Ir al contenido

Ir al índice

KʼUTUNEM 14

Chatkikot pa ri afamilia

Chatkikot pa ri afamilia

1, 2. ¿Jas kraj ri Jehová che kkiriq ri familias?

JEHOVÁ xbʼanow ri kʼulanem. Ri Biblia kubʼij chqe che areʼ xbʼanow ri nabʼe ixoq xuqujeʼ xuya che rixoqil ri achi. Adán sibʼalaj xkikotik rumal laʼ xubʼij: «¡Are qas utzʼaqatil ri nutiʼjal waʼ xuqujeʼ utzʼaqatil ri nubʼaqil!» (Génesis 2:22, 23). Rumal laʼ Jehová kraj che ri e winaq kekikot pa ri kikʼulanem.

2 Sibʼalaj bʼisobʼal, e kʼi winaq kiriqom ta kikotemal pa ri kifamilia. Are kʼu pa ri Biblia e kʼo kʼi pixabʼ che kuya tobʼanik chke konojel ri e kʼo pa ri familia rech kʼo utzilal chkixoʼl xuqujeʼ kekikotik (Lucas 11:28).

RI KRAJ RI DIOS CHE KUBʼAN RI ACHI

3, 4. a) ¿Jas rajawaxik kubʼan ri achi che rilik ri rixoqil? b) ¿Jasche nim ubʼanik che ri achi xuqujeʼ ri ixoq kkikuy kimak chbʼil kibʼ?

3 Ri Biblia kubʼij che jun utz achi rajawaxik kuloqʼoqʼej xuqujeʼ nim kril wi ri rixoqil (chasikʼij uwach Efesios 5:25-29). Rajawaxik che ri achi amaqʼel kukʼut loqʼoqʼebʼal kʼuʼx che ri rixoqil. Xuqujeʼ rajawaxik che kuchajij, krilij xuqujeʼ kubʼan ta kʼax che.

4 ¿Jas rajawaxik kubʼan ri achi are chiʼ ri rixoqil qas ta utz kubʼan che jun jastaq? Ri Biblia kubʼij chke ri achijabʼ: «Cheʼiloqʼoqʼej ri iwixoqil, makʼojiʼ kʼanil xuqujeʼ kʼayil pa iwanimaʼ chkij ri iwixoqilal» (Colosenses 3:19). Achijabʼ, chnaʼtaj chiwe che ix xuqujeʼ kʼo jujun jastaq che utz ta kibʼano. Xuqujeʼ, we kiwaj che ri Dios kukuy ri imak, ix rajawaxik kikuy kimak ri e iwixoqil (Mateo 6:12, 14, 15). We ri achi xuqujeʼ ri ixoq kkaj kkikuy kimak chbʼil kibʼ, kʼax ta kkibʼan riʼ che uriqik kikotemal pa ri kikʼulanem.

5. ¿Jasche rajawaxik che ri achi nim kril wi ri rixoqil?

5 Jehová kraj che ri achi nim kril wi ri rixoqil. Ri achi rajawaxik kchoman chrij ri kajwataj che ri rixoqil. Nim ubʼanik wariʼ rumal che we utz ta kubʼan che rilik ri rixoqil kta ta ri uchʼawem rumal ri Jehová (1 Pedro 3:7). Jehová kuchomaj taj che ri achijabʼ más nim kibʼanik chkiwach ri ixoqibʼ. Konojel ri kkiloqʼoqʼej ri Jehová nim kibʼanik chuwach.

6. ¿Jas kraj kubʼij che ri e kʼulanik xa e «jun winaq chik»?

6 Jesús xubʼij che ri e kʼulanik «e kebʼ ta chik, xaneʼ xa e jun winaq chik» (Mateo 19:6). Wariʼ kraj kubʼij che ri e kʼulanik rajawaxik keʼux sukʼ chbʼil kibʼ, kkichʼabʼej ta chi jun winaq rech kkibʼan ta kʼax che ri kikʼulaj (Proverbios 5:15-21; Hebreos 13:4). Pa kijujunal kkiya ri kajwataj che ri kikʼulaj chrij ri relaciones sexuales xuqujeʼ xaq xiw ta kkichomaj ri kajwataj chke e areʼ (1 Corintios 7:3-5). Ri Biblia kubʼij che «ri achi rajawaxik kuloqʼoqʼej ri rixoqil, jas ri uloqʼoqʼexik ri ucuerpo». Xuqujeʼ kubʼij che «kʼo ta jun karetzelaj uwach ri ucuerpo chbʼil ribʼ, xaneʼ kutzuqu, kuchajij». Rumal laʼ ri achi rajawaxik che kuloqʼoqʼej ri rixoqil xuqujeʼ kel ukʼuʼx che. Ri más utz kril ri ixoq are che kloqʼoqʼex rumal ri rachajil xuqujeʼ kbʼan ta kʼax che (Efesios 5:28, 29).

RI KRAJ RI DIOS CHE KUBʼAN RI IXOQ

7. ¿Jasche kajwataj jun kʼamal bʼe pa ri familia?

7 Rech kʼo kikotemal pa ri familia, rajawaxik jun kʼamal bʼe. Ri Biblia kubʼij pa 1 Corintios 11:3: «Ri Cristo are ri kijolom ri achijabʼ chkijujunal, ri achi are ujolom ri rixoqil, ri Dios kʼut are ujolom ri Cristo».

8. ¿Jas kubʼan ri ixoq che ukʼutik che nim kril wi ri rachajil?

8 Qastzij che konojel ri e achijabʼ qas ta utz kkibʼan che jujun taq jastaq. Are kʼu, are chiʼ ri ixoq kubʼan ri kuchaʼ ubʼanik ri rachajil xuqujeʼ ktobʼanik, ronojel ri familia kuriq utzilal (1 Pedro 3:1-6). Ri Biblia kubʼij: «Ri ixoq xuqujeʼ rajawaxik nim kril wi ri rachajil» (Efesios 5:33). ¿E kʼu we ri achi kuqʼijilaj ta ri Jehová? Paneʼ ri achi kuqʼijilaj ta ri Jehová, ri ixoq rajawaxik nim kril wi ri rachajil. Ri Biblia xuqujeʼ kubʼij: «Jeriʼ xuqujeʼ ix, ri ix ixoqilaxelabʼ, chijujunal rajawaxik chi kiya iwibʼ pa taqik chke ri qas e iwachajil, ri e achajilabʼ ri man kkikoj taj chi kʼo jun kolobʼal ibʼ kuya kekojonik, man rajawaxik taj kʼo ta jas kibʼij ta chke, xaneʼ rumal ri kibʼan ix ri ix ixoqilaxelabʼ. Ri e achajilaxelabʼ kekojonik are taq kekilo chi jikom xuqujeʼ kyaʼ uqʼij ri kikʼaslemal» o nim keʼilik (1 Pedro 3:1, 2). Ri utz kʼutbʼal che kuya ri ixoq ktobʼanik rech ri achi kuchʼobʼo xuqujeʼ nim kril wi ri ukojonik ri rixoqil.

9. a) ¿Jas kkunik kubʼan ri ixoq are chiʼ utz ta kril jun jastaq che kubʼan ri rachajil? b) ¿Jas pixabʼ kyaʼ chke ri ixoqilaxelabʼ che kqariq pa Tito 2:4, 5?

9 ¿Jas kkʼulmatajik are chiʼ ri ixoq utz ta kril jun jastaq che kubʼan ri rachajil? Kkunik kubʼij ri kuchomaj, are kʼu rajawaxik kukʼutu che nim kril wi ri rachajil. Jun kʼutbʼal, Sara xubʼij jun jastaq che utz ta xuta ri Abrahán. Are kʼu Jehová xubʼij che ri Abrahán: «Chabʼanaʼ ronojel ri kubʼij ri Sara chawe» (Génesis 21:9-12). Ri ixoq rajawaxik kuya tobʼanik che ri jastaq che kuchaʼ ubʼanik ri rachajil we ri Biblia kubʼij taj che are jun mak (Hechos 5:29; Efesios 5:24). Xuqujeʼ, jun utz ixoq rajawaxik kuchajij ri ufamilia (chasikʼij uwach Tito 2:4, 5). Are chiʼ ri rachajil xuqujeʼ ri e ral kkil ri kubʼan ri ixoq pa kiwiʼ e areʼ, sibʼalaj kloqʼoqʼex riʼ xuqujeʼ nim kil wiʼ (Proverbios 31:10, 28).

¿Jasche Sara are jun utzalaj kʼutbʼal chke ri ixoqibʼ che e kʼulanik?

10. ¿Jas kubʼij ri Biblia chrij ri ujachik ibʼ xuqujeʼ uchupik ri kʼulanem pa ri qʼatbʼal tzij?

10 E kʼo kʼulaj che aninaq kkijach kibʼ o kkichup ri kikʼulanem pa ri qʼatbʼal tzij. Are kʼu ri Biblia kubʼij «chi ri ixoq kojonel mujach kan ri rachajil» xuqujeʼ che «ri achi mujach kan ri rixoqil» (1 Corintios 7:10, 11). Qastzij che kʼo jujun jastaq che weneʼ kubʼano che ri e kʼulanik kkijach kibʼ, are kʼu wariʼ sibʼalaj nim ubʼanik. * ¿E kʼu ri uchupik ri kʼulanem pa ri qʼatbʼal tzij? Ri Biblia kukʼutu che xaq xiw kuya kchup ri kʼulanem we jun chke ri kʼulaj kubʼan relaciones sexuales rukʼ jun winaq che are ta ukʼulaj (Mateo 19:9).

RI KRAJ RI DIOS CHE KKIBʼAN RI E NAN TAT

Jesús are jun utzalaj kʼutbʼal chke konojel ri e kʼo pa ri familia.

11. ¿Jas ri más nim ubʼanik che kajwataj chke ri e iwalkʼwal?

11 Nan tat, chixkʼol kukʼ ri e iwalkʼwal ronojel tiempo che kixkunik, rumal che kajwataj chke. Ri más nim ubʼanik chuwach ronojel, are che kajwataj chke ri e iwalkʼwal che kikʼut chkiwach chrij ri Jehová (Deuteronomio 6:4-9).

12. ¿Jas rajawaxik kkibʼan ri e nan tat che kichajixik ri e kalkʼwal?

12 Tajin kkʼiyar más ri itzelal pa ri uwach Ulew. E kʼo winaq che kkaj kkibʼan kʼax chke ri e qalkʼwal. Ri e akʼalabʼ xuqujeʼ kkiriq kʼax chiʼ kebʼan abusar sexualmente. E jujun nan tat kekʼixik ketzijon chrij wariʼ kukʼ ri e kalkʼwal. Are kʼu rajawaxik kekipixbʼej ri e kalkʼwal rech keqaj ta pa kiqʼabʼ xuqujeʼ kkichajij kibʼ chkiwach ri e winaq riʼ. Nan tat, rajawaxik che keʼichajij ri e iwalkʼwal (1 Pedro 5:8). *

13. ¿Jas ubʼanik kkibʼan ri e nan tat che kipixbʼexik ri e kalkʼwal?

13 Ri e nan tat rajawaxik kkikʼut chkiwach ri e kalkʼwal che kkʼojiʼ jun utz kibʼantajik. ¿Jas kabʼan che ubʼanik wariʼ? Ri akʼalabʼ kajwataj chke che kepixbʼexik xuqujeʼ kkʼam kibʼe, are kʼu kabʼan ta rukʼ kowil o itzelal (Jeremías 30:11). Rumal laʼ keʼapixbʼej taj are chiʼ kʼo awoyowal. Qastzij riʼ che kawaj taj kabʼan kʼax chke rukʼ e tzij che kjunamataj rukʼ jun chʼichʼ (Proverbios 12:18). Cheʼatoʼ che uchʼobʼik ri rumal che rajawaxik kenimanik (Efesios 6:4; Hebreos 12:9-11). (Chawilaʼ ri nota 30, «Pixbʼenik»).

RI KRAJ RI DIOS CHE KKIBʼAN RI E AKʼALABʼ

14, 15. ¿Jasche rajawaxik che ri alkʼwalaxelabʼ keniman chke ri kinan kitat?

14 Jesús amaqʼel xniman che ri uTat, paneʼ xuriq kʼax che ubʼanik (Lucas 22:42; Juan 8:28, 29). Jehová kraj che ri e akʼalabʼ keniman chke ri kinan kitat (Efesios 6:1-3).

15 Weneʼ kʼax kabʼan che unimaxik ri anan atat. Are kʼu chnaʼtaj chawe: are chiʼ katnimanik, Jehová xuqujeʼ ri anan atat sibʼalaj kekikot riʼ (Proverbios 1:8; 6:20; 23:22-25). *

¿Jas kyaʼow tobʼanik chke ri alabʼom alitomabʼ rech keʼux sukʼ che ri Dios chiʼ ketaqchiʼx che ubʼanik jastaq che utz taj?

16. a) ¿Jas kubʼan ri Satanás rech ri e alabʼom alitomabʼ kkibʼan jastaq che utz taj? b) ¿Jasche sibʼalaj nim ubʼanik che ri e awachiʼl kkiloqʼoqʼej ri Jehová?

16 Satanás kkunik kukoj ri e awachiʼl xuqujeʼ nikʼaj chik alabʼom alitomabʼ rech katkitaqchiʼj che ubʼanik jastaq che utz taj. Areʼ retaʼm che kʼax uxutuxik ri taqchiʼnik riʼ. Chqilaʼ ri ukʼutbʼal ri Dina, ri umiʼal ri Jacob. Areʼ e kʼo rachiʼl che kkiloqʼoqʼej ta ri Jehová, wariʼ xuya kʼi taq kʼax che areʼ xuqujeʼ chke ri ufamilia (Génesis 34:1, 2). We ri e awachiʼl kkiloqʼoqʼej ta ri Jehová, weneʼ katkitaqchiʼj che ubʼanik jastaq che areʼ itzel krilo. Wariʼ sibʼalaj kʼax riʼ kubʼan chawe, che ri afamilia xuqujeʼ che ri Jehová (Proverbios 17:21, 25). Rumal laʼ sibʼalaj nim ubʼanik che ri e awachiʼl kkiloqʼoqʼej ri Jehová (1 Corintios 15:33).

KATKUNIK KARIQ KIKOTEMAL PA RI AFAMILIA

17. ¿Jas eqelen yaʼom chke pa kijujunal ri e kʼo pa ri familia?

17 Are chiʼ ri familia kunimaj ri e upixabʼ ri Dios, kuriq ta kʼax. Rumal laʼ, we at achajil, chaloqʼoqʼej ri awixoqil xuqujeʼ nim chawilaʼ wi. We at jun ixoq kʼulanik, nim chawilaʼ wi ri awachajil, chabʼanaʼ ri xuchaʼ ubʼanik xuqujeʼ chawesaj uwach ri ukʼutbʼal ri ixoq che kubʼij Proverbios 31:10-31. We kʼo awalkʼwal, chakʼutuʼ chkiwach che kkiloqʼoqʼej ri Dios (Proverbios 22:6). We at achajil o tat, chatux jun utzalaj kʼamal bʼe re ri familia (1 Timoteo 3:4, 5; 5:8). Xuqujeʼ ri ix, alkʼwalaxelabʼ, chixniman chke ri inan itat (Colosenses 3:20). Chnaʼtaj chqe che qonojel ri oj kʼo pa ri familia kʼo jastaq che qas ta utz kqabʼan che ubʼanik, rumal laʼ rajawaxik kojmachʼachʼik xuqujeʼ kqataʼ sachbʼal qamak. Junam rukʼ ri qilom chik, pa ri Biblia kʼo utz taq pixabʼ re ri Jehová chke ri e kʼo pa ri familia.

^ párr. 10 We kawaj kawetaʼmaj más, chawilaʼ pa ri wuj «Loqʼoqʼebʼal ukʼuʼx ri Dios», uxaq 219 kopan 222 «Ri kubʼij ri Loqʼalaj Pixabʼ chirij uchupik ri kʼulanem o ri ujachik ibʼ», bʼanom kumal ri testigos rech Jehová.

^ párr. 12 Kariq más chrij ri kbʼan che kichajixik ri alkʼwalaxelabʼ pa ri capítulo 32 rech ri wuj Aprendamos del Gran Maestro xuqujeʼ pa ri video Chatux rachiʼl ri Jehová: Cheʼichajij ri e iwalkʼwal, bʼanom kumal ri testigos rech Jehová.

^ párr. 15 Rajawaxik che ri akʼalabʼ kkinimaj ta ri kinan kitat we e areʼ kkitaq che ubʼanik jastaq che utz ta kril ri Dios (Hechos 5:29).