1, 2. ?Yu mas tingting gud long wanem tufala kwestin, mo from wanem?

LONG stadi blong yu, yu lanem finis we plante man oli talem se oli wosipim God, be oli tijim mo mekem ol samting we God i no laekem. (2 Korin 6:17) Taswe Jehova i talem se yumi mas kamaot long “Bigfala Babilon,” hemia ol giaman skul. (Revelesen 18:2, 4) ?Bambae yu yu mekem wanem? Yu wan yu mas jus, taswe yu mas tingting gud long tufala kwestin ya: ‘?Mi mi wantem wosipim God long fasin we hem i wantem? ?No mi wantem wosipim hem olsem we mi stap mekem longtaem finis?’

² Sipos yu no moa wan memba blong giaman skul, hemia i gud tumas. Be maet i gat sam fasin mo kastom blong giaman skul we yu laekem mo yu holem yet. Bambae yumi tokbaot sam long ol fasin mo kastom ya, mo from wanem i impoten blong gat sem tingting olsem Jehova.

3. (1) ?From wanem i had blong samfala oli no moa yusum aedol? (2) ?Baebol i talem wanem?

³ Sam man oli gat ol aedol mo olta long haos blong olgeta, we oli yusum plante yia finis blong wosipim God. Sipos yu tu yu bin mekem olsem, maet yu harem se i narakaen blong no moa yusum ol aedol, mo i rong  blong sakemaot olgeta. Be yu mas tingbaot se Jehova nao i tijim yumi long stret rod blong wosipim hem. Mo Baebol i talem klia se, Jehova i no wantem we yumi yusum ol aedol blong wosipim hem.—Ridim Eksodas 20:4, 5; Ol Sam 115:4-8; Aesea 42:8; 1 Jon 5:21.

4. (1) ?From wanem yumi no mas ona long ol famle we oli ded finis? (2) ?From wanem yumi no mas traem toktok wetem dedman?

⁴ Sam man oli yusum plante taem mo paoa blong ona long ol famle we oli ded finis. Samfala oli mekem wosip long olgeta tu. Be yumi lanem finis se ol dedman oli no save givhan long yumi mo oli no save spolem yumi. Oli no stap laef long wan narafala ples. Jehova i talem long ol man Isrel se oli no mas traem toktok wetem dedman, no mekem enikaen narafala samting we i joen wetem ol rabis spirit. Blong talem stret, i denja blong traem toktok wetem ol dedman, from we sipos yumi kasem wan mesej long olgeta, hemia i kamaot long ol rabis spirit nomo.—Dutronome 18:10-12; yu luk Ol Not 26 mo 31.

5. ?Wanem i save givim paoa long yu, blong yu sakemaot ol aedol mo yu no moa ona long dedman?

⁵ ?Wanem i save givim paoa long yu, blong yu sakemaot ol aedol mo yu no moa ona long dedman? Yu mas ridim Baebol mo tingting dip long hem, nao bambae yu kasem save long tingting blong Jehova. Jehova i talem se ol samting ya oli “nogud we i nogud.” (Dutronome 27:15) Mo tu, yu mas prea long Jehova evri dei. Yu save askem help blong hem, blong yu gat sem tingting olsem hem mo yu wosipim hem long fasin we hem i wantem. (Aesea 55:9) Yu save gat strong tingting se Jehova bambae i givim paoa we yu nidim, blong sakemaot eni samting we i joen wetem giaman wosip.

6. ?From wanem oli jusum 25 Disemba blong mekem Krismas?

⁶ Long plante ples long wol, ol man oli stap mekem lafet blong Krismas. Oli ting se hemia dei we Jisas i bon long hem, be blong talem stret, Krismas i joen wetem giaman wosip. Wan buk i talem se, long 25 Disemba, ol hiten man Rom oli mekem lafet blong betde blong san. Ol lida blong jos oli wantem se plante moa hiten man oli kam Kristin, taswe oli stat blong mekem Krismas long 25 Disemba, nating se Jisas i no bon long dei ya. (Luk 2:8-12) Be ol disaepol blong Jisas oli no mekem lafet blong Krismas. Wan buk (Sacred Origins of Profound Things) i talem se, long ol 200 yia afta we Jisas i bon, “i no gat wan man we i save stret dei we Jisas i bon long hem, mo bighaf blong ol man oli no wantem save.” Samwe long 300 yia afta we Jisas i bon, ol man oli jes stat blong mekem lafet blong Krismas.

7. ?From wanem ol tru Kristin oli no mekem Krismas?

⁷ Plante man oli save se Krismas mo ol kastom blong mekem lafet mo givim presen, oli kamaot long ol hiten man. Bitim 300 yia bifo, long Inglan mo long sam ples long Amerika, oli putum tabu long Krismas from we i kamaot long ol hiten man. Mo oli panisim eni man we i mekem lafet ya. ?From wanem ol tru Kristin oli no mekem Krismas? From we oli wantem se God i glad long evri samting we oli mekem.

8, 9. ?From wanem ol Kristin bifo oli no mekem lafet blong betde?

⁸ Plante man tede oli mekem lafet blong betde. ?Be i stret blong ol Kristin oli mekem lafet ya? I gat tu stori nomo long Baebol we oli tokbaot lafet blong betde, be ol man we oli no wosipim Jehova nao oli mekem ol  lafet ya. (Jenesis 40:20; Mak 6:21) Ol hiten man oli mekem betde blong ona long ol god blong olgeta. Taswe, ol Kristin bifo “oli tingbaot lafet blong betde olsem wan kastom blong ol hiten man.”—The World Book Encyclopedia.

⁹ Ol man Rom mo Gris bifo oli ting se taem wan pikinini i bon, wan spirit i stap wetem hem mo i protektem hem long ful laef blong hem. Wan buk (The Lore of Birthdays) i talem se: “Ol man we oli no Kristin oli mekem lafet blong betde, from we oli ting se ol god blong olgeta bambae oli protektem man ya we oli mekem betde blong hem.”

10. ?From wanem yumi no mas mekem lafet blong betde?

¹⁰ ?Yu ting se Jehova i glad long ol lafet ya we oli joen wetem giaman skul? (Aesea 65:11, 12) !Nogat! Taswe yumi no mas mekem lafet blong betde, mo ol narafala lafet we oli joen wetem giaman skul.

11. ?From wanem samfala oli mekem ol lafet ya? ?Wanem samting we i impoten moa?

¹¹ Sam man oli save se Krismas mo plante narafala lafet oli kamaot long ol hiten man, be oli gohed nomo blong mekem. Oli tingbaot ol lafet ya olsem janis blong spenem taem wetem famle nomo. ?Yu tu yu tingting olsem? I tru se i no rong blong spenem taem wetem famle, mo Jehova i wantem se ol famle oli joen gud from we hem i stamba blong famle. (Efesas 3:14, 15) Be yumi no save joen long ol lafet blong giaman skul blong mekem famle i glad. I impoten moa blong fren gud wetem Jehova. Taswe aposol Pol i talem se: “Yufala i mas gohed blong faenemaot se Masta i glad long wanem samting.”—Efesas 5:10.

12. ?Jehova i no agri long wanem kaen lafet?

 ¹² Plante man oli ting se i no nid blong save se ol lafet ya oli kamaot wea, be Jehova i no tingting olsem. Hem i no agri long ol lafet we oli kamaot long giaman wosip, mo we oli leftemap wan man no wan kantri. Ol man Ijip bifo oli mekem plante lafet blong ol giaman god blong olgeta. Afta we ol man Isrel oli aot long Ijip, oli mekem wan hiten lafet, mo oli talem se hem i “lafet blong ona long Hae God” Jehova. Be Jehova i panisim olgeta from. (Eksodas 32:2-10) !Olsem profet Aesea i talem, yumi “no mas tajem ol samting we i doti”!—Ridim Aesea 52:11.

13. Taem yu no moa mekem ol lafet ya, ?maet yu askem wanem?

¹³ Be maet yu askem se: ?Olsem wanem sipos ol fren long wok oli askem long mi from wanem mi no moa mekem lafet blong Krismas? ?Olsem wanem sipos wan man i givim presen long mi long Krismas? ?Olsem wanem sipos hasban no waef blong mi i wantem we mi joen wetem hem blong mekem ol lafet ya? ?Olsem wanem sipos pikinini i harem nogud from we i no moa mekem lafet blong Krismas mo betde?

14, 15. Sipos wan man i talem “Meri Krismas” no i wantem givim wan presen long yu, ?yu mas mekem wanem?

¹⁴ Yu mas tingting gud blong yu save wanem nao i stret blong talem o mekem. Sipos wan man i talem “Meri Krismas” long yu, i nogud yu tanem baksaed long hem, be yu save talem nomo se, “Tangkiu.” Sipos hem i wantem save moa, maet yu eksplenem from wanem yu no mekem Krismas. Be oltaem yu mas toktok kaen, jusum ol stret tok, mo soemaot respek. Baebol i talem se: “Ol tok blong yufala i mas kaen oltaem, olsem we yufala  i putum sol long hem, nao bambae yufala i save olsem wanem blong givim ansa long evri man.” (Kolosi 4:6) Maet yu save talem se yu laekem tumas blong joen wetem ol narafala mo givim presen, be yu no stap mekem samting ya long taem blong ol lafet ya.

¹⁵ ?Olsem wanem sipos narafala i wantem givim wan presen long yu? Baebol i no talem ol rul long saed ya, be i talem se yumi no mas mekem samting we tingting blong yumi bambae i stikim yumi from. (1 Timoti 1:18, 19) Ating man ya i no save se, yu yu no stap mekem lafet ya. Maet hem i save be i talem se, “Mi jes wantem givim wan presen nomo.” Nomata se hem i save no i no save, be yu nomo yu mas mekem desisen se bambae yu tekem presen ya, no nogat. Tingting blong yu i no mas stikim yu from desisen we yu mekem. Yumi no wantem mekem wan samting we i nogud long fes blong Jehova, nao yumi no moa fren gud wetem hem.

16. ?Olsem wanem sipos sam famle blong yu oli wantem mekem lafet blong Krismas no betde?

¹⁶ ?Olsem wanem sipos sam famle blong yu oli wantem mekem lafet blong Krismas no betde? Yu no mas rao long olgeta. Yu mas tingbaot se oli gat raet blong mekem samting we oli wantem. Taswe yu mas kaen, mo yu respektem jus blong olgeta, olsem we yu wantem se oli respektem yu. (Ridim Matiu 7:12.) Be sipos famle i wantem se yu spenem taem wetem olgeta long dei ya, ?bambae yu mekem wanem? Bifo we yu mekem desisen, i gud yu askem long Jehova blong i givhan long yu. Nao yu tingting gud mo mekem risej, blong yu save mekem wan gudfala desisen. Yu no mas fogetem se oltaem yu wantem mekem Jehova i glad.

17. Sipos yu ting se pikinini i save harem nogud taem hem i luk ol narafala oli mekem Krismas mo betde, ?yu save mekem wanem?

 ¹⁷ Yu no wantem se pikinini blong yu i harem nogud, taem hem i luk ol narafala oli mekem Krismas mo betde. ?Taswe, yu save mekem wanem? Sam samtaem, yu save mekem wan spesel samting wetem hem. Mo tu, yu save givim presen long hem long taem we hem i no tingbaot. Be presen we pikinini i laekem moa, hemia se yu lavem hem mo yu spenem taem wetem hem.

18. ?From wanem yumi mas go oltaem long miting?

¹⁸ Blong mekem Jehova i glad, i no naf blong kamaot long ol giaman skul mo sakemaot ol kastom mo lafet blong olgeta. Antap long samting ya, yumi mas mekem tru wosip. ?Yumi mekem tru wosip olsem wanem? Wan rod, hemia blong go long ol miting blong kongregesen. (Ridim Hibrus 10:24, 25.) Miting i wan impoten haf blong tru wosip. (Ol Sam 22:22; 122:1) Taem yumi joen wanples, yumi lefleftemap tingting blong yumi.—Rom 1:12.

19. ?From wanem i gud yu tokbaot Baebol wetem ol narafala?

¹⁹ Wan narafala haf blong tru wosip, hemia blong tokbaot ol samting we yu lanem long Baebol wetem ol narafala. Maet yu save sam man we oli wari long ol nogud samting we i stap hapen long wol. I gud yu tokbaot nambawan hop we yu yu gat long fiuja. Sipos yu go long ol miting, mo yu tokbaot Baebol wetem ol narafala, bambae yu no moa harem se yu wantem joen long ol giaman skul mo ol kastom blong olgeta. Taem yu traehad blong wosipim Jehova long fasin we hem i wantem, yu yu glad, mo bambae hem i blesem yu.—Malakae 3:10.