Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA DIKUMI NE MUINAYI

Dîku dienu didi mua kuikala ne disanka

Dîku dienu didi mua kuikala ne disanka

1, 2. Ntshinyi tshidi Yehowa musue bua mêku?

YEHOWA NZAMBI ke uvua muenzeje dibaka dia kumpala. Bible udi utuambila ne: uvua muenze mukaji wa kumpala, “kuyaye nende kudi mulume.” Bua disanka divua nadi Adama, wakamba ne: “Bua mpindieu, eu ke mufuba wa ku mifuba yanyi ne musunyi wa ku misunyi yanyi.” (Genese 2:22, 23) Bualu ebu budi butuleja ne: Yehowa mmusue bua bantu badi baselangane bikale ne disanka.

2 Diakabi, bena mu mêku a bungi kabena ne disanka to. Kadi Bible udi ne mêyi adi mua kuambuluisha bena mu mêku bonso bua bikale ne nsombelu muimpe mu dîku ne bikale ne disanka dia kusomba pamue.—Luka 11:28.

TSHIDI NZAMBI ULOMBA BALUME

3, 4. a) Mulume udi ne bua kuenzela mukajende malu mushindu kayi? b) Bua tshinyi mbimpe bua mulume ne mukajende bikale bafuilangana luse?

3 Bible udi wamba ne: mulume muimpe udi ne bua kuenzela mukajende malu ne dinanga ne kanemu. Suaku ubale Efeso 5:25-29. Mulume udi ne bua kuenzela mukajende malu ne dinanga misangu yonso. Udi kabidi ne bua kumukuba, kumutabalela, ne kubenga kuenza bualu nansha bumue budi mua kumuenzela bibi.

4 Kadi ntshinyi tshidi mulume ne bua kuenza padi mukajende wenza bilema? Bible udi wambila balume ne: “Tungunukayi ne kunanga bakaji benu ne kanuikadi nabu ne tshiji tshikole.” (Kolosayi 3:19) Nuenu balume, vulukayi ne: nutu penu nuenza bilema. Wewe musue ne: Nzambi akufuile luse, udi ne bua kufuila mukajebe luse. (Matayi 6:12, 14, 15) Padi mulume ne mukajende basue bonso kufuilangana luse, nebibambuluishe bua bikale ne disanka mu dibaka diabu.

5. Bua tshinyi mulume udi ne bua kutua mukajende mushinga?

5 Yehowa udi ulomba mulume bua kutua mukajende mushinga. Mulume udi ne bua kuela meji bikole bua majinga a mukajende. Ki mbualu bua bilele to. Mulume yeye kayi wenzela mukajende malu mimpe, Yehowa udi mua kubenga kuteleja masambila ende. (1 Petelo 3:7) Muntu yonso udi munange Yehowa ke udi Yehowa wangata ne mushinga. Ki mmunange balume bikole kupita bakaji to.

6. Kuikala “mubidi umue” kudi kumvuija tshinyi bua mulume ne mukajende?

6 Yezu wakaleja ne: mulume ne mukajende “kabatshiena kabidi babidi to, kadi bakadi mubidi umue.” (Matayi 19:6) Badi ne bua kuikala balamatangane ne kushala ne lulamatu kudi umue ne mukuabu. (Nsumuinu 5:15-21; Ebelu 13:4) Mulume ne mukajende badi ne bua kukumbajilangana majinga a disangila, yonso wa kudibu kayi ujinga kudisankisha anu yeye to. (1 Kolinto 7:3-5) Mulume udi ne bua kuvuluka ne: “Kakuena muntu ukadiku mukine mubidi wende, kadi udi uwudisha, uwunanga.” Nunku mulume udi ne bua kunanga mukajende ne kumutabalela ne dinanga dionso. Kupita bionso, mukaji yonso eu mmusue bua bayende amuenzele malu mimpe ne amunange.—Efeso 5:29.

TSHIDI NZAMBI ULOMBA BAKAJI

7. Bua tshinyi dîku didi dijinga ne muntu ku mutu kuadi?

7 Dîku dionso didi dijinga ne muntu ku mutu kuadi, muntu udi mua kulombola dîku bua benamu bakuatshishangane bimpe. Bible udi wamba mu 1 Kolinto 11:3 ne: “Ku mutu kua mulume yonso kudi Kristo; ku mutu kua mukaji kudi mulume; ku mutu kua Kristo kudi Nzambi.”

8. Mmushindu kayi udi mukaji mua kuleja kanemu kakole kudi bayende?

8 Mulume yonso eu utu wenza bilema. Kadi padi mukaji ukuatshisha bayende mu mapangadika adiye wangata ne umuelesha diboko ne muoyo mujima, bidi biambuluisha dîku dijima. (1 Petelo 3:1-6) Bible udi wamba ne: “Mukaji . . . udi ne bua kuikala ne kanemu kakole kudi bayende.” (Efeso 5:33) Netuambe tshinyi bikala mulume kayi muena Kristo, kadi mukajende muikale muena Kristo? Mukaji udi anu ne bua kumunemeka bikole. Bible udi wamba ne: “Nuenu bakaji, kokelayi babayenu, bua bikala bakuabu kabayi batumikila dîyi, bapetshibue kakuyi dîyi ku diambuluisha dia bikadilu bia bakaji babu, bualu mbadimuene bikadilu bienu bimpe pamue ne kanemu kakole.” (1 Petelo 3:1, 2) Tshilejilu tshimpe tshia mukaji tshidi mua kuambuluisha bayende bua kumvua malu a mu tshitendelelu tshiende ne kuanemeka.

9. a) Ntshinyi tshidi mukaji ne bua kuenza yeye kayi upetangana ne bayende mu bualu kampanda? b) Mmubelu kayi udi Tito 2:4, 5 upesha bakaji?

9 Ntshinyi tshidi mukaji mua kuenza yeye kayi upetangana ne bayende mu bualu kampanda? Udi ne bua kuleja lungenyi luende ne kanemu. Tshilejilu, Sala wakambila Abalahama bualu kampanda buvua Abalahama kayi musue, kadi Yehowa wakamuambila ne: “Muteleja.” (Genese 21:9-12) Bu mudi mulume muena Kristo wangata misangu ya bungi mapangadika adi apetangana ne tshidi Bible wamba, mukajende udi ne bua kumutua mpanda. (Bienzedi 5:29; Efeso 5:24) Mukaji muimpe udi utabalela bena mu dîku diende. (Bala Tito 2:4, 5.) Padi bayende ne bana bende bamona mudiye wenza mudimu mukole bua bualu buabu, badi kabidi bamunanga ne bamunemeka bikole.—Nsumuinu 31:10, 28.

Mmushindu kayi udi Sala muikale tshilejilu tshimpe kudi bakaji?

10. Bible udi wamba tshinyi bua diabulukangana ne dishipa dia dibaka?

10 Imue misangu mulume ne mukajende badi mua kuangata ne lukasa luonso dipangadika dia kuabulukangana anyi kushipa dibaka diabu. Kadi Bible udi wamba ne: “Mukaji kumbuki kudi bayende” ne kabidi ne: “Mulume kena ne bua kulekela mukajende to.” (1 Kolinto 7:10, 11) Kudi malu makole adi mua kufikisha bena dibaka ku diabulukangana, kadi dipangadika edi ki ndia kunaya nadi to. Netuambe tshinyi bua dishipa dia dibaka? Bible udi uleja ne: mulume ne mukajende badi mua kushipa dibaka anu umue wa kudibu yeye muende masandi ne mulume anyi mukaji mukuabu.—Matayi 19:9.

TSHIDI NZAMBI ULOMBA BALEDI

Yezu udi tshilejilu tshimpe bua muena mu dîku yonso

11. Ntshinyi tshidi bana natshi dijinga kupita tshintu kayi tshionso?

11 Baledi badi ne bua kuenza muabu muonso bua kusomba ne bana babu bikole. Bana badi nenu dijinga, ne kupita tshintu kayi tshionso nudi ne bua kubalongesha malu a Yehowa.—Dutelonome 6:4-9.

12. Baledi badi ne bua kuenza tshinyi bua kukuba bana babu?

12 Bulongolodi bua Satana budi buenda anu bunyanguka, ne kudi bantu bakuabu badi basue kuenzela bana betu bibi, anyi nansha kubanyanga. Bidi bikolela bamue baledi bua kuakula bua bualu ebu ne bana babu. Kadi baledi badi ne bua kudimuija bana babu bua bantu ba mushindu eu ne kubalongesha mudibu mua kubepuka. Baledi wetu, nudi ne bua kukuba bana benu. *1 Petelo 5:8.

13. Baledi badi ne bua kulongesha bana babu mushindu kayi?

13 Baledi badi ne bujitu bua kulongesha bana babu bua kuikala ne bibidilu bimpe. Mmushindu kayi uudi ne bua kulongesha bana bebe? Udi ne bua kulongesha bana, kadi kuena ne bua kubanyoka ne tshikisu anyi mu mushindu mubi to. (Yelemiya 30:11) Nunku kuikadi unyoka bana paudi ne tshiji to. Ki mbimpe mêyi ebe ikale bu “kutapa kua muele wa mvita,” abatapa ku muoyo to. (Nsumuinu 12:18) Longesha bana bebe bua bumvue bua tshinyi badi ne bua kuikala batumikila.—Efeso 6:4; Ebelu 12:9-11; Tangila dimanyisha dia ku ndekelu 30.

TSHIDI NZAMBI ULOMBA BANA

14, 15. Bua tshinyi bana badi ne bua kutumikila baledi babu?

14 Yezu uvua utumikila Tatuende misangu yonso, nansha pavuabi bikole. (Luka 22:42; Yone 8:28, 29) Yehowa udi ulomba kabidi bana bua batumikile baledi babu.—Efeso 6:1-3.

15 Nuenu bana, nansha nuenu numona ne: mbinukolele bua kutumikila baledi benu, nuvuluke ne: panudi nutumikila, nudi nusankisha Yehowa ne baledi benu. *Nsumuinu 1:8; 6:20; 23:22-25.

Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha bansonga bua kushala ne lulamatu kudi Nzambi padibu babasaka bua kuenza malu mabi?

16. a) Mmunyi mudi Satana usaka bansonga bua kuenza malu mabi? b) Bua tshinyi mbimpe kusungula balunda badi banange Yehowa?

16 Diabolo udi mua kuenza mudimu ne balunda bebe anyi bansonga bakuabu bua kukusaka bua kuenza bualu bubi. Mmumanye ne: dikuenzeja dia mushindu eu ndikole bua kudikandamena. Tshilejilu, Dina muana wa bakaji wa Yakoba uvua ne balunda bavua kabayi banange Yehowa to. Bualu ebu buakamukebela yeye ne bena mu dîku diabu ntatu ya bungi. (Genese 34:1, 2) Balunda bebe bobu kabayi banange Yehowa badi mua kukusaka bua kuenza malu adi Yehowa mukine, ne malu aa neakukebele wewe ne bena mu dîku dienu ntatu, ne nebitonde kabidi Nzambi. (Nsumuinu 17:21, 25) Ke bualu kayi mbimpe wikale ne balunda badi banange Yehowa.—1 Kolinto 15:33.

DÎKU DIENU DIDI MUA KUIKALA NE DISANKA

17. Mbujitu kayi budi nabu muena mu dîku yonso?

17 Padi bena mu dîku balonda malu adi Nzambi ubalomba bua kuenza, badi bepuka ntatu ne bilumbu bia bungi. Nunku wewe muikale mulume, nanga mukajebe ne muenzela malu ne dinanga. Wewe muikale mukaji, nemeka bayebe, umukokele, ne idikija tshilejilu tshia mukaji udibu batele mu Nsumuinu 31:10-31. Wewe muikale muledi, longesha bana bebe bua kunanga Nzambi. (Nsumuinu 22:6) Wewe muikale tatu, lombola dîku diebe “bimpe.” (1 Timote 3:4, 5; 5:8) Ndekelu wa bionso, nuenu bana, tumikilayi baledi benu. (Kolosayi 3:20) Vulukayi ne: muena mu dîku yonso udi mua kuenza bilema, nunku ikalayi nudipuekesha ne nulombangana luse. Bushuwa  Bible udi ufila buludiki bua muena mu dîku yonso.

^ tshik. 12 Udi mua kupeta malu makuabu pa mushindu wa kukuba bana bebe mu mukanda wa Longa malu kudi Mulongeshi Munene, mu nshapita wa 32, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 15 Muana kena ne bua kutumikila baledi bende padibu bamulomba bua kuenza bualu budi bushipa mikenji ya Nzambi to.—Bienzedi 5:29.