Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

115. PEATÜKK

Läheneb Jeesuse viimane paasapüha

Läheneb Jeesuse viimane paasapüha

MATTEUSE 26:1–5, 14–19 MARKUSE 14:1, 2, 10–16 LUUKA 22:1–13

  • JUUDAS ISKARIOTILE MAKSTAKSE JEESUSE REETMISE EEST

  • KAKS APOSTLIT TEEVAD ETTEVALMISTUSI PAASAPÜHAKS

Jeesus lõpetab nelja apostli õpetamise Õlimäel. Nüüd on nad saanud vastuse oma küsimusele tema tulevase kohaloleku ja selle ajastu viimsete päevade kohta.

11. niisan on olnud väga tegus päev. Ilmselt siis, kui Jeesus läheb koos apostlitega ööseks tagasi Betaaniasse, ütleb ta neile: „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha ning et Inimesepoeg antakse postil hukata.” (Matteuse 26:2.)

Tõenäoliselt veedab Jeesus järgmise päeva, kolmapäeva vaikselt oma apostlite seltsis. Teisipäeval mõistis ta hukka usujuhid ja paljastas nende silmakirjalikkuse. Nüüd otsivad nad võimalust tema tapmiseks. Niisiis ei ilmu ta 12. niisanil avalikkuse ette, et miski ei takistaks tal järgmisel õhtul pärast päikeseloojangut, kui algab 14. niisan, apostlitega paasapüha pidada.

Peapreestrid ja rahvavanemad ei istu aga enne paasapüha käed rüpes. Nad kogunevad ülempreester Kaifase siseõue. Miks? Nad on Jeesuse peale vihased, kuna ta on paljastanud nende tõelise palge. Peapreestrid ja rahvavanemad sepitsevad üheskoos salaplaani, „kuidas Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa”. Mismoodi ja millal nad oma plaani teoks teevad? „Mitte pühade ajal,” sõnavad nad, „et ei tekiks rahvarahutusi.” (Matteuse 26:4, 5.) Nad kardavad rahvast, sest Jeesus on inimeste seas populaarne.

Vahepeal tuleb usujuhtide juurde üks külaline. Nende üllatuseks on see üks Jeesuse apostlitest – Juudas Iskariot. Saatan on pannud talle pähe mõtte reeta oma isand. Juudas küsib neilt: „Mis te mulle annate, kui ma ta teile välja annan?” (Matteuse 26:15.) Nad rõõmustavad ja lubavad „anda talle hõberaha”. (Luuka 22:5.) Kui palju? Nad on meeleldi nõus välja käima 30 hõbetükki. Väärib märkimist, et 30 seeklit on orja hind. (2. Moosese 21:32.) Sellest on näha, kui väga nad Jeesust põlgavad: nad ei pea teda mitte kellekski. Seejärel hakkab Juudas „otsima soodsat võimalust, et anda ta neile ära, kui rahvahulka lähedal ei ole”. (Luuka 22:6.)

13. niisan algab kolmapäeval pärast päikeseloojangut. See on kuues ja viimane öö, mille Jeesus Betaanias veedab. Järgmisel päeval tuleb teha viimased ettevalmistused paasapühaks. Hankida tuleb tall, kelle saaks 14. niisani alguses tappa ja ühes tükis küpsetada. Kus nad söömaaja korraldavad ja kes valmistab toidu? Jeesus pole sellest veel rääkinud. Seepärast pole Juudal selle kohta peapreestritele midagi öelda.

Arvatavasti neljapäeva pärastlõuna hakul saadab Jeesus Peetruse ja Johannese Betaaniast teele, öeldes neile: „Minge ja valmistage meile paasatoit.” Nad küsivad: „Kus sa tahad, et me selle valmistame?” Jeesus selgitab: „Kui te jõuate linna, tuleb teile vastu mees, kes kannab savinõu veega. Minge tema järel majja, kuhu ta läheb. Öelge majaperemehele: „Õpetaja küsib: „Kus on külalistetuba, kus ma võiksin süüa paasatoitu koos oma jüngritega?”” See mees näitab teile kätte suure ülemise toa, kus on vajalik sisustus olemas. Seal tehke ettevalmistused.” (Luuka 22:8–12.)

Kahtlemata on see majaperemees Jeesuse jünger. Ehk aimab ta, et Jeesus soovib tema majas paasapüha pidada. Kui kaks apostlit jõuavad Jeruusalemma, leiavad nad kõik olevat just nii, nagu Jeesus neile ütles. Nad hoolitsevad selle eest, et tall oleks valmis ja et teisedki ettevalmistused oleksid tehtud, nii et kõik 13 inimest – Jeesus ja tema 12 apostlit – saaksid paasapüha pidada.