Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 5

Inhlawulo​—Isipho Lesitendlula Tonkhe Lesivela KuNkulunkulu

Inhlawulo​—Isipho Lesitendlula Tonkhe Lesivela KuNkulunkulu

1, 2. (a) Yini leyenta sipho sibe ligugu kuwe? (b) Yini leyenta inhlawulo ibe sipho lesibaluleke kakhulu Nkulunkulu lasiphe sona?

NGUSIPHI sipho lesakujabulisa kakhulu kunato tonkhe kulowake waphiwa tona? Akudzingeki kutsi sipho sidule kute sibe ligugu. Nangabe sipho siyintfo loyitsandzako nobe lobewuvele uyidzinga, siyakujabulisa.

2 Kuto tonkhe tipho, kunesipho lesibaluleke kutendlula tonkhe Nkulunkulu lasiphe tona. Kulesehluko, sitawufundza kutsi Jehova watfumela iNdvodzana yakhe, Jesu Khristu, kute sitophila phakadze. (Fundza Matewu 20:28.) Leso sipho lesiligugu Nkulunkulu lasiphe bantfu. Jehova ukhombise kutsi usitsandza kakhulu ngekutfumela iNdvodzana yakhe emhlabeni kutsi ibe yinhlawulo.

IYINI INHLAWULO?

3. Yini leyenta bantfu bafe?

3 Inhlawulo iyindlela Jehova lakhulula ngayo bantfu esonweni nasekufeni. (Efesu 1:7) Kute sicondze kutsi siyidzingelani inhlawulo, kufanele sicale sati kutsi yini leyenteka ensimini yase-Edeni, eminyakeni lengetulu kwetinkhulungwane leyendlula. Batali betfu bekucala bo-Adamu na-Eva bona. Ngesizatfu sekona kwabo babese bayafa. Natsi siyafa ngoba satfola lelifa lesono kubo.​—Fundza liphuzu 9 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.

4. Abengubani Adamu, futsi ngutiphi tintfo letinhle labekanato?

4 Jehova watsi nakadala Adamu, umuntu wekucala, wamupha sipho lesiligugu kakhulu. Wamupha imphilo lenhle, lejabulisako nalephelele. Bekanengcondvo nemtimba lote sono. Bekangeke agule, aguge futsi afe. Jehova abengubabe ku-Adamu, ngoba bekabunjwe nguye. (Lukha 3:38) Jehova bekavame kucoca naye. Wamchazela kahle lebekubhekeke kutsi akwente, wamnika nemsebenti lobewumjabulisa.​—Genesisi 1:28-30; 2:16, 17.

5. Lisho kutsini liBhayibheli nalitsi Adamu wadalwa “waba ngumfanekiso waNkulunkulu”?

5 Adamu wadalwa “waba ngumfanekiso waNkulunkulu.” (Genesisi 1:27) Loku kusho kutsi wadalwa waba nelutsandvo, kuhlakanipha, kulunga kanye nemandla, njengaJehova. Jehova wanika Adamu inkhululeko yekutikhetsela. Adamu bengakadalwa ngendlela yekutsi entiswe tintfo njengelirobhothi. Wadalwa ngendlela yekutsi akhone kutikhetsela kwenta lokuhle noma lokubi. Kube nje Adamu wakhetsa kulalela Nkulunkulu, abetawuphila ePharadisi kuze kube phakadze.

6. Walahlekelwa yini Adamu nakakhetsa kungamlaleli Nkulunkulu? Kusitsintsa njani tsine loko?

6 Ngesikhatsi Adamu ehluleka kulalela Nkulunkulu futsi atfola sigwebo sekufa, walahlekelwa ngulokunyenti. Walahlekelwa bungani lobuligugu naJehova, kuphila ete sono kanye nelikhaya lakhe lelihle, liPharadisi. (Genesisi 3:17-19) Bo-Adamu na-Eva besebete nalelincane litsemba ngoba bakhetsa kungamlaleli Nkulunkulu. Ngenca yalokwentiwa ngu-Adamu “sono sangena eveni, nekufa kwangena ngesono, ngenca yaloko kufa kwasakatekela kubo bonkhe bantfu ngobe bonkhe bonile.” (Roma 5:12) Ngesikhatsi Adamu ona, ‘watitsengisa’ yena kanye natsi ekugcilatweni sono kanye nekufa. (Roma 7:14) Siyoke sikhululeke yini tsine? Yebo siyokhululeka.

7, 8. Yini inhlawulo?

7 Iyini inhlawulo? Inhlawulo ingasho tintfo letimbili. Kwekucala, inhlawulo ngunoma ngabe yini lebhadalwa ngumuntfu kute akhulule lotsite nobe abuyise lobekulahlekile. Kwesibili, inhlawulo linani lelibhadalwako kuze kukhokhelwe lokutsite.

8 Kute ngisho namunye umuntfu lobekangakhona kubhadala umonakalo lomkhulu lowentiwa ngu-Adamu, ngalesikhatsi ona futsi asiletsela kufa. Kodvwa Jehova wasentela indlela yekukhululeka esonweni nasekufeni. Ase sihlole kutsi inhlawulo isebenta kanjani nekutsi ingasisita njani.

INDLELA JEHOVA LAKHIPHA NGAYO INHLAWULO

9. Beyingakhokhwa njani inhlawulo?

9 Kute ngisho namunye kitsi lobekangakhona kukhokha inhlawulo yemphilo lenhle Adamu layilahla. Leni? Ngobe sonkhe sinesono. (Tihlabelelo 49:7, 8) Umuntfu lobekumele abe yinhlawulo bekufanele kube ngumuntfu lote sono. Kuphila kwaJesu bekufana nekwa-Adamu asengakoni, kungako kutsiwa Jesu ‘watinikela waba yinhlawulo yabo bonkhe.’ (1 Thimothi 2:6) Lenhlawulo bekufanele ilingane nekuphila kwa-Adamu lobekute sono.

10. Jehova wayilungiselela njani inhlawulo?

10 Jehova wayilungiselela njani inhlawulo? Watfumela Jesu, iNdvodzana yakhe leligugu kakhulu, kutsi ite emhlabeni. Kuko konkhe lakudala, leNdvodzana yaba yekucala. (1 Johane 4:9, 10) Beyitimisele kushiya Babe wayo nelikhaya lakubo lelisezulwini. (Filiphi 2:7) Jehova waletsa Jesu emhlabeni, ngekutsi atalwe angumuntfu lote sono.​—Lukha 1:35.

Jehova wasipha iNdvodzana yakhe kutsi ibe yinhlawulo yetfu

11. Kwenteka njani kutsi umuntfu munye ahlawulele bonkhe bantfu?

11 Ngesikhatsi Adamu umuntfu wekucala angamlaleli Jehova, walahlekisela bonkhe bantfu kuphila lokute sono. Ukhona yini umuntfu lobekangasusa kufa lokwasekungene emhlabeni nga-Adamu? Yebo ukhona. (Fundza Roma 5:19.) Jesu lobekangazange one, wahlawula ngekunikela ngekuphila kwakhe lokute sono. (1 Khorinte 15:45) Lokuphila kwakhe lokute sono ngiko lebekungasetjentiselwa kususa kufa esitukulwaneni sa-Adamu.​—1 Khorinte 15:21, 22.

12. Yini leyenta kutsi Jesu ahlupheke kangaka?

12 LiBhayibheli liyachaza kutsi Jesu weva buhlungu lobungakanani asengakafi. Washaywa kabuhlungu, wabetselwa elugodvweni, futsi wabeketelela buhlungu lobukhulu ngaphambi kwekutsi afe. (Johane 19:1, 16-18, 30) Yini leyenta kutsi Jesu ahlupheke kangaka? Ngulokutsi Sathane wagomela kutsi kute umuntfu longetsembeka kuNkulunkulu nangabe ahlushwa kabuhlungu. Kuphila kwaJesu kwakhombisa kutsi umuntfu lote sono angetsembeka kuNkulunkulu ngisho ahlushwa kabuhlungu. Cabanga nje kutsi Jehova watigcabha kangakanani ngaJesu!​—Taga 27:11; fundza liphuzu 15 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.

13. Yakhokhwa njani inhlawulo?

13 Yakhokhwa njani inhlawulo? Jesu waniketa Nkulunkulu linani lekuphila kwakhe lokute sono. Ngemnyaka wa-33 ngaNisani 14, ekhalendeni yemaJuda, Jehova wavumela titsa taJesu kutsi timbulale. (Hebheru 10:10) Ngemuva kwemalanga lamatsatfu, Jehova wavusa Jesu wangabi ngumuntfu kodvwa wabuyela waba sidalwa semoya. Ngesikhatsi Jesu abuyela ezulwini kuBabe wakhe, wetfula linani lekuphila kwakhe lokute sono kute libe yinhlawulo. (Hebheru 9:24) Njengobe inhlawulo seyikhokhiwe, sesingakhululwa esonweni nasekufeni.​—Fundza Roma 3:23, 24.

INDLELA LONGAZUZA NGAYO ENHLAWULWENI

14, 15. Yini lokufanele siyente kuze sitsetselelwe tono?

14 Sesivele siyazuza kulesipho lesikhulu lesitendlula tonkhe lesivela kuNkulunkulu. Ake sicoce ngekutsi sizuza njani nyalo nekutsi sitawuzuza njani esikhatsini lesitako.

15 Sitsetselelwa tono. Kulukhuni kutsi sente tintfo letinhle ngaso sonkhe sikhatsi. Senta emaphutsa futsi ngaletinye tikhatsi sikhuluma kabi siphindze sente tintfo letimbi. (Kholose 1:13, 14) Singatsetselelwa njani? Kufanele sitisole ngemaphutsa lesiwentile siphindze sititfobe sicele Jehova asitsetselele. Singaciniseka kutsi nasenta njalo tono tetfu titawutsetselelwa.​—1 Johane 1:8, 9.

16. Yini lokufanele siyente kuze sibe nanembeza lomsulwa?

16 Singaba nanembeza lomsulwa. Nakwenteka nembeza wetfu asitjela kutsi sente liphutsa, siyatisola mhlawumbe size siphelelwe litsemba futsi sitive singasilutfo. Asikho sidzingo sekutsi siphelelwe litsemba. Nasicela Jehova kutsi asitsetselele, singaciniseka kutsi utosilalela futsi asitsetselele. (Hebheru 9:13, 14) Jehova ufuna kutsi sikhulume naye nganobe ngabe ngutiphi tinkinga nebutsakatsaka lesinabo. (Hebheru 4:14-16) Ngenca yaloko, singaba nekuthula naNkulunkulu.

17. Ngutiphi tibusiso lesingatitfola njengobe Jesu asifela?

17 Sinelitsemba lekuphila phakadze. LiBhayibheli litsi: “Umvuzo wesono kufa, kodvwa sipho Nkulunkulu lasinika sona, kuphila lokuphakadze ngaKhristu Jesu iNkhosi yetfu.” (Roma 6:23) Njengobe Jesu asifela, singaphila phakadze futsi sijabulele imphilo lenhle. (Sembulo 21:3, 4) Kodvwa yini lokufanele siyente kute sitfole leto tibusiso?

UTAYEMUKELA YINI INHLAWULO?

18. Sati ngani kutsi Jehova uyasitsandza?

18 Cabanga nje kutsi utsintseka njani nakwenteka uphiwa sipho lesihle. Inhlawulo isipho lesiligugu lesitendlula tonkhe futsi kufanele simbonge kakhulu Jehova ngayo. UmBhalo waJohane 3:16 utsi: “Nkulunkulu walitsandza kakhulu live kangangekutsi waze wanikela ngeNdvodzana yakhe lekuphela kwayo.” Asingabati kutsi Jehova usitsandza kakhulu kangangekutsi waze wasiniketa Jesu, iNdvodzana yakhe leligugu. Siyati nekutsi Jesu uyasitsandza, ngobe bekatimisele kusifela. (Johane 15:13) Sipho sesihlengo kufanele sikwente wetsembe kutsi Jehova naJesu bakutsandza mbamba.​—Galathiya 2:20.

Njengobe sifundza ngaJehova sitawuba bangani bakhe nelutsandvo lwetfu ngaye lutawukhula

19, 20. (a) Yini longayenta kuze ube ngumngani waJehova? (b) Ungakhombisa njani kutsi uyawemukela umnikelo waJesu loyinhlawulo?

19 Njengobe sewufundzile ngelutsandvo lwaNkulunkulu lolukhulu, yini longayenta kuze ube ngumngani wakhe? Kulukhuni kutsandza umuntfu longamati. UmBhalo waJohane 17:3 uveta kutsi singakhona kumati Jehova. Nawuchubeka umati, lutsandvo lwakho ngaye lutawukhula, ufise kumjabulisa uphindze ube ngumngani wakhe. Ngako, chubeka ufundza ngaJehova ngekudadisha liBhayibheli.​—1 Johane 5:3.

20 Wemukele umnikelo waJesu loyinhlawulo. LiBhayibheli litsi: “Lokholwa yiNdvodzana utawutfola kuphila lokuphakadze.” (Johane 3:36) Kusho kutsini kukholwa? Kusho kwenta loko Jesu lasifundzisa kutsi sikwente. (Johane 13:15) Angeke simane nje sitsi siyakholwa kuJesu. Kute semukele inhlawulo kukhona lokufanele sikwente. UmBhalo waJakobe 2:26 utsi: “Nekukholwa ngaphandle kwemisebenti kufile.”

21, 22. (a) Kubaluleke ngani kutsi sibe khona eSikhumbutweni sekufa kwaKhristu minyaka yonkhe? (b) Sitawucoca ngani esehlukweni 6 na- 7?

21 Bani khona eSikhumbutweni sekufa kwaJesu. Ngebusuku bangephambi kwekufa kwakhe, Jesu wasifundzisa kutsi kufanele sikhumbule kufa kwakhe. Loko sikwenta umnyaka ngemnyaka futsi sikubita ngekutsi Sikhumbuto noma “Sidlo seNkhosi.” (1 Khorinte 11:20; Matewu 26:26-28) Jesu ufuna sikhumbule kutsi wanikela ngekuphila kwakhe lokute sono kute asihlawulele. Watsi: “Chubekani nikwenta, ningikhumbula.” (Fundza Lukha 22:19.) Nawuba khona eSikhumbutweni, usuke ukhombisa kutsi uyayikhumbula inhlawulo nekutsi Jehova naJesu basitsandza kakhulu kangakanani.​—Fundza liphuzu 16 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.

22 Inhlawulo isipho lesikhulu kutendlula tonkhe kulebesingase sititfole. (2 Khorinte 9:14, 15) Lesipho lesiligugu sitawuzuzisa ngisho netigidzi tebantfu lesetafa. Sehluko 6 na-7 sitawuchaza kutsi kutakwenteka njani loko.