Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 4

Olie Jesus Kristu?

Olie Jesus Kristu?

1, 2. (a) Omokonda yatyi okunoñgonoka enyina liomunthu wankhimana katyilekesa okuti ove umuii nawa? Hangununa. (b) Oityi ovanthu vetavela konthele ya Jesus?

MOUYE, muna ovanthu ovanyingi vankhimana. Hamwe ove wi omanyina o vanthu vamwe vankhimana. Mahi, okunoñgonoka enyina liomunthu wankhimana, katyilekesa okuti ove umuii nawa. Otyo katyilekesa okuti wanoñgonoka nawa atyiho konthele yomuenyo wae, no vipuka ehole vali.

2 Hamwe weivale ovanthu vapopia konthele ya Jesus Kristu, namphila palambale omanima 2.000 tunde puetyi Jesus Kristu ali pano pohi. Mahi, ovanthu ovanyingi kavei tyilityili olie Jesus. Vamwe vati Jesus ankho omulume umwe ukahi nawa. Vakuavo vati ankho omuuli. Nkhele vamwe vetavela okuti Jesus o Huku. Oityi ove usoka?—Tala okatoi 12 konthyulilo yomukanda ou.

3. Omokonda yatyi tyakolela unoñgonoke Jeova Huku na Jesus Kristu?

3 Tyakolela unoñgonoke otyili konthele ya Jesus. Omokonda yatyi? Ombimbiliya itupopila okuti: “Omuenyo uhapu oyou, okukala nenoñgonoko liove Huku wike yotyotyili, na Jesus Kristu, una watuma.” (João 17:3) Tyotyili, inkha unoñgonoka otyili konthele ya Jeova, na Jesus, mokakala nomuenyo uhapu mouye omupe pano pohi. (João 14:6) Tupu enoñgonoko konthele ya Jesus malikukuatesako mokonda Jesus wava ongeleka ongwa yokutyinda omuenyo, no yokutekula vakuetu. (João 13:34, 35) Mokapitulu 1 tuelilongesamo otyili konthele ya Huku. Pahe matulilongesa oityi Ombimbiliya ilongesa konthele ya Jesus.

TUAVASA MESIYA!

4. Omanyina “Mesiya” na “Kristu,” ahangununa tyi?

4 Etyi kuakamba omanima omanyingi opo Jesus atyitue, Jeova wapopia Mombimbiliya okuti makatuma Mesiya, ine o Kristu. Enyina “Mesiya” liapolwa melaka lio Hebreu, iya enyina “Kristu” liapolwa melaka lio Gregu. Omanyina oo aeho ahangununa okuti Huku waholovona Mesia opo emuavele otyilinga tyakolela. Mesiya makalinga atyiho opo omilao via Huku vifuisuepo. Jesus tupu upondola okukukuatesako pehepano. Mahi etyi Jesus nkhele ehenetyitwe, ovanthu ovanyingi ankho velipula okuti: ‘Olie makala Mesiya?’

5. Okuti ovalongwa va Jesus ankho vetavela okuti Jesus o Mesiya?

5 Ovalongwa va Jesus ankho vena onthumbi yokuti Jesus o Mesiya walaelue. (João 1:41) Mongeleka, Simau Petulu wapopila Jesus okuti: “Ove Kristu.” (Mateus 16:16) Oñgeni tupondola okukala nonthumbi yokuti Jesus oe Mesiya?

6. Oñgeni Jeova akuatesako ovanthu vomutima weliola okuimbuka ine okunoñgonoka Mesiya?

6 Etyi nkhele kuakamba omanima omanyingi opo Jesus atyitwe, ovauli va Huku vahoneka ovipuka ovinyingi vipondola okukuatesako ovanthu ovanyingi okuimbuka ine okunoñgonoka Mesiya. Oñgeni otyo tyakuatesako? Soka ñgeno watumua okukawana omunthu wehenemone, oku kuhikila omakalela. Inkha upopilwa oñgeni omunthu oo ekahi upondola okumuvasa. Tyelifwa notyo, Jeova watumine ovauli vae vetupopile konthele yovipuka Mesiya malingi netyi matyiende nae. Okufuisuapo kuomaulo oo aeho tyakuatesako ovanthu vomitima vieliola okuimbuka okuti Jesus o Mesiya.

7. Omaulo patyi evali alekesa nawa okuti Jesus o Mesiya?

7 Amwe pomaulo oo, evali oyaa. Tete, etyi ankho kuakamba omanima 700 opo Jesus atyitwe, Mikeia waula okuti Mesiya makatyitilwa mepundaumbo limwe etutu lio Mbelei. (Miquéias 5:2) Iya oko tyilongo otyo umwe Jesus atyitilwa! (Mateus 2:1, 3-9) Vali, Daniele waulile okuti Mesiya mamoneka menima 29 P.K. (Daniel 9:25) Aa omaulo vala evali, pomaulo omanyingi alekesa nawa-nawa okuti Jesus oe Mesiya walaelue.—Tala Okatoi 13 konthyulilo yomukanda ou.

Puetyi ambatisalwa, Jesus wakala Mesiya, ine Kristu

8, 9. Oityi tyamonekele monthiki Jesus ambatisalwa tyalekesa okuti Jesus o Mesiya?

8 Jeova wayandyulula nawa okuti Jesus o Mesiya. Huku walaele João Batista okuti memuavela enyingilikilo malimukuatesako okuimbuka olie Mesiya. Etyi Jesus aya ku João Batista opo ambatisalwe mondongi Jordau menima 29 P.K., João amono enyingilikilo olio. Ombimbiliya itupopila etyi tyamonekele-po okuti: “Etyi Jesus ambatisalwa, watunda momeva. Iya eulu aliikuka, amono ospilitu ya Huku yalauka ikahi ngo pomba. Tupu, keulu akutundu ondaka yati: “Ou Omona wange onthyolwe, una ame napanda unene.” (Mateus 3:16, 17) Etyi João amona, nokueiva enyingilikilo, aimbuka okuti tyotyili Jesus o Mesiya. (João 1:32-34) Monthiki oyo, etyi Jeova alaula ospilitu ku Jesus, Jesus akala Mesiya. Oe Huku aholovona opo akale Onkhalamutwe no Hamba.—Isaías 55:4.

9 Omaulo Ombimbiliya, nondaka ya Jeova, nenyingilikilo Jeova aava monthiki Jesus ambatisalwa vialekesa nawa okuti Jesus o Mesiya. Mahi, opi Jesus atunda? Iya ankho omunthu patyi? Tutalei etyi Ombimbiliya ipopia.

OPI JESUS ATUNDA?

10. Oityi Ombimbiliya ilongesa konthele yomuenyo wa Jesus puetyi eheneye pano pohi?

10 Ombimbiliya ilongesa okuti Jesus wakalele keulu omanima omanyingi puetyi eheneye pano pohi. Omuuli Mikeia wapopile okuti Mesiya “watunda komivo viokohale.” (Miquéias 5:2) Jesus wapopile konthele yomanima omanyingi akalele keulu etyi eheneye pano pohi opo akale omunthu. (Tanga João 3:13; 6: 38, 62; 17:4, 5.) Puetyi eheneye pano pohi, Jesus ankho una oupanga wapama na Jeova.

11. Omokonda yatyi Jeova apandela Jesus?

11 Jesus wapandua unene na Jeova. Omokonda yatyi? Omokonda Huku watetekela okumutunga kovipuka aviho. Otyo Jesus aihanenwa okuti “omutete kovipuka aviho viatungwa.” * (tala onondaka pokatoi) (Colossenses 1:15) Jesus tupu wapandwa na Jeova mokonda oe Jeova atunga aike. Otyo aihanenwa okuti “Omona wongunga.” (João 3:16) Tupu Jesus oe vala Jeova aundapesa pokutunga ovipuka aviho ovikuavo. (Colossenses 1:16) Tupu, Jesus oe vala wiihanua okuti “Ondaka,” mokonda Jeova wemuundapesa opo atuale onondaka no nondonga ko noandyu no kovanthu.—João 1:14.

12. Oñgeni tutyii okuti Jesus na Huku ovanthu velikalela?

12 Ovanthu vamwe vetavela okuti Jesus na Huku omunthu wike vala. Mahi otyo hatyoko Ombimbiliya ilongesa. Ombimbiliya ipopia okuti Jesus watungua, otyo tyihangununa okuti Jesus una onthyimbi. Mahi Jeova, watunga ovipuka aviho, utupu onthyimbi. (Salmo 90:2) Mokonda Omona wa Huku, Jesus kenesoke okuovola okukala Huku. Ombimbiliya ilongesa nokuayandyuluka okuti He omunene vali tyipona Omona. (Tanga João 14:28; 1 Coríntios 11:3.) Jeova oe vala “Huku Omukulami.” (Gênesis 17:1) Jeova omunthu wavilapo nokuna epondolo liavilapo mouye auho. Tala Okatoi 14 konthyulilo yomukanda.

13. Omokonda yati Ombimbiliya ipopila okuti Jesus “otyifuika tya Huku wahamonua”?

13 Jeova no Mona wae, Jesus, vaundapele kumwe omanima omanyingi puetyi nkhele eulu nohi vihenetungwe. Ankho velihole unene! (João 3:35; 14:31) Jesus wahetekela ovituwa via Tate yae otyo Ombimbiliya imuihanena okuti “otyifuika tya Huku wahamonua.”—Colossenses 1:15.

14. Oñgeni Omona onthyolwe wa Jeova eya okutyitwa pano pohi?

14 Omona onthyolwe wa Jeova, noumphua-lundo watunda keulu eya pano pohi opo akale omunthu. Oñgeni otyo tyalingwa? Jeova kehuviso wapola omuenyo Womona wae keulu eupake meimo liomumphembela (omuhikuena wehenelale nomukuendye) utiwa Maliya. Ngotyo, Jesus ankho utupu he pano pohi. Omona Maliya akutula ankho utupu nkhali, iya aihanwa okuti Jesus.—Lucas 1:30-35.

JESUS WALI OMUNTHU PATYI?

15. Oñgeni tupondola okunoñgonoka vali nawa Jeova?

15 Tulilongesa ovipuka ovinyingi konthele ya Jesus, nomuenyo wae, novituwa viae putyina tutanga Ombimbiliya momukanda wa Mateus na Marcos na Lucas na João. Omikanda ovio viihanwa okuti ono Evandyeliu. Mokonda Jesus ukahi nga Tate yae, etyi motange matyikukuatesako okunoñgonoka vali nawa Jeova. Otyo Jesus apopila okuti: “Una uluete ame tupu uluete Tate.”—João 14:9.

16. Oityi Jesus ankho alongesa? Opi ankho kutunda onondaka alongesa?

16 Ovanthu ovanyingi ankho vaihana Jesus okuti “Omulongesi.” (João 1:38; 13:13) Otyipuka tyimwe ankho alongesa unene “onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku.” Ouhamba oo oityi? Outumini wa Huku, maukatumina kombanda yo ohi aiho, maweta ovipuka oviwa viahapu pala ovanthu aveho vokutavela ku Huku. (Mateus 4:23) Ovipuka aviho Jesus alongesa ankho vitunda ku Jeova. Jesus wati: “Onondaka ndyikahi nokulongesa hambange omba una wanthuma.” (João 7:16) Jesus ankho utyii okuti Jeova uhanda ovanthu vatehelele onondaka onongwa mbokuti Ouhamba wa Huku maukatumina ohi aiho.

17. Opi Jesus ankho alongesila? Omokonda yatyi Jesus ankho alingila ononkhono mbokulongesa vakuavo?

17 Opi Jesus ankho alongesila? Kese pana avasa ovanthu. Ankho ulongesa mo mapundaumbo omanene nomatutu, na pana ovanthu valandesila, no ponomphangu mbefendelo, no momaumbo avo muene. Jesus ankho kakevela ovanthu veye okumuovola. Apeho ankho ukeveovola. (Marcos 6:56; Lucas 19:5, 6) Jesus ankho undapa unene nokumanena omuvo wae no nonkhono, movilinga viokulongesa ovanthu. Omokonda yatyi? Omokonda ankho utyii okuti Huku uhanda alinge ngotyo iya tupu omokonda apeho utavela ku Tate yae. (João 8:28, 29) Jesus tupu ankho ulongesa ovanthu mokonda ankho una okankhenda navo. (Tanga Mateus 9:35, 36.) Wamuene okuti ononkhalamutwe mbonongeleya kavalongesa otyili konthele ya Huku Nouhamba wae. Mokonda yotyo, ankho uhanda okukuatesako ovanthu ovanyingi okutehelela onondaka onongwa.

18. Ovituwa patyi via Jesus ove uhole vali?

18 Jesus ankho uhole ovanthu nokusuka navo. Ankho una okankhenda tupu ankho tyapepuka okupopia nae. Alo umwe ovana ankho vetupu owoma wokukala ponthele yae. (Marcos 10:13-16) Jesus ankho kalingi okapungulula. Ankho uyele ovivi. (Mateus 21:12, 13) Wakalele pomuvo umwe ovanthu ankho vehena onthilo novakai. Mahi, Jesus ankho apeho utekula ovakai nonthilo. (João 4:9, 27) Jesus tupu ankho weliola omutima. Mongeleka, monthiki imwe wakohele onomphai mbono apostolu mbae, otyilinga tyimwe ankho tyilingwa vala nomupika.—João 13:2-5, 12-17.

Jesus ankho wivisa po nomphangu ambuho avasa ovanthu

19. Ongeleka patyi ilekesa okuti Jesus wii etyi ovanthu tyili-tyili vesukisa iya ankho uhanda okuvekuatesako?

19 Jesus ankho wii etyi ovanthu vesukisa iya ankho uhanda okuvekuatesako. Otyo, tyamoneka nawa puetyi Jesus aundapesa epondolo lia Huku opo ahakule ovanthu kehuviso. (Mateus 14:14) Mongeleka, omulume umwe ankho una otyilundu, eya kwe apopi okuti: “Inkha uhanda, upondola okumbelula.” Jesus tyemuihama komutima okutala ononkhumbi mbomunthu oo. Akala nokankhenda nae iya ankho uhanda okumukuatesako. Jesus atandaveka okuoko kwae akuate omunthu oo, iya apopi okuti: “Ame nahanda! Veluka.” Iya omunthu oo, aveluka! (Marcos 1:40-42) Nkhele soka oñgeni omulume oo akalele!

APEHO OMUKUATYILI NA TATE YAE

20, 21. Omokonda yatyi Jesus ongeleka yavilapo yokutavela ku Huku?

20 Jesus ongeleka yavilapo yokutavela ku Huku. Ankho katale kuetyi tyipondola okumoneka ine kuetyi onondyale mbupondola okumulinga, mahi ankho utualako nekolelo mu Tate yae. Mongeleka, Jesus kalingile onkhali, etyi Satanasi emulola. (Mateus 4:1-11) Vamwe mombunga yae ankho kavetavela okuti Jesus o Mesiya, ankho vemupopi okuti “utupu onondunge,” mahi Jesus watuaileko novilinga via Huku. (Marcos 3:21) Puetyi onondyale mbae vemumonesa ononkhumbi Jesus watuaileko nekolelo mu Huku iya ehevelingi omapita.—1 Pedro 2:21-23.

21 Jesus watuaileko nekolelo mu Jeova alo kononkhia. Ononkhia mbumue onombi, nokuihama unene. (Tanga Filipenses 2:8.) Soka oñgeni akoleleya monthiki yononkhia mbae. Jesus wakuatua, atendeleyua no nonkhembi, akoyesua novakoyesi onondingavivi, nokulingwa omukuele novanthu, avetwa nomafualali alo umwe vemupapela momuti. Etyi ekahi nokunkhia apopila peulu okuti: “Netyifuisapo atyiho.” (João 19:30) Etyi palamba ononthiki ononthatu tunde onthiki Jesus ankhia, Jeova emututilisa iya emuavela omuenyo wo keulu. (1 Pedro 3:18) Etyi palamba onosimanu mbehehi, Jesus akondoka keulu, “apumphama kokulio kwa Huku,” iya akevelela opo Huku emulinge Ohamba.—Hebreus 10:12, 13.

22. Omphitilo patyi onthue tuna mokonda ya Jesus watuaileko nekolelo mu Tate yae?

22 Mokonda ya Jesus watuaileko nekolelo alo kononkhia, onthue hono tuna omphitilo yokukamona omuenyo wahapu mouye omupe pano pohi, ngetyi Jeova ahandele tunde ponthyimbi. Mokapitulu makalandulako, matukelilongesa oñgeni ononkhia mba Jesus mbutuavela omphitilo yokukala nomuenyo uhapu.

^ palag. 11 Jeova wiihanua okuti o Tate, mokonda Watunga ovipuka aviho. (Isaías 64:8) Jesus wihanua okuti Omona wa Huku, mokonda watungua na Jeova. Onoandyu kumwe na Andau, navo vaihanwa okuti ovana va Huku.—Jó 1:6; Lucas 3:38.