Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 58

Ehã Aboloi Fioo Tsɔmɔ Aboloi Pii ni Ebɔ Kɔkɔ yɛ Masha He

Ehã Aboloi Fioo Tsɔmɔ Aboloi Pii ni Ebɔ Kɔkɔ yɛ Masha He

MATEO 15:32–16:12 MARKO 8:1-21

  • YESU LƐ́ HII 4,000

  • EBƆ KƆKƆ YƐ FARISIFOI LƐ AMASHA LƐ HE

Asafoku babaoo ko eba Yesu ŋɔɔ yɛ Dekapoli kpokpaa lɛ nɔ yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ boka. Amɛba koni amɛbabo lɛ toi ni agbɛnɛ hu atsa amɛ, ni amɛhiɛ kɛntɛŋi agboi ni amɛniyenii yɔɔ mli.

Shi be ni be shwie mli lɛ, Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Mimusuŋ miitsɔ mi yɛ asafoku lɛ hewɔ, ejaakɛ gbii etɛ nɛ ní amɛkɛ mi ehi shi, ni amɛbɛ nɔ ko ni amɛbaaye. Kɛ́ miwo amɛ gbɛ koni amɛya amɛshĩai kɛ hɔmɔ lɛ, amɛbaayatɔ biti yɛ gbɛ lɛ nɔ, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu jɛ shɔŋŋ.” Ekaselɔi lɛ bi lɛ akɛ: “Nɛgbɛ mɔ ko baaná aboloo ni baanyɛ ashɛ mɛi nɛɛ anaa yɛ biɛ ni etse ehe banee nɛɛ?”​—Marko 8:2-4.

Yesu hã amɛ hetoo akɛ: “Aboloi enyiɛ nyɛyɔɔ?” Ni ekaselɔi lɛ kɛɛ akɛ: “Kpawo, kɛ nu mli loi bibii fioo ko.” (Mateo 15:34) Kɛkɛ ni Yesu hã mɛi lɛ tara shikpɔŋ. Ekɔlɔ aboloi kɛ loi lɛ, esɔle ehã Nyɔŋmɔ, ni eŋɔhã ekaselɔi lɛ ni amɛ hu amɛŋɔhã mɛi lɛ. Naakpɛɛ sane ji akɛ, amɛ fɛɛ amɛye ni amɛtɔrɔ. Eyɛ mli akɛ mɛi ni ye lɛ ayibɔ aaafee hii 4,000, soro yei kɛ gbekɛbii moŋ, fɛɛ sɛɛ lɛ, fufuji ni shwɛ ni abua naa lɛ yimɔ kɛntɛŋi agboi kpawo obɔbɔ!

Be ni Yesu ewo asafoku lɛ gbɛ lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ ekaselɔi lɛ bote lɛlɛ mli kɛtee Magadan, yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ anai. Farisifoi lɛ kɛ Sadukifoi lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaka Yesu yɛ biɛ, ni amɛbi ni efee okadi ko ni jɛ ŋwɛi etsɔɔ amɛ.

Yesu le jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ lɛ hewɔ lɛ, ehã amɛ hetoo akɛ: “Kɛ́ shɛ gbɛkɛnaashi lɛ, nyɛkɛɔ akɛ, ‘Jeŋ baatse, ejaakɛ ŋwɛi etsu,’ ni leebi lɛ nyɛkɛɔ akɛ, ‘Ŋmɛnɛ lɛ, jeŋ baajɔ ni nugbɔ baanɛ ejaakɛ ŋwɛi etsu, shi ehiɛ eha.’ Nyɛle ŋwɛi atatui lɛ ashishitsɔɔmɔ, shi bei lɛ ahe okadii lɛ, nyɛnyɛɛɛ shishi nyɛtsɔɔ.” (Mateo 16:2, 3) Kɛkɛ ni Yesu kɛɛ Farisifoi lɛ kɛ Sadukifoi lɛ akɛ, ahãŋ amɛ okadi ko akɛ ja Yona okadi lɛ.

No sɛɛ lɛ, Yesu kɛ ekaselɔi lɛ bote lɛlɛ ko mli ni amɛwo amɛhiɛ amɛwo Betsaida yɛ ŋshɔ lɛ kooyi-boka. Be ni amɛyaa lɛ, ekaselɔi na akɛ aboloo kome pɛ amɛhiɛ, amɛhiɛ ekpa nɔ akɛ amɛbaakɔlɔ aboloi bɔ ni sa. Nɔ ni tee nɔ yɛ Yesu kɛ Farisifoi kɛ Sadukifoi ni fiɔ Herode sɛɛ lɛ ateŋ lɛ hewɔ lɛ, Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛgbɛa nyɛhiŋmɛiiaŋ; nyɛkwɛa jogbaŋŋ yɛ Farisifoi lɛ amasha lɛ kɛ Herode masha lɛ he.” Ekaselɔi lɛ yasusu akɛ aboloi lɛ ni amɛhiɛɛɛ lɛ hewɔ ni etsi masha tã lɛ. Yesu yɔse nɔ ni amɛsusuɔ lɛ ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Mɛni hewɔ ni nyɛjeɔ ŋwane yɛ aboloi ni nyɛhiɛɛɛ lɛ hewɔ?”​—Marko 8:15-17.

Etsɛko tsɔ ni Yesu kɛ aboloi fioo lɛ́ mɛi akpei abɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ kaselɔi lɛ ana akɛ jeee aboloi diɛŋtsɛ ahe ewieɔ lɛ. Ebi amɛ akɛ: “Ani nyɛkaiii be ni mikumɔ aboloi enumɔ lɛ mli mihã hii akpei enumɔ lɛ, kɛntɛŋi ni fufuji eyimɔ amɛ obɔbɔ enyiɛ naa nyɛbua?” Amɛkɛɛ lɛ akɛ: “Nyɔŋma kɛ enyɔ.” Yesu tsa nɔ ekɛɛ: “Be ni mikumɔ aboloi kpawo lɛ mli mihã hii akpei ejwɛ lɛ, kɛntɛŋi agboi ni fufuji eyimɔ amɛ obɔbɔ enyiɛ nyɛhole?” Ni amɛkɛɛ lɛ akɛ: “Kpawo.”​—Marko 8:18-20.

Yesu bi amɛ akɛ: “Te fee tɛŋŋ ni nyɛkɔɔɔ sɛɛ akɛ jeee aboloi ahe mikɛ nyɛ wie lɛ?” Ekɛshi sɛɛ akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ yɛ Farisifoi kɛ Sadukifoi lɛ amasha lɛ he.”​—Mateo 16:11.

Agbɛnɛ, kaselɔi lɛ na nɔ ni etaoɔ etsɔɔ lɛ. Masha hãa nii shaa ni ehãa aboloo fũɔ. No hewɔ lɛ, Yesu kɛ masha lɛ miifee fitemɔ he mfoniri. Eebɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ koni amɛkwɛ jogbaŋŋ yɛ “Farisifoi kɛ Sadukifoi lɛ atsɔɔmɔ” ni baanyɛ afite mɔ lɛ he.​—Mateo 16:12.