Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

UMBUTO 5

Ngingenta Njani Nangihlushwa Ngulabanye Esikolweni?

Ngingenta Njani Nangihlushwa Ngulabanye Esikolweni?

KUBALULEKE NGANI?

Loko lokwentako nome lokushoko kungenta simo sibe ncono nome sibe sibi kakhulu.

BEWUNGENTA NJANI WENA?

Asewucabange nganasi simo: Melusi akafuni kuya esikolweni lamuhla. Akafuni kuya khona ngisho nakusasa. Ecinisweni Melusi akasafuni nje kuphindze alibeke esikolweni. Lenkinga yakhe icale etinyangeni letintsatfu letengcile ngesikhatsi lomunye umfundzi asakata emanga lamabi ngaye. Ngemuva kwaloko, wetsiwa amagama lamasha. Ngaletinye tikhatsi kuvele kuchamuke nje umfundzi ashayise Melusi kuphunyuke tincwadzi takhe tiwele phansi kube shengatsi loko kwenteke ngesiphosiso. Nobe kuvele umuntfu ngemuva kwaMelusi losesicunjini sebantfu amfuce ngemunwe nakatsi uyagucuka Melusi angaboni kutsi ngubani lona lomfucile. Itolo nje Melusi utfole umlayeto lonelunya ngentfo yebuchwepheshe lokwente simo saba sibi kakhulu . . .

Yini wena lebewungayenta kube bewunguMelusi?

CABANGISISA!

Unawo emandlana! Ecinisweni ungakhona kumelana nalokuhluphako ngaphandle kwekulwa naye. Ungakwenta njani loko?

  • TIBAMBE. LiBhayibheli litsi: “Silima siyabonakalisa nase sitfukutsele; kodvwa lohlakaniphile uyatibamba angatibonakalisi.” (Taga 29:11) Nawungabonakala nje wehlisa umoya, labo labakuhluphako bangaphelelwa ngemandla.

  • UNGATIPHINDZISELELI. LiBhayibheli litsi: “Ningabuyiseli kunobe ngubani lokubi ngalokubi.” (Roma 12:17) Kufuna kuphindzisela kungenta simo sibe sibi kakhulu.

  • UNGABI SENDZAWENI LETAKUBANGELA TINKINGA. LiBhayibheli litsi: “Umuntfu lohlakaniphile ingoti uyibona iseta, bese uyayibalekela.” (Taga 22:3) Yetama ngako konkhe lokusemandleni akho kungabi semkhatsini webantfu labatakubangela tinkinga futsi ungabi sendzaweni labangakuhlupha kuyo.

  • YENTA LOKO UMUNTFU LABEKANGAKAKULINDZELI. LiBhayibheli litsi: “Imphendvulo letfobekile icitsa intfukutselo.” (Taga 15:1) Lentfo ungetama ngisho nekuyenta lihlaya. Ake sitsi umuntfu utsi kuwe usidudla, ungavele nje utsi: “Kusho kutsi kusafanele ngitsi kuwehlisa kancane lomtimba!”

  • VELE NJE UTIHAMBELE. Nora loneminyaka lengu-19 budzala utsi: “Kutithulela kukhombisa kutsi uvutsiwe futsi unemandla kunalona lokuhluphako. Kukhombisa nekutsi uyakwati kutibamba—lokuyintfo lona lohluphako lete yona.”2 Thimothi 2:24.

  • BANI NEKUTETSEMBA. Imvamisa bantfu labahluphanako bayakwati kubabona labo labangatetsembi nalabangakwati kutilwela. Kantsi ngakulokunye, linyenti lebantfu labahluphako liphelelwa ngemandla nalibona kutsi uyatetsemba.

  • KHULUMA NALOTSITE. Lomunye lowake waba nguthishela utsi: “Bengivamise kukhutsata wonkhe muntfu lophatfwa kabi kutsi akhulume. Kukahle kakhulu kukhuluma, futsi kungaphindze kuvikele lomunye umuntfu kutsi angahlushwa.”

Kutetsemba kungakunika emandla lona lokuhluphako langenawo