Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 76

Ekɛ Farisifonyo ko Yaye Nii

Ekɛ Farisifonyo ko Yaye Nii

LUKA 11:37-54

  • YESU BU FARISIFOI OSATOFOI LƐ FƆ

Be ni Yesu yɔɔ Yudea lɛ, Farisifonyo ko fɔ̃ lɛ nine kɛhã niyeli, ni ekpɛlɛ nɔ. Eeenyɛ efee akɛ shwane niyeli ni, shi jeee gbɛkɛ nɔ. (Luka 11:37, 38) Eji Farisifoi lɛ akusum akɛ, dani amɛbaaye nii lɛ amɛfɔflɔ amɛniji ahe kɛyashi amɛnikutso. Shi Yesu efeee nakai. (Mateo 15:1, 2) Kɛ́ mɔ ko fɔflɔ eniji ahe kɛyashi enikutso lɛ, ekuko Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli, kɛ̃lɛ, ejeee nɔ ko ni Nyɔŋmɔ biɔ ni afee.

Efee Farisifonyo lɛ naakpɛɛ akɛ Yesu kɛ nakai kusum lɛ tsuuu nii. Yesu yɔse enɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Bianɛ lɛ, nyɛ Farisifoi lɛ, nyɛtsuɔ kpulu kɛ kã he, shi nyɛmligbɛ lɛ, nyɛyimɔ obɔbɔ kɛ amimyeli kɛ efɔŋfeemɔ. Kwashiai! Ani mɔ ni fee he lɛ, jeee lɛ nɔŋŋ efee mligbɛ lɛ hu?”​—Luka 11:39, 40.

Osato ni afeɔ yɛ jamɔ mli lɛ ji sane lɛ, shi jeee dɛ̃ ni afɔɔ dani ayeɔ nii lɛ. Farisifoi lɛ kɛ mɛi krokomɛi fɔɔ amɛdɛ̃ yɛ kusum naa, shi amɛtsuuu amɛtsuii ahe kɛjeee nibii fɔji ni amɛfeɔ lɛ ahe. No hewɔ lɛ, Yesu wo amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛŋɔa nibii ni yɔɔ mligbɛ lɛ nyɛfea ohiafoi ejurɔ, ni naa! nyɛhe nibii fɛɛ he baatse.” (Luka 11:41) Enɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ! Esa akɛ mɛi ajɛ amɛtsuiŋ amɛke nii, shi jeee ni amɛbaakwa amɛfee amɛhe jalɔi koni amɛkɛsa mɛi krokomɛi ahiɛ.

Enɛ etsɔɔɔ akɛ mɛi nɛɛ ekeee nii. Yesu tsɔɔ akɛ: “Nyɛhãa kowɛ kɛ peganon kɛ yelibai krokomɛi fɛɛ mlijaa nyɔŋmanyɔŋma, shi nyɛkuɔ nyɛhiɛ nyɛshwieɔ jalɛsaneyeli kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ nɔ! Kulɛ eji nyɛgbɛnaa akɛ nyɛfeɔ enɛɛmɛi, shi esaaa akɛ nyɛkuɔ nyɛhiɛ nyɛshwieɔ nakai nibii krokomɛi lɛ hu anɔ.” (Luka 11:42) Nyɔŋmɔ Mla lɛ bi ni mɛi aŋɔ amɛŋmɔshi nibii lɛ amli mlijaa nyɔŋma mli ekomekome amɛhã. (5 Mose 14:22) Ni kowɛ kɛ peganon, ni ji bai loo tsei ni akɛwoɔ niyenii mli koni ehã eŋɔɔ lɛ fata he. Farisifoi lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ koni amɛŋɔ bai nɛɛ amli mlijaa nyɔŋma mli ekomekome amɛhã, shi te amɛfeɔ amɛnii amɛhãa tɛŋŋ yɛ Mla lɛ mli nibii ni he hiaa waa, tamɔ jalɛsaneyeli kɛ Nyɔŋmɔ ni amɛbaaba amɛhe shi amɛhã lɛ lɛ he?​—Mika 6:8.

Yesu tsa nɔ akɛ: “Kpoo hã nyɛ, Farisifoi, ejaakɛ nyɛsumɔɔ hiɛgbɛ sɛii ni yɔɔ kpeehei lɛ kɛ jaji anɔ ŋamɔi! Kpoo hã nyɛ, ejaakɛ nyɛtamɔ nakai gbohii abui ni anaaa amɛ faŋŋ, ni no hewɔ lɛ, mɛi nyiɛɔ amɛnɔ ni amɛleee lɛ!” (Luka 11:43, 44) Hɛɛ, mɛi baanyɛ agbee gbohii abui ni tamɔ nakai lɛ anɔ, ni amɛbaafee mɛi ni he tseee yɛ kusum naa. Yesu kɛ anɔkwa sane nɛɛ tsu nii kɛtsɔɔ akɛ Farisifoi lɛ ahe tseee, shi anaaa enɛ faŋŋ.​—Mateo 23:27.

Nuu ko ni le Nyɔŋmɔ Mla lɛ jogbaŋŋ lɛ wie akɛ: “Tsɔɔlɔ, kɛ́ owie enɛɛmɛi lɛ, belɛ oojɛ wɔ hu.” Kɛ̃lɛ, esa akɛ mɛi nɛɛ ayɔse akɛ amɛyeee amɛbuaaa mɛi lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Kpoo hã nyɛ mɛi ni nyɛle Mla lɛ jogbaŋŋ lɛ hu, ejaakɛ nyɛkɛ jatsui ni teremɔ jaraa tereɔ mɛi, shi nyɛ diɛŋtsɛ lɛ, nyɛkɛ nyɛwaobii lɛ ateŋ ekome po etaaa jatsui lɛ ahe! Kpoo hã nyɛ, ejaakɛ nyɛmamɔɔ gbalɔi lɛ agbohii abui lɛ, shi nyɛtsɛmɛi lɛ gbe amɛ!”​—Luka 11:45-47.

Jatsui ni Yesu tsɔɔ lɛ ji kusumii ni akɛ naabu jaje, kɛ bɔ ni Farisifoi lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ Mla lɛ shishi amɛhãa lɛ. Hii nɛɛ hãaa mɛi aná shihilɛ lɛ mlɛo kwraa. Moŋ lɛ, amɛfeɔ veveeve akɛ mɛi fɛɛ aye nibii ni ebatsɔmɔ jatsui ni tsiitsii nɛɛ anɔ. Amɛtsɛmɛi lɛ gbe Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ, kɛjɛ Habel nɔ. Amrɔ nɛɛ, amɛ mɛi ni amɛmamɔɔ gbohii abui amɛhãa gbalɔi lɛ oookɛɛ nɔ ni amɛkɛ woo miihã amɛ lɛ, miikase amɛtsɛmɛi lɛ anifeemɔi kɛ amɛjeŋba lɛ. Amɛmiitao amɛgbe Nyɔŋmɔ Gbalɔ ni fe fɛɛ lɛ po. Yesu kɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ yinɔ nɛɛ baaye. Ni enɛ ba mli aaafee afii 38 sɛɛ, yɛ afi 70 Ŋ.B.

Yesu tsa nɔ akɛ: “Kpoo hã nyɛ mɛi ni nyɛle Mla lɛ jogbaŋŋ lɛ, ejaakɛ nyɛŋɔ nilee naa samfee lɛ. Nyɛ diɛŋtsɛ lɛ nyɛboteee mli, ni mɛi ni boteɔ mli lɛ hu, nyɛtsĩɔ amɛ gbɛ!” (Luka 11:52) Kulɛ, esa akɛ hii nɛɛ atsɔɔ mɛi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, shi amɛtsĩɔ mɛi agbɛ moŋ koni amɛkakase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni amɛnu shishi.

Te Farisifoi lɛ kɛ woloŋmalɔi lɛ fee amɛnii yɛ enɛ he amɛhã tɛŋŋ? Be ni Yesu je jɛmɛ eyaa lɛ, amɛbɔi enaagbamɔ waa, ni amɛbibii lɛ saji babaoo. Jeee nɔ ko ni amɛtaoɔ amɛkase hewɔ amɛbiɔ lɛ saji lɛ. Moŋ lɛ, amɛmiitao ewie nɔ ko, koni amɛtsɔ no nɔ amɛmɔ lɛ.