1., 2. a) Miks on võimalus palvetada midagi väga erilist? b) Miks on meil vaja teada, mida Piibel palvetamise kohta ütleb?

UNIVERSUMI avarustes on maa vaid tibatilluke täpike. Ja maa peal olevad inimesed ning isegi terved rahvad on Jehoovale otsekui tolmukübemed. (Laul 115:15; Jesaja 40:15.) Kuigi me oleme kogu universumiga võrreldes nii väikesed, öeldakse tekstis Laul 145:18, 19: „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda siiralt appi hüüavad. Ta täidab nende soovid, kes teda kardavad, ta kuulab nende appihüüdu ja päästab nad.” Mõelda vaid, Jehoova, kõikvõimas Looja, soovib meiega suhelda ja kuulab meie palveid. Ta pakub igale inimesele võimalust temaga palves rääkida.

² Et Jehoova meie palveid kuulaks, on meil vaja teada, kuidas tema poole palvetada. Vaatame, mida Piibel palvetamise kohta ütleb.

3. Miks Jehoova poole palvetada?

³ Jehoova ise ergutab meid endaga rääkima. (Loe Filiplastele 4:6, 7.) Kuigi ta on nii võimas, on ta meist isiklikult huvitatud ning soovib, et jagaksime temaga oma rõõme ja muresid.

4. Miks võib öelda, et palvetamine tugevdab meie sõprust Jehoovaga?

 ⁴ Palvetamine teeb meid Jehoovaga lähedasemaks. Kui kaks sõpra räägivad teineteisega südamest südamesse, saab nende sõprus tugevamaks. Sama tulemus on Jumalaga suhtlemisel. Ta on Piiblis rääkinud meile oma mõtetest ja tunnetest, samuti oma eesmärkidest. Kui meiegi räägime Jehoovale oma sisimatest mõtetest ja tunnetest, tugevneb meie sõprus temaga. (Jaakobuse 4:8.)

5. Kust me teame, et Jehoova ei kuula kõiki palveid?

⁵ Kas Jehoova kuulab kõiki palveid? Prohvet Jesaja päevil ütles Jumal iisraellastele: „Kuigi te palju palvetate, ei kuula ma teid. Teie käed on täis verd.” (Jesaja 1:15.) Niisiis, et Jehoova meie palveid kuulda  võtaks, ei tohiks me teha midagi sellist, mis meid Jehoovast eemale viiks.

6. Miks on usk oluline ja mis näitab usu ehtsust?

⁶ Kui soovime, et Jehoova meie palveid kuulaks, on meil vaja ka usku. (Markuse 11:24.) Apostel Paulus kirjutas: „Ilma usuta on võimatu Jumalale meelepärane olla, sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et ta on olemas ja et ta annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad.” (Heebrealastele 11:6.) Kuid ei piisa ainult sellest, et usume Jumalasse ja sellesse, et ta vastab meie palvetele. Kui meie usk on ehtne, siis me ka teeme seda, mida Jehoova meilt ootab. (Loe Jaakobuse 2:26.)

7. a) Miks tuleks palvetada alandliku ja lugupidava hoiakuga? b) Kuidas poleks õige palvetada?

⁷ Palvetada tuleks alandliku ja lugupidava hoiakuga. Kui me räägiksime oma riigi presidendiga, teeksime seda kindlasti lugupidavalt. Kuna Jehoova on kõrgeim valitseja, kas ei peaks me tema suhtes olema veelgi aupaklikumad? (1. Moosese 17:1; Laul 138:6.) Peale selle tuleks palvetada südamest ja siiralt, mitte korrutada masinlikult ühte ja sama. (Matteuse 6:7, 8.)

8. Mida meil peale palvetamise veel tuleks teha?

⁸ Samuti tuleks meil kooskõlas oma palvetega ka tegutseda. Näiteks kui oleme palunud Jehoovat oma igapäevase leiva pärast, ei oleks õige lihtsalt käed rüpes ootama jääda, et Jehoova meie palve täidaks. Me peame olema töökad ja valmis tegema mistahes tööd, mis on meile jõukohane. (Matteuse  6:11; 2. Tessalooniklastele 3:10.) Või kui palume Jehoovalt abi mingi halva harjumuse võitmiseks, ei tohiks me panna end olukorda, kus meil tekiks kiusatus valesti toimida. (Koloslastele 3:5.) Arutame nüüd mõnd levinud küsimust palvetamise kohta.

9. a) Kelle poole tuleks palvetada? b) Mida näitab palvetamise kohta piiblitekst Johannese 14:6?

⁹ Kelle poole tuleks palvetada? Jeesus õpetas meid palvetama meie taevase isa poole. (Matteuse 6:9.) Peale selle ütles ta: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Johannese 14:6.) Järelikult peaksime palvetama üksnes Jehoova poole, kuid tegema seda Jeesuse kaudu. Mida tähendab palvetada Jeesuse kaudu? See tähendab, et palves peaks ilmnema, et tunnustame Jeesuse rolli, mille Jehoova on talle andnud. Nagu oleme juba rääkinud, saatis Jumal Jeesuse maa peale, et meid patust ja surmast lunastada. (Johannese 3:16; Roomlastele 5:12.) Peale selle on ta Jumala määratud ülempreester ja kohtumõistja. (Johannese 5:22; Heebrealastele 6:20.)

10. Kas palvetada tuleb mingis kindlas asendis? Selgita.

¹⁰ Kas palvetada tuleb mingis kindlas asendis? Piibel ei ütle, et palvetada tuleks tingimata põlvitades, istudes või seistes. Me võime rääkida Jehoovaga mistahes asendis. (1. Ajaraamat 17:16; Nehemja 8:6; Taaniel 6:10; Markuse 11:25.) Jehoovale on tähtis see, et oleksime palvetades lugupidava  suhtumisega. Palvetada võib kuuldavalt või üksnes mõttes, igal pool ja igal ajal. (Nehemja 2:1–6.)

11. Mille eest me võime palvetada?

¹¹ Mille eest võib palvetada? Piibel ütleb: „Kui me palume Jumalalt midagi kooskõlas tema tahtega, siis ta kuulab meid.” (1. Johannese 5:14.) Seega võime palvetada kõige eest, mis ei lähe vastuollu Jumala tahtega, sealhulgas isiklike asjade eest. Me võime rääkida Jehoovaga nagu hea sõbraga, jagada temaga oma mõtteid ja tundeid. (Laul 62:8.) Samuti võime paluda temalt püha vaimu, et see aitaks meil teha seda, mis õige. (Luuka 11:13.) Me võime paluda tarkust teha häid otsuseid ja jõudu saada hakkama raskustega. (Jaakobuse 1:5.) Peale selle peaksime paluma Jehoovalt andestust oma pattude pärast. (Efeslastele 1:3, 7.) Palvetada tuleks ka teiste eest. Näiteks võime palvetada oma pereliikmete ja usukaaslaste eest. (Apostlite teod 12:5; Koloslastele 4:12.)

12. Mille eest on kõige tähtsam palvetada?

¹² Mille eest on kõige tähtsam palvetada? Kõige selle eest, mis on seotud Jehoova ja tema tahtega. Me peaksime teda tänama selle eest, mis ta meie heaks on teinud. (1. Ajaraamat 29:10–13.) Kui Jeesus maa peal oli, õpetas ta oma jüngreid palvetama. (Loe Matteuse 6:9–13.) Ta näitas, et neil tuleks kõigepealt palvetada Jumala nime pühitsemise eest ning selle eest, et Jumala kuningriik tuleks ja tema tahe sünniks ka maa peal. Pärast seda on kohane paluda ka isiklike asjade eest. Kui paneme Jehoova  nime ja tahte oma palvetes esikohale, näitame, et meile on tähtsad samad asjad mis Jehoovale.

13. Kui pikalt peaks palvetama?

¹³ Kui pikalt peaks palvetama? Piibel seda ei ütle. Palve pikkus oleneb olukorrast. Näiteks enne söömist võime palvetada üsna lühidalt. Ent kui tahame Jehoovat tänada või talle oma muredest rääkida, võime palvetada pikemalt. (1. Saamueli 1: 12, 15.) Poleks aga õige esitada pikki palveid lihtsalt selleks, et teistele muljet avaldada, nii nagu seda tegid mõned inimesed Jeesuse päevil. (Luuka 20:46, 47.) Jehoovale sellised palved muljet ei avalda. Talle on tähtis, et palvetaksime südamest.

14. Kui tihti innustab Jehoova meid palvetama ja mida see tema kohta näitab?

¹⁴ Kui tihti peaks palvetama? Jehoova soovib, et palvetaksime sageli. Piiblis öeldakse: „Olge püsivad palves” ja „Palvetage lakkamata.” (Roomlastele 12:12; 1. Tessalooniklastele 5:17.) See näitab, et Jehoova on alati valmis meid kuulama. Me võime teda iga päev tänada tema armastuse ja headuse eest. Samuti  võime paluda temalt juhatust, jõudu ja lohutust. Kui me hindame võimalust Jehoovaga rääkida, leiame alati aega palvetamiseks.

15. Miks tuleb palve lõpus öelda aamen?

¹⁵ Miks tuleb palve lõpus öelda aamen? Sõna „aamen” tähendab „olgu nii”, „nii sündigu”. Öeldes palve lõpus aamen, kinnitame, et me tõesti mõtlesime seda, mida ütlesime. (Laul 41:13.) Kui ütleme aamen kas kuuldavalt või mõttes ühispalve lõpus, näitame, et oleme öelduga nõus. (1. Ajaraamat 16:36; 1. Korintlastele 14:16.)

16. Miks võib öelda, et Jehoova vastab palvetele?

¹⁶ Kas Jehoova vastab palvetele? Kuna Piibel ütleb Jehoova kohta, et ta kuulab palvet, pole põhjust kahelda, et ta ka vastab palvetele. (Laul 65:2.) Jehoova kuulab miljonite inimeste siiraid palveid ja vastab neile mitmel moel.

17. Kuidas võib Jehoova meie palvetele vastata?

¹⁷ Jehoova võib kasutada ingleid või oma maiseid teenijaid, et meie palvetele vastata. (Heebrealastele 1:13, 14.) Piibel näitab, et inglid on seotud hea sõnumi kuulutamisega kõigile maa elanikele. (Loe Ilmutus 14:6.) Paljud inimesed on palunud Jumalalt abi Piibli mõistmiseks ja varsti pärast seda on neid külastanud Jehoova tunnistajad. Peale selle võib Jehoova vastata meie palvetele nii, et sütitab mõnes usukaaslases soovi meile appi tulla. (Õpetussõnad 12:25; Jaakobuse 2:16.)

18. Kuidas veel võib Jehoova meie palvetele vastata?

 ¹⁸ Jehoova võib vastata meie abipalvetele ka sel moel, et annab meile oma püha vaimu kaudu juhatust ja jõudu. (2. Korintlastele 4:7.) Samuti võib ta vastata meile Piibli kaudu. Piiblit lugedes võime leida kirjakohti, mis aitavad meil tarku otsuseid teha. Peale selle võib Jehoova anda kellelegi tõuke öelda koosolekul oma vastuses just seda, mida meil on vaja kuulda, või siis jagab meiega mõnd kasulikku Piibli mõtet mõni kogudusevanem. (Galaatlastele 6:1.)

19. Miks võib meile mõnikord tunduda, et Jehoova ei vasta meie palvele?

¹⁹ Mõnikord võime mõelda, miks pole Jehoova meie palvele veel vastanud. Tasub aga meeles pidada, et Jehoova teab, mida me vajame ning millal ja kuidas on kõige parem meie palvele vastata. Sageli tuleb meil mingi asja eest järjepidevalt palvetada. Nii tehes näitame, et see, mille eest palvetame, on meile tõesti tähtis ja et me usume, et Jumal vastab meile. (Luuka 11:5–10.) Vahel vastab Jehoova meile teistmoodi, kui ootame. Näiteks kui palume teda mingi raske olukorra pärast, ei pruugi ta seda kõrvaldada, vaid võib hoopis anda meile jõudu sellega toime tulla. (Loe Filiplastele 4:13.)

20. Miks tasub palvetada sageli?

²⁰ On tõesti tore, et meil on võimalus Jehoovaga palves rääkida ja et ta kuulab meid. (Laul 145:18.) Mida sagedamini me kogu südamest palvetame, seda lähedasemaks Jehoovaga saame.