Skip to content

Skip to table of contents

MURU 9

Neereke elapo ela enaamale?

Neereke elapo ela enaamale?

1. Ninrowa osuwela hayi etthu enrowa weereya muhoolo?

MWAIWAKA naari moonaka itthu sineereya mahikwaano, munnikoha: Elapo ela enrowa okotela vaavi? Atthu antxipale annaakhulela weera elapo ela eneemale, mwaha wa itthu soonanara sineereya mahiku ala. Vano neereke elapo ela enaamale? Naari ninrowa osuwela hayi etthu eneera yeereye ni elapo? Ekhaikhai ti weera hiyo khaninwera ohima etthu enrowa weereya muhoolo. Nto Yehova Muluku, toonwera ohima itthu sa muhoolo. Owo onnanleela mBiblyani moota itthu sinrowaaya okhala muhoolo ni elapo ya vathi. — Yesaya 46:10; Yakobe 4:14.

2, 3. Eheeni oohusera a Yesu yaatthunaaya osuwela, nto Yesu aawakhunle hayi?

2 Biblya onihima weera omala wa elapo khoiyono onyaanyiwa wa etthaya. Mene omala wa itthu soonanara. Yesu aahimexexa weera omala wa itthu soonanara, waarwa weereya Omwene wa Muluku wapatxera olamulela elapo yootheene ya vathi. (Luka 4:43) Oohusera a Yesu yannitthuna osuwela, salini Omwene owo waarowa aya opatxera olamulela! Nto yaamukoha Yesu: “Onlele hiyo lini sinèraya serèye seiya, ni tho ethonyero xeni ya orwa wá ni emalihero ya olumwenku?” (Matheyo 24:3) Yesu khaahimme nihiku nene. Mene Yesu aahima ithoonyero seera soonihereke weera elapo ehanle omala. Nto itthu Yesu aahimmaawe sinneereya mahukwaano.

3 Muru ola ninrowa wiiwexexa weera elapo ela ehanle omala. Nto nihinakuve, ninrowa osuwela etthu yaakhumelenle wirimu. Osuwela ekhotto yaakhumelene wirimu, enoonikhavihera osuwela tho mwaha wa heeni sinkhumelelaaya itthu soonanara elapo ela ya vathi.

EKHOTTO YAARI WIRIMU

4, 5. (a) Eheeni yaakhumelenle wirimu Yesu avariwakaru omwene? (b) Eheeni yaakhumelenle elapo ya vathi, Satana iikariwakaru wirimu?

4 Ntoko nonnaahu muru wa 8, Yesu aavariwa omwene okhuma eyaakha ya 1914. (Daniyeli 7:13, 14) Ebuukhu ya Apokalise enahima weera yaakhumelela ekhotto wirimu. ‘Mikhayeli [yowo onsuweliwa okhala Yesu] vamosá ni malaika awe awanaka ekhotto ni Edrakoni. Vano Edrakoni [naari neere Satana] yaawana ekhotto vamosá ni antxelo aya’ * Vano Satana ni malaika awe, yaaweriwa ni yaahikariwa wirimu yiikareliwaka elapo ya vathi. Moohihovela, malaika ororomeleya a Muluku yaahakalala vantxipale. Vano eheeni yaakhumelenle elapo ya vathi? Biblya onihima weera elapo ya vathi, itthu samurowa oxupa. Saamuxupa itthu mwaha wooweera Diabo ori ni isara, nave “asuwelaka wi orino ehuhu vakhani.” — Apokalise 12:7, 9, 12.

5 Ehanle ehuhu vakhaanene weera Muluku anwalele Satana. Nto tiyeeyo enamweriha okumihera maxupo mantxipale, mwaha wooweera oosuwela weera ohanleno ehuhu vakhaanene. Mene ennavarihana ni ele Yesu aahimmaawe sa mahiku oomalihera. — Nwehe Enoota 24.

MAHIKU OOMALIHERA

6, 7. Neereke masu a Yesu woohima sa ikhotto, ennakwanela mahikwaano? Ankha woohima sa etala?

6 Ikhotto. Yesu aahimme weera: ‘muloko mmoha onotuphele muloko mukina, ni omwene mmoha omwene mukina.’ (Matheyo 24:7) Atthu moota anikhwaaya mahikwaano mukhottoni, woovirikana ni mahiku a khalai. Mareherero enaasa soowereya sa elapo yootheene, anihima weera ikhotto saawaniwe eyaakha ya 1900 mpaka 2000, soowiiva atthu antxipale. Nto atthu akhwiiye eriyari ela va, khanlikana ni atthu akhwiiye ni ikhotto sa mahiku a Yesu mpaka eyaakha ya 1900. Nave alipa oowaasaasa, anihima-tho weera okhuma eyaakha ya 1914, mpaka mahikwaano, ikhotto soowiiva atthu antxipale. Moohihovela atthu antxi, anniikhupanyera mwaha woowiviwa amusaaya ni ikhotto!

7 Etala. Yesu ahimme weera: “enekhale etala.” (Matheyo 24:7) Ekhaikhai ti yooweera, mahikwaano atthu annaruwera, mene naamwi vareene hiiho, atthu antxipale khiyaanono yootxa. Mwaha wa heeni? Mwaha wooweera khaakhalanne othako woolima ni akina onnathowa musurukhu woothumano yootxa. Elapo yootheene ya vathi, atthu antxipale annihaawa. Mareherero a ekumi ya elapo yootheene, anahima weera anamwane antxipale annikhwa mwaha wa etala.

8, 9. Muhime moota sinkwanelaaya soohima sa Yesu. Woohima sa itetere ni iretta

8 Itetere. Yesu aahima weera: “sini sikhale itetere sitokotoko.” (Luka 21:11) Soohimmwa sinahima weera, iyaakha sootheene, sinereke okhala itetere itokotoko. Nave okhuma eyaakha ya 1900, ahookhwa atthu anipwaha imiliyawu 2, mwaha wa itetere. Etekonologia ennakhavihera osuwela itthu sintxi, mpuwa mwa ehuhu vakhaani. Mene naamwi vareene hiho, atthu annikhwa mwaha wa itetere.

9 Iretta. Yesu aahimme weera samukhala iretta sa moota-moota ni sowoopiha. Seiyo seera sikhale soowakuva ovaleya ni wiiva. (Luka 21:11) Mameediku ennawera olamiha iretta sintxipale, naamwi vareene hiiho, sookhala iretta sintxipale sihikhanleno murette, eyo tiiyo, sihinlammwa. Erelatorio enahima weera, iyaakha sootheene imiliyawu sintxi s’atthu, sinnikhwa mwaha wa iretta ntoko elapaha, malaariya, ni koolera. Opwaha mwa yeeyo, mwa iyaakha 40 soomalihera, mamediku ahoonelela iretta 30 inyowani. Iretta ikina wa seiya, khasaanono murette, eyo tiiyo, khasinlammwa.

MAHUKU OOMALIHERA, ATTHU YAAROWA OKHALANO MIKHALELO HEENI

10. Vano 2 Timotheyo 3:1-5 onhima weera atthu yaarowa okhalano mikhalelo heeni?

10 Va 2 Timotheyo 3:1-5, Biblya oneera: “Vano osuwele ela wi mahiku òmalihera enekhumelele ehuhu yowopopiha.” Murummwa Paulo enre, atthu enekhale

  • Òwitthuna

  • òsiveliwa muhakhu

  • òhiwiwelela asinamuyari

  • òwoka

  • òwuma murima

  • òhimoriwa ikharari

  • alolo

  • òsiveliwa soopuha sa erutthu opwaha omutthuna Muluku

  • yòneihaka ekhalelo ya elapelo, koma ekhottaka owera waya

11. Yoolepa ya Nsalmu 92:8 [92:7 NM], enoonihera eheeni wa atthu owuuma murima?

11 Neereke weera munnoona meekhiinyu weera mikhalelo sene seiya atthu tekhalannaaya? Elapo yootheene atthu aakhalano mikhalelo iya sihimmwe. Mene Muluku, oororomeliha weera khanhiya mikhalelo iya sivirelelaka. Nsalmu 92:8 [92:7 NM]: “Nari atakhali ephuwaka ntoko munyepu ni yìmaka othene yale anèra sonanara, anrowa otxipihiwa wa mahiku othene.”

MITTHENKA SOOREERA SA MAHIKU OOMALIHA

12, 13. Yehova onnikhavihera wiiwexexa eheeni mahiku ala oomalihera?

12 Biblya ohimme weera atthu yaahereke ohaawa vantxi mahiku oomaliha. Nto yoowo-yoowo, onahima weera saamukhala itthu sooreera mahiku oomaliha. Nrowe noone itthu piili.

“Vano Envanjelyo ela ya omwene enelaleiwe elapo yothene ntoko onamona wa amalapo othene.” — Matheyo 24:14

13 Muloko wa Muluku waarowa omwiiwexexaka nnene Biblya. Mprofeti Daniyeli aalepa sa mahiku oomaliha, owo ahimme weera: “osuwela onimwìnnuwa.” (Daniyeli 12:4) Okhuma eyaakha ya 1914, Muluku onnakhavihera muloko awe weera omwiiwexexeke Biblya ophwaha khalayi. Mwa ntakihero, atthu a Muluku annasuwela mwaha wa heeni nraaya nootthuneya nsina na Muluku, ni etthu onrowaawe opaka wa elapo ya vathi. Nooxuttera ekhaikhai sa ovinyerera ni nohiiwexexa sa yoowopola. Yookhala etthu ekina nxunttaahu, nooxuttera weera Omwene wa Muluku oneera owere omaliha maxupo ootheene ninkumanaahuno. Opwaha mwa yeeyo, Muluku oonixuttiha etthu yoopaka weera niphwanyeke ohakalala ni omuhakalaliha Yoowo. Vano atthu a Muluku, anvarela hayi muteko ele axuttenraaya? Weera niwere waakhula nikoho nna, nrowe noone yoolohera ekina. — Nwehe Enoota 21 ni 25.

14. Woowini ni taani anlaleya evanjelyo ya Omwene?

14 Muteko woolaleya elapo yootheene. Yesu aatthuna ohima itthu saarowa weereya muhoolo ni masu ala: “Evanjelyo ela ya omwene enelaleiwe elapo yothene.” (Matheyo 24:3, 14) Evanjelyo naari mitthenka sooreera sa Omwene, sinnalaleiwa ilapo soophiyera 230, ni muulumo anipwaha 700. Anamoona a Yehova a maloko ootheene, annaakhavihera atthu a ilapo soothesene, wiiwexexa ele Omwene wa Muluku oneeraaya opake w’atthu oottheene. (Apokalise 7:9) Anamoona a Yehova yaakhaviheraka atthu akina, khenveka musurukhu. Naari vareene hiiho, ntoko Yesu ahimmaawe, atthu awo anniittiwa ni osonttiwa. Naamwi esonttiwaka ni wittiwa, kheneemexera muteko woolaleya. — Luka 21:17.

MUNROWA OPAKA EHEENI

15. (a) Nyuwo munnaakhulela weera nri mahiku oomalihera? (b) Enrowa weereya ti heeni ni atthu ahinimwiiwelela Yehova?

15 Neereke nyuwo munnaakhulela weera nri mahiku oomalihera? Soolohera sintxipale sa mBiblyani sa mahiku oomalihera, sinneereya. Mohipisa, Yehova ononruma weemexera olaleya evanjelyo, eyo tiiyo mitthenka sooreera “Nomalá enerwe emalihero”. (Matheyo 24:14) Emalihero ya heeni? Emalihero ya itthu soothesene soonanara, enrowa ophiya ni ekhotto ya Muluku eneeriwa Harmagedoni. Yesu ni malaika awe, onrowa waanyaanya atthu ahinimwiiwelela Yehova. (2 Atesalonika 1:6-9) Satana ni malaika awe, anrowa owaleliwa mukaliposo weera ehiwoototheke atthu. Vano atthu anamwiiwelela Muluku, annonihera weera annatthuna olamuleliwa ni Omwene wa Muluku. Ni anoowona anatiri a Muluku ekwanelaka. — Apokalise 20:1-3; 21:3-5.

16. Ontthuneya opaka heeni vaavo ninsuwelaahu weera ekhotto ya Muluku eri vakhiviru?

16 Khaleeleya aapaka empa vamwala. Vaavo ekhotto ya Muluku eraaya vakhiviru, ontthuneya wiikoha: Kipake heeni weera kivuluwe? Yoopatxera, ontthuneya ohihiyerera omusoma Biblya. Yehova ontthuna weera nxuttere itthu sintxi. (Yohani 17:3) Yanaaveeli, niilipihereke weera nihiyeleeleke mithukumano s’Anamoona a Yehova. Awo annathukumana kada esemana weera emuxuttere Biblya. (Mmusome Aheberi 10:24, 25.) Yanaararu, nihipise ohiya mikhalelo soohireera sa mweekumini mwahu, wakhala weera onnatthuneya. Naapakaka enamusivela Yehova, onthamwenaahu ni Yoowo oneereke ovirelela olipa. — Yakobe 4:8.

17. Mwaha heeni atthu antxi eneraaya etutuxeriwe ni nihuku na Apwiya?

17 Murummwa Paulo aathaliha weera, nihuku na Apwiya naamwaatutuxera atthu antxipale. Owo enre weera nihiku na Apwiya ninrwa, “ntoko namwiya ohiyu, siso nnahala orwa.” (1 Atesalonika 5:2) Yesu aathaliha khalayiru weera atthu antxipale khiyahelela weera ninkhala mahiku oomalihera. Mene aalikanxera mahiku oomalihera ni mahiku a Nowa, eeraka: “Khweli enekhumelele ntoko mahiku yale, sihàkunve mirupi otthula, atthu yatxaya, yawuraya, yathelaya ni yatheliwaya mpaka nihiku nenle Nowa avolonwainye munikulani, ni khiyasuwela etthu mpaka mirupi sarwiyaya sàkuxaka yawo othene. Khweli onokhale siso orwa wa Mwana a mutthu.” — Matheyo 24:37-39.

18. Ntxentxeriho heeni Yesu ovanhaawe?

18 Yesu ahatxentxeriha eraaka weera nihuku na Apwiya naarwa mootutuxera, “ntoko murakho” ni “nnarwele atthu othene enekhale vakhoveni va elapo ya vathi”. Nave ahatxentxeriha oohuseraawe eeraka weera, ehikhale owaasivela vantxipale “n’ovonaxa, n’ohapaliwa ni sovelaveliha sa ekumi.” Nave-tho ahaleela weera “txentxerani ehuhu yothene nvekelaka wera nwerye otthawa seiye sothesene sinèra sèreye ni wera tho mwèmele oholo wa Mwana a mutthu.” (Luka 21:34-36) Vano, mwaha wa heeni ontthuneyaaya okhala otxentxera niiwaka ntxentxeriho na Yesu? Nto atthu eneera evuluxiwe tiyaale animwiiwelela Yehova ni Yesu, nave tiyaawo eneera ehiyeriwe okhala elapo ya vathi wa mahiku ootheene. — Yohani 3:16; 2 Pedru 3:13.

^ eparag. 4 Mikhayeli nsina nikina na Yesu. Nwehe Enoota 23.