Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 75

UJesu Wembula Ukuthi Lifumaneka Njani Ithabo

UJesu Wembula Ukuthi Lifumaneka Njani Ithabo

LUKASI 11:14-36

  • UQOTHA AMADIMONI “NGOMUNO KAZIMU”

  • INDLELA YOKUFUMANA ITHABO LAMAMBALA

UJesu uqeda ukubuyelela iinqophiso zokuthi kufuze sithandaze njani, nokho akusingikho kodwa akubuyelelako hlangana nomsebenzakhe wokutjhumayela. UJesu nakenza imikarisomraro eGalile wapharwa ngomlandu omamanga wokuthi amandla wokwenza imikarisomraro le uwafumana kumbusi wamadimoni. Nje uJesu useJudiya godu upharwa ngomlandu ofanako.

Iinqubuthu ziyathaba beziyamangala uJesu nakaqotha idimoni ebelenza indoda ethileko ibe simumu. Kodwana abanyefuli bakhe abathabi. Kunalokho, nabo bamangalela uJesu ngamanga afana newabanyefuli beGalile, bathi: “Uqotha amadimoni ngoBhelzabhulu, umbusi wamadimoni.” (Lukasi 11:15) Abanye bona, bafuna ubufakazi obungeziweko bokuthi uJesu ngubani, bambawa ukuthi enze isibonakaliso esivela ezulwini.

UJesu uyalemuka ukuthi bayamlinga, nje-ke ubaphendula ngendlela efana naleya aphendula ngayo abanyefuli beGalile. Uthi woke umbuso ohlukene phakathi uzokuwa, ubatjengisa ukungabi nengqondo komlandu abambeka wona: “Nangabe uSathana naye uhlukene phakathi, umbuswakhe uzakujama njani?” Yeke ubatjela ngokunqophileko uthi: “Nangabe ngiqotha amadimoni ngomuno kaZimu, umBuso kaZimu sewufikile kini.”—Lukasi 11:18-20.

Ukukhuluma kwakaJesu “ngomuno kaZimu” kufuze kukhumbuze abalaleli bakhe ngokwenzeka emlandweni wakwa-Israyeli. Ebebasesigodlweni sakaFaro ababona uMosi enza ikarisomraro bakhuza bathi: “Lesi sisandla sakaZimu [“mumuno kaZimu,” NW]!” Godu ‘mumuno kaZimu’ owatlola iMiyalo eliTjhumi ematjeni amabili. (Eksodusi 8:19; 31:18) Nanjesi kwenzeka okufanako, ‘umuno kaZimu’—okummoyakhe ocwengileko, namkha amandlakhe asebenzako—ngiwo owenza uJesu akghone ukuqotha amadimoni alaphe nabagulako. Nje-ke, umBuso kaZimu sewufikile ebanyefulinaba ngombana iKosi ebekiweko yomBuso lo, uJesu, ulapho wenza imisebenzi le.

Ukuqotha kwakaJesu amadimoni bufakazi bokuthi unamandla phezu kwakaSathana, njengalokha indoda enamandla isahlela beyihlule indoda ehlome ngokupheleleko egade indlwayo. Godu uJesu ubuyelela umfanekiswakhe wommoya omumbi ophume endodeni ethileko. Nangabe indoda le ayizalisi indawo ekuphume kiyo ummoya omumbi ngezinto ezihle, ummoya lowo uzokubuya neminye imimoya elikhomba bese ingene kuye yenze ubujamo bokugcina bendoda le bube bumbi kunobokuthoma. (Matewu 12:22, 25-29, 43-45) Lobu kubonakala kubujamo besitjhaba sakwa-Israyeli.

Umfazi othileko olalele uJesu urhuwelela uthi: “Siyathaba isibeletho esakuthwalako namabele akumunyisako!” Abafazi bamaJuda bebanethemba lokubeletha umphorofidi, khulukhulu uMesiya. Nje-ke kungenzeka umfazi lo ucabanga ukuthi uMariya kufuze athabe khulu ngokuba ngunina lomfundisi onje. Kodwana uJesu uyamlungisa ngokumtjela ukuthi ithabo lamambala lifumaneka njani, uthi: “Abathabako ngilabo abezwa ilizwi lakaZimu balenze!” (Lukasi 11:27, 28) UJesu akhenge akhuthaze ukuthi uMariya kufuze ahlonitjhwe ngokukhethekileko. Kunalokho wathi ithabo lamambala lananyana ngiyiphi indoda namkha umfazi lifumaneka ngokuba sisebenzi esithembekileko sakaZimu, ingasi ngombana sihlobene nomunye umuntu namkha kunezinto esizenzileko.

UJesu ukhalima abantu abafuna isibonakaliso esivela ezulwini njengombana enza eGalile. Uthi kibo asikho isibonakaliso abazokunikelwa sona ngaphandle “kwesibonakaliso sakaJona.” UJona waba sibonakaliso ngokuhlala kwakhe amalanga amathathu ngaphakathi kwehlambi nangokutjhumayela ngesibindi, okwenza abantu beNiniva batjhuguluka. UJesu uthi: “Kodwana ngithi kini, lapha kunomkhulu kunoJona.” (Lukasi 11:29-32) UJesu mkhulu nakuSolomoni, loyo indlovukazi yeSheba eyeza izokubona ukuhlakanipha kwakhe.

UJesu unaba uthi: “Umuntu nakakhanyisa isibani akasibeki endaweni esithekileko namkha ngaphasi kwesitja, kodwana usibeka endaweni ephakemeko.” (Lukasi 11:33) Kungenzeka utjho ukuthi ukufundisa nokwenza imikarisomraro phambi kwabantwaba kufana nokusitha umkhanyo wesibani. Ngombana amehlwabo awakadzimeleli entweni yinye, abakghoni ukubona iinhloso zemisebenzakhe.

UJesu usand’ ukuqotha idimoni begodu wenza nendoda esimumu yakghona ukukhuluma. Lokho kufuze kwenze abantu badumise uZimu begodu batjele nabanye ngalokho uJehova akwenzako. Nje-ke uJesu uyelelisa abanyefuli bakhe uthi: ‘Yeke tjhejani bona ukukhanya okukini akusibumnyama. Nangabe imizimbenu yoke iyakhanya abukho nobumnyama obuncani kiyo, izokukhanya njengesibani esinikhanyiselako.’—Lukasi 11:35, 36.