Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

4. KÜSIMUS

Miks oma süüd tunnistada?

Miks oma süüd tunnistada?

MIKS ON SEE KÜSIMUS TÄHTIS

Oma süü tunnistamine teeb sind vastutustundlikumaks ja usaldusväärsemaks inimeseks.

MIDA SINA TEEKSID?

Kujuta ette järgmist olukorda. Timo mängib väljas sõpradega ja lõhub kogemata naabri auto akna ära.

Kui sina oleksid Timo asemel, siis mida sa teeksid?

STOPP! MÕTLE JÄRELE

SUL ON KOLM VÕIMALUST:

  1. minema joosta;

  2. ajada süü kellegi teise kaela;

  3. rääkida naabrile, mis juhtus, ja pakkuda välja, et võid kahju kinni maksta.

Sul võib olla kiusatus minema joosta. Kuid alati tasub oma süüd tunnistada, olgu siis tegemist lõhutud akna või millegi muuga.

KOLM PÕHJUST OMA SÜÜD TUNNISTADA

  1. Nii on õige teha.

    Piibel ütleb: „Me soovime kõiges käituda ausalt.” (Heebrealastele 13:18.)

  2. Neile, kes tunnistavad oma süüd, antakse meelsamini andeks.

    Piibel ütleb: „Kes oma üleastumisi varjab, sel ei lähe hästi, aga kes need üles tunnistab ja hülgab, sellele halastatakse.” (Õpetussõnad 28:13.)

  3. Mis kõige tähtsam, see meeldib Jumalale.

    Piibel ütleb: „Jehoova jälestab salalikku, kuid õigetega seob teda lähedane sõprus.” (Õpetussõnad 3:32.)

Neiu nimega Karina üritas isa eest varjata, et oli kiiruse ületamise eest trahvi saanud. Lõpuks tuli see aga ikkagi välja. Karina sõnab: „Umbes aasta pärast sai isa trahvist teada. Sellest tõusis suur tüli.”

Mida sellest õppida? Karina ütleb: „Oma süü varjamine teeb asja üksnes hullemaks. Varem või hiljem tuleb sul sellest aru anda.”

KUIDAS OMA VIGADEST ÕPPIDA

Piibel ütleb: „Me kõik ju eksime tihti.” (Jaakobuse 3:2.) Nagu nägime, on vigade tunnistamine märk alandlikkusest ja küpsusest ning seda tuleks teha kohe.

Ent sul on vaja ka oma vigadest õppida. Vera-nimeline tüdruk räägib: „Proovin suhtuda vigadesse kui võimalusse õppida neist midagi, mis teeks mind paremaks inimeseks ning aitaks mul tulevikus targemini toimida.” Vaatame, kuidas seda teha.

Sa laenad isa jalgratast ja see saab natuke kannatada. Mida sa teed?

  • Ei ütle midagi ja loodad, et isa ei pane seda tähele.

  • Räägid isale kõik ära.

  • Räägid isale, mis rattaga juhtus, aga veeretad süü kellegi teise kaela.

Sa saad kontrolltöö eest kahe, sest sa polnud selleks õppinud. Mida sa teed?

  • Ütled, et küsiti asju, mida tunnis polnud käsitletud.

  • Tunnistad ausalt, et sul oli õppimata.

  • Väidad, et õpetajal on midagi sinu vastu.

Pidev mõtlemine oma varasematele eksimustele on nagu autojuhtimise ajal tahavaatepeeglisse vaatama jäämine

Mõtle äsja kirjeldatud olukordadele. Püüa näha esimest isa ja teist õpetaja vaatepunktist. Mida su isa ja õpetaja sinust mõtleksid, kui sa ausalt oma süüd tunnistaksid? Mida nad mõtleksid siis, kui üritaksid end õigustada?

Nüüd mõtle ühele prohmakale, mille sa tegid viimase aasta jooksul, ning vasta järgmistele küsimustele.

Milles see seisnes? Mida sa seejärel tegid?

  • Varjasin seda.

  • Veeretasin süü kellegi teise peale.

  • Tunnistasin üles.

Kui sa ei tunnistanud oma süüd, siis kuidas sa pärast end tundsid?

  • Hästi, sest tulin omadega puhtalt välja.

  • Halvasti, oleksin pidanud rääkima tõtt.

Kuidas oleks olnud õigem toimida?

Mida sa oma veast õppisid?

MÕTTEAINET

Miks ei kipu paljud oma süüd tunnistama?

Mida teised sinust mõtleksid, kui sa üritaksid alati oma süüd varjata? Mida nad aga mõtleksid, kui sa varmalt oma eksimusi tunnistaksid? (Luuka 16:10.)