Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 111

Ono Apositolu Vaita Enyingilikilo

Ono Apositolu Vaita Enyingilikilo

MATEUSI 24:3-51 MALUKU 13:3-37 LUKA 21:7-38

  • OVALONGWA VEKUANA VAITA ENYINGILIKILO

  • OMAULO AFUISUAPO POTYITA TYO TETE NO KOMUTWE

  • TUNA OKUTUALAKO TYIPAHI

Ankho Omuvali kekumbi iya onthiki 11 ya Nisan ikahi nokupwa. Tupu, ononthiki mbovilinga ovinyingi vya Sesusi pano pohi ankho mbukahi nokupwa. Komutenya ankho ulongesila mondyuo ya Huku, akalala kondye yepunda-umbo. Povanyingi ankho pena vamwe vesuka, “aveya kwe kombimba mondyuo ya Huku opo vemutehelele.” (Luka 21:37, 38) Pahe ovipuka ovio vialamba iya Sesusi ankho upumphi Komphunda Yomindyambi nono apositolu mbae vekuana — Petulu, na Andelee, na Tiaku, na Suau.

Ovalume ovo vekuana aveya kwe aveke. Ankho vasukalala nondyuo ya Huku mokonda Sesusi ankho waula okuti kamapekesala emanya liatenthama kekuavo. Mahi ankho vena vali ovipuka ovikuavo vasoka. Sesusi ankho wevelondola okuti: “Kalei tyelipongiya, mokonda Omona womulume meya moola onwe ankho muhasoko.” (Luka 12:40) Tupu wevepopilile konthele “yonthiki Omona womulume mamoneka.” (Luka 17:30) Okuti ovipuka ovio vielikuata netyi apopile konthele yondyuo ya Huku? Ono apositolu ankho vahanda unene okutyinoñgonoka. Avati: “Tupopile, onalupi ovipuka ovio mavikamoneka? Iya olipi enyingilikilo malilekesa okuti ove weyale, no lionthyulilo youye?” — Mateusi 24:3.

Tyafuile ankho vasoka kehanyauno liondyuo ya Huku, ankho veete ihekahi kokule navo. Tupu, avapulu konthele yokuya Kuomona womulume. Tyafuile ankho vahinangela ongeleka ya Sesusi konthele ‘yomulume umwe omona wohamba, ankho waya kotyilongo kokule opo akavialekwe kouhamba, haa na akondoke.’ (Luka 19:11, 12) Konyima, avapulu oityi tyakutikinya ‘monthyulilo youye.’

Mekumbululo Sesusi aavele, wapopia enyingilikilo ankho malilekesa onalupi ongeleya yova Sundeu mainyimwako, kumwe nondyuo ya Huku. Apopi vali ovipuka ovikuavo. Enyingilikilo olio, ankho malikuatesako Ovakilisitau komutwe wandyila okunoñgonoka okuti vekahi momuvo Sesusi “eya-le,” konthyulilo youye uno.

Putyina omuvo ankho ulamba, ono apositolu avamono etyi eulo lya Sesusi likahi nokufuisuapo. Ovipuka ovinyingi viaulilwe avihimbika okumoneka momuvo wavo. Ngotyo, Ovakilisitau ankho vena omuenyo etyi palamba omanima 37, ankho velipongiya-le, vafuapo, vakevelela ehanyauno liova Sundeu nondyuo ya Huku mo 70 P.K. Mahi, ha atyiho Sesusi aulile tyamonekele pomuvo opo, ine menima 70 P.K. Ngotyo, oityi vali ankho matyilekesa okuti wahimbika okutumina Mouhamba? Sesusi apopila ovalongwa vae ekumbululo.

Sesusi waula okuti makukakala “ovilwa nomahipululo ovilwa” iya “otyilongo matyikalwisa otyilongo otyikuavo, ouhamba maukalwisa ouhamba omukuavo.” (Mateusi 24:6, 7) Tupu wati “makukamoneka ovinimawe ovinene, ponomphangu ononyingi mapakakala ondyala nomikihi.” (Luka 21:11) Sesusi alondola ovalongwa vae, ati: “Ovanthu mavekemukuata, avemumonesa ononkhumbi.” (Luka 21:12) Makukamoneka ovauli vomatutu, avayapula ovanthu ovanyingi. Okuhetavela ovitumino matyikeliyawisa iya oluembia luovanyingi malukatenda. Tupu, wapopia okuti “onondaka ombu onongwa Mbouhamba wa Huku, mambukaiviswa kombanda yohi aiho, okuava oumbangi kovanthu vomalongo aeho iya konyima onthyulilo aiya.” — Mateusi 24:14.

Namphila ononthele mbumwe mbeulo lya Sesusi ankho mbafuisuapo-ale, ambufuisua-po vali etyi o Selusalei yahanyua-po nova Loma, okuti eulo olio ankho malifuisuapo vali komutwe wandyila? Okuti unoñgonoka okuti eulo liakolela lya Sesusi likahi nokufwisapo vali unene mononthiki mbetu?

Otyipuka tyimwe Sesusi apopia menyingilikilo liokuya kwae, okumona “otyipuka tyitoyesa tyieta ehanyauno.” (Mateusi 24:15) Menima 66 P.K., otyipuka otyo tyitoyesa ankho “onthanda yomafualali” o Loma eya nomapandela ankho ekahi ngovikahuku viavo. Ova Loma aveliseta no Selusalei, avateye ononthele mbumwe mbovimato viayo. (Luka 21:20) Ngotyo, “otyipuka tyitoyesa” ankho tyikahi pomphangu tyihapondola okukala, pana ova Sundeu ankho vatala okuti ‘omphangu onthyukuki.’

Tupu Sesusi waula okuti: “Makukakala ononkhumbi ononene, mbehenemoneke-ko tunde konthyimbi youye alo pahetyino. Tupu, kamambukamoneka-ko vali.” Iya menima 70 P.K., ova Loma avahanyeko Selusalei. Ehanyauno olio ‘liepunda-umbo esukuki’ liova Sundeu, okukutikinyamo ondyuo ya Huku, ankho ombo ononkhumbi ononene, mokonda pankhile ovanthu ovanyingi. (Mateusi 4:5; 24:21) Liakalele ehanyauno enene ova Sundeu vehenemone, alinyimiko efendelo ova Sundeu ankho valandula mokueenda kuomanima omanyingi. Tyelifwa notyo, komutwe wandyila, pokufuisuapo kueulo lya Sesusi matyikatilisa unene owoma.

OKUKALA NONTHUMBI MOKUEENDA KUONONTHIKI MBAULILWE

Sesusi atualako okupopia novalongwa vae konthele yenyingilikilo ankho malilekesa okuti ukahi-ale nokutumina Mouhamba iya onthyulilo youye ikahi popepi. Pahe evelondola konthele yokulandula ovo “Kilisitu vomatutu novauli vomatutu.” Wapopia okuti mavaovola “okuyapula ovanthu alo umwe vana vokuaholovonwa inkha tyitavela.” (Mateusi 24:24) Mahi vokuaholovonwa kamaveyeke vayapulwe. Ovo Kilisitu vomatutu vapondola okumoneka kovanthu. Mahi, Sesusi tyina ankho meya kamamoneka komaiho ovanthu.

Sesusi apopi konthele yononkhumbi ononene mambuhimbika konthyulilo youye uno, ati: “Ekumbi malikanthikovela, ohanyi kamaikaava otyimimi tyayo, iya ononthungululu peulu mambukatoka-po, iya ovipuka keulu mavikapukumunwa.” (Mateusi 24:29) Etyi ono apositolu veiva onondaka ombo mbutilisa owoma, ankho kavetyii nawa-nawa oityi matyikamoneka, mahi tyotyili ankho matyitilisa owoma.

Oñgeni ovipuka ovio vitilisa owoma ankho mavikalesa ovanthu? Sesusi wati: “Ovanthu mavakaambuka nowoma, mokonda yovipuka mavikeya kombanda yohi iya ovipuka keulu mavikapukumunwa.” (Luka 21:26) Tyotyili, Sesusi ankho ukahi nokupopia oityi matyimoneka momuvo oo utilisa owoma, ovanthu vehenemone.

Opo apameke ono apositolu, Sesusi eveyandyululila nawa okuti ha aveho mavekeliyavela tyina ‘Omona womulume ameya nepondolo nomunkhima omunene.’ (Mateusi 24:30) Ankho wapopile-ale okuti pena etyi Huku malingi “mokonda ya vana vaholovonwa.” (Mateusi 24:22) Ngotyo, oñgeni ovalongwa ovo ovakuatyili ankho vena okukala tyina vamamono ovipuka ovio vitilisa owoma Sesusi apopia? Sesusi apopila ovalanduli vae onondaka mbupameka, ati: “Tyina ovipuka ovio viamahimbika okumoneka, kalei lutai, amukatula omitwe vienyi, mokonda eyovo lienyi likahi popepi.” — Luka 21:28.

Mahi, oñgeni ovalongwa va Sesusi ankho mavakala kononthiki ombo mbaulilwe, mavetyivili okuimbuka okuti onthyulilo ikahi popepi? Sesusi apopi ongeleka konthele yomukuyu ati: “Tyina muamamono okuti wayova onompha nomafo, munoñgonoka okuti ombila ili popepi. Tyelifwa notyo, tyina muamamono ovipuka ovio aviho, noñgonokei okuti Omona womulume ukahi popepi, pomapito. Tyotyili ame ndyimupopila okuti, ovanthu vomuvo oo, kamavakapua-ko alo ovipuka ovio aviho vimoneka.” — Mateusi 24:32-34.

Ngotyo, tyina ovalongwa vae vamamono ovipuka vielikalela vienyingilikilo vikahi nokufuiswapo, ankho mavanoñgonoka okuti onthyulilo ikahi popepi. Sesusi walondola ovalongwa ankho mavakakala-ko mokueenda kuomuvo oo.

Wati: “Mahi onthiki oyo, noola yatyo nawike wii, tyilinge onoandyu keulu, tyilinge Omona, o Tate vala wii. Mokonda ngetyi tyali pononthiki mba Noe, otyo matyikakala tyina Omona womulume ameya. Mokonda pononthiki opo, etyi ankho nkhele Ombila Onene yeheneye, ankho ovanthu valia, vanwa iya ovalume vanepa, ovakai vanepwa, alo onthiki Noe anyingila mowato. Iya ankho kavesukile, alo Ombila Onene yeya iya aivekomboko aveho, o ngotyo matyikakala tyina Omona womulume ameya.” (Mateusi 24:36-39) Sesusi wetyieleka notyipuka tyaendele mouye auho kohale — Ombila Onene kononthiki mba Noe.

Ono apositolu ankho vekahi nokutehelela Sesusi Komphunda Yomindyambi, avanoñgonoka okuti tyesukisa okutualako tyalunguka. Sesusi wati: ‘Muhayekei omitima vienyi vilemenwe nomasukalalo okulia unene, nokunwa unene, nokukala notyiho momuenyo, iya onthiki oyo aiveuhulula ngeliva. Mokonda maiya kovanthu vatyo aveho vekahi kombanda yohi aiho. Tualeiko tyipahi, amulikuambela omuvo auho, opo muhupe kovipuka ovio aviho mavikeya, amukala komutwe Womona womulume.’ — Luka 21:34-36.

Sesusi ankho ukahi nokulekesa vali okuti, eulo liae ankho malifuisuapo vali komutwe wandyila. Ankho kekahi nokupopia ovipuka ankho mavimoneka vala mokueenda kuomanima amwe, ine mavimoneka vala mepunda-umbo lyo Selusalei ine melongo liova Sundeu. Ankho ukahi nokupopia ovipuka maviya “kovanthu vatyo aveho vekahi kombanda yohi aiho.”

Wapopia okuti ovalongwa vae mavesukisa okutualako tyipahi, nokukala tyalunguka, avakala tyafuapo. Sesusi atoneka vali elondolo olio nongeleka onkhuavo, ati: “Noñgonokei okuti, inkha muene weumbo wanoñgonokele omuvo otyimphulu matyiya, ñgeno wakala tyipahi ahayeke otyimphulu tyiteye ondyuo yae. Moluotyo, no onwe kalei tyafuapo, mokonda Omona womulume meya moola muhasoko okuti oyo meya.” — Mateusi 24:43, 44.

Sesusi apopila ovalongwa vae omokonda yatyi vesukisila okukala nombili. Wevepopila okuti momuvo eulo liae malikafuisuapo, makukakala “omupika” walunguka, tupu una ombili. Sesusi apopi otyipuka ono apositolu ankho vapondola okunoñgonoka liwa, ati: “Olie tyili-tyili omupika omukuatyili nokualunguka, una omuhona wae aholovona opo aavele okulia vomeumbo momuvo wanakua? Omupika oo, una ehambu inkha omuhona wae umuvasa ukahi nokulinga otyilinga otyo! Tyotyili ame ndyimupopila okuti, omuhona wae memuavela otyilinga tyokuyunga omalumono ae aeho.” Mahi inkha “omupika” ukala notyituwa otyivi, alingi onya vakuavo, omuhona wae “mekemumonesa ononkhumbi ononene.” — Mateusi 24:45-51; tyieleka na Luka 12:45, 46.

Mahi, Sesusi ankho kekahi nokupopia okuti otyikundyi tyimwe tyovalanduli vae mavakala notyituwa otyo otyivi. Ngotyo, oityi Sesusi ankho ahanda okulongesa ovalongwa vae? Ankho uhanda vakale tyalunguka, nokukala tyipahi, ngetyi etyiyandyulula nawa mongeleka onkhuavo.