Skip to content

Skip to table of contents

MURU 14

Etthoko anyu enikhale hayi yoohakalala

Etthoko anyu enikhale hayi yoohakalala

1, 2. Eheeni Yehova ontthunaawe wa itthoko sootheene?

YEHOVA MULUKU ampaka muthiyana oopatxera weera akhale mwariye Adamu. Tihiiho aapattunxaawe etthoko yoopatxera. Adamu waamusivela vantxipale, owo enre: “Ola nikhuva na makhuv’aka ni erutthu ya erutthu aka.” (Ephattuwelo 2:22, 23) Nto Yehova ontthuna weera itthoko sikhaleke soohakalala.

2 Atthu akina ethelakaru naari etheliwakaru hatonko ohakalala, eyo ti yooripiha murima. Mene Biblya onnawera okhavihera itthoko okhala soohakalala. Owo onnihima etthu ya mutthu ari poothe vatthokoni oneeraawe apakeke. — Luka 11:28.

MIRUKU MULUKU ONAAVAHAAWE ALOPWANA OOTHELA

3, 4. (a) Vanthelini, mulopwana aathokororeke hayi amwaariye? (b) Mwaha wa heeni oraaya wootthuneya olevelelana vanthelini?

3 Mene Biblya onnaaxuttiha alopwana oothela moota eneera aya yaathokororeke asaaraya. Txonde, mmusome Aefeso 5:25-29. Ekhaikhai weera alopwana antthuneya weera yaarameleke asaaraya, mene onnatthuneya tho owaakihera ni itthu soowoopiha. Mwa yeeyo, ti woonanara owuulumela moowopopiha asaaraya.

4 Ninkha muthiyana amutthekela iyawe, neereke mulopwana amuttuttheke maaru? Miruku siri mBiblyani sineera: “mwàsivele asar’inyu.” (Akolosi 3:19) Mulopwana oosivela onnuupuwelela weera emaara ekina owo onnattheka. Tivaavonto, wakhala weera mulopwana ontthuna oleveleliwa ni Muluku, ontthuneya tho weera aaleveleleke amwaariye. (Matheyo 6:12, 14, 15) Ntheli nniikhale noohakalala wakhala weera ennalevelelana mukina nimukhwaawe.

5. Mwaha wa heeni mulopwana ontthuneyaawe omuttittimiha mwaariye?

5 Nto Yehova ontthuna weera mulopwana aattittimiheke amwaariye. Owo ontthuna weera aathumeleke soowara ni ahaanyonyiheke amwaariye. Mene, mwaha ola ontthuneya okuxa matata meeli, mwaha wooweera, Yehova pooti ohiya wiiwa mavekelo a mulopwana wakhala weera owo khanaathokorera amwaariye. (1 Pedru 3:7). Vamaithoni va Yehova, mulopwana khaiyono ootthuneyaxa ompwaha muthiyana. Tivaavonto, mutthu ori ootheene onamwiiwelela Yehova, tootepa otthuneya.

6. Enthonyihera heeni mulopwana ni muthiyana “khahiyene nlelo eli”?

6 Yesu aatepa ohimexexa eeraka, “vanthelini hiyene nlelo eli.” (Matheyo 19:6) Eyo enthonyihera weera, khaawo mutthu athenle naari atheliwe aneera amuraruweleke mukina ni aneera alaleyeke itthu sa mpaani. (Miruku 5:15-21; Aheberi 13:4) Voohima sa mwaha wookonihana, khaawo wa atthu ala eeli eneera amukhootteke naari amunyeserereke mukina. (1 Akorinto 7:3-5) Nave, mulopwana ontthuneya uupuweleleke weera “khavo otonke oramusa erutthu awe, mene onnatxiha ni onnakhapelela.” Tivaavonto, mulopwana ontthuneya omuthokorora ni omusivela mwaariye. Etthu muthiyana ontthunaawe eri yooweera mulopwana akhaleke ookosoopa. — Aefeso 5:29.

MIRUKU MULUKU ONAAVAHAAWE ATHIYANA OOTHELIWA

7. Mwaha wa heeni itthoko sootheene sintthuneyaaya okhalano muhooleli?

7 Etthoko weera ekhale yoowiwanana ni yoohakalala, ontthuneya okhalano muhooleli, weera ahimeke itthu sootthuneya. Muhooleli owo a vatthokoni, Biblya onnamwitthana okhala “muru”. Yoolepa ya 1 Akorinto 11:3: enahima weera “muru wa mulopwana ori othene ti Kristu, ni muru wa muthiyana ti mulopwana, ni muru wa Kristu ti Muluku.”

8. Muthiyana anoonihere hayi weera onnaattittimiha aiyawe?

8 Athiyana ootheliwa annoonihera omuttittimiha iyaya vaavo anamukhaviheraaya ni soothanla sawe. Mwaha woomukhavihera iwo, atthu ootheene annihakalala. (1 Pedru 3:1-6) Biblya onahima weera: “muthiyana amòve iy’awe.” (Aefeso 5:33) Ekhaikhai weera, khahiyono imaara sootheene mulopwana onrowa opakaka soothanla sooreera. Vano, ankha mulopwana aahettaka ettiini emoha ni amwaariye? Naari vareene hiiho, athiyana ennatthuneya omuttittimiha iyaya. Nave Biblya onnatxerera ni masu ala: ‘Siso nyuwo, athiyana, nwìweleleke asiy’anyu, wera nari akina yawo ehìwelelaka nsu, ekuxeye ni mukhalelo womala wa athiyana, yònaka mwettelo anyu wowisumaliha ni mowovani.’ (1 Pedru 3:1, 2) Wakhala weera muthiyana onnamwiwelela iyawe ni nttittimiho, owo pooti ottharaka soororomela samwaarawe.

9. (a) Athiyana enapakeke eheeni yahaakhulelaka soothanla sa iyaya? (b) Miruku heeni sa athiyana ootheliwa nimphwanyaahu va Tito 2:4, 5?

9 Athiyana enapakeke eheeni yahakhulelaka ni soothanla sa iyaya? Awo pooti ovaha miruku saya ni nttittimiho. Mwa ntakihero, Abrahamu annupuwela moovirikana ni mwaariye. Ekwaha emooha, Sara anvaha miruku iyawe. Mwaha wooweera Sara anvaha miruku iyawe ni nttittimiho, Yehova amwerela Abrahamu: “Wìwe nsu nawe.” (Ephattuwelo 21:9-12) Vano imaara sootheene mulopwana vatthokoni onapakaawe soothanla sihinikhottihiwa ni Biblya, muthiyana oonihereke nttittimiho. (Miteko 5:29; Aefeso 5:24) Opwaha mwa yeeyo, athiyana ontthuneya weera ekosopeke etthoko aya. (Mmusome Tito 2:4, 5.) Mulopwana ni anaawe yoonaka itthu onapakaawe muthiyana mahiku ootheene, awo eneereke omusivela ni omuttittimiha. — Miruku 31:10, 28.

Moota heeni Sara araawe ntakihero nooreera wa athiyana ootheliwa vatthokoni?

10. Biblya onthaliha eheeni voohima sa wiitthuwelana ni omwalana?

10 Mahikwaano ti vookhweya owoona atthu evekelaka omwalana. Mene Biblya onahima weera: “muthiyana ahimwalane ni iy’awe” nave “mulopwana ahimuhiye mwariye.” (1 Akorinto 7:10, 11) Ekhaikhai, sookhala itthu sootepa sineeriha weera atthu athelanne yiitthuwelane. Mene naamwi vareene hiiho, onnatthuneya wuupuwela veeli. Ninkha nto voohima sa omwalana, Biblya onahima eheeni? Khiyaavo etthu ekina enaakhuleliwa vamaithoni va Muluku ohikhanle mmoha wa atthu ala eeli omuraruwela muukhwaawe, eyo tiiyo, okonihana ni mutthu mukina omuhiya ole othelannaaweno. — Matheyo 19:9.

MIRUKU MULUKU ONAAVAHAAWE ASINAAMUYARI

Yesu ari hayi ntakihero nooreera vatthokoni

11. Eheeni asinamwane entthunaayaxa vantxipale, ohiya yootxa naari itthu ikinasene?

11 Nivaka khannimulemela pwiyaya, ekhaikhai weera mahiku ala nraahu sootepa oxupa itthu, asitiithi akina anneerera owoomola asinamwanaaya weera ehikhale vakhiviru ni yaawo ni annamaliha ehuhu yintxipale etholaka yootxa. Mene ontthuneya weera asitiithi emaliheke ehuhu yiintxipale ereene ni asinaamwane aya ni yaaxuttiheke miruku, vantxipalexa masu a Yehova. — Olaleya 6:4-9.

12. Muritti heeni asitiithi ekhalannaaya woowakosoopa anamwane aya?

12 Elapo ela enlamuleliwa ni Satana tiyoottepa opwexiha muru. Nave aakhala atthu aneerera waarukureriha muru anamwane, mpakana akina anneerera waararuxa yaawo. Mene naamwi ovilaka wuuluma ni anamwane woohima sa mwaha wooraruxana, ni itthu ikina nnoonaahu okhala soowuuliha muru omuleela mwana, nto onnireerela opaka eyo. Mwahene moosuwela? Mwaheene ori wooweera muritti owo ti waasitiithi woowaakosoopa anamwane. Nave-tho etthu ekina eri yoowera, anamwane antthuneya weera yaakiheriweke ni atthu yeera yaarukureriheke muru. Nto, mwaakhalanneene anamwane ontthuneya weera mwaathokorereke nnenesene. *— 1 Pedru 5:8.

13. Moota heeni asitiithi eneeraya yaalakeke asinamwane aya?

13 Asitiithi aakhalano muritti woowalaka asinamwane yapaka mikhalelo sooronya. Epakeke moota heeni? Yaaxuttihaka asinamwane aya moowapixera murima. Mene khontthuneya waakhalela owali, mene waattaruxa mwa exariya. (Yeremiya 30:11) Vano onnitthuneya weera asitiithi yaalakeke anamwane aya ehinyoonyinwe ene. Tivaavonto asitiithi ohintthuneya awe owuulumela asinamwane awe “ntoko mwalo”. (Miruku 12:18) Asitiithi, mwaalakeke anamwaniinyu okhala oowiwelela. — Aefeso 6:4; Aheberi 12:9-11; Nwehe Enoota 30

MIRUKU MULUKU ONAAVAHAAWE ANAMWANE

14, 15. Mwaha wa heeni anamwane ontthuneyaaya owiiwelela makholo yayaanre?

14 Naamwi Yesu areene mutthu oohittheka, aannimwiiwelela Tiithi awe, naamwi ehuhu ekina waari woovila wiiwelela. (Luka 22:42; Yohani 8:28, 29) Emohamoharu, Yehova ontthuna tho weera anamwane ewiiiweleleke makholo aya. — Aefeso 6:1-3.

15 Waari weera nyuwo mmiravo, pooti woovilani owiiwelela makholo anyu. Mene, nroromeleke weera nakhala atthu oowiwelela, eyo ennaahakalaliha asitithihu vamoha ni Yehova. *— Miruku 1:8; 6:20; 23:22-25.

Eheeni eneera yaakhavihere amiravo okhala oororomeleya vamaithoni va Muluku wakhala weera ennawiitela opaka etthu soonanara?

16. (a) Taani Satana oneera awe aavariheleke muteko? (b) Vano mwaha wa heeni oraaya wowoopiha waathanla asinthamwene ahinimusivela Yehova?

16 Amiravo, muhittiwale weera Satana pooti wavarihela muteko asinkhwiinyu weera mpakeke itthu sinamunanara Muluku. Moone ntakihero na mwaana a Yakobe. Eheeni yereñye? Owo aakhalano asinthamwene yahaamwiiwelela Yehova. Nto eheeni yaakhumelenle? Yaakhumelenle yaari yooweera owo aawiha maxupo vaate va asitithawe. (Ephattuwelo 34:1, 2) Amiravo, waakhala weera asinkhwiinyu khanimusivela Yehova, mene awo pooti owootothani weera mpakeke itthu sinamunanara yoowo. Nto eneera ekhumelele ti yooripiha murima veemusini vamoha ni Yehova. (Miruku 17:21, 25) Tivaavonto nyuwo mmiravo, tivoorerera waathanla asinkhwiinyu enamusivela Yehova. — 1 Akorinto 15:33 [NM].

ETTHOKO ANYU ENEKHALE HAYI YOOHAKALALA

17. Muritti heeni okhalanna awe mutthu ti mutthu vatthokoni?

17 Wakhala weera atthu oothene vatthokoni ennitthara malamulo a Muluku, emusi ennakhala yoohakalala. Waari weera nyuwo tiithi a vatthokoni, mwaasivele amwarinyu nave mwaathokororeke. Nave muharamuseke anamwaniinyu nave mwaaleleke exariya. (1 Timotheyo 3:4, 5; 5:8). Athiyana, mwaakuxeke matata meeli alopwana yoothenleni, nave mukhavihereke ipalanu saya. Aani, mukhale ntoko muthiyana aromoliwe va Miruku 31:10-31. Mene waari weera mookhalano anamwane, mwaalakeke weera emusiveleke Muluku. (Miruku 22:6) Mmiravo, nohoovarelani mweetto, nwiiweleleke makholo yoyanreni. (Akolosi 3:20) Ekhaikhai, vatthokoni haavo ahinttheka. Mwa yeeyo, onnatthuneya weera nikhaleke owiyeviha ni nivekeke nlevelelo wakhala weera nohaatthekela akina. Moohihovela, Biblya ookhalano miruku sa Muluku sineera sikhavihereke matthoko.

^ eparag. 12 Weera muxuttere itthu sintxipale moota woowaakosoopa anamwane, nwehe ekapiitulu ya 32 ya buukhu, Aprenda do Grande Instrutor, olaleiwe ni Anamoona a Yehova.

^ eparag. 15 Anamwane khamphwanela wiiwelela wakhala weera asitithaya annaaruma opaka etthu enkhoottihiwa mBiblyani. — Miteko 5:29.