Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 95

Yesu Wie Gbalatsemɔ kɛ Suɔmɔ ni Anáa Ahãa Gbekɛbii lɛ He

Yesu Wie Gbalatsemɔ kɛ Suɔmɔ ni Anáa Ahãa Gbekɛbii lɛ He

MATEO 19:1-15 MARKO 10:1-16 LUKA 18:15-17

  • YESU HÃ ANA NYƆŊMƆ SUSUMƆ YƐ GBALATSEMƆ HE

  • OSHIJAYELI DUROMƆ KEENƆ LƐ

  • ESA AKƐ WƆFEE WƆNII TAMƆ GBEKƐBII

Be ni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ shi Galilea kpokpaa lɛ nɔ lɛ, amɛfo Yordan Faa lɛ ni amɛwo amɛhiɛ amɛwo wuoyi kɛtee Perea. Nyɛsɛɛ be ni Yesu ba Perea lɛ, ehã Farisifoi lɛ na Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ gbalatsemɔ he. (Luka 16:18) Amrɔ nɛɛ, amɛwó nakai sane lɛ nɔ ekoŋŋ koni amɛkɛka Yesu.

Mose ŋma akɛ abaanyɛ ashwie yoo kɛ́ ana “hiɛgbejianii ko” yɛ ehe. (5 Mose 24:1) Mɛi hiɛ susumɔi srɔtoi yɛ nɔ ni abaanyɛ adamɔ nɔ atse gbãla lɛ he. Mɛi komɛi susuɔ akɛ abaanyɛ adamɔ saji bibii anɔ afee nakai. No hewɔ lɛ, Farisifoi lɛ bi akɛ: “Ani mla ŋmɛɔ gbɛ ni nuu ashwie eŋa yɛ sane fɛɛ sane hewɔ?”​—Mateo 19:3.

Yɛ nɔ najiaŋ ni Yesu baadamɔ adesai asusumɔ ko nɔ ehã amɛ hetoo lɛ, egbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee bɔ ni Nyɔŋmɔ to gbalashihilɛ shishi ehã lɛ nɔ. Ewie akɛ: “Ani nyɛkaneko akɛ mɔ ni bɔ amɛ yɛ shishijee lɛ, nuu kɛ yoo ebɔ amɛ ni ekɛɛ akɛ: ‘Enɛ hewɔ lɛ, nuu baashi etsɛ kɛ enyɛ ni ebaakpɛtɛ eŋa he, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛbaatsɔ heloo kome’? Belɛ, amɛjeee mɛi enyɔ dɔŋŋ, shi moŋ heloo kome. No hewɔ lɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, gbɔmɔ ko akagbala mli.” (Mateo 19:4-6) Be ni Nyɔŋmɔ to gbalashihilɛ shishi, ni ekɛ Hawa hã Adam akɛ eŋa lɛ, etooo akɛ amɛtse gbãla.

Farisifoi lɛ kɛ Yesu eyakpãaa gbee, no hewɔ lɛ amɛbi lɛ akɛ: “Belɛ, mɛni hewɔ mɔ ni Mose fã akɛ ahã yoo lɛ shwiemɔ wolo ni ashwie lɛ lɛ?” (Mateo 19:7) Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛtsuiŋwalɛ lɛ hewɔ ni Mose hã nyɛ hegbɛ akɛ nyɛshwie nyɛŋamɛi lɛ, shi jeee nakai eji kɛjɛ shishijee.” (Mateo 19:8) “Shishijee” ni Yesu tsĩ tã lɛ ji be ni Nyɔŋmɔ to gbãla shishi yɛ Eden lɛ, shi jeee yɛ Mose beiaŋ.

Kɛkɛ ni Yesu wie anɔkwa sane ko akɛ: “Miikɛɛ nyɛ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni shwieɔ eŋa, ni jeee bɔlɛnamɔ jeŋba sha [Hela wiemɔ mli lɛ, por·neiʹa] hewɔ jɛ, ní ekɛ mɔ kroko boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ, efite gbãla.” (Mateo 19:9) No hewɔ lɛ bɔlɛnamɔ jeŋba sha ji nɔ pɛ ni abaanyɛ adamɔ nɔ atse gbãla yɛ Ŋmalɛ naa.

Enɛ hã ekaselɔi lɛ wie akɛ: “Kɛ́ nɛkɛ sane lɛ ji yɛ nuu kɛ eŋa teŋ lɛ, belɛ ehiii akɛ aboteɔ gbalashihilɛ mli mɔ.” (Mateo 19:10) Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ mɔ ko miisusu gbalashihilɛ he lɛ, esa akɛ ehã ehi ejwɛŋmɔŋ akɛ kɛ́ ebote mli lɛ, ekɛ mɔ lɛ baahi shi daa!

Be ni Yesu wieɔ oshijayeli he lɛ, etsɔɔ mli akɛ, afɔɔ mɛi komɛi osaii, ni tsɔɔ akɛ amɛnyɛŋ amɛná bɔlɛ. Mɛi komɛi hu yɛ ni afee amɛ osaii, ni tsɔɔ akɛ asa amɛ ni amɛkanyɛ amɛná bɔlɛ. Kɛ̃lɛ, mɛi komɛi hu sumɔɔ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbe amɛbɔlɛnamɔ henumɔi. Amɛfeɔ nakai bɔ ni afee ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ ama Maŋtsɛyeli lɛ nɔ. Yesu kɛɛ etoibolɔi lɛ akɛ: “Mɔ ni baanyɛ [oshijayeli] mli amɔ lɛ, hã emɔ mli.”​—Mateo 19:12.

Mɛi kɛ amɛbii bibii bɔi Yesu ŋɔɔ baa. Shi kaselɔi lɛ tsĩ amɛnaa, ekolɛ akɛni amɛsumɔɔ ni agbaa Yesu naa lɛ hewɔ. Be ni Yesu na enɛ lɛ, edɔ lɛ waa, ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛhãa gbekɛbii bibii lɛ abaa miŋɔɔ; nyɛkatsĩa amɛ gbɛ, ejaakɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni hereee Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ tamɔ gbekɛ bibioo ko lɛ, eboteŋ mli kɔkɔɔkɔ.”​—Marko 10:14, 15; Luka 18:15.

Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kpele kɛjɛ mli! Kɛ́ wɔmiitao ni wɔnine ashɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔfee wɔnii tamɔ gbekɛbii bibii, ejaakɛ amɛbaa amɛhe shi ni amɛnitsɔɔmɔ waaa. Yesu loo gbekɛbii lɛ ewo ekpɔkɔiaŋ ni ejɔɔ amɛ kɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ amɛ. Ni ejieɔ suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo etsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni ‘hereɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ tamɔ gbekɛ bibioo ko lɛ.’​—Luka 18:17.