Skip to content

Shimbukira oku mukololo gw'ebili mo

ESURA YE 16

Ochishoge okuharamya Mungu nk’oku asimire

Ochishoge okuharamya Mungu nk’oku asimire

1, 2. Chibazo chihe okwanene ochibaze? Na bulagurhe bili by’akamaro okuchibaza ntyo?

OKUYIGA Ebiblia kwakurhabere omenye oku bantu banene banaderha oku baharamya Mungu, n’obola, banakola n’okuyigiriza ebintu anagaya. (2 Wakorinto 6:17) Chechirhumire Yehova arhubwirire rhurhenge omu dini ly’obubeshi, k’okuderha “Babiloni Mukulu.” (Ufunuo 18:2, 4) Bichi waja wakola si? Rhweshi rhukwanene okuchishoga. Rhukwanene rhuchibaze ntya: “Nani, ingwerhe enyorha y’okuharamya Mungu nk’oku asimire changwa nk’oku intula njira si?”

2 Wajirire bwinja akaba warhengere omu dini ly’obubeshi. S’aliko, nkabaga hachili bugeso buguma bw’edini ly’obubeshi onachisima bwenene. Rhuganirage oku bugeso buguma mw’obola, rhunalole bulagurhe bili by’akamaro rhubone ebintu kuguma n’oku Yehova naye anabibona.

OKUHARAMYA EBISHUSHANYO N’ABANTU BAFIRE

3. a) Bulagurhe baguma banabona oku bikomere okurhakolesa ebishushanyo omu kuharamya Mungu? b) Bichi Ebiblia ederhere oku bilolere okukolesa ebishushanyo omu kuharamya?

3 Bantu baguma bakoleseze ebishushanyo n’okugwarha ahantu h’okuja kuharamiza Mungu oku myaka minene. K’onajira nawe si? Akaba ntyo k’onajira, hali amango wakabona oku bikomere changwa oku mali magosa okuharamya Mungu buzira ebyola. S’aliko, oyibuke oku Yehova yechishoga okuntu bakamuharamya. Ne Biblia ederhere bwinja-bwinja oku arhasima rhukolese ebishushanyo omu kumuharamya.​—Osome Kutoka 20:4, 5; Zaburi 115:4-8; Isaya 42:8; 1 Yohana 5:21.

4. a) Bulagurhe rhurhakwanene kuharamya abafire? b) Bulagurhe Yehova abwiraga abakozi bage oku barhahira bakaganira n’abafire?

4 Bantu baguma banaheza ebisanzi byabo binene, emisi yabo n’efuranga zabo omu kusimisa abantu babo bafire. N’amandi mango, banabaharamya. S’aliko, rhwayigire oku abafire barhakarhurhabala changwa barhujire kubi na nta handi hantu balamire. Kunali kubi okuhiga kuganira nabo, bulala, oburhumwa bunashusha oku burhengerere emw’omuntu wafaga mira, buba burhengere emw’abazimu. Che charhumaga Yehova abwira abaizraeli oku barhahira bakaganira n’abafire. Ntacho balikwanene okukola chilolere obushake.—Kumbukumbu la Torati 18:10-12; olole amahugulo ma 26 n’ama 31, bukurasa bwa 221 n’obwa 223.

5. Bichi byakakurhabala olekane n’okukolesa ebishushanyo omu kuharamya Mungu n’okuharamya abafire?

5 Bichi byakakurhabala olekane n’okukolesa ebishushanyo omu kuharamya Mungu n’okuharamya abafire? Okwanene osome Ebiblia n’okuwaza bwenene oku “binagayisa” Mungu, binamushologosya. (Kumbukumbu la Torati 27:15) Buli lusiku, osalire Mungu akurhabale obone ebintu nk’oku naye anabibona n’okumuharamya nk’oku asimire. (Isaya 55:9) Nantyo, wanayemera oku Mungu akuha emisi y’akurhabala okulekana na buli choshi chilolere edini ly’obubeshi.

RHUKWANENE OKUJIRA OLUSIKU LUKULU LW’ENOWERI SI?

6. Charhumaga abakulu b’amadini bachishoga okujira olusiku lukulu lw’okuburhwa kwa Yesu, omu siku 25 z’omwezi gw’ekumi na kabiri (12)?

6 Enoweri luba lusiku lukulu abantu banene banasima omu gulu lyoshi. Bantu banene banawaza oku luba lusiku lukulu lw’okuburhwa kwa Yesu. N’obola, Enoweri eherhe obunvikane n’edini ly’obubeshi. Chitabu chiguma chiderhere oku Abaroma baliri bapagani (bantu baliri baharamya ba mungu banene), bakazaga kujira olusiku lukulu lw’okuburhwa kw’ezuba, isiku 25 z’omwezi gw’ekumi na kabiri (12). Abakulu b’amadini balisimire bapagani banene babe bakristu. Chiro akaba oku Yesu arhaburhwaga omu siku 25 z’omwezi gw’ekumi na kabiri, bachishoga okujira olola lusiku lukulu nka l’olusiku lw’okuburhwa kwa Yesu. (Luka 2:8-12) Abanafunzi ba Yesu bowe barhakazaga kujira olusiku lukulu lw’Enoweri. Chitabu chiguma (Sacred Origins of Profound Things) chiderhere, oku omu myaka 200 enyuma y’okuburhwa kwa Yesu, “nta muntu chiro walimenyere olusiku aburhwaga, na banene barhalilagirire okulumenya.” Nantyo, olusiku lukulu lw’Enoweri lwarhondera amagana m’emyaka enyuma y’okuburhwa kwa Yesu.

7. Bulagurhe abakristu b’okuli barhajira olusiku lukulu lw’Enoweri?

7 Bantu banene baba bamenyere oku Enoweri n’obugeso bujirikanako (nk’okuhanana empembo n’ebilyo by’olusiku lukulu) byarhondereraga oku bapagani. Hali amango, byalilahizwe omu Angletere n’omu bigabi biguma bye Amerike okujira olusiku lukulu lw’Enoweri, bulala balimenyere oku lwarhondereswaga n’abapagani, n’omuntu wakalujirire akahanirwe. S’aliko, enyuma w’esiku, abantu barhondera okujira olusiku lukulu lw’Enoweri. Bulagurhe abakristu b’okuli barhajira olusiku lukulu lw’Enoweri? Bulala balonzeze okusimisa Mungu.

RHUKWANENE RHUJIRE ESIKU ZIKULU Z’OKUBURHWA SI?

8, 9. Bulagurhe abakristu baburhanzi barhakazaga kujira olusiku lukulu l’okuburhwa?

8 Bantu banene banajira esiku zikulu z’okuburhwa. Abakristu b’okuli banazijira si? Esiku zikulu z’okuburhwa ziyerekenwe omu Biblia, zakolwaga n’abantu barhaliri baharamya Yehova. (Mwanzo 40:20; Marko 6:21) Oku bapagani, esiku zikulu z’okuburhwa zakazaga barhabala okukenga ba mungu b’obubeshi. Che chirhumire oku bakristu baburhanzi, “okujira esiku zikulu z’okuburhwa yaliri migenzo y’echipagani.” (The World Book Encyclopedia).

9 Abaroma na bagiriki baliherhe obwemere oku ey’omuntu aburhwa, hanaba omuzimu okwanene amulange akalamo kage koshi. Chitabu chiguma (the lore of birth days) chidehere oku oyola muzimu agendaga arhengerera emwa mungu waburhirwaga liguma n’oyola muntu. Y’oyola muzimu amulanga, oyola muntu alikwanene ajire olusiku lukulu l’okuburhwa kwage.

10. Bulagurhe Abakristu b’okuli barhajira esiku zikulu z’okuburhwa?

10 Nawe si, owazize oku Yehova anayemera buli siku zikulu zipatene n’edini ly’obubeshi? (Isaya 65:11, 12) Nanga. Echola chechirhumire abakristu b’okuli barhajira esiku zikulu z’okuburhwa na buli lusiku lukulu loshi lupatene n’edini ly’obubeshi.

BILI BY’AKAMARO OKUMENYA GURHE ESIKU ZIKULU ZARHONDERAGA SI?

11. a) Bulagurhe bantu baguma banajira esiku zikulu z’echipagani? b) Bichi bikwanene okuba by’akamaro bwenene emunda oli?

11 Bantu banene baba bamenyere oku Enoweri n’ezindi siku zikulu ziguma zarhondereswaga n’abapagani, s’aliko chirhanabuza barhagenderera kuzijira. Banachibwira oku ezola siku zikulu zinabarhabala okugeza ebisanzi haguma n’emilala yabo. Nawe ntyo k’onabwene si? Kurhali kubi okugeza ebisanzi haguma n’abantu b’omulala gwerhu. Yehova ye walemaga omulala, anasimire rhulame bwinja haguma n’abantu b’emilala yerhu. (Waefeso 3:14, 15) S’aliko, rhurhakwanene okulonza rhubasimise omu kujira esiku zikulu z’edini ly’obubeshi. Okulonza rhugwarhe obwira bukwirire haguma na Yehova, by’eby’akamaro bwenene. Che charhumaga entumwa Paulo yaderha ntya: “Mugenderere okulola bichi bisimisize Waliha.”​—Waefeso 5:10.

12. Bulagurhe Yehova arhayemera siku zikulu ziguma?

12 Bantu banene banawaza oku birhali by’akamaro okumenya gurhe esiku zikulu zarhonderaga. S’aliko, Yehova yewe arhawazize ntyo. Arhaba ayemerere esiku zikulu zirhengerere n’edini ly’obubeshi changwa zinatapa abantu changwa echihugo. Omufano, Abamisri baliherhe siku zikulu za bamungu b’obubeshi. Abaizraeli bamala kurhenga Emisri, bayiganya olusiku lukulu lw’Abamisri n’okuderha oku “lusiku lukulu lwa Yehova.” S’aliko, Yehova alibahanire. (Kutoka 32:2-10) Omulebi Isaya aliderhere oku rhurhakwanene “okuhuma oku chintu chizingire.”​—Osome Isaya 52:11.

OKOLERE ABANDI N’OBUKENGE

13. Nkabaga bibazo bihe nji wachibaza olusiku nji waleka okujira esiku zikulu z’echipagani?

13 Olusiku nji waleka kujira esiku zikulu z’echipagani, nkabaga nji wachibaza bibazo binene. Omufano: “Gurhe nakajira nk’aberhu nshiba nabo bamambaza bulagurhe ntajira olusiku lukulu lw’Enoweri haguma nabo? Gurhe nakajira nk’omuntu amampa oluhembo lw’Enoweri? Gurhe nakajira nk’omulume wani changwa omukazi wani amalonza oku njire olusiku lukulu lw’echipagani? Gurhe nakajira y’abana bani barhayunva bagayire bulala barhajirire olusiku lukulu lw’echipagani changwa olusiku lukulu l’okuburhwa kwabo?”

14, 15. Gurhe wakajira nk’omuntu amakubwira ntya: inkulonzeze olusiku lukulu lwinja changwa akuhe oluhembo?

14 Omu bulyo boshi, okwanene okukolesa obwenge bukwanene amango wamachishoga okukola changwa okujira ebiwakola. Omufano, nk’omuntu amakubwira ntya: inkulonzeze olusiku lukulu lwinja, orhakwanene okusira konyine. Wakamubwira koko. S’aliko, nk’omuntu asimire okumenya binene, wakamubwira bulagurhe rhurhajira ezola siku zikulu. S’aliko, ochihangane kumubwira ntyo oku bwirhonzi n’oku bukenge, orhanaderhaga ebintu byakamuvuna omurhima. Ebiblia ederhere ntya: “Ebinwa byenyu bibe byakusimisa esiku zoshi, binarhwere m’omunyu, yi mumenya gurhe mwakashubiza buli yeshi.” (Wakolosai 4:6) Nkabaga wakamubwira oku onasima okugeza ebisanzi haguma n’abandi n’okubaha empembo, s’aliko, orhajira ntyo amango m’ezola siku zikulu.

15 Gurhe wakajira nka bamaguha oluhembo amango m’olusiku lukulu? Ebiblia erharhuhere amarhegeko ku buli chintu, s’aliko rhukwanene rhugenderere kugwarha entimanya nyinja. (1 Timoteo 1:18, 19) Hali ok’omuntu akakuha oluhembo ey’arhamenyere oku orhajira olola lusiku lukulu, changwa anakubwira ntya: “Imenyere oku orhajira olula lusiku lukulu, s’aliko muza, naguha lunola luhembo.” Chiro akaba amenyere changwa nanga, wakachishoga akaba waluyemera changwa nanga. S’aliko, chiro akaba okuntu koshi wachishoga, ogenderere okugwarha entimanya (zamiri) nyinja. Rhurhasimire okukola echintu charhuma rhwaheza obwira bwerhu haguma na Yehova.

OKOLERE ABANTU B’OMULALA GWAWE N’OBUKENGE

Abakozi ba Yehova baherhe obusime

16. Gurhe okwanene ojire nk’omulala gwawe gusimire gujire olusiku lukulu lw’echipagani?

16 Gurhe wakajira nk’omulala gwawe gusimire okujira olusiku lukulu lw’echipagani? Orharhonganaga haguma nabo. Oyibuke oku bakwanene bajire ebi balonzeze. Ochihangane okuganira nabo oku bwirhonzi, onakenge amawazo mabo. (Osome Matayo 7:12.) Aliko si, gurhe wajira nk’omulala gwawe gusimire ogeze ebisanzi haguma nabo amango m’olola lusiku lukulu? Ech’oburhanzi wajira, osalire Yehova akurhabale ochishoge bwinja ebi wakola. Ahandi, obiwazeko bwenene, onalole eyindi myazi yakakurhabala. Oyibuke oku olonzeze osimise Yehova.

17. Gurhe wakarhabala abana bawe barhayunvaga babulirwe amango bali babona abandi yi bajira olusiku lukulu lw’echipagani?

17 Gurhe wakarhabala abana bawe barhayunvaga babulirwe amango bali babona abandi yi bajira olusiku lukulu lw’echipagani? Amango manamango, wakabakolera ebintu byabasimisa. Wakanabaha empembo. Okugeza ebisanzi haguma nabo n’okubayereka obuzigire, luli luguma omu mpembo wakabaha.

OHARAMYE MUNGU OMU KULI

18. Bulagurhe bihemere okuja oku mbuganano z’echikristu?

18 Y’osimisa Yehova, okwanene orhenge omu dini ly’obubeshi n’okulekana n’esiku zikulu zalyo n’obugeso bwalyo. S’aliko, binahemere okuharamya Mungu omu kuli. Gurhe wakajira ntyo? Omufano, omu kuja oku mbuganano z’echikristu oku kahunda. (Osome Waebrania 10:24, 25.) Ezola mbuganano, chili chigabi ch’akamaro bwenene ch’okuharamya Mungu omu kuli. (Zaburi 22:22; 122:1) Enali njira y’okurhurhabala rhuhebane omurhima.​—Waroma 1:12.

19. Bulagurhe bili by’akamaro okubwira abandi ebi wayigire omu Biblia?

19 Okubwira abandi oku biwayigire omu Biblia, nacho chili chigabi ch’okuharamya Mungu omu kuli. Bantu banene banayunva bababere amango bali babona gurhe obubi bulugire oku gulu. (Ezekieli 9:4) Nkabaga onamenyere bantu baguma bachiyunva ntyo. Obabwire oku bilolere obunihire bukwirire oherhe. Omu kuja oku mbuganano n’omu kuganira n’abandi oku bilolere okuli kwe Biblia, kwakurhabala orhachiyunvaga enyorha y’okuba omu chigabi ch’edini ly’obubeshi changwa okukulikira obugeso bwalyo. Oyemere bwinja-bwinja oku okachishoga okukolera Yehova omu njira nyinja, agisha obushiru bwawe, wagwarha n’obusime.​—Malaki 3:10.