Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 7

Bantfu Labafile Batawuvuswa!

Bantfu Labafile Batawuvuswa!

1-3. Yini sonkhe lesigwetjelwe yona, futsi Jehova utasikhulula njani?

ASE uticabange usejele uboshelwe intfo longakayenti, futsi ugwetjwe kutsi uhlale khona imphilo yakho yonkhe. Kute nelitsemba lekutsi uyoke ukhululwe. Likusasa libonakala lingacaci futsi kute nalongakwenta ngaloko. Kutsi kusenjalo, uve kutsi kukhona umuntfu longakhona kukukhulula futsi sewetsembise kukusita. Ungativa njani?

2 Sonkhe sifanana netiboshwa letigwetjelwe kufa. Site indlela yekuphunyuka ngisho nobe singentani. Kodvwa Jehova unawo emandla ekusikhulula ekufeni. Futsi wetsembisile kutsi: “Njengesitsa sekugcina, kufa kutawukwentiwa lite.”​—1 Khorinte 15:26.

3 Cabanga nje kutsi utawutiva ukhululeke kangakanani nawungasakhatsateki ngekutsi utakufa! Jehova angeke agcine nje ngekucedza kufa, kodvwa utawuphindze avuse labafile. Ase ucabange nje kutsi loko kutakutsintsa njani wena. Uyasetsembisa kutsi “labafile” batawuphindze baphile. (Isaya 26:19) Loko liBhayibheli likubita ngekutsi kuvuswa ekufeni.

NASIFELWA NGULESIMTSANDZAKO

4. (a) Yini lengasidvudvuta nasifelwe? (b) Bekubobani labanye bangani baJesu?

4 Nasifelwa sihlobo setfu noma umngani, buhlungu lesibuvako nelusizi kuba kukhulu futsi ngalesinye sikhatsi akubeketeleleki. Siphelelwa ngemandla. Kute lesingakwenta lokungamenta kutsi aphindze aphile. Kodvwa liBhayibheli lisidvudvuta kakhulu. (Fundza 2 Khorinte 1:3, 4.) Ase sicoce ngendzaba letasikhombisa kutsi Jehova naJesu bafisa kangakanani kuvusa bantfu lesibatsandzako. Ngalesikhatsi Jesu alapha emhlabeni, bekavame kuvakashela Lazaro kanye nabodzadzewabo, boMata naMariya. Bobatsatfu bebabangani baJesu. LiBhayibheli litsi: “Jesu abebatsandza boMata nadzadzewabo, kanye naLazaro.” Ngalelinye lilanga, Larazo wafa.​—Johane 11:3-5.

5, 6. (a) Wenta njani Jesu nakabona tihlobo kanye nebangani baLazaro baselusizini? (b) Yini lesidvudvutako nasicabanga ngendlela Jesu laphatseka ngayo ngekufa?

5 Jesu waya kuyodvudvuta boMata naMariya. Watsi Mata nakeva kutsi Jesu uyeta, waphuma edolobheni wayomhlangabeta. Wajabula nakahlangana naJesu, kodvwa wase utsi kuye: “Kube mane bewukhona, ngabe umnaketfu akafi.” Bekacabanga kutsi Jesu sewephutile. Jesu watsi nakabona Mariya akhala, weva buhlungu, naye wakhala. (Johane 11:21, 33, 35) Weva buhlungu natsi lesibuvako nasifelwa ngulesimtsandzako.

6 Kuyasidvudvuta kwati kutsi Jesu kumvisa buhlungu njengatsi kufelwa. Jesu ufute Babe wakhe. (Johane 14:9) Jehova unemandla ekucedza kufa kungaphindze kube khona futsi nguloko kanye latakwenta masinyane.

“LAZARO, PHUMA!”

7, 8. Yini lebeyenta Mata angafuni kutsi kususwe lelitje lebelivale umhume waLazaro, kodvwa yini Jesu layenta?

7 Watsi Jesu nakefika emhumeni lebekungcwatjwe kuwo Lazaro, wakhandza uvalwe ngelitje lelikhulu. Jesu wase utsi: “Susani lelitje.” Kodvwa Mata abengafuni kutsi balisuse ngobe Lazaro abesanemalanga lamane angcwatjiwe. (Johane 11:39) Bekangakwati loko Jesu bekafuna kukwenta kute asite umnakabo.

Asewucabange kutsi umndeni nebangani baLazaro bajabula kangakanani ngalesikhatsi avuswa!​—Johane 11:38-44

8 Jesu wase utsi kuLazaro: “Phuma!” Lokwalandzela lapho kwabamangalisa kakhulu boMata naMariya. “Lomuntfu labefile waphuma, tinyawo netandla takhe kugigwe ngetindvwangu.” (Johane 11:43, 44) Lazaro abesavusiwe! Waphindze waba kanye netihlobo takhe nebangani. Bebangambamba, bamtsintse futsi bakhulume naye. Leso bekusimangaliso lesikhulu! Jesu abesamvusile Lazaro.

“NTFOMBATANA, NGITSI KUWE: ‘VUKA!’”

9, 10. (a) Jesu wawatsatsaphi emandla ekuvusa labafile? (b) Tibaluleke ngani tindzaba letimayelana nekuvuswa kwebantfu?

9 Bekasebentisa emandla akhe yini Jesu nakavusa bantfu? Cha. Jesu wathantaza kuJehova ngaphambi kwekutsi avuse Lazaro, futsi Jehova wamnika emandla ekumvusa. (Fundza Johane 11:41, 42.) Bakhona labanye bantfu labavuswa ngaphandle kwaLazaro. LiBhayibheli lisitjela ngentfombatana lebeyineminyaka lengu-12 lebeyigula kakhulu. Babe wayo Jayiru, abengenta noma ngabe yini kuze iphile, futsi wancenga Jesu kutsi ayiphilise. Jayiru bekete lomunye umntfwana ngaphandle kwayo. Jayiru watsi asakhuluma naJesu kwefika lamanye emadvodza atsi: “Indvodzakati yakho seyifile. Ungabe usamhlupha uMfundzisi.” Kodvwa Jesu watsi kuJayiru: “Ungesabi, kodvwa bani nekukholwa, lomntfwana utawuphila.” Wase uhamba naye baya ekhaya lakhe. Nabasasondzela kulendlu Jesu abebona futsi eva bantfu bakhala. Wase utsi kubo: “Ningakhali, ngobe akakafi kodvwa ulele.” Batali balentfombatana kungenteka batibuta kutsi abesho kutsini Jesu. Jesu wase ucela bonkhe labebakhona kutsi bahambe, futsi wangenisa batali bayo endlini labekunalentfombatana khona. Wefike wayibamba ngesandla watsi kuyo: “Ntfombatana, ngitsi kuwe: ‘Vuka!’” Ase ucabange nje kutsi batali bayo bajabula kangakanani ngalesikhatsi isukuma masinyane ihamba! Jesu abesayivusile indvodzakati yabo. (Makho 5:22-24, 35-42; Lukha 8:49-56) Kusukela ngalelo langa, njalo nababona lendvodzakati yabo, bebakhumbula loko Jehova bekabentele kona asebentisa Jesu. *

10 Bantfu lebebavuswe nguJesu baphindze bafa ngemva kwesikhatsi. Kodvwa lesikufundzako ngabo kuligugu ngoba kusiniketa litsemba. Jehova uyafuna kubavusa bantfu, futsi utabavusa.

LESIKUFUNDZAKO ETINDZABENI TALABAKE BAVUSWA

Umphostoli Phetro wavusa Dokhasi.​—Imisebenti 9:36-42

Elija wavusa indvodzana yemfelokati.​—1 Emakhosi 17:17-24

11. UmBhalo weMshumayeli 9:5 usifundzisani ngaLazaro?

11 LiBhayibheli likubeka ebaleni kutsi “labafile abati lutfo.” Nguloko-ke lokwenteka kuLazaro. (Umshumayeli 9:5) Bekufana nekutsi ulele, njengobe Jesu abeshito. (Johane 11:11) Ngalesikhatsi asethuneni, Lazaro ‘abengati lutfo.’

12. Sati ngati kutsi Lazaro wavuswa mbamba?

12 Banyenti bantfu lababona ngalesikhatsi Jesu avusa Lazaro. Ngisho nebantfu lebebangamtsandzi Jesu bati kutsi umvusile. Lazaro besekaphila futsi loko kwaba bufakazi bekutsi vele uvusiwe. (Johane 11:47) Bantfu labanyenti bebaya kuyovakashela Lazaro, loku kwenta kutsi bakholwe kutsi Jesu abetfunywe nguNkulunkulu. Titsa taJesu taphatseka kabi ngaloko, kangangekutsi taze tenta emacebo ekubulala Jesu naLazaro.​—Johane 11:53; 12:9-11.

13. Yini lesenta singangabati kutsi Jehova utabavusa labafile?

13 Jesu watsi “bonkhe labasemathuneni” batawuvuswa. (Johane 5:28) Loku kusho kutsi bonkhe labakhunjulwa nguJehova batawuvuswa. Kodvwa kudzingeka kutsi Jehova akhumbule tonkhe tintfo letimayelana nemuntfu kute akhone kumvusa. Angakhona yini vele kwenta loko? Cabanga ngetigidzigidzi tetinkhanyeti letisesibhakabhakeni. LiBhayibheli lisitjela kutsi utati tonkhe ngemagama ato. (Fundza Isaya 40:26.) Nangabe Jehova angakhumbula tonkhe tinkhanyeti ngemagama ato, asingabati-ke kutsi kungaba melula kukhumbula bonkhe latabavusa. Ngetulu kwaloko, Jehova wadala konkhe lokukhona, ngako unawo emandla ekuvusa bantfu labafile.

14, 15. Lokwashiwo nguJobe kusifundzisani ngekuvuswa kwalabafile?

14 Jobe, indvodza lebeyetsembekile kuJehova, beketsemba kutsi labafile batawuvuswa. Wake wabuta watsi: “Nangabe umuntfu afa, uyawuphindze aphile yini?” Naku labese uyakusho kuJehova: “Uyawungibita, mine ngikuphendvule. Uyawufisa kubona leso sidalwa lesentiwa tandla takho.” Jobe bekati kutsi Jehova usibuke ngalabovu sikhatsi sekutsi avuse labafile.​—Jobe 14:13-15.

15 Kukuphatsa njani kwati kutsi bantfu labafile bayophindze bavuswe? Kungenteka uyatibuta kutsi, ‘Batawuvuswa yini bangani bami netihlobo lesetashona?’ Kuyasidvudvuta kwati kutsi Jehova utimisele mbamba kubavusa labafile. Ase sicoce ngekutsi liBhayibheli litsi labafile batawuvuselwa kuphi nekutsi bobani vele labatawuvuswa.

“BATAWULIVA LIVI LAYO FUTSI BAPHUME”

16. Yini letawujabulisa bantfu labatawube bavusiwe emhlabeni?

16 Bantfu labavuswa lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini, bebaphindze baphile lamhlabeni kanye nemindeni yabo nebangani. Nguloko lokutakwenteka nasesikhatsini lesitako, kodvwa khona kutawubancono kakhulu. Sisho ngani? Sisho ngoba labavusiwe batawuphila phakadze bangasaphindzi bafe, netimo labatophila ngaphansi kwato titawehluka kakhulu kuleto lesitibona emhlabeni lamuhla. Kutawube sekute timphi, bubi, kanye nekugula.

17. Bobani labatawuvuswa?

17 Bobani labatawuvuswa? Jesu watsi: “Bonkhe labasemathuneni batawuliva livi layo futsi baphume.” (Johane 5:28, 29) NemBhalo weSembulo 20:13 utsi: “Lwandle lwakhipha labafile lebebakulo, kufa neliThuna nako kwakhipha labafile lebebakuko.” Kutawuvuswa tigidzigidzi tebantfu. Nemphostoli Pawula, watsi kutawuvuswa ‘labalungile nalabangakalungi.’ (Fundza Imisebenti 24:15.) Kusho kutsini loko?

Bantfu labafile batawuvuswa baphindze bahlale nebantfu lababatsandzako ePharadisi

18. Bobani ‘labalungile’ labatawuvuswa?

18 ‘Labalungile’ bafaka ekhatsi bonkhe bantfu lebebatsembekile kuJehova, labaphila ngesikhatsi Jesu asengakafiki emhlabeni. Labanye babo boNowa, Abrahama, Sarayi, Mosi, Ruthe kanye na-Esta. Labo bantfu batawuvuselwa kuphila lamhlabeni. Ungafundza ngalabanye babo emBhalweni wemaHebheru sehluko 11. Kutakwentekani kubantfu labafa betsembekile kuJehova esikhatsini salamuhla? Nabo ‘balungile,’ ngako batawuvuswa.

19. Bobani ‘labangakalungi’ labatawuvuswa? Nguliphi litfuba Jehova latawubaniketa lona?

19 ‘Labangakalungi’ bafaka ekhatsi tigidzigidzi tebantfu labangalitfolanga litfuba lekwati Jehova. Jehova usengakabakhohlwa ngisho nobe sebafa. Utawubavusa batfole litfuba lekufundza ngaye baphindze bamkhonte.

20. Yini letawubangela kutsi kungavuswa wonkhe muntfu?

20 Loko kusho kutsi wonkhe umuntfu lofile utawuvuswa yini? Cha. Jesu washo kutsi labanye bantfu ngeke bavuswe. (Lukha 12:5) Ngubani lotawuncuma kutsi umuntfu uyavuswa nobe akavuswa? Jehova nguye uMehluleli lomkhulu kodvwa uvumele naJesu kutsi “ehlulele labaphilako nalabafile.” (Imisebenti 10:42) Nome ngabe ngubani lowenta tintfo letimbi, longafuni nekutiyekela angeke avuswe.​—Fundza liphuzu 19 ngephasi kwesihloko lesitsi Imininingwane Lesekugcineni.

KUVUSELWA EZULWINI

21, 22. (a) Kusho kutsini kuvuselwa ezulwini? (b) Ngubani umuntfu wekucala lowavuselwa ezulwini?

21 LiBhayibheli liphindze lisitjele kutsi bakhona bantfu labatawuphila ezulwini. Umuntfu lovuselwa ezulwini akavuswa anemtimba wenyama, kodvwa uvuswa anemtimba longumoya.

22 Umuntfu wekucala lowavuswa ngalendlela nguJesu. (Johane 3:13) Jehova wamvusa ngemuva kwemalanga lamatsatfu afile. (Tihlabelelo 16:10; Imisebenti 13:34, 35) Jesu akavuswanga anemtimba wenyama. Phetro, umphostoli waJesu uyachaza kutsi Jesu “wabulawa ayinyama, kodvwa wavuswa angumoya.” (1 Phetro 3:18) Jesu wavuswa angumuntfu longumoya lonemandla lamakhulu! (1 Khorinte 15:3-6) Kodvwa liBhayibheli liyasho kutsi bekungeke kube nguye yedvwa lovuswa ngaleyo ndlela.

23, 24. Bobani labakha ‘umhlambi lomncane’ Jesu lakhuluma ngawo, futsi batawuba bangakhi?

23 Naku Jesu lakutjela bafundzi bakhe ngaphambi nje kwekutsi afe: “Ngiyahamba kuze ngiyonilungisela indzawo.” (Johane 14:2) Loku bekusho kutsi labanye kubalandzeli bakhe bebatawuvuselwa kuyophila naye ezulwini. Bebatawuba bangakhi? Jesu watsi bebatawuba mbalwa, babe ‘ngumhlambi lomncane.’ (Lukha 12:32) Johane, umphostoli waJesu wavele washo kutsi bebayoba bangakhi ngalesikhatsi abona Jesu ‘eme eNtsabeni iSiyoni [lesezulwini], akanye nalabatinkhulungwane letilikhulu nemashumi lamane nakune’ (144 000).​—Sembulo 14:1.

24 Bekutawucala nini kuvuswa kwalamaKhristu langu-144 000? LiBhayibheli liyasitjela kutsi bekutawucala ngemuva kwekutsi Khristu asacale kubusa ezulwini. (1 Khorinte 15:23) Sesiphila kuleso sikhatsi nyalo, futsi linyenti kulaba labangu-144 000 selivele livusiwe. Laba labasesele lamuhla, batawuvele bavuselwe ezulwini nabafa. Kodvwa-ke linyenti lebantfu litawuvuswa esikhatsini lesitako, livukele kuphila emhlabeni loliPharadisi.

25. Sitawufundza ngani esehlukweni lesilandzelako?

25 Sekusele kancane kutsi Jehova akhulule bonkhe bantfu ekufeni futsi kufa ngeke kuphindze kube khona! (Fundza Isaya 25:8.) Kepha bayokwentani-ke laba labaya ezulwini? LiBhayibheli liyasichazela kutsi, bayobusa naJesu kuhulumende wasezulwini. Esehlukweni lesilandzelako sitawufundza kabanti ngalohulumende.

^ sig. 9 Kuletinye tindzaba letiseBhayibhelini sifundza ngekuvuswa kwalabadzala nalabancane, kwemadvodza nebafati, kanye nekwebantfu lebebangema-Israyeli nalebebangasiwo. Letindzaba ungatitfola kunayi imiBhalo lelandzelako: 1 Emakhosi 17:17-24; 2 Emakhosi 4:32-37; 13:20, 21; Matewu 28:5-7; Lukha 7:11-17; 8:40-56; Imisebenti 9:36-42; 20:7-12.