Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 13

Kala Nonthilo Nomuenyo

Kala Nonthilo Nomuenyo

1. Olie wetuavela omuenyo?

JEOVA o “Huku una omuenyo.” (Jeremias 10:10) Omupakeko wetu wetuavela omuenyo. Ombimbiliya yati: “Ove watunga ovipuka aviho. Tyetyi viatungwa nokukahiko mokonda yehando liove.” (Revelação [Apocalipse] 4:11) Tyotyili, Jeova uhanda tukale nomuenyo. Omuenyo otyiawa tyatunda ku Jeova.—Tanga Salmo 36:9.

2. Oityi tuesukisa okulinga opo tukale nomuenyo una ehambu?

2 Jeova wetuavela ovipuka tuesukisa opo tukale no muenyo, ovikulia nomaande. (Atos 17:28) Haunene uhanda tukale nomuenyo una ehambu. (Atos 14:15-17) Opo tukale nomuenyo una ehambu tuesukisa okutavela ovitumino via Huku.​—Isaías 48:17, 18.

OÑGENI HUKU ATALA OMUENYO

3. Oityi Jeova alinga etyi Kaim aipaa Abele?

3 Ombimbiliya itulongesa okuti omuenyo wetu no muenyo wavakuetu una esilivilo enene ku Jeova. Mongeleka, etyi Kaim omona wa Andau na Eva, anumana unene nondenge yae Abele, Jeova alondola Kaim okuti yekapo onyengo yove. Mahi, Kaim ketavelele elondolo olio, iya anumana unene “autukila ondenge yae Abele emuipaa.” (Gênesis 4:3-8) Jeova ahitisa Kaim mokonda yokuaipaa ondenge yae. (Gênesis 4:9-11) Ngotyo onyengo noundyale ovipuka ovivi unene mokonda tyipondola okutuala kokuipaa. Omunthu ukahi ngotyo kamakapewa omuenyo uhapu. (Tanga 1 João 3:15.) Opo tuhambukiswa Jeova, tuna okulilongesa okukala nohole novanthu aveho.​—1 João 3:11, 12.

4. Otyitumino tyimwe Huku apele Moisesi pala ova Isilayeli, tyitulongesa tyi konthele yomuenyo?

4 Etyi palamba omanima omanyingi, Jeova alekesa okuti omuenyo otyipuka tyimwe tyakolela etyi aava ovitumino ekwi viapelwe Moisesi. Otyitumino tyimwe ankho tyati: “Wahaipae.” (Deuteronômio 5:17) Inkha omunthu amaipaa mukuavo tyawina, nae ankho una okuipawa.

5. Oñgeni Huku atala okupolapo eimo?

5 Oñgeni Huku atala okupolapo eimo? Alo umwe omuenyo wolukembe luhenetyitwe, wakolela unene ku Jeova. Ovitumino Jeova apele ova Isilayeli, Jeova wapopia okuti inkha omunthu umwe uveta omukai omulemi eimo liae alitundupo, omunthu oo nae una okuipawa. (Tanga Êxodo 21:22, 23; Salmo 127:3.) Otyo, tyitulongesa okuti okupolapo eimo tyapenga.—Tala okatoi 28 konthyulilo yomukanda ou.

6, 7. Oñgeni matulekesa ku Jeova okuti omuenyo wakolela?

6 Oñgeni tupondola okulekesa okuti Jeova utala omuenyo wetu nomuenyo wavakuetu okuti otyipuka tyakolela unene? Okulityilika okulinga ovipuka vipaka omuenyo wetu ine omuenyo wavakuetu motyiponga. Ngotyo katupondola okufenya ine okusipa omakaya, nepangwe, mokonda vitunyona nokuipaa.

7 Huku wetuavela omuenyo nolutu, iya onthue tupondola okuviundapesa ngetyi ahanda. Ngotyo tuesukisa okuyunga nawa olutu luetu. Inkha katuhande okusila komaiho a Huku. (Romanos 6:19; 12:1; 2 Coríntios 7:1) Opo tufende Jeova wokuetuavela omuenyo tuna okutala omuenyo okuti otyipuka tyakolela unene. Namphila okuyekapo ovituwa ovio katyapepukile, Jeova metukuatesako inkha tulinga ononkhono mbokutala omuenyo okuti otyipuka tyakolela unene.

8. Oityi matulingi opo tukale nonthumbi yokuti katuapakele omuenyo wetu no wavakuetu motyiponga?

8 Tuelilongesa okuti omuenyo otyiawa tyakolela unene. Jeova una onthumbi yokuti matulingi ononkhono opo tuhapake omuenyo wetu ine wavakuetu motyiponga. Otyo tyakutikinya okulityilika okusinga omapita etukutuku ine omota. Nokulityilika ovinyano ovivi vipaka omuenyo motyiponga. (Salmo 11:5) Tupu tulinga atyiho opo tupameke ondyuo yetu. Jeova wavelele otyitumino ova Isilayeli tyati: “Tyina utunga ondyuo yove omphe, kombanda una okutungako vali otyimato tyiti monthulo, opo una ukahiko ahatoke, okala nonkhali yohonde mokonda yondyuo yove.”​—Deuteronômio 22:8.

9. Oñgeni tuna okutekula ovinyama?

9 Alo umwe omuenyo wovinyama wakolela ku Jeova. Huku uyeka ovanthu vaipae ovinyama opo valie, nokupolako omuvalo, tupu, uyeka vaipae ovinyama vilia ovanthu nokuveetela ovitateka. (Gênesis 3:21; 9:3; Êxodo 21:28) Mahi, katupondola okutekula omapita ovinyama, ine okuviipaa vala ngo tyitalukiso.​—Provérbios 12:10.

KALA NONTHILO NOHONDE

10. Oñgeni tutyii okuti ohonde omuenyo?

10 Ohonde ku Jeova ikola mokonda ohonde omuenyo. Etyi Kaim aipaa Abele, Jeova emupopila okuti: “Ohonde yondenge yove ikahi pohi nokuliyavela kuame.” (Gênesis 4:10) Ohonde ya Abele ilekesa omuenyo wae, iya Jeova ahitisa Kaim mokonda waipaa Abele. Konyima Yombila Onene kononthiki mba Noe, Jeova alekesa vali okuti ohonde omuenyo. Jeova watolela Noe no vana vae okuti vapondola okulia ohitu yovinyama. Ati: “Ovinyama aviho viokuna omuenyo, vikale okulia kuenyi. Ngetyi nemuavela ovikuna vitalala, tupu ndyimupa atyiho.” Mahi, kuna otyipuka tyike Jeova evepopila opo vahalie: “Ohitu kumue nomuenyo wayo—ohonde—mueheiliei.”​—Gênesis 1:29; 9:3, 4.

11. Otyitumino patyi konthele yohonde Huku aavelele elongo lio Isilayeli?

11 Etyi palamba omanima 800 tunde apa Jeova apopila Noe opo vahalie ohonde, Jeova apopila vali ovanthu vae okuti: “Inkha omu Isilayeli umwe ine ongendi ikala noonwe ukayeva akuate otyinyama ine otyiila tyiliwa, una yokunengula ohonde eihihila.” Tupu apopi okuti: “Muahaliei ohonde.” (Levítico 17:13, 14) Jeova nkhele ankho uhanda ovanthu vae vatale ohonde okuti ikola. Ankho vapondola okulia ohitu yovinyama. Mahi, ankho kavapondola okulia ohonde. Tyina ankho vaipaa ovinyama opo valie, ankho vena okunengulila ohonde pohi.

12. Oñgeni Ovakristau vatala ohonde?

12 Etyi palamba omanima amwe tunde apa Jesus ankhia, ono apostolu novakulu mewaneno lio Vakristau ko Jerusalei aveliongiya opo vapopie konthele yo tyitumino tyapelwe ova Isilayeli ankho nkhele tyilandulwa no Vakristau. (Tanga Atos 15:28, 29; 21:25.) Jeova evekuatesako okunoñgonoka okuti ohonde nkhele yakolela kwe iya tupu navo nkhele vesukisa okuitala ngotyo. Ovakristau votete ankho kavapondola okulia ine okunwa ohonde ine okulia ohitu yotyinyama tyelinkhila. Inkha valia ohonde, tyelifwa nokufenda ovilolo ine okulinga oundalelapo. Okuhimbikila pomuvo opo okuenda no komutwe, Ovakristau votyotyili avelityilika okulia ohonde ine okuinwa. Iya hono? Jeova nkhele uhanda tutale ohonde okuti ikola.

13. Omokonda yatyi Ovakristau kavetavela okupakwa ohonde?

13 Okuti otyo tyihangununa okuti Ovakristau vena okuanya okupakwa ohonde momihipa? Enga. Jeova ututuma okuhali ohonde ine okuinwa. Inkha ondotolo imwe ikuilika ovikunwa vikoleswa, otyo, tyilekesa okuti upondola okulipaka ovikunwa momihipa? Au, hatyoko! Otyitumino tyokuhali ohonde tupu tyilekesa okuti katupondola okutavela okuipakwa momihipa.—Tala okatoi 29 konthyulilo yomukanda ou.

14, 15. Omokonda yatyi tyakolela ko Vakristau okukala nonthilo nomuenyo nokutavela ku Jeova?

14 Mahi inkha ondotolo ikupopila okuti inkha kupakwa ohonde monkhi? Kese munthu una okutokola inkha metavela otyitumino tya Huku tyokuhapwa ohonde. Ovakristau vena onthilo nomuenyo otyiawa vapewa na Huku, iya vaovola okuhakulwa mo nonkhalelo ononkhuavo opo vakale nomuenyo, mahi kavetavela okupakwa ohonde.

15 Onthue tulinga atyiho tuvila opo tukale nekongoko likahi nawa, mahi mokonda omuenyo ukola ku Huku, onthue katutavela okupakwa ohonde. Tyakolela vali, okutavela ku Jeova tyipona okuovola okuyawisa katutu komuenyo wetu, mahi atuhemutavela. Jesus wati: “Kese munthu uhanda okuyovola omuenyo wae, meupesela. Mahi, una wapesela omuenyo wae mokonda yange, mekeumona.” (Mateus 16:25) Onthue tuhanda okutavela ku Jeova mokonda tumuhole. Jeova utyii etyi tyituetela ouwa iya onthue tutala omuenyo wakolela nokukola ngetyi Jeova eutala.​—Hebreus 11:6.

16. Omokonda yatyi ovaumbili va Huku vemutavelela?

16 Ovaumbili vekolelo va Huku vatokola okulandula otyitumino tya Huku konthele yohonde. Kavali ohonde ine okuinwa, tupu kaveipakwa momihipa. * Mahi, vetavela okuhakulwa mo nonkhalelo ononkhuavo. Vena onthumbi yokuti Una wevetunga nokualinga ohonde utyii etyi tyiveetela ouwa. Ove kutavela okuti Huku utyii etyi tyituetela ouwa?

UUNDAPESA VALA OHONDE NGETYI JEOVA AHANDA

17. Mo Isilayeli, onkhalelo patyi yokuundapesa ohonde Jeova ankho ayeka?

17 Movitumino Huku apele Moisesi, Jeova wapopila ova Isilayeli okuti: “Omuenyo wolutu ukahi mohonde, iya ame nemupakelayo komutala wovilikutila pala okulinga ovilikutila viomienyo vienyi. Mokonda ohonde oyo ipata ononkhali.” (Levítico 17:11) Putyina ova Isilayeli vamalingi onkhali, ankho vapondola okuita ku Jeova eveevele ononkhali mbavo pokulinga ovilikutila vio vinyama nokuita kovanakwa vanyanye ohonde komutala wovilikutila mondyuo ya Huku. Oyo, oyo vala onkhalelo Jeova ankho ayeka ova Isilayeli vaundapese ohonde.

18. Omphitilo patyi otyilikutila tya Jesus tyetuavela?

18 Etyi Jesus ankho ali pano pohi, wamanako otyitumino tyo kulinga ovilikutila vio vinyama, aave omuenyo wae muene, ine ohonde, opo tuevelwe ononkhali mbetu. (Mateus 20:28; Hebreus 10:1) Omuenyo wa Jesus aukala nesilivilo enene etyi Jeova atutilisa Jesus opo akakale keulu, Jeova wavela ovanthu aveho omphitilo yokukala nomuenyo wahapu.—João 3:16; Hebreus 9:11, 12; 1 Pedro 1:18, 19.

Oñgeni molekesa okuti una onthilo nomuenyo nohonde?

19. Oityi tuna yokulinga opo “tusukuke kohonde yovanthu aveho”?

19 Onthue tupandula unene Jeova wetuavela omuenyo! Iya tuhanda okupopila ovanthu okuti inkha vakala nekolelo mu Jesus mavakala nomuenyo uhapu. Onthue tuhole ovanthu, tulinga atyiho tuvila opo tuvelongese oñgeni mavatyindi omuenyo. (Ezequiel 3:17-21) Nga apostolu Paulu, nonthue tupopia okuti: “Nasukuka kohonde yovanthu aveho. Tyetyi, ame helityilikile okumupopila onwe amuho, onondonga ambuho mba Huku.” (Atos 20:26, 27) Tyotyili, onthue tulekesa okuti tuna onthilo onene nomuenyo nohonde tyina tupopila vakuetu konthele ya Jeova no ñgeni omuenyo wakolela unene kwe.

^ palag. 16 Opo unoñgonoke vali konthele yohonde, tala omukanda “Tualako Okukala Mohole ya Huku” pomafo 77-79, walingua no Nombangi mba Jeova.