Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO NƐƐHU

Ani Je Lɛ Naagbee Lɛ Ebɛŋkɛ?

Ani Je Lɛ Naagbee Lɛ Ebɛŋkɛ?

1. Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔna nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ yɛ?

ANI obo redio nɔ adafitswaa toi loo okwɛ tɛlivishiŋ nɔ adafitswaa loo okane sane ko yɛ adafitswaa wolo mli ni obi ohe pɛŋ akɛ, ‘Nɛgbɛ je lɛ eshɛ nɛɛ?’ Akɛni amanehulu kɛ awuiyeli eyi je lɛ mli obɔ hewɔ lɛ, mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ je lɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ. Ani eji anɔkwale akɛ je lɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ? Ani gbɛ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔle nɔ ni baaba wɔsɛɛ? Hɛɛ. Eyɛ mli akɛ gbɔmɛi nyɛŋ atsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ moŋ, shi Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ afee nakai. Egba nɔ ni baaba gbɔmɛi anɔ wɔsɛɛ kɛ nɔ ni baaba shikpɔŋ lɛ nɔ wɔsɛɛ lɛ yɛ Biblia lɛ mli.​—Yesaia 46:10; Yakobo 4:14.

2, 3. Mɛɛ sane Yesu kaselɔi lɛ bi lɛ, ni mɛɛ hetoo Yesu hã amɛ?

2 Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, ni ewie nɔ ko ni kɔɔ je lɛ naagbee lɛ he lɛ, jeee shikpɔŋ ni wɔyɔɔ nɔ lɛ hiɛkpatamɔ ji nɔ ni he ni ewieɔ lɛ, shi moŋ eewie efɔŋfeemɔ ni abaajie kɛje shikpɔŋ lɛ nɔ kwraa lɛ he. Yesu tsɔɔ mɛi akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaye shikpɔŋ lɛ nɔ. (Luka 4:43) Akɛni Yesu kaselɔi lɛ miitao amɛle be ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaba lɛ hewɔ lɛ, amɛbi Yesu akɛ: “Mɛɛ be nibii nɛɛ baaba mli, ni mɛni baafee be ni oba lɛ kɛ je lɛ naagbee gbii lɛ he okadi lɛ?” (Mateo 24:3) Yesu etsɔɔɔ amɛ be tuuntu ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaba, shi etsɔɔ amɛ nibii ni baaba kɛ́ eshwɛ fioo ni je nɛɛ baaba naagbee. Nibii ni Yesu kɛɛ ebaaba lɛ miiba mli amrɔ nɛɛ.

3 Yɛ yitso nɛɛ mli lɛ, wɔbaana odaseyelii ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ be ni eshwɛ fioo ni je lɛ baaba naagbee lɛ mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaasusu ta ko ni awu yɛ ŋwɛi lɛ he, ni no baaye abua wɔ koni wɔna nɔ hewɔ ni nibii fɔji yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ amrɔ nɛɛ.

AWU TA KO YƐ ŊWƐI

4, 5. (a) Be ni Yesu batsɔ Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi nɔŋŋ lɛ, mɛni ba yɛ ŋwɛi? (b) Tamɔ bɔ ni awie yɛ Kpojiemɔ 12:12 lɛ, mɛni baaba shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ́ ashɛ Satan afɔ̃ shikpɔŋ lɛ nɔ?

4 Wɔna yɛ Yitso 8 lɛ mli akɛ, Yesu batsɔ Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914. (Daniel 7:13, 14) Abɔ nɔ ni ba lɛ he amaniɛ yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli akɛ: “Ta te shi yɛ ŋwɛi: Mikael [ni ji Yesu] kɛ ebɔfoi lɛ fã drako lɛ [ni ji Satan] nɔ ta, ni drako lɛ kɛ ebɔfoi lɛ kɛ amɛ wu.” * Aye Satan kɛ ebɔfoi lɛ anɔ kunim yɛ ta lɛ mli ni ashɛrɛ amɛ ashwie shikpɔŋ lɛ nɔ. Ŋwɛibɔfoi lɛ baaná miishɛɛ waa, aloo jeee nakai? Shi gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu? Biblia lɛ kɛɔ akɛ gbɔmɛi baana nɔ waa yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Abonsam mli efu waa diɛŋtsɛ, ni “ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.”​—Kpojiemɔ 12:7, 9, 12.

5 Abonsam miifee bɔ fɛɛ bɔ ni eeenyɛ koni ehã mɛi ana nɔ waa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Emli efu waa ejaakɛ “be fioo kɛkɛ” eshwɛ ni Nyɔŋmɔ baahã enifeemɔi gbohii lɛ asɛɛ afo. Hã wɔsusu nibii ni Yesu kɛɛ amɛbaaba yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ ahe wɔkwɛ.​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 24.

NIBII NI BAAYA NƆ YƐ NAAGBEE GBII LƐ AMLI

6, 7. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni abaanyɛ awie yɛ tai kɛ hɔmɔ he?

6 Tai. Yesu kɛɛ akɛ: “Jeŋmaŋ baate shi awo jeŋmaŋ, ni maŋtsɛyeli baate shi awo maŋtsɛyeli.” (Mateo 24:7) Agbe mɛi babaoo yɛ tai amli yɛ wɔgbii nɛɛ amli fe bei fɛɛ ni eho. Nitsumɔhe ko (Worldwatch Institute) bɔ amaniɛ akɛ, kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ agbe mɛi ni fa fe akpekpei 100 yɛ tai amli. Mɛi ni agbe yɛ tai ni awu kɛjɛ afi 1900 kɛyashi afi 2000 lɛ amli lɛ ayi fa fe mɛi ni agbe yɛ tai ni awu dani afi 1900 shɛ lɛ amli lɛ toi etɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, tai ehã mɛi akpekpei abɔ ena nɔ, ni amɛpiŋ waa hu!

7 Hɔmɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Hɔmɔ . . . baaba.” (Mateo 24:7) Eyɛ mli akɛ, ŋmɛnɛ lɛ, ayɛ niyenii babaoo fe bei fɛɛ ni eho moŋ, shi mɛi babaoo náaa niyenii ni fa bɔ ni sa amɛye. Mɛni hewɔ? Amɛbɛ shika ni fa bɔ ni sa ni amɛkɛbaahé niyenii loo shikpɔŋ ni amɛbaadu nii yɛ nɔ. Mɛi ni fa fe akpekpe toi akpe kome yɛ ni shika ni amɛnáa daa gbi kɛkwɛɔ amɛhe lɛ shɛɛɛ nɔ ko kwraa. Jeŋ Hewalɛnamɔ Gbɛjianɔtoo (World Health Organization) lɛ bɔ amaniɛ akɛ, daa afi lɛ gbekɛbii akpekpei abɔ gboiɔ, ejaakɛ amɛnáaa niyenii ni fa bɔ ni sa ni baahã amɛná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa.

8, 9. Mɛni tsɔɔ akɛ nɔ ni Yesu gba yɛ shikpɔŋhosomɔi kɛ helai ahe lɛ eba mli?

8 Shikpɔŋhosomɔi. Yesu gba akɛ: “Shikpɔŋhosomɔi wuji baaba.” (Luka 21:11) Ŋmɛnɛ lɛ, akpaa gbɛ akɛ, daa afi lɛ shikpɔŋhosomɔi ni yɔɔ gbeyei baaba. Kɛjɛ afi 1900 kɛbaa nɛɛ, shikpɔŋhosomɔi egbe mɛi ni fa fe akpekpei enyɔ. Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ shikpɔŋhosomɔ ko miiba lɛ, jeŋ shikpamɔ mli nilee yeɔ ebuaa ni anaa kɛtsɔɔ hiɛ fe tsutsu lɛ moŋ, shi loloolo lɛ egbeɔ mɛi babaoo.

9 Helai. Yesu gba akɛ: “Tsɛŋemɔ helai ni gbeɔ mɔ baaba.” Tsɛŋemɔ helai baagbɛ ashwã oyayaayai, ni ebaagbe mɛi babaoo. (Luka 21:11) Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ lɛ, datrɛfoi nyɛɔ amɛtsaa helai babaoo moŋ, shi loloolo lɛ helai komɛi yɛ ni anyɛɛɛ atsa. Abɔ amaniɛ ko akɛ, daa afi lɛ, wɔlɔmɔ fɔŋ (TB), kɛ malaria, kɛ kɔlera gbeɔ mɛi akpekpei abɔ. Agbɛnɛ hu, datrɛfoi ekpa shi amɛna helai hei 30, ni anyɛɛɛ atsa helai nɛɛ ekomɛi.

BƆ NI MƐI BAAFEE AMƐNII AMƐHÃ YƐ NAAGBEE GBII LƐ AMLI

10. Mɛɛ sui 2 Timoteo 3:1-5 lɛ tsɔɔ akɛ mɛi baajie lɛ kpo ŋmɛnɛ?

10 Biblia lɛ kɛɔ yɛ 2 Timoteo 3: 1-5 lɛ akɛ: “Naagbee gbii lɛ amli lɛ, bei krɛdɛi ni mli shihilɛ wa baaba.” Bɔfo Paulo wie bɔ ni mɛi babaoo baafee amɛnii amɛhã yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ he. Ekɛɛ akɛ, mɛi

  • baafo amɛ pɛ amɛnɔ mli

  • baasumɔ shika

  • baagbo amɛfɔlɔi anɔ toi

  • yeŋ anɔkwa

  • náŋ suɔmɔ amɛhãŋ amɛweku mli bii

  • yeŋ amɛhe nɔ

  • baatsɔmɔ yiwalɔi

  • baasumɔ shwɛmɔ-kɛ-ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ

  • baakwa amɛfee tamɔ amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ shi amɛbooo lɛ toi

11. Mɛni Lala 92:7 lɛ tsɔɔ akɛ abaafee mɛi fɔji lɛ?

11 Ani mɛi babaoo feɔ amɛnii nakai yɛ he ni oyɔɔ lɛ? Mɛi babaoo feɔ nakai yɛ je lɛŋ fɛɛ. Shi etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ baafo sui gbohii nɛɛ asɛɛ. Ewo shi akɛ: “Kɛ́ mɛi fɔji hole amɛhe nɔ tamɔ jwɛi ni efɔŋfeelɔi fɛɛ shwere lɛ, amɛhiɛ ni abaakpãtã kɛya naanɔ lɛ hewɔ ni.”​—Lala 92:7.

NIBII KPAKPAI NI BAAYA NƆ YƐ NAAGBEE GBII LƐ AMLI

12, 13. Mɛni Yehowa etsɔɔ wɔ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli?

12 Agba yɛ Biblia lɛ mli akɛ, yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, mɛi babaoo baana nɔ ni amɛbaapiŋ. Shi atsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli hu akɛ nibii kpakpai komɛi hu baaya nɔ.

“Abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa nɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.”​—Mateo 24:14

13 Abaanu Biblia lɛ shishi. Gbalɔ Daniel tsɔɔ nibii komɛi ni baaya nɔ yɛ naagbee gbii lɛ amli. Ekɛɛ akɛ: “Anɔkwa nilee baafa babaoo.” (Daniel 12:4) Nyɔŋmɔ baaye ebua ewebii lɛ ni amɛnu Biblia lɛ shishi jogbaŋŋ fe bei fɛɛ ni eho. Yehowa bɔi enɛ feemɔ kɛjɛ afi 1914. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehã wɔle bɔ ni egbɛ́i lɛ he hiaa hã, nɔ hewɔ ni ebɔ adesai, kpɔmɔnɔ lɛ, shihilɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli, kɛ gbohiiashitee lɛ he anɔkwa saji. Wɔkase hu akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baafo wɔnaagbai lɛ fɛɛ asɛɛ ehã wɔ. Wɔna nɔ ni esa akɛ wɔfee koni wɔná miishɛɛ, kɛ bɔ ni esa akɛ wɔba wɔjeŋ wɔhã koni Nyɔŋmɔ aná wɔhe miishɛɛ. Shi mɛni Nyɔŋmɔ tsuji lɛ kɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ feɔ? Gbalɛ kroko hãa nakai sanebimɔ lɛ hetoo.​—Kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 21 kɛ 25.

14. Nɛgbɛ ashiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ yɛ, ni namɛi shiɛɔ?

14 Abaashiɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Be ni Yesu wieɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ, ewie akɛ: “Abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa nɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.” (Mateo 24:3, 14) Aashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ yɛ shikpɔji ni fa fe 230 nɔ, yɛ wiemɔi ni fa fe 700 mli. Yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi ni jɛ “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ weku fɛɛ weku” mli lɛ, miiye miibua mɛi koni amɛle nɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ ji, kɛ nɔ ni ebaafee ehã adesai. (Kpojiemɔ 7:9) Ni amɛfeɔ enɛ ni amɛheee shika. Eyɛ mli akɛ mɛi babaoo nyɛɔ amɛ, ni amɛwaa amɛ yi tamɔ bɔ ni Yesu egba lɛ moŋ, shi nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ ahã amɛkpa shiɛmɔ.​—Luka 21:17.

MƐNI OBAAFEE?

15. (a) Ani oheɔ oyeɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli? Mɛni hewɔ? (b) Mɛni abaafee mɛi ni boɔ Yehowa toi lɛ? Mɛni abaafee mɛi ni booo Yehowa toi lɛ?

15 Ani oheɔ oyeɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli? Gbalɛi babaoo ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ miiba mli. Etsɛŋ, Yehowa baahã akpa sane kpakpa lɛ shiɛmɔ, ni “naagbee lɛ” baaba. (Mateo 24:14) Mɛni ji naagbee lɛ? No ji Harmagedon lɛ, be ni Nyɔŋmɔ kɛbaafo efɔŋfeemɔi fɛɛ asɛɛ lɛ. Yehowa baahã Yesu kɛ ebɔfoi ni yɔɔ hewalɛ lɛ akpãtã mɛi fɛɛ ni booo lɛ kɛ e-Bi lɛ toi lɛ ahiɛ. (2 Tesalonikabii 1:6-9) No sɛɛ lɛ, Satan kɛ edaimonioi lɛ lakaŋ mɛi dɔŋŋ. Ni kɛ́ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ fɛɛ ba mli lɛ, mɛi fɛɛ ni boɔ Nyɔŋmɔ toi ni amɛkpɛlɛɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ baana faŋŋ.​—Kpojiemɔ 20:1-3; 21:3-5.

16. Akɛni naagbee lɛ ebɛŋkɛ hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ ofee?

16 Etsɛŋ, je nɛɛ ni Satan yeɔ nɔ nɛɛ baaba naagbee. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛni esa akɛ mafee?’ Yehowa miisumɔ ni okase Biblia lɛ jogbaŋŋ bɔ ni obaanyɛ. Esaaa akɛ okɛ Biblia lɛ kasemɔ feɔ shwɛmɔ. (Yohane 17:3) Daa otsi lɛ, Yehowa Odasefoi toɔ kpeei srɔtoi ahe gbɛjianɔ koni amɛkɛye amɛbua mɛi ni amɛnu Biblia lɛ shishi. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oya kpeei nɛɛ daa otsi. (Kanemɔ Hebribii 10:24, 25.) Kɛ́ okase nɔ ko ni ona akɛ esa akɛ otsake ojeŋba lɛ, kaahã nɔ ko tsĩ onaa. Be ni otsakeɔ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ okɛ Yehowa teŋ lɛ mli baawa.​—Yakobo 4:8.

17. Mɛni hewɔ mɛi babaoo ahiɛ baafee amɛ yaa kɛ́ naagbee lɛ ba lɛ?

17 Bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ, mɛi fɔji lɛ ahiɛkpãtamɔ lɛ baaba yɛ be ni mɛi babaoo kpaaa gbɛ lɛ mli, ebaaba “tamɔ bɔ ni julɔ baa nyɔɔŋ lɛ.” (1 Tesalonikabii 5:2) Yesu gba akɛ, mɛi pii baajie amɛjwɛŋmɔ kɛje nibii ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ anɔ. Ekɛɛ akɛ: “Bɔ ni Noa gbii lɛ fee lɛ, nakai nɔŋŋ be ni gbɔmɔ Bi lɛ eba [loo, naagbee gbii] lɛ hu baatamɔ. Ejaakɛ bɔ ni eji yɛ gbii ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ amli, ni mɛi miiyeyee nii, amɛmiinunuu nii, hii miibote gbalashihilɛ mli, ni akɛ yei hu miihã gbãla, kɛyashi gbi ni Noa bote adeka lɛ mli, ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ eyaaa nɔ kɛyashi Nu Afua lɛ ba ebabɛɛ amɛ fɛɛ kɛtee lɛ, nakai nɔŋŋ be ni gbɔmɔ Bi lɛ eba lɛ baatamɔ.”​—Mateo 24:37-39.

18. Mɛɛ kɔkɔ Yesu bɔ wɔ?

18 Yesu bɔ wɔ kɔkɔ akɛ, wɔkahã “ŋmaayeli kɛ dãanumɔ babaoo kɛ tsui ni ayeɔ yɛ shihilɛ mli nibii ahe lɛ” miigbala wɔjwɛŋmɔ. Ekɛɛ naagbee lɛ baaba trukaa “tamɔ tsɔne.” Ekɛɛ hu akɛ, “ebaaba mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ anɔ.” Ni ekɛfata he akɛ: “No hewɔ lɛ, nyɛyaa nɔ nyɛshia kpe, ni nyɛkɛ hiɛdɔɔ asɔlea kɛkpaa fai be fɛɛ be, [loo, nyɛjɛa tsui krɔŋŋ mli nyɛsɔlea] koni nyɛnyɛ nibii nɛɛ fɛɛ ni baaba mli kɛ̃ lɛ amli nyɛje, ni nyɛnyɛ gbɔmɔ Bi lɛ hiɛ nyɛdamɔ.” (Luka 21:34-36) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔbo Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ toi lɛ? Ejaakɛ etsɛŋ ni abaakpãtã Satan jeŋ fɔŋ lɛ hiɛ. Kɛ́ naagbee lɛ ba lɛ, mɛi ni Yehowa kɛ Yesu baaná amɛhe miishɛɛ lɛ pɛ ayi baaná wala, ni amɛbaahi jeŋ hee lɛ mli kɛya naanɔ.​—Yohane 3:16; 2 Petro 3:13.

^ kk. 4 Mikael ji gbɛ́i kroko ni akɛtsɛɔ Yesu Kristo. Kɛ́ ootao ole enɛ he saji krokomɛi lɛ, ofainɛ kwɛmɔ Wiemɔi Komɛi Amligbalamɔ 23.