Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

67. PEATÜKK

„Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!”

„Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!”

JOHANNESE 7:32–52

  • KORRAVALVURID SAADETAKSE JEESUST KINNI VÕTMA

  • NIKODEEMOS ASTUB JEESUSE KAITSEKS VÄLJA

Jeesus on endiselt Jeruusalemmas lehtmajadepüha pidamas. Tema rõõmuks hakkavad „paljud rahva hulgast temasse uskuma”. Usujuhtidele ei valmista see aga sugugi rõõmu. Nad saadavad korravalvurid Jeesust kinni võtma. (Johannese 7:31, 32.) Kuid Jeesus ei ürita end peita.

Ta õpetab Jeruusalemmas avalikult edasi ja ütleb: „Ma olen koos teiega veel natuke aega, enne kui ma lähen tema juurde, kes on mu läkitanud. Siis te otsite mind, aga ei leia, ja kus mina olen, sinna teie ei saa tulla.” (Johannese 7:33, 34.) Juudid ei saa sellest aru ning hakkavad omavahel arutama: „Kuhu ta kavatseb minna, et me teda ei leia? Ega ta ometi kavatse minna kreeklaste hulgas elavate juutide juurde ja õpetada ka kreeklasi? Mida see tähendab, mis ta ütles: „Siis te otsite mind, aga ei leia, ja kus mina olen, sinna teie ei saa tulla”?” (Johannese 7:35, 36.) Jeesus räägib oma surmast ja taevasse ülesäratamisest. Tema vaenlased ei saa talle sinna järele minna.

Jõuab kätte lehtmajadepüha seitsmes päev. Selle püha igal hommikul valab üks preester välja Siiloahi tiigist ammutatud vee, nii et see voolab templi altari kõrvale. Tõenäoliselt tuletab Jeesus rahvale seda tava meelde, kui hüüab: „Kui kellelgi on janu, siis ta tulgu minu juurde ja joogu! Kes minusse usub, „sellest hakkavad voolama eluveejõed”, nagu ütleb pühakiri.” (Johannese 7:37, 38.)

Jeesus viitab sellele, mis juhtub siis, kui tema jüngrid võitakse püha vaimuga ja nad saavad taevase elu kutse. See võidmine toimub pärast Jeesuse surma. Järgmise aasta nädalatepühal asuvad vaimuga võitud jüngrid inimestele tõde jagama. Nii hakkavadki voolama eluveejõed.

Jeesuse sõnade peale ütlevad ühed: „Tema on tõesti see kauaoodatud prohvet.” Nad võivad pidada silmas Moosesest suuremat prohvetit, kelle tulekut on ennustatud. Teised lausuvad: „Tema on messias.” Aga on ka neid, kes ütlevad: „Messias ei tule ju ometi Galileast! Kas pühakiri mitte ei ütle, et messias tuleb Taaveti järglaste hulgast ja Petlemmast, külast, kus elas Taavet?” (Johannese 7:40–42.)

Niisiis pole rahvas ühte meelt. Ehkki mõned soovivad, et Jeesus kinni võetaks, ei puutu teda keegi. Kui korravalvurid naasevad peapreestrite ja variseride juurde ilma Jeesuseta, küsivad need: „Miks te teda siia ei toonud?” Korravalvurid vastavad: „Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!” Usujuhid hakkavad neid naeruvääristama ja sõimama: „Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada? Kas mõni ülem või variser on temasse uskuma hakanud? Aga lihtrahvas, kes ei tunne Moosese seadust, on neetud!” (Johannese 7:45–49.)

Seda kuuldes võtab variser ja sanhedrini liige Nikodeemos südame rindu ning astub Jeesuse kaitseks välja. Kaks ja pool aastat tagasi tuli Nikodeemos öösel Jeesuse juurde ning tõendas oma usku temasse. Nüüd ütleb ta: „Kas meie seaduse järgi võib inimest hukka mõista, ilma et teda oleks esmalt ära kuulatud ja teada saadud, mida ta teinud on?” Mida usujuhid seepeale kostavad? „Kas sinagi oled Galileast? Uuri järele ja sa näed, et Galileast ei tule mingit prohvetit.” (Johannese 7:51, 52.)

Pühakirjas ei ole otse öeldud, et prohvet tuleb Galileast. Küll aga vihjab see sellele. Jumala sõna on ennustanud, et „rahvaste Galileas” on näha suurt valgust. (Jesaja 9:1, 2; Matteuse 4:13–17.) Peale selle sündis Jeesus Petlemmas ning ta on Taaveti järeltulija, just nagu messia kohta on ennustatud. Kuigi variserid võivad sellest teadlikud olla, on arvatavasti just nemad süüdi selles, et Jeesuse kohta on rahva seas liikvel nii palju valejutte.