Eaha to roto?

Tapura tumu parau

PENE 114

Ia haere mai te Mesia, e haava oia i te mamoe e te puaaniho

Ia haere mai te Mesia, e haava oia i te mamoe e te puaaniho

MATAIO 25:31-46

  • HOROARAA IESU I TE FAAHOHOˈARAA O TE MAMOE E TE PUAANIHO

No faatia iho nei Iesu i na faahohoˈaraa o na vahine apî hoê ahuru e o te mau taleni i nia i te mouˈa Oliveta. Eaha ta ˈna i parau faahou no te pahono roa ˈtu i te uiraa a na aposetolo no nia i te tapao o te tau o to ˈna hoˈiraa mai e te anotau hopea o te faanahoraa o te ao nei? Ua faatia oia i te hoê faahohoˈaraa hopea no nia i te mamoe e te puaaniho.

Faataa ˈtura Iesu i te tupuraa: “Ia tae mai te Tamaiti a te taata nei ma to ˈna hanahana e ma te mau melahi atoa, e parahi oia i nia i to ˈna terono hanahana.” (Mataio 25:31) Papu maitai e no Iesu te parau o teie faahohoˈaraa. Pinepine oia i te parau e o ˈna “te Tamaiti a te taata.”—Mataio 8:20; 9:6; 20:18, 28.

Afea teie faahohoˈaraa e tupu ai? Ia tae mai Iesu “ma to ˈna hanahana e ma te mau melahi” a parahi atu ai “i nia i to ˈna terono hanahana.” Ua faatia aˈena oia no nia i “te Tamaiti a te taata nei ia haere mai na nia i te mau ata o te raˈi ma te puai e te hanahana rahi” e ma ta ˈna mau melahi. Afea te reira e tupu ai? I muri iho i te ati. (Mataio 24:29-31; Mareko 13:26, 27; Luka 21:27) E tupu ïa teie faahohoˈaraa ia tae mai Iesu a muri aˈe ma te hanahana. Eaha ta ˈna e rave i muri iho?

Faataa ˈtura Iesu: “Ia tae mai te Tamaiti a te taata . . . , e haaputuhia te mau nunaa atoa i mua ia ˈna, e e faataa ê oia ia ratou ei piti pǔpǔ taata, mai te hoê tiai e faataa ê i te mamoe i te puaaniho. E tuu oia i te mamoe i to ˈna rima atau, te puaaniho râ, i to ˈna rima aui.”—Mataio 25:31-33.

Parau atura Iesu no te mau mamoe tei tuuhia i te pae atau no te mea ua fariihia ratou: “I reira te Arii e parau ai i te feia i to ˈna rima atau: ‘Haere mai outou o tei haamaitaihia e to ˈu Metua, a fatu i te Faatereraa arii tei faaineinehia no outou mai te omuaraa mai â o teie nei ao.’” (Mataio 25:34) No te aha te Arii i farii ai i te mau mamoe?

Faataa ˈtura te Arii: “I poia na hoi au e ua horoa mai outou i te maa. I poihâ na vau e ua horoa mai outou i te pape. I ratere mai na vau e ua farii maitai outou ia ˈu. I vai tahaa na vau e ua horoa mai outou i te ahu. I maˈihia na vau e ua utuutu outou ia ˈu. I roto na vau i te tapearaa e ua haere mai outou e hiˈo ia ˈu.” I te aniraa teie mau mamoe, “te feia parau-tia,” mea nafea ratou i te raveraa i teie mau ohipa maitai, pahono atura oia: “I te mau taime atoa i na reira ˈi outou i tei iti haihai roa o to ˈu mau taeae, o vau ta outou i na reira.” (Mataio 25:35, 36, 40, 46) Aita ratou i rave i teie mau ohipa maitai i nia i te raˈi, aita hoi e maˈi e te poia i reira. Ua hamani maitai râ ratou i te mau taeae o te Mesia i te fenua.

E ahahia te mau puaaniho tei tuuhia i te pae aui? Parau atura Iesu: “I reira [te Arii] e parau ai i te feia i to ˈna rima aui: ‘Haere ê atu outou tei faautuahia i roto i te auahi mure ore tei faaineinehia no te Diabolo e ta ˈna mau melahi. I poia na hoi au, aita râ outou i horoa mai i te maa. I poihâ na vau, aita râ outou i horoa mai i te pape. I ratere mai na vau, aita râ outou i farii maitai ia ˈu. I vai tahaa na vau, aita râ outou i horoa mai i te ahu. I maˈihia e i roto na vau i te tapearaa, aita râ outou i haapao ia ˈu.’” (Mataio 25:41-43) Ua tano roa teie haavaraa, aita hoi te mau puaaniho i hamani maitai i te mau taeae o te Mesia i te fenua, mai tei titauhia.

Te taa ra i na aposetolo e ua topa anaˈe te haavaraa a muri aˈe, e faahopearaa mure ore to muri mai. Parau atura Iesu ia ratou: “I reira [te Arii] e [na ô] atu ai: ‘Oia mau ta ˈu e parau atu: I te mau taime atoa i ore ai outou i na reira i tei iti haihai roa o to ˈu mau taeae, o vau ta outou i ore i na reira.’ E roohia teie nei feia i te pohe mure ore, area te feia parau-tia, e fanaˈo ïa i te ora mure ore.”—Mataio 25:45, 46.

I to Iesu pahonoraa i te uiraa a na aposetolo, mea rahi te manaˈo ta ta ˈna mau pǐpǐ atoa e nehenehe e feruriruri, a hiˈopoa ˈtu ai i to ratou haerea e ta ratou ohipa.