Jeesus on Õlimäel just rääkinud mõistujutud kümnest neitsist ja talentidest. Mida ütleb ta lõpetuseks apostlite küsimuse peale tema kohaloleku ja selle ajastu viimsete päevade tundemärgi kohta? Ta jutustab neile mõistujutu lammastest ja kitsedest.

Sissejuhatuseks ütleb Jeesus: „Kui Inimesepoeg tuleb oma auhiilguses koos kõigi inglitega, siis ta istub oma suursugusele troonile.” (Matteuse 25:31.) Tema sõnadest on näha, et ta ise on selle loo peategelane. Ta on ju sageli nimetanud end Inimesepojaks. (Matteuse 8:20; 9:6; 20:18, 28.)

Millal see prohvetlik mõistujutt täide läheb? Siis, kui Jeesus „tuleb oma auhiilguses” koos inglitega ja „istub oma suursugusele troonile”. Ta on juba öelnud, et Inimesepoeg tuleb „taeva pilvede peal oma vägevuses ja suures auhiilguses” ning et ta on koos oma inglitega. Millal see kõik toimub? „Vahetult pärast ... viletsust.” (Matteuse 24:29–31; Markuse 13:26, 27; Luuka 21:27.) Järelikult täitub selles mõistujutus kirjeldatu tulevikus, kui Jeesus tuleb oma auhiilguses. Mida ta siis teeb?

Jeesus selgitab: „Kõik rahvad kogutakse tema [Inimesepoja] ette ja ta eraldab inimesed üksteisest, nagu karjane eraldab lambad kitsedest. Ta paneb lambad oma paremale käele, kitsed aga vasakule.” (Matteuse 25:31–33.)

Jeesus lausub tema soosingus olevate lammaste kohta: „Siis ütleb kuningas neile, kes on temast paremal: „Tulge, mu isa õnnistatud, teie tasuks on kuningriik, mis on teie jaoks valmis alates maailma rajamisest.”” (Matteuse 25:34.) Miks pälvivad lambad kuninga soosingu?

 Kuningas toob asjasse selgust, öeldes: „Mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua. Ma olin võõras ja te olite mu vastu külalislahked, mul polnud midagi selga panna ja te riietasite mind. Ma jäin haigeks ja te hoolitsesite mu eest. Ma olin vangis ja te tulite mind vaatama.” Kui need lambad ehk õiged küsivad, millal nad neid häid tegusid tegid, kostab ta: „Mida te olete teinud ühele mu kõige silmapaistmatumatest vendadest, seda olete teinud minule.” (Matteuse 25:35, 36, 40, 46.) Neid häid tegusid ei tee nad taevas, sest seal pole haigeid ega näljaseid. Jutt käib hoopis tegudest, mida tehakse Kristuse vendade heaks maa peal.

Mis saab aga kitsedest? Jeesus sõnab: „Siis ütleb ta [kuningas] neile, kes on temast vasakul: „Minge ära mu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmis Kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg, aga te ei andnud mulle süüa, mul oli janu, aga te ei andnud mulle juua. Ma olin võõras, aga te ei olnud mu vastu külalislahked, mul polnud midagi selga panna, aga te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis, aga te ei hoolitsenud mu eest.”” (Matteuse 25:41–43.) Niisugune kohtuotsus langetatakse sellepärast, et kitsed ei ole kohelnud Kristuse vendi maa peal hästi, nii nagu nad oleksid pidanud seda tegema.

Apostlid saavad teada, et sel tulevasel kohtumõistmisel on püsivad, igavesed tagajärjed. Jeesuse sõnul ütleb kuningas: „Ma kinnitan teile: mida te pole teinud ühele neist kõige silmapaistmatumatest, seda te pole teinud minule.” Jeesus lisab: „Need [kitsed] lähevad igavesse surma, aga õiged igavesse ellu.” (Matteuse 25:45, 46.)

Jeesuse vastus apostlite küsimusele annab tema järelkäijatele palju mõtteainet. See aitab neil analüüsida oma suhtumist ja tegusid.