Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA DIKUMI NE MUISAMBOMBO

Sungula bua kutendelela Nzambi mushindu udiye musue

Sungula bua kutendelela Nzambi mushindu udiye musue

1, 2. a) Nnkonko kayi iudi ne bua kudiela? b) Bua tshinyi mbimpe kudielayi?

MU DILONGA diebe dia Bible, udi mumone ne: bantu ba bungi badi bamba mudibu batendelela Nzambi badi mu bulelela balongesha anyi benza malu adi Nzambi mukine. (2 Kolinto 6:17) Ke bualu kayi Yehowa udi utulomba bua kumbuka mu tshitendelelu tshia dishima, anyi mu “Babilona Munene.” (Buakabuluibua 18:2, 4) Newenze tshinyi? Yonso wa kutudi udi ne bua kusungula tshidiye ne bua kuenza, ne tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Ndi musue kutendelela Nzambi mushindu udiye musue bua mmutendelele anyi? Peshi ndi musue kumutendelela anu muntu mmutendelela kuonso eku?’

2 Biwikala ukadi mulekele anyi mumbuke mu tshitendelelu tshia dishima, udi muenze bimpe. Kadi munda muebe amu mudi mua kuikala malu ne bilele kampanda bia mu tshitendelelu tshia dishima biutshidi munange. Tukonkonone amue a ku malu ne bilele abi ne tumone bua tshinyi mbimpe tubimone mushindu udi Yehowa ubimona.

BIMFUANYI NE DITENDELELA BAKISHI

3. a) Bua tshinyi bidi mua kukolela bamue bantu bua kulekela kutendelela Nzambi ne bimfuanyi? b) Bible udi wamba tshinyi bua kutendelela Nzambi ne bimfuanyi?

3 Kudi bantu badi batendelele Nzambi ne bimfuanyi anyi mpingu munkatshi mua bidimu bia bungi. Biwikala wewe pebe uvua muenze nanku, udi mua kudiumvua bibi bua kutendelela Nzambi kuyi nabi to. Kadi vuluka ne: Yehowa udi utulongesha mutudi mua kumutendelela. Bible udi utuambila kabidi patoke ne: Yehowa ki mmusue bua tumutendelele ne bimfuanyi to.—Bala Ekesode 20:4, 5; Misambu 115:4-8; Yeshaya 42:8; 1 Yone 5:21.

4. a) Bua tshinyi katuena ne bua kutendelela bakishi? b) Bua tshinyi Yehowa uvua mukandike tshisamba tshiende bua kuyukila ne bafue?

4 Bantu bakuabu badi mua kupitshisha mêba a bungi ne makanda abu bua kujinga kusankisha bakishi. Badi mene mua kuikala babatendelela. Kadi tudi balonge ne: bafue kabena mua kutuambuluisha anyi kutuenzela bibi to. Kabena ne muoyo muaba mukuabu to. Kujinga kuyukila nabu kudi ne njiwu ya bungi bualu mukenji wonso udi umueneka bu udi ufumina kudi mulela udi mufue udi mu bulelela ufumina kudi bademon. Ke bualu kayi Yehowa uvua mukandike bena Isalele bua kuyukila ne bafue anyi kuenza bualu kayi buonso budi mu diumvuangana ne bademon.—Dutelonome 18:10-12; tangila dimanyisha dia ku ndekelu 26 ne 31.

5. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kulekela kutendelela Nzambi ne bimfuanyi ne kulekela kutendelela bakishi?

5 Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kulekela kutendelela Nzambi ne bimfuanyi anyi kulekela kutendelela bakishi? Udi ne bua kubala Bible ne kuela meji bikole bua mudi Yehowa umona malu aa. Yehowa udi uamona bu ‘tshintu tshibi’ anyi tshintu tshia muengu. (Dutelonome 27:15) Ikala usambila Yehowa dituku dionso bua akuambuluishe bua kumona malu mudiye uamona ne bua akuambuluishe bua kumutendelela mu mushindu udiye musue. (Yeshaya 55:9) Ikala mushindike ne: Yehowa neakupeshe bukole buudi nabu dijinga bua kulekela bualu buonso budi mu diumvuangana ne ntendelelu wa dishima.

TUDI MUA KUENZA NOWELE ANYI?

6. Bua tshinyi bavua basungule dituku dia 25 ngondo wa 12 bu dituku dia kusekelela diledibua dia Yezu?

6 Nowele ndimue dia ku mafesto adibu benza bikole pa buloba bujima, ne bantu ba bungi badi bela meji ne: mmufikilu wa diledibua dia Yezu. Kadi mu bulelela, Nowele udi mu diumvuangana ne ntendelelu wa dishima. Mukanda kampanda udi uleja ne: bena Lomo bavua bampangano bavua basekelela mufikilu wa diledibua dia dîba mu dia 25 ngondo wa 12. Bamfumu ba tshitendelelu bavua basue bua bantu ba bungi bavua bampangano balue bena Kristo. Ke bualu kayi, nansha muvua Yezu kayi muledibue mu dia 25 ngondo wa 12, bakangata dipangadika dia kusekelela mufikilu wa diledibua dia Yezu mu dituku adi. (Luka 2:8-12) Bayidi ba Yezu kabavua benza Nowele to. Mukanda kampanda udi uleja ne: bidimu 200 panyima pa diledibua dia Yezu, “kakuvua muntu uvua mumanye dituku menemene divuaye muledibue to, ne anu bantu bakese ke bavua bakeba kudimanya.” (Sacred Origins of Profound Things) Bantu bakatuadija kuenza Nowele panyima pa bidimu nkama ya bungi Yezu mumane kulua pa buloba.

7. Bua tshinyi bena Kristo balelela kabatu benza Nowele?

7 Bantu ba bungi mbamanye mudi Nowele mufumine kudi bampangano pamue ne bilele biende bu mudi bia kusanka pamue ne kupeshangana bintu. Tshilejilu, kuvua tshikondo kampanda tshivuabu bakandike dienza dia Nowele mu Angleterre ne mu bimue bitupa bia mu Amerike bualu mmufumine kudi bampangano. Muntu yonso uvua wenza Nowele uvua upeta dinyoka. Kadi ndekelu wa bionso, bantu bakatuadija kuenza kabidi Nowele. Bua tshinyi bena Kristo balelela kabatu benza Nowele? Bualu mbasue kusankisha Nzambi mu malu onso adibu benza.

TUDI MUA KUENZA MIFIKILU YA DILEDIBUA ANYI?

8, 9. Bua tshinyi bena Kristo ba kumpala kabavua benza mifikilu ya diledibua?

8 Difesto dikuabu didi bantu ba bungi batamba kuenza mmufikilu wa diledibua diabu. Bena Kristo badi mua kuenza mifikilu ya diledibua anyi? Mifikilu ya diledibua idibu batele mu Bible idi anu ya bantu bavua kabayi batendelela Yehowa. (Genese 40:20; Mâko 6:21) Bavua basekelela mifikilu ya diledibua bua kutumbisha nzambi ya dishima. Ke bualu kayi bena Kristo ba kumpala “bavua bamona ne: kusekelela mufikilu wa diledibua dia muntu kuvua tshilele tshia bampangano.”—The World Book Encyclopedia.

9 Bena Lomo ba kale ne bena Greke bavua bitaba ne: pavuabu balela muntu kuvua nyuma kampanda anyi muanjelu uvua muaba au, ne nyuma au uvua umulama matuku ende onso a muoyo. Mukanda kampanda udi uleja ne: “Nyuma eu uvua mu diumvuangana ne nzambi uvua muledibue dituku divua muntu au muledibue.”—The Lore of Birthdays.

10. Bua tshinyi lelu bena Kristo kabena basekelela mifikilu ya diledibua?

10 Udi wela meji ne: Yehowa udi wanyisha mafesto adi mu diumvuangana ne ntendelelu wa dishima anyi? (Yeshaya 65:11, 12) Tòo. Ke bualu kayi katuena tusekelela mifikilu ya diledibua anyi difesto kayi dionso didi mu diumvuangana ne ntendelelu wa dishima to.

BIDI NE BUALU ANYI?

11. a) Bua tshinyi bantu bakuabu badi benza mafesto adibu bamanye ne: mmabi? b) Ntshinyi tshidi ne bua kuikala ne mushinga wa bungi kuudi?

11 Bantu bakuabu mbamanye mudi Nowele ne mafesto makuabu bifumine kudi bampangano, kadi badi batungunuka ne kubienza. Badi bamona ne: mafesto adi abapetesha mpunga wa kupitshisha dîba ne bena mu mêku abu. Ke muudi umona pebe anyi? Ki mbibi bua kujinga kupitshisha dîba ne bena mu dîku dienu to. Yehowa ke uvua mufuke dîku, ne mmusue bua tuikale mu malanda mimpe ne bena mu dîku dietu. (Efeso 3:14, 15) Kadi kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa kudi ne bua kuikala ne mushinga wa bungi kutudi kupita kusankisha balela betu pa kuenza mafesto a mu ntendelelu wa dishima. Ke bualu kayi mupostolo Paulo wakamba ne: “Tungunukayi ne kukeba bua kumanya malu adi Mukalenge wanyisha.”—Efeso 5:10.

12. Ntshinyi tshidi mua kuenza bua Yehowa abenge difesto kampanda?

12 Bantu ba bungi badi bela meji ne: muaba udi difesto difumine kawena ne bualu to, kadi Yehowa kena wela meji mushindu eu to. Kena wanyisha mafesto adi afumina mu ntendelelu wa dishima anyi adi atumbisha bantu peshi bimanyinu bia ditunga to. Tshilejilu, bena Ejipitu bavua ne mafesto a bungi bua nzambi yabu ya dishima. Pavua bena Isalele bapatuke mu Ejipitu, bakidikija dimue dia ku mafesto abu au, kudibikilabu ne: “tshibilu bua Yehowa.” Kadi Yehowa wakabanyoka bua bualu abu. (Ekesode 32:2-10) Anu bu muvua muprofete Yeshaya muambe, katuena ne bua ‘kulenga tshintu tshia bukoya nansha tshimue!’—Bala Yeshaya 52:11.

IKALA NE BUKALANGA KUDI BANTU BAKUABU

13. Nnkonko kayi iudi mua kudiela paudi wangata dipangadika dia kulekela kuenza mafesto kampanda?

13 Paudi wangata dipangadika dia kulekela kuenza mafesto kampanda, udi mua kudiela nkonko ya bungi. Tshilejilu: Nengenze tshinyi bena mudimu betu bobu bangebeje bua tshinyi tshiena ngenza nabu Nowele? Nengenze tshinyi muntu kampanda yeye mumpeshe tshintu bua Nowele? Nengenze tshinyi bikala muena dibaka nanyi mutekemene bua ngenze difesto kampanda? Mmunyi mundi mua kuambuluisha bana banyi bua kabibatondi patudi katuyi tuenza difesto kampanda anyi mifikilu ya diledibua diabu?

14, 15. Ntshinyi tshiudi mua kuenza muntu yeye mukujingile difesto dilenga anyi mukupeshe tshintu bua difesto adi?

14 Bidi ne mushinga bua kuikala ne meji mimpe paudi wangata dipangadika dia tshia kuamba anyi tshia kuenza mu nsombelu kampanda. Tshilejilu, muntu yeye mukujingile difesto dilenga, kuenji bu ne: kuena mumvue to. Udi mua kumuandamuna patupu ne: “Tuasakidila.” Kadi yeye musue kumanya bia bungi, udi mua kumumvuija bua tshinyi kuena wenza difesto adi. Kadi ikala misangu yonso ne bulenga, bukalanga, ne kanemu paudi wandamuna. Bible udi wamba ne: “Mêyi enu ikale mashême misangu yonso, mela mukele, bua numanye munudi ne bua kuandamuna muntu yonso.” (Kolosayi 4:6) Pamuapa udi mua kumuambila ne: utu musue kupitshisha dîba ne bantu bakuabu ne kubapesha bintu, kadi kuena musue kuenza nunku mu mafesto aa to.

15 Newenze tshinyi muntu yeye mukupeshe kado bua difesto dibi? Bible kena utuambila tshia kuenza mu kalu ne kalu konso to, kadi udi utulomba bua tuikale ne kondo ka muoyo kimpe. (1 Timote 1:18, 19) Pamuapa muntu udi ukupesha tshintu au ki mmumanye ne: wewe kutu wenza difesto adi to. Anyi udi mua kukuambila ne: “Ndi mumanye ne: kutu wenza difesto edi to, kadi ndi musue anu kukupesha tshintu etshi.” Mu nsombelu yonso eyi, udi mua kusungula bua kuangata tshintu atshi anyi kubenga kutshiangata. Kadi nansha wewe muangate dipangadika kayi, ikala mudisuike bua kulama kondo ka muoyo kimpe. Katuena basue kuenza bualu nansha bumue budi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa to.

WEWE NE BENA MU DÎKU DIENU

Bantu badi benzela Yehowa mudimu badi ne disanka

16. Newenze tshinyi bena mu dîku dienu bobu basue kuenza difesto kampanda dibi?

16 Newenze tshinyi bena mu dîku dienu bobu basue kuenza difesto kampanda dibi? Kukokianganyi nabu to. Vuluka ne: badi ne bukenji bua kusungula tshidibu basue kuenza. Ikala ne bukalanga ne nemeka mapangadika abu anu bu muudi musue bua banemeke ebe. (Bala Matayi 7:12.) Kadi bena mu dîku dienu bobu basue bua upitshishe nabu dîba mu difesto kampanda, newenze tshinyi? Kumpala kua wewe kusungula tshia kuenza, sambila Yehowa bua akuambuluishe bua wangate dipangadika dimpe. Elela bualu abu meji, ne enza makebulula. Kupu muoyo ne: udi musue kusankisha Yehowa misangu yonso to.

17. Newenze tshinyi bua kuambuluisha bana bebe bua kabamonyi ne: badi bapangila bualu buimpe padi bantu bakuabu benza mafesto mabi?

17 Newenze tshinyi bua kuambuluisha bana bebe padibu bamona bantu bakuabu benza mafesto mabi? Ikala ubenzela bualu kampanda bua disanka ku musangu ne ku musangu. Ikala kabidi ubapesha bintu bimpe bidibu kabayi batekemene. Ndekelu wa bionso, tshintu tshitambe buimpe tshiudi mua kupesha bana bebe nkubananga ne kusomba nabu bikole.

LONDA NTENDELELU MULELELA

18. Bua tshinyi tudi ne bua kubuela mu bisangilu bia bena Kristo?

18 Bua tuetu kusankisha Yehowa, mbimpe tulekele tshitendelelu tshia dishima pamue ne bilele biatshi ne mafesto adi mu diumvuangana natshi. Kadi tudi kabidi ne bua kulonda ntendelelu mulelela. Mushindu kayi? Tudi mua kuenza nunku tuetu ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu bia bena Kristo. (Bala Ebelu 10:24, 25.) Bisangilu bidi ne mushinga wa bungi mu ntendelelu mulelela. (Misambu 22:22; 122:1) Tudi tukankamijangana patudi tudisangisha pamue.—Lomo 1:12.

19. Bua tshinyi mbimpe kuambila bantu bakuabu malu malelela a mu Bible audi mulonge?

19 Bualu bukuabu buudi mua kuenza bua kulonda ntendelelu mulelela nkuambila bantu bakuabu malu audi ulonga mu Bible. Malu mabi adi enzeka pa buloba adi atonda bantu ba bungi. Pamuapa udi mumanye bantu badi badiumvua nunku. Bambila bua malu mimpe audi mutekemene mu matuku atshilualua. Paudi ubuela mu bisangilu bia bena Kristo ne wambila bantu bakuabu malu malelela a mu Bible neumone ne: tshitendelelu tshia dishima ne bilele biatshi kabiakukusamina kabidi muoyo to. Ikala mushindike ne: newikale ne disanka, ne Yehowa neabeneshe malu onso audi uditatshisha bua kuenza bua kumutendelela mu mushindu muimpe.—Malaki 3:10.