Nädalatepühal, kümme päeva pärast seda, kui Jeesus läks taevasse, tõendas püha vaimu väljavalamine, et Jeesus on tõepoolest taevas. Peagi tuli selle kohta lisatõend. Vahetult enne seda, kui Jeesuse ustav jünger Stefanos visati usukuulutamise pärast kividega surnuks, ütles ta: „Ma näen, et taevas on avatud ja Inimesepoeg seisab Jumala paremal käel!” (Apostlite teod 7:56.)

Isaga taevas olles tuli Jeesusel üht käsklust oodata, nagu pühakirjas oli ennustatud. Taavet kirjutas püha vaimu mõjutusel: „Jehoova lausus mu isandale [Jeesusele]: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks.”” Pärast seda pidi ta hakkama valitsema „keset oma vaenlasi”. (Laul 110:1, 2.) Kuid mida pidi Jeesus tegema niikaua, kui tal saabub aeg vaenlastele vastu astuda?

33. aasta nädalatepühal rajati kristlik kogudus. Siis hakkas Jeesus taevas valitsema oma jüngrite üle, kes on püha vaimuga võitud. (Koloslastele 1:13.) Ta juhtis nende kuulutustööd ja valmistas neid ette nende tulevaseks ülesandeks. Mis ülesanne see on? Jumal pidi talle surmani ustavaks jäänud jüngrid lõpuks üles äratama ning nad pidid saama Jeesuse kaaskuningateks.

Hea näide sellisest tulevasest kuningast on Saulus, keda teatakse paremini tema ladina nime Paulus järgi. Ta oli juut, kes oli pikka aega innukalt Moosese seadust täitnud. Kuid juudi usujuhid olid teda sedavõrd eksitanud, et ta isegi kiitis heaks Stefanose kividega surnuks viskamise. Seejärel suundus Saulus, kes „oli Isanda jüngrite peale raevunud ja ähvardas nad tappa”, Damaskuse poole. Ülempreester Kaifas oli andnud talle õiguse võtta Jeesuse jüngrid kinni ja tuua nad tagasi Jeruusalemma. (Apostlite teod 7:58; 9:1.) Ent kui Saulus oli teel, lõi äkitselt tema ümber särama ere valgus ja ta kukkus maha.

„Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” kostis üks hääl. „Kes sa oled, isand?” küsis Saulus. „Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad,” kõlas vastuseks. (Apostlite teod 9:4, 5.)

 Jeesus palus Saulusel minna Damaskusse ja oodata edasisi juhendeid, ent keegi pidi ta sinna talutama, sest üleloomulik valgus oli ta pimestanud. Teises nägemuses ilmutas Jeesus end Damaskuses elavale jüngrile Hananiasele. Jeesus andis talle teada, kus Saulus on, ja käskis tal tema juurde minna. Hananias kartis seda teha, kuid Jeesus kinnitas talle: „Ma olen valinud selle mehe, et ta teeks mu nime teatavaks nii mittejuutidele, kuningatele kui ka Iisraeli poegadele.” Saulus sai nägemise tagasi ning hakkas Damaskuses viibides „kuulutama, et Jeesus on Jumala poeg”. (Apostlite teod 9:15, 20.)

Jeesuse toetusel tegid Paulus ja teised kuulutustööd, mida Jeesus alustas. Jumal õnnistas neid erakordse eduga. Paulus kirjutas 25 aastat pärast seda, kui Jeesus talle end teel Damaskusse ilmutas, et head sõnumit „on kuulutatud kogu loodu seas taeva all”. (Koloslastele 1:23.)

Aastaid hiljem andis Jeesus Johannesele – apostlile, keda ta eriti armastas – hulga nägemusi, mis on kirjas Piibli Ilmutusraamatus. Võib öelda, et tänu neile nägemustele nägi Johannes Jeesuse tulekut kuningriigi valitsejana. (Johannese 21:22.) Johannes kirjutas: „Püha vaim viis mind Isanda päeva.” (Ilmutus 1:10.) Millal see päev pidi tulema?

Piibli prohvetiennustuste hoolikal uurimisel ilmneb, et Isanda päev algas nüüdisajal. Aastal 1914 puhkes esimene maailmasõda. Sellele järgnenud aastakümneid on iseloomustanud veel paljud sõjad, samuti haigused, näljahädad ja maavärinad. Ning nüüd ei kuulutata head sõnumit Jumala kuningriigist ainult Rooma impeeriumis, vaid kogu maailmas. Kõik see on osa Jeesuse kohaloleku ja viimsete päevade tundemärgist, millest ta oma apostlitele rääkis. (Matteuse 24:3, 7, 8, 14.)

Jumala vaimu mõjutusel pani Johannes kirja, mida see kõik tähendab. Ta ütles: „Nüüd on tulnud Jumala pääste, vägi ja kuningriik ning tema võitu on saanud võimu.” (Ilmutus 12:10.) Jah, Jumala taevane kuningriik, millest Jeesus nii palju kõneles, valitseb.

See on hea uudis kõigile Jeesuse ustavatele jüngritele. Johannes sõnas: „Seepärast rõõmustage, taevas ja teie, kes seal elate! Häda maale ja merele, sest Kurat on tulnud alla teie juurde ja ta on väga vihane, kuna ta teab, et talle on jäänud vähe aega.” (Ilmutus 12:12.)

Niisiis ei pea Jeesus oma isa paremal käel enam ootama. Ta valitseb kuningana ning hävitab peagi kõik oma vaenlased. (Heebrealastele 10:12, 13.) Mida põnevat seejärel toimub?