amɛ, ní agbɛnɛ hu amɛtsɔmɔ enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi.​—Mateo 4:19, 20; 19:27.

Naagbee lɛ, Yesu kɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ to tsãani ni dũɔ ŋshɔŋ loi srɔtoi fɛɛ lɛ he. (Mateo 13:47) Abuaa ŋshɔŋ loi kpakpai lɛ anaa awoɔ nii amli, shi nɔ ni ehiii lɛ ashɛrɛɔ ashwieɔ. Yesu kɛɛ akɛ, nakai nɔŋŋ ebaaba lɛ yɛ shihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee gbii lɛ amli​—ŋwɛibɔfoi lɛ baatse mɛi fɔji lɛ kɛje jalɔi lɛ ahe.

Be ni Yesu tsɛ eklɛŋklɛŋ kaselɔi lɛ koni amɛbatsɔmɔ “wolɛi ni baahɛ gbɔmɛi” lɛ, no mli lɛ, lɛ diɛŋtsɛ lɛ eetsu mfonirifeemɔŋ wuoyaa nitsumɔ ko. (Marko 1:17) Shi ekɛɛ tsãani lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni egba lɛ kɔɔ nibii ni baaba mli wɔsɛɛ, “yɛ shihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee gbii lɛ amli” lɛ he. (Mateo 13:49) No hewɔ lɛ, bɔfoi lɛ kɛ kaselɔi krokomɛi ni boɔ Yesu toi lɛ baanyɛ akɔ sɛɛ akɛ, nibii ni sa kadimɔ waa baaya nɔ yɛ sɛɛ mli.

Mɛi ni nu nɔkwɛmɔnii ni Yesu gba be ni eta lɛlɛ lɛ mli lɛ kase nibii krokomɛi hu amɛfata he. Yesu miisumɔ ni ‘egbala nibii fɛɛ mli etsɔɔ ekaselɔi’ lɛ. (Marko 4:34) “Etamɔ mɔ ko, shĩatsɛ ko, ni jieɔ nii hei kɛ nii memeji fɛɛ kɛjɛɔ ejwetritoohe lɛ.” (Mateo 13:52) Yesu egbaaa nɔkwɛmɔnii nɛɛ koni ekɛpupu ehe akɛ ele nitsɔɔmɔ waa. Moŋ lɛ, eetsɔɔ ekaselɔi lɛ anɔkwalei ni tamɔ jwetri ni jara wa waa. Eji “maŋ tsɔɔlɔ” ni nɔ bɛ lɛɛlɛŋ.